2. Psühholoogia harud ja tähtsus.............................................................................lk 4-6 3. Psühholoogia kui teadus......................................................................................lk 7 4. Psühholoogia meetodid.......................................................................................lk 8 4.1 Eksperimet...........................................................................................................lk 8-9 4.2 Väliuuringud........................................................................................................lk 9 4.3 Psühholoogilised testid........................................................................................lk 9-10 5. Psühholoogia mõisted..........................................................................................lk 11 5.1 Tunnetusprotsessid..............................................................................................lk 11 5
laht Latikas 0,45 Haug 0,45 1,2 Ahven 0,3 1,5 2,1 Koha 0,3 1,4 Antioksüdant ensüümide aktiivsus vastuseks sinivetikate toksiinidele krabi (Chasmagnathus granulatus) hepatopankreases Katalaas Glutaatiooni S- transferaas Superoksiid dismutaas Väliuuringud · Bioloogilise mitmekesisuse indeksid · Sumptestimine (kalad, molluskid, veetaimed) · Mikro- ja mesokosmosed Laboratoorsed biotestid · Akuutsed (letaalsed) testid: 24 - 96h LC50 · Kroonilised testid: muutused arengus kasvus paljunemises ainevahetuses füsioloogias käitumises Läbivoolusüsteemid In vivo vs. in vitro testid · Eelised ja puudused · Hind · Humaansus · Andmete tõlgendamine organisatsiooniliselt
· h võib olla positiivne või negatiivne olenevalt kõrguskasvu märgist, s.t. punktinihe võib olla suunatud nadiirpunktist kaugemale või nadiirpunkti poole · H = m*f => sama mõõtkava puhul on nihe väiksem pikema fookuskauguse ja suurema lennukõrguse puhul · nadiirpunktis on nihe 0 · teatud ringi raadiuses on reljeefist tingitud nihked lubatavad 26. Desifreerimise protsess · Ettevalmistustööd tutvumine objektiga · Väliuuringud objektide karakteristikute määramine, kohanimede kogumine · Desifreeritavate objektide sisu ja piiride määramine · Desifreerimise tulemuste väljajoonestamine vastavalt kehtivatele leppemärkidele · Korrektuur ja vajalike täiendavate uuringute tegemine · Töö lõplik vormistamine ja üleandmine 27. Desifreerimise liigid 7
(viisakusfunktsioon, soojade suhete hoidmine). Kui esimene funktsioon on täidetud, eestlane tavaliselt ei tereta ega kõneta, asub kohe probleemi juurde. Default-olukord, mida ei peeta kultuuri sees ebaviisakaks. Sama kehtib komplimentide vähesuse kohta (eesti keeles "kompliment" võõrsõna), "kuidas läheb?" reeglina tõeline küsimus, mitte igapäevane tervitus. Sõprade vahel on valdav otsene suhtlustiil (isegi bald-on-record, mitte positiivne viisakus), väliuuringud on näidanud, et eestlased kõnelevad veel vähem, kui ise arvavad (ja nt küsimustikes väidavad). Ameerikas seevastu täidetakse iga paus, tihti nt komplimendiga (millel on ka kõnealustusfunktsioon). Nessa Wolfsoni väliuuring (üle 600 komplimendi) näitas, et 85% juhtudest katavad kolm süntaktilist mudelit (kõige levinumad: "I love/like that blouse", "That's a nice blouse") ja pidevalt korduvad samad neli-viis omadussõna ("good", "nice",
Enamik ehitusi kuulub 2. kategooriasse. Selliste ehitiste ja vundamentidega ei tohi kaasneda ebanormaalselt suur risk, erakordsed koormused ja keerukad ehitusgeoloogilised tingimused. Siia kuuluvad madalvundamendid, vaivundamendid, tugiseinad, süvendid ja tammid, tunnelid pragudeta kaljus. 2. kategooria puhul on vajalikud kvantitatiivsed geotehnilised alusandmed, mis on saadud puurimise, surfimise, proovitamise, välikatsete ja laboratoorsete teimide alusel. Labori- ja väliuuringud võib teha standardsete või üldtuntud meetoditega. Põhinõuete täitmine toimub geotehnilistele alusandmetele põhinevate arvutustega. Näited ehitistest ja nende osadest, mis kuuluvad 2. kategooriasse: üksik- ja lintvundamendid; plaatvundamendid; tugi- ja sulundseinad; süvendid pinnases; sillasambad; pinnastammid ja mullatööd; pinnaseankrud ja muud kinnitussüsteemid; tunnelid kõvas, riketeta kaljus ilma eriliste veetiheduse ja muude nõueteta.
• kaitsealad ja nende kaitserežiim Strateegilise maastikuanalüüsi neli sammu 1. Mis on väärtuslik? Mis on tundlik? Maastikutüübid ja nende iseloomu kirjeldamine Erinevad kaartide kihitamise tehnikad Ruumilis–funktsionaalne analüüs Maastikumustrite identifitseerimine ja analüüs 2. Millised protsessid toimuvad maastikus? Maastikuseire (kaugseire, aerofoto interpretatsioonid, väliuuringud) Erinevad statistilised allikad (põllumajanduslik statistika, maakasutuse statistika jmt) Uuringud ja küsitlused 4. Kus on maastikuhooldus/ parendus vajalik ja võimalik? Millel on potentsiaalne väärtus? Ajalooline analüüs Hinnangud Uuringud ja küsitlused sh eelistused Stsenaariumid ja avalikud arutelud Teavitamine ja hankekonkursid 191. Maastikuanalüüsi erinevad metoodilised lähenemised (suuremad piirkonnad, linnalik
annaabi.ee 
