Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia teoste lühitutvustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
unenägu, unenägude, unustame, unenäod, kordu, hüpnoos, kunst, erich, fromm, juttu, mõlemalt, kogustes, otsima, rolled, teenima, abistavaks, freud, lugesin, ärgates, tajudest, kolmandaks, segased, igat, nendest, saladused, kaamera, tehtaks, tuim, tundnud................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler..........................................................................................................................15 Neofreudism.............................................................................................................................17 Erich Fromm........................................................................................................................17 Karen Horney.......................................................................................................................19 Erik Erikson.........................................................................................................................19 Eric Berne......................................................................................
Miina Härma Gümnaasium Psühholoogia Grete Elise Rägo Unenäod Referaat 2015 Tartu Sisukord Table of Contents Sissejuhatus,....................................................................3 Uni................................................................................... 4 Unenäod...........................................................................5 Unenägude ajalugu...........................................................7 Unenägude seletamine ja uurimine.....................................8
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi
unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks omavahel tihedalt seotud asja ning ma soovisin teada saada, mis neid kaht maailma üksteisest eristab. Ma tahtsin ka teada saada, kuidas on see võimalik, et me näeme unenägusid ning mis põhjusel. Ma loodan et ma saan oma küsimustele vastused selle uurimustöö käigus. MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised
.............................................................................8 1.5. Hüpnoosi kasutusalad..........................................................................................9 1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral...........................9 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis.............................10 1.5.3. Meditsiinilised rakendused........................................................10 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas............................................................11 1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused...............................................................12 1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist..........12 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle.....12 1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega...............................................13 1.6.4
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis..............................
Nad lähevad närviliseks ja rahutuks ning otse peavad midagi tegema suu ja kätega. Kolmas tähtis eeldus on püsivus. Kui soovitakse kiiresti saavutusi näha, siis ei õpita kunagi korralikult. Tänapäevane ühiskond soodustab kiirustamist. Tänapäeva inimene arvab, et ta kaotab aega, kui ta kõike kiiresti ei tee; ometi ei tea ta, mida peale hakata võdetud ajaga ta lihtsalt lööb seda surnuks. Neljas tingimus on ülim huvitatus meisterlikkuse saavutamisest. Kui kunst ei ole õppijale kõige tähtsam, siis ei õpi ta seda kunagi ära. Paremal juhul saab temast hea asjaarmastaja, meistrit aga mitte kunagi. Kunsti ei hakata õppima otse, vaid selleks tuleb nii-öelda pinda ette valmistada. Tuleb õppida palju muud, sageli näiliselt kõrvalistki alles siis saab algust teha kunsti endaga. Kui tahetakse saada mingi ala meistriks, peab kogu oma elu sellele pühendama või vähemalt sellega siduma
olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda (fantaasia). b) hüpotees inimesele teadmatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest enamus inimese vaimsetest protsessidest toimub alateadvuses. Teadvus on vaid inimmõistuse üks osa (Freud). Nende kahe väljendamiseks on meetodid, mida nim psühhoanalüütilisteks tehnikateks. Freud arendas need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad on järgnevad: a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod c) eksiteod d) unenäod Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud. Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel "Ego ja Id": isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama
olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda (fantaasia). b) hüpotees inimesele teadmatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest enamus inimese vaimsetest protsessidest toimub alateadvuses. Teadvus on vaid inimmõistuse üks osa (Freud). Nende kahe väljendamiseks on meetodid, mida nim psühhoanalüütilisteks tehnikateks. Freud arendas need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad on järgnevad: a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod c) eksiteod d) unenäod Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud. Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel "Ego ja Id": isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama
mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinevate muutujate seoseid uuritakse. Üksteisega seotud omadustegrupid on isiksusefaktor (16tk). Tegi testi Cattell 16PF. Eysenck väitis, et piisab kahest faktorist introvertsus vs ekstravertsus ja stabiilsus vs neurootilisus. Nende + ja - : inimesed saavad ennast teistega võrrelda, saab sirgejoonelise ettekujutuse käitumisest ; vähe ühisosasid ja räägivad erinevat juttu ka, teooriad ei seleta isiksuse kohta midagi, panevad silte lihtsalt. Kõige mõjukam suure viisiku teooria kuulub ka sinna gruppi. On 5 faktorit ja need on üksteisest sõltumatud, ei sõltu kultuurist ega rassist jne. 1)ekstravertsus ja introvertsus sotsiaalne ja jutukas ; vastupidi. 2) sotsiaalsus, sõbralikkusfaktor kui viisakad inimesed on. 3) teadlikkus, meelekindlus kui vastutustundlik, kohusetundlik inimene on. 4) neurootilisus
Pilte 3. Freudi tähtsamad teosed. Freud peab oma põhiraamatuks ,,Unenägude tõlgendamist". Unenägusid põhjustavad ärritid. Välised tekk läheb pealt ära. Meeleelundite sisesed alkohol. Kroonilised haigused südame- ja kopsuhaigused. Psüühilised tegurid mis olid tähtsaimad. Unenägu võib olla mälestus või sümbol, seda tuleb tõlgendada tagurpidi. Unenägusid iseloomustab lakooniline, kokkusurutud esitusviis; tõrjutud soovide varjatud tähendus. On universaalsed unenägude reeglid. Nendeks on kokkusurumine, sisemine tsensuur, materjalide teistkordne töötlemine, kindlad väljendusvahendid (üldiselt visuaalsed). Freudi kõige tõlgitum raamat on ,,Argielu psühhopatoloogia". Käsitleb igapäevaelu eksimusi, näiteks unustamine, keelevääratused jne. Kõige enam kriitikat on saanud ,,Kolm esseed seksuaalsusteooriast", kus Freudi jaoks on libidos seksuaalelu liikumapanevaks jõuks. 3 teesi: *Seksuaalelu algab juba sünnihetkest.
3) indentiteediotsingud. Seksuaalne identiteet. Orientatsioon. 4) romantiliste suhete õppimine. Romantilise armastusega seonduv. Õpitakse ka seda, kuidas keelduda, kuidas vastutada, rääkida seksist, sõnadega või sõnadeta puudutada seksuaalsusega seonduvat 5) väärtustesüsteemide väljakujunemine pereväärtused, lähedaste suhete väärtused, erinevate kooseluvormidega seonduv. Seksuaalse käitumise liigid noorukieas: seksuaalsed unenäod, fantaasiad, petting, kallistamine nii, et genitaalid kokku puutuvad. Masturbeerimine. Poistel just varases, tüdrukutel hilises noorukieas. Oraal-genitaalne stimulatsioon. Õpitakse füüsilise seksuaalse erutuse kulgu. Nii poistele kui tüdrukutele on esimene vahekord tähtis aspekt, tuntakse end täiskasvanulikumana. Tüdrukute jaoks esmane seksuaalne vahekord enamasti seotud negatiivsete tunnetega. Poisid
huvituvad ja võtavad teda tõsiselt ning sellisena nagu ta on. Siinkohal on ka lapsele oluline kogeda, et vanemad seda talle ka väljendavad ja tunda huvi tema käekäigu üle. See kuidas vanemad seda välja näitavad tekitab lapsele turvatunde ja tugevdab kiindumussuhet. Õigus enda väljendamisele – siia kuulub ka see, et lapsel on õigus sellele, et teda ära kuulatakse. Lapse mõtteid võetakse tõsiselt, tema juttu ja soove kuulatakse ning võetakse tõsiselt. Õigus saada kasvatust – lapsele tuleks selgitada ühiskonnas valitsevaid piiranguid ja kohustusi, et laps saaks neid tundma õppida ja omandada. Vanemate kohustus on anda lapsele teadmisi ja õpetusi mida igaüks peaks vältima ning, mis pole lubatud ning ühiskond vaatab selle peale viltu. Näiteks tuleb hoiduda kuritegevusest. 4
2) Mida on väga raske või võimatu teadvusesse tuua, sest need on alateadvuses. Freud väidab, et meie käitumise tihtipeale määravad ära need teadvustamatud vaimsed protsessid. Inimene võib anda ise oma käitumisele mõistlikku seletust, kuid tegelike põhjusteni ei pruugi üldsegi jõuda. Nendest kahest hüpoteesist koosnebki põhiliselt psühhoanalüüs. Mitteteadvustamatute protsesside uurimiseks on välja mõeldud rida meetodeid: hüpnoos, vabad assotsatsioonid, unenägude tõlgendamine, eksitegude analüüsimine jms. 3. PILET FREUDI TÄHTSAMAD TEOSED Freudil ei olnud kerge arstina kanda kinnitada. Patsientide leidmisel oli talle abiks Breuer. Koos Breueriga ???nad kirjutasid Freudi esimese raamatu "Etüüdid hüsteeriast". See oli aastal 1985 ja seda loetakse psühhoanalüüsi alguseks. See raamat ise oli ühe noore naise haigusest. Nad proovisid selle naise peal
raviefekt. Kuidas saab alateadvust uurida? · Hüpnoosi, kuid see polnud kõige parem meetod, kuna see võtab palju aega ning kõik inimesed pole võrdsed selle vastuvõtmisele. · Vabade assatsioonide(seoste) meetod- inimene pannakse sohvale pikali, et teha pea mõttetest tühjaks ning siis hakkavad igasugused suvalised mõtte pähe torkama ning need mõtted ongi vabad seosed lõõgastanud seisundis tulevadki alateadvusest mõned mõtted teadvusesse. · Unenägude tõlgendamine · Uuritakse ka inimese eksitegusid. NT: kui inimene ütleb kogemata mõne sõna asemel teise sõna. Tänapäeval kasutatakse psühhoanalüüsi pigem tervete raviks. Meetod annab positiivseid tulemusi. Psühhoanalüüs on kallis ja väga pikaajaline (aastaid, aastakümneid kestev). Psühhoanalüüs on hüpoteeside kogu. See ei ole teaduslik meetod. 3. S. Freudi tähtsamad teosed 1
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm arenguaspekti on:
Mida mõõta – intervall, kestus, intensiivsus nt. 5 palli skaalal. - Uurimismeetodid – - Intervjuu - Struktureeritud – räägime mis tuleb - Poolstruktureeritud - osaliselt ettevalmistatud - Struktureerimata – korralikult etteantud Test: - Objektiivtest – hästi kontrollitud - Projektiivtest – on rohkem juttu - Küsitlus – konkreetsetele küsimustele vastamine 6. W. Wunt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879 aastal Leipzigi ülikoolis ja seal uuriti kuidas ravimid (nt kofeiin) mõjutavad psühholoogilise protsesse ning kas andekus on pärilik. 7. Kirjelda – Biheivorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat ja psühhobioloogilist koolkonda.
süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi
mõtlemise, mõtestamise ja ratsionaalse mõtlemise vahel. Meie ühiskonna haridussüsteem, mis rõhutab loogilist mõtlemist, mõtestamist ja ratsionaalsust on kahandanud empaatiavõime, intuitsiooni ja kujutlusvõime treenimist, mis on aga asendamatud probleemide lahendamistel ja innovatiivsete lahenduste tegemisel. EDASISED HUMANISTLIKE TEOORIATE RAKENDUSED Humanistlik kunstiterapeut kasutab ka unenägude interpreteerimist, et aidata oma klientidel saada ühendust tähtsate sõnumitega personaalsest ja kollektiivsest alateadvusest, mis võib stimuleerida loomingulist innovatsiooni ja probleemide lahendust. Näited unenägude interpretatsioonist läbi kunsti leiab mitmetes töödes (Ahsen, 1973, 1977; Garai, 1976, 1984; Von Franz, 1972). Kui Freud uskus, et unenägusi saab tõlgendada kui sümboolseid avaldusi
Pilte 3. Freudi tähtsamad teosed. Freud peab oma põhiraamatuks ,,Unenägude tõlgendamist". Unenägusid põhjustavad ärritid. Välised tekk läheb pealt ära. Meeleelundite sisesed alkohol. Kroonilised haigused südame- ja kopsuhaigused. Psüühilised tegurid mis olid tähtsaimad. Unenägu võib olla mälestus või sümbol, seda tuleb tõlgendada tagurpidi. Unenägusid iseloomustab lakooniline, kokkusurutud esitusviis; tõrjutud soovide varjatud tähendus. On universaalsed unenägude reeglid. Nendeks on kokkusurumine, sisemine tsensuur, materjalide teistkordne töötlemine, kindlad väljendusvahendid (üldiselt visuaalsed). Freudi kõige tõlgitum raamat on ,,Argielu psühhopatoloogia". Käsitleb igapäevaelu eksimusi, näiteks unustamine, keelevääratused jne. Kõige enam kriitikat on saanud ,,Kolm esseed seksuaalsusteooriast", kus Freudi jaoks on libidos seksuaalelu liikumapanevaks jõuks. 3 teesi: *Seksuaalelu algab juba sünnihetkest.
Akommodatsioon - kognitiivse struktuuri muutmine keskkondlikele elementidele kohasemaks; näide: matkimine - ei oska käituda teatud olukorras ja siis käitutakse teiste inimeste järgi 11.aastasena avaldas esimese teadusliku artikli Kirjutas kolm teost - jälgis oma kolme last arenedes I raamat - mõtlemine ja kõne II raamat - reaalsus ja konstruktsioonid - ruumi, aja ja füüsiliste objektide seosed III raamat - mäng, unenäod ja jäljendamine - fantaasia ja sümbolism Staadiumi põhisus Neli astet erinevad nii kvantitaviise kui kvalitatiivse arengu poolest Räägib küpsusest - areng ühest teise on seotust küpsusega (arenemisega) Piaget`i kognitiivse arengu astmed: Algselt avastatakse lapse füüsilist keskkonda ( nt mänguasjad) - kui laps pilgu ära keerab, siis seda objekti enam tema jaoks ei ole Objekti olemasolu ja jäävus ei sõltu selle motoorsest ja sensoorsest suhtest
Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab tervist oma määratlematuse tõttu konfliktid surutakse alla probleemid jäävad häguseks indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult kardab Ravi tuumaks alateadvusse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine. Ravimetoodikate näiteid: 1. hüpnoos- patsient elab alateadvuses oleva sündmuse uuesti läbi, vabaneb sellest 2. unenägude analüüs - väitis, et unenägu on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi täitumine. Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille moodustavad teadvusest väljatõrjutud mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos libiidoga. Arvas, et enamikul unesümbolitst on seksuaalne tähendus. 3. vabade assotsioonide meetod otsitakse välja tema alateadvusest, mis lapsepõlvest pärit. Patsiendil
ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi,
Budistid nimetavad seda juhtumuseks. 57. Vaimulaadi seadus. "KÕIK ON VAIM". KÕIK on olemuslik reaalsus, mis on aluseks kõikidele välistele ilmingutele, mida me empiiriliselt tunnetame. Materiaalne universum, ilming, aines, energia ja kõik see on nähtav meie materiaalsetele aistingitule. Vaim on defineerimatu, tundmatu ja universaalne, lõpmatult elav. Antud seadus seletab energia, võimsuse ja ainese tõelist olemust. Universum on vaimne olemuselt ja vaimne muutus on kunst, mille käigus muudetakse universumi seadusi nii aineses, jõuliinis kui ka teadvuses. Mateeria aatom, jõu ühik, inimese teadvus ja peaingel on üks mõõde ühes kaalus ja põhiolemuselt ükssama. Erinevus on ainult astme tähtsuses ja vibratsiooni astmes. Kõik on KÕIGE looming ja eksisteerivad koos Lõpmatu Teadvusega ainult. 58. Imede seadus. See seadus on kättesaadav kõigile, kes teab, et loome tuumaks on valgus. Meister on
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Struktur
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Psühholoogia 1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d)Kognitiivne- uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget. e)Biloogiline- Käitumist seletatakse kui ajus t
valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama.“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk
4. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus (algus u 30 elukuud)- püsivn individuaalsustunne ja mina- konseptsioon. Emotsionaalne objekt konstantsuse teke- ema (see, et pole näha, ei tähenda et pole olemas). Vanemate nõudmisi internaliseerides tekib superego- vahetud normid omastatakse ja pannakse teadvustamata osasse, mis kontrollib meie tegevust. Erik Fromm (1900-1980) Humanistlik psühhuanalüüs. Tema teooria on sotsio-psühhoanalüütiline teooria. Arvestab inimese sotsiaalset olemust ühiskonda ja kultuuri. Ühelt poolt tahab inimene olla vaba aga teiselt poolt seotud. Sünni hetkel saab inimene kaasa küsimuse, kuidas leida ühtsust iseenese, kaasinimeste ja loodusega. Õige lahend on täielikult sündida. Arendada oma tunnetust ja mõistust ning armastusvõimet sellise
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Iseloomustus: · Lihastoonus on väga madal · Kiired silmaliigutused · Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel · Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega · Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus · Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi · Selles uneperioodis esinevad ka unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Rahulik ehk aeglane uni: 7580% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad
annaabi.ee 
