Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldiselt positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu James-Lange emotsiooniteooria · Aastast 1884 · Organismi seisundite teooria · Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles selle tagajärjel tekib emotsioon · Näiteks me ei nuta mitte sellepärast, et on kurb, vaid kurb on sellepärast, et me nutame Cannon-Bard'i emotsiooniteooria · 1927 · Tsentraalse närvimehhanismi teooria · Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju · Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-
Tänapäevased käsitlused Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, teisisõnu emotsioonide aju, mis reguleerib emotsioone ning osaleb ka autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide ehk tundmuste teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis (Eensalu, 2011). Emotsioonide kultuurilised käsitlused Kultuurilise emotsiooniteooria kohaselt pole emotsioonid samamoodi nagu keeledki muud kui omandatud ja kultuuri kaudu edasiantud käitumismallid (Evans, 2002, 17). Antropoloogilised ning etnograafilised uurimused näitavad, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste tundmuslik kogemus ning kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. On nii unikaalseid kui universaalseid komponente (Eensalu, 2011). 1960.aastate lõpul otsustas noor ameerika antropoloog Paul Ekman seda teooriat ka teaduslikult tõestada
Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10
võib ''hing kinni jääda '' *seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskus tunnet, hirmu korral tunneme ,et suu kuivab *sise ja välisnõrenäärmete töös adrenaliinieritus suureneb põnevust tundes, pisaranäärmete töölehakkamine kurbuse või leina puhul . Muutused toimuvad ka silmaavas ( pupill suureneb, kui kohatakse meeldivat inimest), vere sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses. Schachter- Singeri emotsiooniteooria Uurisid kuidas on emotsiooni puhul omavahel seotud kognitiivne hinnang ja füsiloogiline aktiveerumine 1. Füsioloogiline aktivatsioon, mida võivad tingida välis stiimulid ( ootamatu üllatus ) 2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni( erutunud inimesed usuvad ,et sobiv emotsiooni on viha, siis tunnevadki nad viha. Joonistage ja kirjeldage ÜLLATUST ja VIHA Avaldub selgesti näoväljendustes kulmud tõusevad üles ja silmad lähevad pärani
*valdamisele orienteeritud eesmärgid (mastery) *esitusele orienteeritud eesmärgid (performance) EMOTSIOONID - intensiivsus - polaarsus - kestus KLASSIKALISED EMOTSIOONITEOORIAD - James-Lange teooria *põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon *tagajärg: subjektiivne emotsioon stiimul > erutus > emotsioon - Cannon-Bardi teooria *talamus: kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon stiimul > talamus > erutus ja emotsioon - kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) *hinnang *emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus stiimul > erutus > hinnang > emotsioon EMOTSIONAALSE KÄITUMISE OSAD (Mesquita ja Frida) - sündmus - sündmuste kodeerimine (alandus, solvang, oht...) - hinnang (vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) - füsioloogiline reaktsioon - tegevusvajadus *emotsiooni väline avaldamine (miimima, žestid, näoväljendused...)
tundeid suutnud klassifitseerida (nt punane, hapu, sile jne). Kuid nende jõupingutused ei osutunud just väga edukaks. Inimesed rääkisid lihtsalt liiga suurest hulgast oma kogetud emotsioonidest, mida klassifitseerida näis nende subjektiivse tunnetuse liialt suure rikkalikkuse tõttu võimatu. Lisaks sellele, tekkisid ka vastuolud emotsiooniteooria terminoloogia täpses mõistmises. Kuidas eristada mõisteid kurbus ja nukrus või tülpimus ja masendus? Erinevad inimesed andsid nendele mõistetele mitmesuguseid varjundeid ning kokkuleppeks selles suhtes näis vähe lootust olevat, kuna nende kirjeldused olid antud üksnes subjektiivsete kogemuste põhjal (mis muidugi on isiklikku laadi). Erineva lähenemise probleemile pakkus välja William James. Määravaks tahuks James'i
emotsiooni pole võimalik ära hoida ega keelata. 2 Emotsioonid lisa Teisi seisukohti ja kinnitusi põhiemotsioonide olemasolule: 17.saj keskpaigas kirjeldas René Descartes (1596-1650) oma raamatus ,,Hinge kired" kuut põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. Kõik ülejäänud emotsioonid olid tema arvates nimetatute kombinatsioonid. Emotsiooniteooria pooldajad arvavad, et põhiemotsioonide näol on tegemist alusmehhanismidega, mis võivad ajus peidus olla ja avaldada ennast pinnal emotsioonide kujul. Jaak Panksepa (snd 1943) arvates on alust kõnelda vähemalt neljast anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvast närviringest : hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe. Üks esimesi uurijaid, kes püüdis vastata küsimusele, kas emotsioonide näoväljendused on eri kultuurides universaalsed, oli Charles Darwin (1809-1882)
ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval käsitatakse õpioperatsioone paralleelsena. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine -> tähelepanu koondamine -> tajumine -> teabe vastuvõtt -> teabe mõistmine -> meeldejätmine -> meeldetuletamine -> õpitu kasutamine -> lõplik omandamine. Kognitiivse emotsiooniteooria teeneks on atributsiooni osa rõhutamine tundeelus: tundmuste aluseks peetakse toimuvale tähenduste omistamist ja olukordade lahtimõtestamist, aga ka oma elamusele seletava tõlgenduse otsimist. Ameerika psühholoog Leon Festinger (1919-1990) lõi kognitiivse dissonantsi teooria. Selle teooria kohaselt teeb ebakõla tunnetav inimene ühte kahest: kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks.
loovad motivatsiooni ning ajendavad tegevusele või pidurdavad tegevust ja võimaldavad hakkama saada ootamatutes olukordades. 3) Suunavad tähelepanu emotsionaalselt olulisele või tähtsale objektile 4) Stimuleerivad mälu 5) Suhtumise ja eelistuste väljendamine3 Inimese jaoks on emotsioonid kasulikud kahest küljest: 1) Sisetunded ja sellest tulenevad kehalised reaktsioonid on märguandeks mingi tegevuse lõpetamisel või sellest hoidumisel. Siit ka Darvini emotsiooniteooria- emotsioonid tõendavad inimese pärinemist loomast. 2) Emotsiooniväljendused annavad teistele inimestele informatsiooni, mis võimaldavad meie kogemustest õppida. 1.2 Millised on paasemotsioonid Paul Ekmani uurimuse seisukohalt eksisteerib 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm, mis kõik on ühtemoodi mõistetavad kõigis kultuurides, kuid klassikalises psühholoogias eristatakse seitset paasemotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus,
hüpoteetilistest probleemidest. Motivatsioon-Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas. Vajadus- Millegi olulise vajaduse puudujääk Motiiv- Vajadustest kasvavad välja motiivid. Kui motiiv on tekkinud, siis saan aru, et onmingis vajaduses puudujääke. Eesmärk- Milline eesmärk on ja kuidas hakkame sinna välja jõudma. Näiteks: saada baka diplom, väiksem eesmärk: läbida aine ülevaade psühholoogiast. Kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer)- Teooria, mille järgi emotsionaalne kogemus tekib olukorrale vastavate kehaliste reaktsioonide tõlgendamise tulemusena. Nature or nurture-Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit:Genotüüp (pärilikkuse alus), Keskkonna mõjud. Isiksus-käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine)- Uurib kuivõrd on meil
Ch. Darwin on oma 1889. aastal ilmunud kuulsas töös "Emotsioonide väljendumisest inimestel ja loomadel" käsitanud emotsioone organismi eriliste kohandumis-protsessidena, mis on omased nii inimestele kui muudele loomadele. Emotsioonide väljendusliigutused pole muud kui kasulikult assotsieerunud harjumused, milles on kinnistunud organismile vajalikud reaktsioonid. Darwini ideedest on kasvanud välja niinimetatud rudimentaarne emotsiooniteooria (Spencer, Ribot), mis arvas, et emotsioonid ja nende väljendusliigutused kui eelmisel evolutsioonietapil väljakujunenud kohastumuslikud reaktsioonid on rudimentaarsed, kaotanud inimese edaspidises evolutsioonis oma tähenduse. Sellest seisukohast on ainult üks samm emotsioonide väljasuremise ettekuulutamiseni. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Tundeeluhäired ehk emotsionaalse funktsiooni häired Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused
distants. Põhja-ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi. Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste omadest. Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele väga lähedal, hoida peaaegu pidevat silmkontakti. McCrae&Costa 1996..Viie faktori teooria Berne Minateadvus Golemann Emotsionaalne intelligentsus Schachter Kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele tähenduse. -- Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta vastukäivat teavet või tunneb vastukäivaid tundeid.Selle pakkus välja 1957 Leon Festinger. Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada
sajandil. Rajas fundamentaalontoloogia. Peamine olemisküsimus. Võttis kasutusele mõisted Sein ja Dasein. Horkheimer, Max saksa sotsioloog, filosoof. Kultuuritööstuse kriitika. Jakobson, Roman Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik; strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William ameerika filosoof ja psühholoog; süstematiseeris ja populariseeris pragmatismi. Emotsiooniteooria. Jung, Carl G. Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. +Kristeva, Julia prantsuse semiootik. Võttis kasutusele mõiste ,,intertekstuaalsus". +Levi-Strauss, Claude prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid.
Klassikalised emotsiooniteooriad • James - Lange teooria- Teooria, mille järgi subjektiivne emotsioonikogemine on teadlikkus oma keha reaktsioonidest, mis vastavad teatud erutavate stiimulite olemasolule. • Cannon - Bardi teooria- Teooria, mille järgi stiimul kutsub emotsiooni esile sellega, et käivitab ajus (talamuses) kindla reaktsiooni, mis omakorda põhjustab nii emotsiooniga seotud füsioloogilisi muudatusi kui ka emotsionaalse kogemuse enda. • Kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer)- Teooria, mille järgi emotsionaalne kogemus tekib olukorrale vastavate kehaliste reaktsioonide tõlgendamise tulemusena. Veel: James - Lange teooria • Põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon • Tagajärg: subjektiivne emotsioon Emotsioonerutusstiimul Cannon - Bardi teooria • Talamus -> kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon erutus ja emotsioon talamusstiimul Kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) • Hinnang
4. Viha 5. Vastikus 6. Üllatus (põlgus) Kalle Küttis 2011 27 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Emotsiooniteooriad: James-Lange- tunneme kurbust, kuna nutame, oleme vihased, kuna lööme., s.t. motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid on põhjuseks, subjektiivsed emotsioonid on tagajärjeks. Schachter- kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele tähenduse. TUNDMUS- inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Steenilised tundmused- annavad jõudu ja energiat Asteenilised tundmused- vähendavad jõudu Tundmuste ambivalentsus- ühel ja samal ajal on võimalik ka vastupidiseid tundmusi läbi elada.
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
Teeme midagi sellepärast, et usume. Hoiakute tekke võib omistada kas sisemistele (valitakse suurema tõenäosusega siis, kui inimesel on valikuvabadus) või välimistele põhjustele. Kui inimese hoiak on tugev, ei pruugi see lihtsalt muutuda. Nt keskkonnasäästlik käitumine (Chaiken and Baldwin, 1981) 4. Näoilme tagasiside hüpotees Inimeste hoiakud muutuvad vastavalt tema näo väljendustele kellegi või millegi suhtes. Sõltub siiski inidiviidist. - Zajonc vaskulaarse emotsiooniteooria kui inimene naeratab, siis tema näolihased stimuleerivad verevoolu ajju, aju jahutatakse, tuju positiivsemaks. 5. Funktsionaalne lähenemine Hoiakud formuleeruvad lähtuvalt sellest, kuidas nad suudavad rahuldada inimesel erinevaid psühholoogilisi vajadusi. See on aktiivne teooria. Ilmneb: - utilitaarne funktsioon saame teistel heakskiitu, seetõttu tekivad hoiakud. - teadmised hoiakud aitavad inimestel organiseerida oma sotsiaalset keskkonda,
annaabi.ee 
