Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia kontrolltöö vastused.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emotsioon, motivatsioon, eluaastal, freud, eneseteadvus, kujundite, operatsioonid, erikson, vaatepunkt, julgus, neurootilisus, ärev, omandab, bowlby, superego, vanusest, eitamine, tein, ekstravertsus, sotsiaalsus, avatus, maslow, hierarhia, vajadustest, teavitamine, saatmine, sobivat, kehtivate, väljaselgitamine, uurimine, sümbolid, eluaastadPsühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini jõuda Kognitiivne Maailma neutraalne Tulving mõistmine Biopsühho- Bioloogilised neutraalne Panksepp loogia protsessid alusena
Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust
Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9. Kirjelda biheiviorismi – inimest mõjutavad stiimulid ja kuidas ta siis käitub, (J. B. Watson (1878-1958), Skinner (1904-1990 - Radikaalne biheiviorism
Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala
otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner. Psühhobioloogiline koolkond- Uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi. 6. Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine
Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus
09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2
J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga. - Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. - PSühhodünaamika – Sigmund Freud ja tema järglased oletasid, et käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul. - Kognitiivne psühholoogia – keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ( salvestavad melte infot, töötlevad jne.) ja mõistavad maailma.
kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus? Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegusest teadlik olemine. Teadvuse omadused Kvalitatiivsus, subjektiivsus, omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus , Selektiivsus,ühtsus Funktsioonid - Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus,Olukorra ja seisundi
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui
valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus
valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
keemilised protsessid. Suund: inimest vaadeldakse nende bioloogiliste funtsioonide seisukohast (sarnaselt loomadele). Uuritakse: aju ehitus ja talitus, aju erinevate piirkondade roll psühhikas ja käitumises, keemiliste protsesside mõju psühhikale. Suur roll pärilikkuse uurimisel (temperament, vaimsed võimed, suhtlemisvalmidus, teatud isiksuseomadused) PSÜHHODÜNAAMILINE/ - ANALÜÜTILINE KOOLKOND Rajaja: Freud Põhiideed: käitumine on tingitud teadvustamata seesmite psüühiliste jõudude (alateadlikud soovid, mälestused) poolt, mille üle on inimesel minimaalne kontroll. Freudi teooria järgi on need soovid tihti seksuaalse iseloomuga. Lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja käitumisele täiskasvanu eas. Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku.
teaduslikku mõtlemist; hakkab mõistma tegevuste sisu ja ka kasulikkust (kus teatud tegemist saab rakendada) 4 noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine) Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale. Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule). PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria: ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja
Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest). Kõrgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. Ülesanded: Tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Rakenduspsühholoogia püüab teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks.
tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvustele kättesaamatud (например, зрение не позволяет видеть все детали) 2) kunagi olnud teadvuses (automatiseerumine) - Eneseteadvus - teadvuse üks vorm - teadlik olemine ja arusaamine iseendast. Psüühika peamise eesmärgi - maailmast tervikpildi loomine - saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkratsemaid ülesandeid (psüühika funktsioonid). Taju - понимаем материальные вещи, ориентируемся в пространстве, понимаем логику расположения предметов и значение символов.
eripalgelised jutustused inimese olemusest, mida hakatigi nimetama isiksuseteooriateks" (Allik, 2003). 1. Psühhoanalüüs; psühhodünaamiline käsitlus 2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia · Erik Erikson: egopsühholoogia; ka evolutsiooniline psühholoogia 1) Sigmund Freud · Teadvustamatus · Lapsepõlvekogemuste tähtsustamine · Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium) · Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne)
stiimulite ja reaktsioonide vahel (Biheviorismi järgi on teadusliku psühholoogia aineks inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõistetakse liigutuste (reaktsioonide, R) kogumina vastuseks ärritusele (stiimulile S)). Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856 1939). Id, ego, superego. Teadvustamatu, alateadvuse mõju (dünamo, käivitaja). Anormaalsus. Käte sundpesemine viitab alateadvuslikule seksile, agressiivsusele. Adler: püüd ületada alaväärsuskompleksi. Jung: arhetüübid (sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud) . Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda
◦ nt lastakse joonistada ennast ja siis joonistatud tegelasest rääkida tema-vormis, laps annab rohkem infot kui enda kohta ◦ lisaks tulemusele on oluline ka, kuidas joonistus valmis laste uurimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek hindaja peab teadma enda hoiakuid ja väärtusi ja neid teadlikult hindamisprotsessist eemal hoidma 6.10 Katrin Mägi - Saavutusmotivatsiooni areng tavakäsitluses nähakse püsiva iseloomuomadusena motivatsioon põhineb inimese uskumustel oma võimekuse kohta – kas antud ülessannet saadab edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini ▪ vähene usk toob kaasa ärevust
üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. Psühhodünaamika: käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oletas Sigmund Freud ja tema järgijad. Kognitiivne psühholoogia: keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jene) ja mõistavad maailma. Psühhobioloogia: (ka käitumuslik neuroteadus) käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks
Tahteline mälu Mittetahteline mälu · Amneesia - on mälukaotus, unustamise liik. · Igal inimesel kehtivad amneesialiigid, mida peetakse normaalseks (3): o Lapsepõlve amneesia ei mäleta enda elu enne 3. eluaastat o Unenägude amneesia ei mäleta unenägusid, eriti pika unestaadiumi omasid o Kaitsev amneesia ei mäleta jubedaid hetki hästi, detailselt V loeng Emotsioonid · Emotsioon inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendaga. o Emotsioonide väljendavad inimese rahulolu ja rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. o Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse korral inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. · Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendassse.
lahendamine enam raskusi. Laps suudab loogiliselt arutelda ning operatsioone pöörata. Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti omadustele Mõtlemine jääb siiski piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme. Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) *Võgotski õppimine : Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Nt Luria ülesanne
5. Genitaalne faas noorukieast kuni surmani E.Erikson. Sarnane Freudiga. o Püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat s.o.isiksuse arengu epigeneetiline (psühhosotsialne) teooria. o Välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. o Püüdis leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsühholoogilist teooriat ja kirjeldada isiksuse kujunemist sotsiaalsetes tingimustes. o Põhiidee- küpsus s.o. identsus, väljakujunenud eneseteadvus. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi. Humanistliku psühholoogia teooriad. Heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi (põhjuslikkuse). o Inimene spontaane, iseennast määratlev ja loov isiksus.
Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. Psühhodünaamika käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oletas Sigmund Freud ja tema järgijad. Kognitiivne psühholoogia keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jene) ja mõistavad maailma. Psühhobioloogia käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel,
psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis
kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest. 1. Psühhoanalüütiline paradigma S.Freud- alateadvus kujundab valdavalt isiksust, dünaamilisus, konflikt; lapseea seksuaalsus ja alateadlikud motiivid; psühhoseksuaalse arengu staadiumid Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine Projektsioon Ratsionaliseerimine Intellektualiseerimine Regressioon ehk tagasilangus Kriitika: · Teoorial puudub teaduslik tõestus · Freud tegi oma vaatlused väiksel valmil. Üldistused küsitavad. · Alateadvuse rolli ületähtsustamine Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: C.G.JUNG - Inimesel kollektiivne alateadvus- mälujäljed liigi ajaloost, päritav, sisaldab arhetüüpe ( nt persona, anima ja animus, vari) Ekstraversioon psüühilise energia suunatus väljapoole. Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele. A.ADLER -
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid
läbivaatust, diagnoosida kehalisi haigusi ning kirjutada välja ravimeid. Psühhoanalüütik on saanud spetsiaalse ettevalmistuse mõnes psühhoanalüütikute ühingu koolitusprogrammis. Kursus sisaldab teoreetilise väljaõppe ja juhendamise all praktiseerimise, samuti iskliku psühhoanalüüsi täispika kuuri läbimise patsiendina. On ka psühhoanalüütikute ühinguid, kes nõuavad kaht psühhoanalüüsi erinevate, soovitavalt ka eri soost analüütikute juures. Kuigi S. Freud ei pidanud meditsiiniharidust analüütikule 5 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © kohustuslikuks, nõuab enamus psühhoanalüütikute kooslusi tänapäeval MD ja psühhiaatriainternatuuri olemasolu (või psühholoogilise baashariduse korral spetsialiseerumiskursuse lõpetamist kliinilises psüholoogias). Seega võtab
(kultuur) Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. (Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika". 11 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: · tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid;
(kultuur) Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. (Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste „teadvus“ ei ole samane mõistega „inimese psüühika“. 9 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid;
Sügavustunnused: Tausta struktuur Lineaarne perspektiiv. Kattumine Liikumistaju Näiv ehk stroboskoopiline liikumine. Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju seotud sellega, kuidas me aega tajume. Inimesed tajuvad sündmuse kestust ja kiirust. Sõltub inimeset, soost, vanusest. Taju areng ja arendamine Nägemistaju vastsündinul ei ole veel välja kujunenud, teravus on kehvem, ema nägu on kõige olulisem objekt. Areng lõppeb 9. eluaastal. Kuulmistaju areng aeglasem kui nägemistaju, seotud kõnevõime arenguga. Rütmitaju on oluline välted. Arendamine Piirake esitatava materjali hulka. Kasutage mitmeid taju liike. Jälgige, et juhendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad. Jälgige, et kasutatavad visuaalsed abivahendid oleksid lastele mõistetavad. Lastel taju olemas, aga vastsündinud veel maailma ei taju nagu täiskasvanu. Mälu
· Kultuurierinevuste eiramine · Valiidsuse ja reliaabluse küsimus · Teoreetiline põhjendatus · Kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega) Intelligentsuse elemendid 1020 eksperti IQ elementidest (Snyderman jt.1987): 96%: - abstraktne mõtlemine - teadmiste omandamine - probleemide lahendamine 60-80%:- kohenemine keskkonnaga, mälu, üldteadmised, töötluskiirus, loovus, lingvistiline/matemaatiline kompetents Alla 25%: eesmärgipärasus, motivatsioon Intelligentsuse definitsioone ...praktiline otsustusvõime, mis võimaldab end vastavalt keskkonna tingimustele kohandada (Binet & Simon, 1916) ...võime abstraktselt mõelda (Terman, 1916) ...indiviidi kohanemine keskkonnaga...õpivõime...abstraktse mõtlemise võime (Freeman, 1955) ...võime planeerida ja oma käitumist struktureerida (Das, 1973) jne. Intelligentsuse mõõtmisest · Raske kui mitmeti mõistetav · Üritatakse hinnata IQ-d ja selle komponente
annaabi.ee 
