Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia kirjand teemal Kõrge IQ-ga inimese nõrgad küljed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intelligentsed, elukogemus, isikuomaduste, suhtlemine, loojad, mugavalt, depressioonis, mõttemaailmad, lahendavad, tunnevad, kaotavad, kaotajadRakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal..................................................................................................
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõh
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased väited - Valik
üllatus põlgus esinevad kõikides kultuurides, väljanäitamise reeglid erinevad. Üheaegselt esineb · tavaliselt 3 - 4 emotsiooni · harva 1 emotsioon Meeleolu · pikemaajaline · raske määratleda algust ja lõppu · ning esile kutsunud sündmust. · Funktsioon: · mõjutab inimese kognitiivseid protsesse (aisting, taju, mälu, mõtlemine) Meeleolu on püsiv foon · Enamusel peamiselt positiivne meeleolu Meeleolu mõjutavad: · sotsiaalne suhtlemine · füüsiline tegevus · eelmise öö uni · nädalarütm · kellaaeg Temperament emotsionaalne stiil · Sõltub kesknärvisüsteemi omadustest, mis mõjutavad inimese reageerimist emotsionaalsetele stiimulitele. · Temperament iseloomustab eelkõige inimese emotsionaalset loomust (valdav meeleolu, meeleolude vaheldumine, intensiivsus). · Temperament avaldub lisaks emotsioonidele ka motivatsioonis, aktiivsuses, sotsiaalsuses. Õnne kolm peamist komponenti
Tasu, Sisendatavus ja mõjustatavus üldiselt vähenevad, illusioonid on nõrgemad. edukus Tajumistäpsus kasvab. Tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini ja kiiremini Tajuja Naiste lõhnatundlikkus on suurem, eriti menstruats. tsükli keskel; puutetundlikkus on sugu suurem; kuulmisläved on madalamad, tundlikkus elektrilöögile on kõrgem; heledas valguses nägemisteravus madalam, simad harjuvad pimedusega kiiremini; peitepilte lahendavad halvemini; ruumi- ja kujunditaju on viletsam Tempe- Introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem; taju kestva aja vältel püsivam; eelistavad rament ja tajuda suhteliselt keerukamaid kujuneid ja ümbrust; isiksuse tüüp · Mis on H. von Helmholtzi arvates inimese tajukujundi tekkimise aluseks? James Gibsoni arvates? Helmholtz järgi tajukujund moodustub keeruliste otsustuste ja arvutamisprotsesside tulemusena. Inimene ainult teadustab lõpptulemuse
erinevused olemas on. Uuringutest on välja tulnud, et kerge VAA laste taju iseloomustab vähesem diferentseeritus kui tavaarenguga lastel. Ehk sisuliselt on neil raskem märgata erinevusi seal, kus need erinevused teistele tavaarenguga lastele märgatavad on. Uuringutest on tulnud välja, et tänu taju vähesele diferentseeritusele eristavad lapsed halvasti sarnaseid objekte omavahel. Nt kui pildile on joonistatud jänes, siis tunnevad selle ära pigem kassina kui jänesena. Nad on välimuselt suhteliselt sarnased. Ei taju kassi ja jänest eristavaid tunnuseid. Kipuvad asju ära tundma sellistena, mis on nende jaoks tuttavamad, ei märka väikeseid erinevusi nende vahel. Nt kompassi ja kellal suurt vahet ei tee, võivad mõlemate kohta öelda isegi siis, kui need asjad on kõrvuti, et tegemist on kelladega. Kuigi ta on kursis sellega, missugune üldiselt kompass on, ei näidata seda kui võõrast objekti. Värvustega on
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja
juhtida. Testide ja vaatluse põhjal. Ehk eksiteerib seos kehatüübi ja käitumise vahel. Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes? Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939).
Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 4 2. Andeka lapse tunnused Saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagner ja tema meeskond on koostanud andeka lapse omaduste jaotamise kolme liiki: 1) õppimise ja mõtlemise alal; 2) töössesuhtumise ja huvide alal; 3) sotsiaalse käitumise alal. Õppimise ja mõtlemise alal Õppimise ja mõtlemise alal andekad lapsed märkavad kiiresti fakte, tunnevad mõnel alal hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid, tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult. Töössesuhtumise ja huvide alal Töössesuhtumise ja huvide alal ilmnevad huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult, on
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Erinevused on isiksusjoontes. Kognitiivne stiil jääb vaimsete võimete ja isiksusjoonte vahepeale. 2) Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele. Iseloomustab inimeste käitumist impulsiivsus vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Kas ollakse tormakas või järelemõtlik. Lihtsate ülesannete korral on järelemõtlikkus kasulik, keeruliste ülesannete korral tormakusele kalduvad lahendavad kiiremini. Väikestel lastel impulsiivsus domineerib. Üldjuhul muutuvad lapsed vanemaks saades reflektiivsemaks. 3) Metoodilised võtted kontseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Ülemäärase tormakuse ohjeldamine. Nt õpetaja näitab õpilasele lahendusläiku etapiti. Kui ollakse liigselt tormakas siis näiteks õpilane võib teada valemit, tahab aga kiiresti valmis saaa, mistõttu võib tekkida viga. Õpetaja aga ju ei tea kas õpilane teab tõesti valemit ja oli lihtsalt tormakas.
rehabilitatiivseid meetmeid.Goddardi tulemusi esialgu aktsepteeriti, kuid siis hakati neid üha enam kritiseerima.1926. aastal avaldas Clarki ülikooli psühholoog C. Murchison raamatu ,,Kuritegelik andekus", kus näitas, et Ameerika noorsõdurite keskmine intelligentsus jäi allapoole ühe föderaalvangla asukate tasemest.Teised võrdlused üle terve riigi näitasid, et kurjategijad pole vähem intelligentsed kui populatsioon keskmiselt. Rehabiliteerimise asemel soovitas Murchison karme karistusi, probatsiooni ja tingimisi karistamise kaotamist, kohustuslikku surmanuhtlust kolmanda raske kuriteo korral ja muid karme meetmeid.Teine probleem tekkis normidega, mis täpsustusid alles I maailmasõja ajal pärast umbes 2 miljoni Ameerika noorsõduri intelligentsuse testimist.Kui alguses oli peetud nõrgamõistuslikkuse piiriks alla 12-aastast vaimset
eristamisvõime, ehk võime märgata erinevusi seal, kus need erinevused olemas on. Uuringutest on välja tulnud, et kerge VAA lastel taju iseloomustab vähesem diferentseeritus kui tavaarenguga lastel. Ehk sisuliselt on meil raskem märgata erinevusi seal, kus need erinevused teistele tavaarenguga lastele märgatavad on. Uuringutest on tulnud välja, et tänu taju vähesele diferentseeritusele eristavad lapsed halvasti sarnaseid objekte omavahel. Nt kui pildile on joonistatud jänes, siis tunnevad selle ära pigem kassina kui jänesena. Nad on välimuselt suhteliselt sarnased. Ei taju kassi ja jänest eristavaid tunnuseid. Kipuvad asju ära tundma selliste asjadena, mis on nende jaoks tuttavamad, nad ei märka väikeseid erinevusi nende vahel. Nt kompassi ja kellal suurt vahet ei tee, võivad mõlemate kohta öelda isegi siis, kui need asjad on kõrvuti, et tegemist on kelladega. Kuigi ta on kursis sellega, missugune üldiselt kompass on, ei näidata seda kui võõrast objekti
Uut infot salvestatakse kergesti, isegi kui ise sellest aru ei saa Mõtlemine (12/14-...) väga palju muljeid on isiklikult saadud. Info üle suudetakse mõelda, tehakse järeldusi. Suudetakse mõelda ka abstraktselt. Oluline on valida seda, mida lastele õpetada ja kuidas. Juhtiv tegevus tegevus, mis on antud eaperioodil valdav ja areneb intensiivselt ning mis omab mõju kõigile arengu aspektidele. Läbi selle tegevuse arenevad lapsed kõige paremini. Emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (0-1 a) vanemad räägivad, lapsed elavnevad vastavalt. Esemeline tegevus (1-3 a) lapsed õpivad tundma, mida erinevate asjadega saab teha Rollimäng (3-7 a) erinevad mängu liigid. Mängu käigus õpitakse maailma kohta, in kohta. Õppimine (7-11 a) Suhtlemine eakaaslastega (11-18 a) oluline on see, mida mõtlevad teised. 11 Kui areng ei ole tavapärane ehk arenguhälvete põhjused Arenguhälvete varieeruvus
4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur 2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus 3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid) 4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7
kättesaadavaks järgmistele põlvedele. Nii ei pea iga järgmine põlvkond alustama nullist. Selleks, et mingi keele kasutajad üksteisest aru saaksid, on vaja, et igal mõistel oleks oma kindel tähendus. Samuti on igale keelele omane teatav reeglite süsteem, mis võimaldab sõnu siduda. Lapse esimestel elukuudel/-aastatel on sõnade ja tähenduste omandamine eriti intensiivne. Oluliselt mõjub vanemate keeleline ja emotsionaalne suhtlemine lapsega. 1,5a valdab keskmiselt 25 sõna, 4a juba 5000 sõna, 6a sõnavara võiks ulatuda 15 000 sõnani. Lapsed peavad seega õppima 10 sõna päevas. Mida paremini orienteerub laps mitmete asjade tähendustes, seda kiiremini kulgeb tema psüühiline ja sotsiaalne areng. Kõik lapsed teevad keele omandamisel läbi teatud etapid: aastaselt räägib üksikuid sõnu; 2a paari- kolmesõnalisi lauseid; 3a kohanduvad laused rohkem grammatikale; 4a võib rääkida juba
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
- Peremine - Privaatsus - Mood Teine briti sotsiaalantropoloog oli Alfred Reginald Radcliffe-Brown (1881-1955) Sotsiaalne funktsionalism institutsioonide ülesanne on tagada sotsiaalse tasakaalu säilime. Sellise seisukoha järgi saame joonistada sellise tabeli Ühiskonna vajadused Vastused vajadustele Liikmete taastootmine Perekond Rollide jagamine Hierarhiad Liikmete suhtlemine Keel Sotsialiseerimine Õpetamine, kool Ühiste väärtuste andmine Ideoloogia, religioon Normidest kinnipidamise tagamine Seadused, politsei Ameerika funktsionalism (struktuur-funktsionalism) Talcott Parsons (1902-1979) · Usa sotsioloogia 20. Sajandi keskel · Suur teooria (grand theory) ühendab kõik erinevad sotsiaalteadused enda alla.
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.............................................................................................8 3.2.Kuidas andekat last märg
alati enda seisukohalt, 6-7.-a valisid juba midagi muud, 7.-9-a suutsid osi muutuseid õigesti arvestada, kuid osa mitte, alates 9-a suutis laps valida õige pildi ▪ tihti peavad lapsed monoloogi ◦ animism – elu omistamine elututele objektidele, iseloomulik 10. eluaastani ▪ põhjuseks egotsentrism – oskab näha ainult oma seisukohalt, seega teised objektid tunnevad täpselt samamoodi ▪ suutmatus eristada näivust ja tegelikkust ▪ kõige olulisem tunnus iseeneselik liikumine > autode multikas ▪ põhjuseks võivad olla ka muinasjutud, raamatute pildid 3. konkreetsete operatsioonide – kooliealine (7-12), arusaamine ja oskus üldistada sümboleid, omadusi, esemeid, taju asemel hakatakse usaldama loogikat ◦ jäävuskatsete lahendamine ei tekita enam probleeme, välja arvatud juhul, kui muutusi on väga palju
intelligentsem koduse kasvukeskkonna mõju uuring (2001) Vanavanemate stiilid: formaalne ehk ametlik – järgivad kindlaid piirjooni lapsevanema ja vanavanema vahel, „mina olen oma lapsed juba üles kasvatanud“, ametlikud, kauged, manitsevalt, didaktiliselt ning iseenda elukogemusest rõhutavad fun seeker –rõõmu pärast vanavanem: vanavanema rolli kui tõelise kingituse nautimine; tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut .... asendusvanem (surrogate parent)- liigselt hooldavad vanavanemad, väga toimekad, vähendavad lapsevanemate otseseid kohustusi ja tähtsust reservoir of family wisdom: perekonna tarkuse reservuaaar- loovad oma elukogemuse ja tarkusega lastelastele turvalise ümbruse; austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed, hoiavad traditsioone, oskuste edasiandjad
Esimesed suuremad teaduslikud teooriaid: 2 John Watson'i teooria (1920) kõik on lapsel õpitav. Laste suhtes soovitati olla nõudlik, karm ja külm. Teooriad sõltuvad sageli ajast ja üldisest kontekstist. 60ndatel muutus teooria käsitlus, nähti et lapsed on väga erineva temperamendiga. Laste hulgas on olemas lapsed, kellega ongi tegelikult raske ja keda pole nii kerge kasvatada. Selle teooria loojad on Thomas & Chess jt. Mõisteti sellal, et on erinevat tüüpi lapsi. 80ndatel kiindumusteooria (attachment theory) (saabus Watsoni teooria lõpp). Näidati, et omavaheliste suhete kvaliteet, soojus, toetamine on lapse kasvamiseks hädavajalik. Varajased emotsionaalsed suhted jätavad jälje koguks eluks. Kogu pere sotsialiseerib üksteist vastastikku. Paraku on nii, et vanemate haridustase mõjutab lapse kasvatusviise
kriminaalpsühholoogia, sünnipärane kurjategija ja teaduslik kriminaalpsühholoogia. Esimesed kriminaalide mõistmise, püüdmise eelteaduslikud psühholoogia meetodid olid enne kolme väljatoodud viisi füsiognoomika ja frenoloogia. 1.9.2 Füsiognoomika Füsiognoomika ehk teadus, õpetus näojoonte ja iseloomu seosest (Eesti Entsüklopeedia, 2013). Idee, et kriminaalsel käitumisel on kindlad seaosed teatavate isikuomaduste, ulatub kaugesse ajalukku ja niisuguste omaduste kindlakstegemise esimesed katsed tehti ammu enne teadusliku psühholoogia sündi. Ka "kriminaalsed näo" teema ehk küsimus sellest, kas kriminaalsed kalduvused peegelduvad inimese välimuses, on teadlasi huvitanud sajandeid. Näiteks näo teatavate anatoomiliste iseärasuste sidumisest inimese sisemise rikkusega leiab Vanast Egiptusest, piiblist, samuti Hippokratese ja Galenose antiikaja meditsiiniliste dokriinidest. Näiteks 5
Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui mul on kõik –prohvetianne, kõik teadmine, kõik tunnetamine, kogu usk, aga mul ei oleks armastust, siis olen kui kumisev vask või kõlisev kuljus. SNYDERMANi ja ROTHMANi (1987) uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimetena: 1)võime arutlustes toetuda abstraktsioonidele ( e üldistustele – näit. Intelligentsed kasutavad kõnes üldisemaid mõisteid); 2)võime lahendada probleeme (spetsialist näiteks näeb probleeme omal alal paremini läbi kui teised ja ta ei võta juba näiteks mingit tööd vastugi; 3) võime õppida. Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid. *STANDFORD – BINET’ skaala lähtub Prantsusmaalt Binet’ – Simoni skaalast (1905), kus oli palju ülesandeid ja mille ülesandeks oli
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
Kausaalne atributsioon ja selle viga Esmalt tajutakse teiste inimeste väliseid tunnuseid ja tehakse nende järgi järeldus inimeste omaduste kohta (näiteks väljakutsuv riietus töövestlusel). Väliste tunnuste alusel omistatakse teisele käitumise põhjused. Selline hinnang mõjutab hindaja enda käitumist. Atributsiooni vead: Teise inimese käitumist seletades omistatakse põhjused teise isikuomadustele ja harvem situatsiooni teguritele Isikuomaduste tähtsust ülehinnatakse Situatsiooni tegurite osatähtsust alahinnatakse 21. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Mälu jaotatakse sisu alusel : a) Liigutusmälu inimese poolt sooritatud liigutuste omandamine ja reprodutseerimine. See mälu on liigutusvilumuste ja harjumuslike liigutuste väljatöötamise aluseks. b) Sõnaline e. mõtteline mälu sõnalises vormis loetud ja kuuldud mõtete omandamine ja säilitamine
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.2. Psühholoogiliste
tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. · Superego ("Ülimina") on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada
lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt
Kõige suurem Lombroso kritiseerija oli tema kolleeg Goring ning tema uuringute tulemus oli Lombroso stigmasid põrmustav. Nimelt oli Goringi järeldus see, et ei saa rääkida niisugusest antopoloogiliselt teisest inimestest erinevast inimtüübist nagu sünnipärane kurjategija. Goring tutvustas õiguspsühholoogias uut teemat intelligentsuse ja kuritegelikkuse seost. St et kurjategija ei ole füüsilises mõttes eriline, vaid nad on vähem intelligentsed. Kriitika Lombroso suhtes ei ole alati olnud õiglane, eriti tema hilisemate vaadete suhtes. Ühest küljest oli Lombroso oma aja mõttes väga nutikas, eesrindlik ning tema teened õiguspsühholoogias suured. Ta jõudis oma sünnipärase kurjategija teooriaga avalikkuse ette ning see tekitas palju vaidlusi. Nimetatud teooria oli tugevaks tõukeks antropoloogiale ja õiguspsühholoogiale. Psühholoogiline
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
aru ei saa, tegutsemisel saab kasutada infot, mis mällu on juba salvestunud ka taju juhtivprotsessi ajal. o Mõtlemine (12/14 -...) suudetakse mõelda ka asjadest, millega endal kokkupuudet ei ole. Juhtiv tegevus on tegevus, mis on antud ea perioodil valdav ja areneb intensiivselt ning mis omab mõju kõigile arengu aspektidele. Sellega tuleb õpetamise käigus arvestada. o Emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (0-1 a) o Esemeline tegevus (1-3 a) o Rollimäng (3 7 a) o Õppimine (7 11 a) o Suhtlemine eakaaslastega (11 18 a) 5. Arenguhälvete põhjused. Geneetilised tegurid. Monogeensed haigused. Polügeensed haigused ja keskkonna roll nende avaldumises. Kromosomaalsed häired autosoomsündroomid ja gonosoomsündroomid, nende mõju vaimsetele võimetele, isiksuseomadustele ja käitumisele. Keskkondlikud tegurid
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloom
annaabi.ee 
