Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia elementaarteadmised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
psühholoog, psühhiaater, skisofreenia, nõustaja, psühhoteraapia, andeka, humanistlik, lähenemine, teadlane, tekkest, toitumis, teste, individuaal, foobiad, hüpohondria, depressioon, stress, meetode, heades, parima, tunnen, uhkust, suhtun, valikuid, usaldan, soovitusimõtestatud mina eksistentsiaalne hõlbustaja (grupp, meeleheide terapeut) abil ISELOOMU- Milline? psüühiliste BIOLOOGILIS-MEDITSIINILINE JOONTE omaduste kogum MUDEL MUDEL haigus ravimid Kliinilise psühholoogia ja psühhoteraapia käsiraamatuid lapates võib leida teisigi sedalaadi skeeme, mõned natuke põhjalikumad, mõned tunduvalt kõikehõlmavamad. Kognitiiv- käitumisterapeut D. Meichenbaum peab vajalikuks lisada ka terapeutilise suhte iseloomu, 1 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog – nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia – protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia – kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. – kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü
seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü
Pedagoogiline psühholoogia -uurib, kuidas parandada distsipliini ja õppimise ning õpetamise efektiivsust. Keskkonna psühholoogia- uurib suhteid inimese ja teda ümbritseva keskonna vahel, uurib keskkonna mõju inimese käitumisele ja meeleolule. Näiteks uurib privaatsusega, ruumikasutusega seotud küsimusi, erinevate keskkondade mõju käitumisele. 5. Mille poolest erinevad psühhoterapeudi ja psühhiaatri töö? Psühhiaater on arst, meditsiinilise haridusega, tegeleb psüühikahäirete diagnoosimise ja raviga. Psühhiaater on selles nimekirjas ainus, kellel on õigus panna diagnoos, määrata ravi ja kirjutada välja ravimeid. Psühhoterapeut on õppinud psühhoteraapiat, nt. pereteraapiat, kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, lahenduskeskset lühiteraapiat, psühhoanalüütilist teraapiat, gestaltteraapiat või
1. Eelteaduslik psühholoogia (süstematiseerimata teadmised inimese loomuse ja käitumise kohta nn elutarkus) 2. Filosoofiline psühholoogia (paljud filosoofia kesksed probleemid on seotud psühholoogiaga) 3. Teaduslik psühholoogia (sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks) Psühholoogia ja psühhiaatria o Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga. o Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine. o Psühhoterapeut või psühholoog hindab vestluse käigus ja erialaseid teste/küsimustikke kasutades patsiendi probleemide olemust ning kavandab psühhoterapeutilist ravi. PSÜHHOLOOGIA HARUD 1
Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Andmete kogumine peab olema süstemaatiline- Teaduslikke andmeid tuleb koguda süstemaatiliselt ja andmete kogumise meetod peab vastama konkreetsele uuritavale küsimusele. Valim Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Tõenäoline või mittetõenäoline valim- Mis võivad tulemust mõjutada - Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. - Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad
karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonidest, ehk kaardistada kliendistada, mis valdkonnast miks inimesed kõige rohkem nõustamist vajavad. Ühiskond saab tulemi, mis nihkes, mis valesti ja mida parandada. Tegelikult ei saa lõpuni teada, kellel on mis probleemid. Lisa infot annavad ka tervise ja majanduse näitajad, lisaks ka kuritegevus. Nõustamine - EAC (European Assotiation for Counselling) määratlus 1 * Nõustamine on nõustaja ja kliendi (klientide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimisprotsess, kus klientide rollis võivad olla indiviidid, perekonnad, institutsioonid. *Nõustamine käsitleb holistlikul, terviklikul viisil sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja/või emotsionaalseid probleeme. Psühholoogia tore, aga tuleb jälgida somaatilisi näitajaid (depressioonist ei ravita välja, kui ntks hemoglobiin liiga madal).
4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset
psühholoogilise protsesse ning kas andekus on pärilik. 7. Kirjelda – Biheivorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat ja psühhobioloogilist koolkonda. - Biheiviorism – tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on suur must kast ja põle vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga. - Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata)
eneseesitlus ja toimetulek stigmaga - Self-presentation - Stigma, stigmatization, coping with stigma Eneseesitlus Erving Goffman: Presentation of Self in Everyday Life Inimese igapäevategevus kahel viisil: - Spontaanselt (ei refleteeri) - Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin) Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja, huviline üliõpilane) Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi, teadlane, moslem) Eneseesitluse funktsioonid: miks? Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust) Kuuluvuse demonstreerimine (kampsunid ja pintsakud) Mõjutamine (kaastunnet tekitada) Enesekindlustamine (kõvahäälselt enne eksamit panin pidu, ei maganud) Unikaalsuse näitamine (oma stiil kõnes, riietuses) Mis on "päris" Mina? Kas presenteerimine võib saada Mina komponendiks Küps isiksus kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone
Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
Teiseks tingis industrialiseerimine koos keerukate mehhanismide, nende käsitlemise oskuste ja teenindamise vajadusega soovi võimekamate ja paremini õpetatavate inimeste väljaselgitamiseks. Kolmandaks oli võimete mõõtmise idees endas vähemalt alguses suur annus demokraatlikku ollust, st et inimese võimalusi saada hea haridus ja hiljem seeläbi parem koht ühiskonna hierarhiates ei määraks siis mitte päritolu, rahvus ega rass, vaid intellektuaalne võimekus.Prantsuse psühholoog Alfred Binet (18571911) alustas intelligentsuse uuringuid 1890. aastatel samuti keskendumisega mäluomadustele, kuid leidis peagi, et see pole küllaldane. A. Binet defineeris intelligentsust kui inimese võimekust a) leida ja järgida kindlaid suundi ja eesmärke; b) olla enesekriitiline ja adapteeruda oludega (nt et kohaneda muutunud tingimustega suundade ja eesmärkide seadmiseks).3 Tema loodud esimesed intelligentsustestid ja ideed erinesid Galtoni testidest kahe põhimõtte poolest
pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt peatutakse ka õpetamismeetoditel
7. eneseaktualiseerimise vajadused (oma eelduste arendam ja energiavarude kasutam) Eneseteostuse mõõdikuks on „peak experience Vajaduste teooriad: 1) ERG teooria 2) 2-faktori teooria (Frederick Irving Herzberg) – Hügieenifaktorid; Motivatsioonifaktorid 3).Motivatsiooni teooriad… 1. Aktivatsiooniteooria – üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 2. Humanistlik motivatsiooniteooria – üritab ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 3. Kognitiivne lähenemine – küsitakse, et millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus – seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. 4).Instinktide teooriad 5).Kognitiivsed teooriad 6)Õppimise teooriad:
Hoolekandele. 1999 a. 1. okt. oli ÜRO vanurite päev 1970-74 oli negatiivne nägemus vanuritest. Vanurit peeti perekonna kriiside põhjuseks. Vaimse teovõime vähenemine ja muude põhjuste tõttu hakati ette nägema nn. kaitseteenuseid (invaliidide kodud) Eakus individuaalne ja ühiskondlik probleem Inimese elu aastateringid. Vananemine on elu igavese ringkäigu vältimatu etapp. Vananemine on indiviidi elu pidev protsess, mis algab organismi tekkest ja kestab tema elu hääbumiseni. Vanadus on elusorganismi elu hilis- etapp. Antud liigile omase eluea hilisperiood. Meie maal kehtivad inimese eluea med. juriidilis- etapid on - laps 0-14 a. - nooruk 15-16 a. - täiskasvanu alates16 elueast - Rahvusvahelises med. statistikas eristatakse inimese elu teises pooles kolme etappi - ülemineku iga 45-55 a. - raukuse eelne iga 55-65 a. - rauga iga üle 65 Rahvusvahelise gerontoloogia ühingu klassifikatsiooni kohaselt nim
protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus Kahekümnenda sajandi psühholoogia Hästi arenenud, mitmetahuline ja haruline.Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad.Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: · Biheiviorism · Gestaltpsühholoogia · Psühhoanalüüs(sh freudism) · Humanistlik psühholoogia · Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud biheiviorism, gestaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. Biheiviorism (ing k behaviour-käitumine) on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise( eriti õppimise) uurimises. Oluliseks daatumiks 1913.a., kui John B
ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus Kahekümnenda sajandi psühholoogia Hästi arenenud, mitmetahuline ja –haruline.Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad.Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: Biheiviorism 6 Geštaltpsühholoogia Psühhoanalüüs(sh freudism) Humanistlik psühholoogia Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud biheiviorism, geštaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. Biheiviorism (ing k behaviour-käitumine) on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise( eriti õppimise) uurimises. Oluliseks daatumiks 1913.a., kui John B
........................................................................................................45 Sotsiaalse õppimise teooria..................................................................................49 Piaget........................................................................................................................50 Kohlberg...................................................................................................................55 Humanistlik perspektiiv...........................................................................................60 Maslow`i vajaduste hierarhia (astmestik).............................................................60 Bühleri 5 enesesuunamise faasi............................................................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid.............................
omadustele · Liigitamine modaalsute järgi (nägemis-,kuulmis-,jne) · Liigitamine keskuste jöärgi (senroone,lühiajaline,püsi-) · Liigitamine säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi · Liigitamine sõltuvalt seotusest teadvusega Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus(1850-1909) näitas,et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida Sveitsi psühholoog Claparede (1873-1940) näitas,et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel,nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teaduvstamisel.Nt 1911.a. töös avaldatud kuulsas ,, nõelatorke katses".Warrington ja Wiskrantz said ka Korsakovi sündroomi patientidega korduspraimingu Pavlov ja biheivioristid selgitasid tingitud seoste kujunemise ning operantse õppimise seaduspärasusi-Karl Lashley näitas ajukudede ekvipotensiaalsust õppimises.Donald O. Hebb
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid. Neli peamist koolkonda/lähenemist: 1) Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline lähenemine 2) Humanistlik lähenemine 3) Kognitiivne-käitumuslik lähenemine (Kõige uuem. Väga selgeid klassikuid ei olegi veel tekkinud.) 4) Isiksuse joonte teooriad On ka väiksemaid, kuid need neli käsitlust on peamised. ISIKSUSE JOONTE TEOORIAD See on teooriate grupp, mida iseloomustavad sarnased tunnused. Kui kaks inimest räägivad kolmandast isikust, siis nad kasutavad tihti omadussõnu. Isiksusejoonte teooriad põhinevad sellel ideel, et on olemas
Erinevalt loomade kaasasündinud ja üsnagi jäikadest rituaalidest on inimliku suhtlemisega seotud rituaalid väga paindlikud (muutlikud) ning neid korrigeeritakse partneri poolt antava tagasiside kaudu silmapilkselt. Kui paarissuhtlemises on tugev mõistuse kontroll enesestmõistetav, siis masside ehk "inimkarjade" seas viimaste liikmena minetab inimene sageli oma ratsionaalsuse ja võib koos kümnete või sadade teistega hakata käituma üsnagi meeletult. Unenäod on inimkonna tekkest alates kõigile huvi pakkunud. Ka küsitakse psühholoogidelt ühe sagedasema küsimusena unenägude kohta. Seetõttu on unenägusid psühholoogide poolt ka üsna palju uuritud. Aristoteles arvas umbes 330 a eKr, et unes elatakse uuesti läbi seda, mida on varem kogetud ärkvel olles. Unenägu nähakse "tõelisena", kuna magaja teadvusele "ei paku konkurentsi" vahetud muljed välismaailmast ja tema intellekt on une ajal "juhmistunud".
– Self-presentation – Stigma, stigmatization, coping with stigma Eneseesitlus • Erving Goffman: Presentation of Self in Everyday Life • Inimese igapäevategevus kahel viisil: – Spontaanselt (ei refleteeri) – Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin) • Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja, huviline üliõpilane) • Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi, teadlane, moslem) Eneseesitluse funktsioonid: miks? • Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust) • Kuuluvuse demonstreerimine (kampsunid ja pintsakud) • Mõjutamine (kaastunnet tekitada) • Enesekindlustamine (kõvahäälselt enne eksamit – panin pidu, ei maganud) • Unikaalsuse näitamine (oma stiil kõnes, riietuses) • Mis on “päris” Mina? Kas presenteerimine võib saada Mina komponendiks • Küps isiksus – kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone
Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5
süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi
.............................................51 3.5.3. Jumal.........................................................................................................53 3.5.4. Kristoloogia...............................................................................................60 IV Hea ja kuri......................................................................................................64 3 4.1. Psühholoogiline lähenemine Kolmainule.....................................................64 4.2. Hea ja kuri inimkogemuses.........................................................................66 4.3. Poleemika kirikuisadega.............................................................................69 4.3.1. Kirikuisad................................................................................................69 4.3.2. Victor White.....................................................................................
Mitteformaalsed grupid liikmed on koondunud mingite huvialade sarnasuse tõttu (klubid). e. Kollektiivne käitumine grupiline käitumine, kus situatsiooni lahend sõltub sellest kelle käitumine võetakse eeskujuks. 4. Suhteline lähenemisviis (tuleneb sõnast SUHE) selle järgi on oluline uurida inimese ja ühiskonna omavahelisi suhteid ja inimeste ja omavahelisi suhteid nende sotsiaalsest positsioonist ja rollidest lähtuvalt. 5. Kulturoloogiline lähenemine tuleneb sõnast KULTUUR analüüsitakse ja selgitatakse välja ühiskondlikud väärtused, ühiskondlikud kirjutamata/tud reeglid, ning reeglites sisalduvad käitumisnormid. Kõiki neid 5 lähenemisviisi ühendab see, et töötlemine toimub statistilis- matemaatilismeetoditega. Õigussotsioloogia ülesanne on tegelda õiguse olemisega, selgitada ja arendada indiviidi, ühiskonna ja õiguse seoseid. Nii
lapse heaolu ja areng on kindlustatud maksimaalselt soodsa kasvukeskkonna loomisega. Alameesmärkidena on esitatud järgmised eesmärgid (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse kaasatus otsuste tegemise protsessi on suurenenud; laste väärkohtlemine ning laste suhtes kasutatav vägivald on vähenenud; tagatud on abivajava lapse ja pere varajane märkamine ning nende abistamiseks õigeaegne sekkumine, proaktiivne lapse- ja perekeskne lähenemine lastekaitsetöös on kinnistatud. Uuringu eesmärk on põhjalikult hinnata, milline on eelnõus sätestatud lastekaitse meetmete ning erinevate haldustasandite kohustuste eeldatav mõju lapse õiguste ja heaolu tagamisele riigis tervikuna. Analüüsi käigus hinnati, kui realistlik on uue seaduse edukas rakendumine ning millised on võimalikud riskid seaduse praktikas rakendumisel. Analüüsiti LKS seaduseelnõu 13.10.2013 versiooni.
seda kui inimesi rõugete vastu enam ei vaktsineerita, oleks tegemist väga efektiivse relvaga.) Nakkushaiguste teaduslikul käsitlemisel toimus muurang 19. sajandil. Esialgu oli siis olemas veel kaks vastandlikku koolkonda: · keemiline (nn environmentalistid); · bakteoroloogiline. Esimest esindas Justus Liebig (1803-1873), kes kõneles nö käärimisest (viimast käsitleti toona veel kui keemilist protsessi), teist sajandi esimesel poolel teadlane nimega Jacob Henle (1809-1885), kes väitis (1840, Von den Miasmen und Kontagien), et patogeneesi organismis tekitavad mingisugused mikroskoopilised elusolendid, ilmselt taimset päritolu. Arusaamine nakkushaiguste ja põletike olemusest selgines 19. sajandi teisel poolel. Nn keemiline nakkushaiguste teooria vajus unusteusehõlma siis kui Louis Pasteur (1822- 1895) 1857. aastal tõestas mikroorganismide tähtsuse käärimisprotsessi käivitajatena. Pasteur
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
· Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................................................... 34 3.1.7. Humanistlik sotsioloogia............................................................................... 34 3.1.8. Feministlik sotsioloogia.................................................................................34 4. Kaasaegsed sotsioloogid..............................................................................................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2
annaabi.ee 
