Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
partner, enesehinnang, imalik, seotus, tunnet, osapoole, teatava, intiimsus, akka, lähedus, kiindumus, puudutuse, oman, meeldivus, ajate, kirg, distants, teistega, vestlus, puudutused, paitus, müüja, avate, rääkimise, organisatsioon, rand, ehkki, endid, enesehinnanguga, imaliku, pausid, transaktsioon, rääkija, mall, avamine, kauplemise, õnnestuÜldiselt vaadataksegi eelkõige neid, kelle staatus on tunduvalt kõrgem ja harvem neid, kelle staatus on oluliselt madalam. Väga kõrge staatusega isikud vaatavad teineteisele otsa harva. Ühise ülesande teostamine-Kui töötatakse ühise projekti kallal, siis aitab pilk parandada kommunikatsiooni SUHTLEMISDISTANTSID (4) Suhtlemisdistantsid on meile loomuomased ning leiavad automaatselt korrigeerimist juhul, kui teine valib meile ebasobiva distantsi. 1.Intiimne distants jaguneb kaheks. Esimene distants ulatub otsesest kehalisest kontaktist kuni meie kehast jalgade ulatuseni (kuni 15 cm). See on kõige tundlikum tsoon, kuhu lastakse ainult väga lähedasi inimesi. 2.Personaalne distants on lähim ruum, kuhu võõrast tavaliselt lastakse. Enamasti suheldakse selliselt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe. Antud distantsi puhul võib suhtlemine osutuda ebamugavaks. Seetõttu on siin kasutusel mitmesugused barjäärid. Nt
Inimestel on võrdlemisi sarnased ettekujutused selle kohta, millised on seosed iseloomu ja välimuse vahel. See on tingitud 5-st erinevat liiki järelduste tegemise protsessist: 1) Ajaline laiendus - järeldus tehakse hetkeotsustuse põhjal. Hetkeväljendust peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks. 2)Parataksis - kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise inimese kohta. 3)Kategoriseerimine - see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused. 4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone. 5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele. Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel hinnangutel ei ole
Vanematel on meeldinud temaga mängida, temaga rääkida jne. Lapse jaoks on armastust jagatud nagu vabatahtlikult, ta pole pidanud seda ära teenima. Täiskasvanuna kujuneb tast välja täiesti normaalne inimene, kellel on kõrge enesehinnang, kellele teised inimesed meeldivad, ta on iseseisev ja suudab kujundada normaalseid suhteid. Transaktsionaalne analüüs. Transaktsioonid Transaktsioonid Transaktsioon on sotsiaalse suhtlemise üks osa. Tavaliselt on selle käigus alati tegemist teatava stiimuli ja vastusega. Nt kui te ütlete sõbrale "Hei" siis sõber ütleb vastu "Hei". Teie Hei oli stiimuliks ja tema "Hei" vastuseks. Berne järgi saame me sellise interaktsiooni käigus teatavaid paitusi. Need aga rahuldavad inimlikke tundmusega seonduvaid vajadusi. Nt kui meid pannakse tähele ja vastatakse meile, siis me rahuldame seda vajadust. Paitused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Ehkki me eelistame positiivseid
näitab see kõrgeenesekindluse taset. Tegemist on žestiga, mida kasutavad tihti kõrge ühiskondliku staatusega inimesed. See väljendab võimekust, teistest üleolekut ning isegi sõjakust 6. Pilkude funktsioonid – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet. 7. Suhtlemisdistantsid (4) 1)intiimne distants – kuni 46cm, kuni 15cm armastajate vahel räägitakse sosinal, peale 15cm-46 otsest kehakontakti ei esine 2)personaalne distants on lähim ruum kuhu võõrast laastakse. Tavaliselt suheldakse sellelt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe 3)sotsiaalne suhtlemise distants – ametialane suhtlemine, enamasti umbisikuline näiteks teenindusvaldokonnas u 120 cm, oluline on ka silmside
Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. Pange tähele vasturääkivusi (kehakeel ja sõnad on vastuolus). Olge teadlik enda tunnetest ja kehalisest reaktsioonidest. KUIDAS PEEGELDAMISOSKUSI LIHVIDA Ärge teeselge mõistmist; Ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on; Varieerige oma vastuseid; Keskenduge tunnetele; Valige tunnet kõige täpsemini väljendav sõna; Kasutage empaatilist hääletooni; Püüelge konkreetsuse ja olulisuse suunas; Vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad; Peegeldage rääkija ressursse; Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu; Peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul. KEHTESTAMISOSKUSED Kuulamine ja kehtestamine on suhtlemise yin ja yang – väga erinevaid, kuid teineteist täiendavad suhtlemise osad
või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas, vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu
Käitumine, tegevused Keskkond 7. Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi. Stress on minu tõlgendus sellele, mis toimub minu ja keskkonna vahel, s.t taju+emotsioon. Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda: ohtliku või ähvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana. 8. Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon
2) Selline info esindab kaudselt ka potentsiaalset ohtu Atraktiivsus Kuna füüsiline välimus mängib esmamuljes suurt rolli, siis on sellel oluline roll ka mulje loomisel teisest. Pakutakse välja 3 erinevat seletust meeldivuse kohta: 1) Esimene on kultuuriline hüpotees, mille järgi ilu kriteeriumid on kultuurinormidega määratletud. Seetõttu peaks ilu sõltuma kultuurist ja seega puudub absoluutse ilu kriteerium. 2) Vastupidiselt sellele võime me käsitleda ilu kui teatava reproduktiivse potensiaali väljendust. Seetõttu otsime me endale kaaslast teatavate kriteeriumide alusel – nt mees peab olema tugev ja terve, et ta oleks võimeline tagama ressursside olemasolu. Nt eelistavad mehed naistel väikest lõuga. Selle kujunemine on aga sõltuv östrogeenist, seega annab see meestele viite ka sellest, et see naine on fertiilne - et ta on võimeline viljastuma. Ta ei ütle, et ta on võimeline, vaid ta annab sellise vihje. Samasuguse vihje annab naistele mehe
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana. Neli hoiaku, mis hävitavad kõik suhted: kritiseerimine(sa jäid jälle hiljaks, sa mõtled ainult iseendale) halvustamine(vaene mees, miimiksa, käitumine) Viivad südame kaosesse Vasturünnak(kättemaks) Täielik taganemine( suhte lõppfaas, üks tõmbub tagasi, ja neine kasutab vägivalda, et end kuulama sundida) 8. Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon
Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused: -soov käituda õigesti -soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades - Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983). - Kusjuures lisaks teistele omadustele eristab inimesi ka see, kuivõrd nad on valmis muutma oma käitumist lähtuvalt situatsioonist (high self-monitors – kohandavad oma käitumist ümbritsevate
a) Ohtliku või ähvardavana b) Haigeks tegevana c) Raskesti kontrollitavana d) Enesehinnangut ohustavana Probleemide jaotus: otseselt kontrollitavad probleemid( probl. mis on seotud minu enda käitumisega), kaudselt kontrollitavad porbleemid( mis on seotud teiste inimeste käitumisega) ja kontrollimatud probleemid ( millega ei saa otseselt midagi peale hakata, nt.meie minevik). 1.Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon
arusaamatus, suhtlemishäire, paratamatus, arvete õiendamine. Kui aga konfliktseid suhteid tuleb analüüsida, otsida võimalikke lahendusteid, siis tuleb konflikti mõiste defineerida. Erinevate uurijate pakutud definitsioonid lähtuvad erisugustest vaatenurkadest, kuid kõikides pakutud definitsioonides ilmneb kolm olulisemat konflikti tunnust- konflikt puudutab suhteid, konflikt toimib osapoolte vahel ja konfliktil on põhiküsimus see, mille pärast osapooled konfliktis on. Seotus suhtlemisega tähendab seda, et konflikt ei teki nende vahel, kes ei suhtle, kellel pole mingit kokkupuudet. Konflikt toimub kahe või enama osapoole vahel, kelleks võivad olla nii üksikisikud, grupid kui ka suured sotsiaalsed rühmad. Konflikt keerleb mingi küsimuse ümber, mille puhul osapooltel on erisugused väärtused, hoiakud, eesmärgid, arusaamad ja tegutsemisviis. Eelöeldu võimaldab määratleda konflikti alljärgnevalt: konflikt on suhestuvate osapoolte
Kui nt haigutad samal ajal siis tee tema jutus paus ja anna teada et oled nt väsinud – siis teine saab aru, mis see tähendab ning ei võta seda solvavalt (võib võtta asja nii, et teema ei huvita ja on igav). Tuleb ära tunda, et tegemist on keerulise/olulise teemaga inimese jaoks ning et ta usaldab sind piisavalt, et sulle sellest rääkida. Signaalid: ● Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks ● Huvi teise isiku vastu ● Kehakeel ja distants suhtlejate vahel ● Kontrollitud liigutused, näoilmed ja silmside ● Tähelepanu rääkijal ● Psühholoogiline kohalolek (ei tegele muude asjadega) ● Tähelepanelik vaikimine (lased abivajajal rääkida ilma segamata) Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine
- väljendab huvitatust teisest 8 Edward T.Hall kirjeldas 4 tsooni, mida inimesed suhtlemisel alateadlikult kasutavad: 1) intiimne tsoon (0 - 45 cm) - sellesse tsooni lubatakse armsam, lähedased sõbrad, vanemad. Võõrad inimesed tunnevad tavaliselt piinlikkust v. ohtu, kui asjaolud sunnivad neid intiimset tsooni jagama ning neid ei kaitse mitteverbaalne barjäär. Kujuta ette, et oled tipptunnil täiskiilutud bussis. Kuidas sa end seal tunneksid? 2) personaalne tsoon (45 - 120 cm) - mugav distants seltskonnas rääkimisel 3) sotsiaalne tsoon (120 - 360 cm) - sellisel kaugusel istud sa nt. kodus oma pereliikmetega, kes võivad lugeda, televiisorit vaadata ja vestelda, ilma et tunneksid end kas üksildasena või suhtluseks kohustatuna 4) avalik tsoon (360 - 610 cm) - kasutatakse vähemametlikel koosviibimistel nt. õppejõud loengus 1.4 Käitumise hindamine Igat inimest, kellega teil on mingi suhe, vaatate te läbi akna. Läbi selle näete kõiki tema käitumisi, kõike, mida ta
neile selgeks teha, et nad on lapse ema, et see on normaalne, siis võib muutuda. Need naised, kes on lasknud kehal rahulikult tagasi minna on tervemad. Need, kes jõuga keha vormi ajavad on hiljem hädas. Ei saa kehasse jõuga suhtuda. See kuvand mõjutab lahutuste arvu. Naised on need, kellega on vaja tööd teha. Tuleb mõelda ka, et millal sa lapse saad, kas sa jaksad üles kasvatada Kõige enam otsitakse suhtest emotsionaalset turvalisust, tunnet, et keegi mind hoiab, olen vajalik. Majanduslik pool on jäänud tahaplaanile. Kes on läbinud suhtekoolitused, on teadlikud, need püsivad koos- inimesi on võimalik õpetada koos elama. Kõige vähem kahjuks õpetatakse armastusega ümberkäimist Neis kultuurides, kus hakatakse varem õpetama, mis see paarielu on on efektiivsemad. Kuidas me valmistame ette poisi ja tüdruku ette täiskasvanueluks? Mees peaks olema nagu kalju, kes naise vahutavad emotsioonid vastu võtab ja toime tuleb.
arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968) Mõtlemise areng 0 1,5 sensomotoorne (siin ja praegu domineerib, tekib objektipüsivus) 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine) 4 7 eeloperatsionaalne (intuitiivne mõtlemine, egotsentriline) 7 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt)
paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on loomulik. Usaldusõhkkonna loomine on oluline. Ei tohi olla varjatud kavatsusi ja huve. 2.2 Konflikti lahendamise viis stiili Erinevad stiilid toimivad erinevates konfliktides erinevalt ning seepärast pole olemas üht ja ainuõiget stiili. Kõige tähtsamad viis stiili on:
eluga. Soov läheduse järgi viib meid partneri otsimise ja leidmiseni. Miks hakkab meeldima just see ja mitte teine inimene? Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks maailmavaadete sarnasus, väärtushinnangute samasus, kultuuritausta, haridustaseme ja sotsiaalse staatuse sarnasus. Inimesi mõjutab arusaam mis on ilus see on ka hea
sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel
· vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; · jäine viisakus; · boikott; · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. 1.1 Konflikti liigid Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: · Horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); · Diaadilised - kaht isikut puudutavad lahkhelid; · Rühmasisesed - väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; · Rühmadevahelised - kahe või enama allüksuse vahelised tülid; · Episoodilised - aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; · Objektiivsed vs subjektiivsed
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................
2) Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. 3) Pange tähele vasturääkivusi. 4) Olge teadlik enda tunnetest ja kehalistest reaktsioonidst. 9 Kuidas peegeldamisoskusi lihvida Juhtnöörid paremaks kuulamiseks: 1) Ärge teeselge mõistmist. 2) Ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on. 3) Varieerige oma vastuseid. 4) Keskenduge tunnetele. 5) Valige tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna. 6) Kasutage empaatilist hääletooni. 7) Püüd konkreetsuse ja olulisuse suunas. 8) Vastused ärgu olgu dogmaatilised (поверхностный), vaid kindlad. 9) Peegeldage kõneleja käsutuses olevaid ressursse. 10) Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimustes. 11) Leppige sellega, et kõik vestlused ei ole lõplikud. 12) Peegeldage lühikeste suhtlemiste ajal. Ärjatav vastus - kui kuulaja vastus ei näita täpselt arusaamist teisest.
5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega.
põhjus ära. Kui ei ole põhjust, pole muud valikut kui muuta hoiakut. Ebakõla võib tekitada: - õigustamine - kas on olemas põhjus millega inimene suudab õigustada oma käitumist mis pole kooskõlas tema käitumisega. Kui suudab põhjendada, siis hoiakud ei muutu. - valikuvabadus kui inimest sunnitakse tegema midagi mis ei ole kooskõlas tema isiklike hoiuakutega, siis suudab ta tegu seletada ja dissonantsi ei teki. - panustamine, seotus tugevam hoiak mõjutab rohkem inimese mina-pilti ja suurem on ka dissonantsi efekt. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Tugevad inimesed oma hoiakute osas moonutavad ja ignoreerivad. Kas reklaamid töötavad? Veenmise kaksikprotsessi mudel (Dual-Route models of persuasion). Sellel kaks alammudelit: - väljatöötamise tõenäosuse mudel - heuristilis-süstemaatiline mudel Sisu sarnane, rõhuasetused erinevad.
miimika zestid poos asend partneri suhtes hingamine (sagedus ja sügavus), punastamine intonatsioon kõne muud tunnused (väljus, tempo, kandvus) kohanemisliigutused Kõikide nende tunnuste tajumiseks läheb tegelikkuses üks hetk. Algaja suhtlejana ei pane me tihti neid tunnuseid tähele ja oleme segaduses, kui partner ei reageeri meie ootustele vastavalt. Kirjelda mõnda oma tuttavat, lähtudes eelpool toodud tunnustest. Mida sa sellest järeldada saad? Märkamine vajab treeningut. Olles omandanud oskuse erinevaid tunnuseid tähele panna, muutub selline tegevus automaatseks ja me ei oskagi enam täpselt põhjendada, miks me just nii või teisiti teisele inimesele vastu reageerisime.
27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keele probleemid on: abstraktne keel, järeldused, eufemismid, polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel. 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem mitteverbaalseid märguandeid 29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad.
vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; * avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); * diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid; * rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; * rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid; * episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; * objektiivsed vs subjektiivsed
alaväärsuseni, ei võeta midagi ette. 5) 12 18 aastat, identiteet ja rollisegadus. Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse
muutumine; 2) Abortide määr; 3) Abiellumise ja lahutused; 4) Keskmine oodatav eluiga sõltuvalt vanusest. Kooselusuhte etapid arenguline perspektiiv Partneri valik, kooselu, abielu etapiviisiline areng Partneri valik (Lewis'e järgi 1972): - Meeldivus sarnasuse alusel - Tekib tihe vaimne side - Vastastikune enese avamine - Empaatiline paarilise mõistmine - Rollide sobitamine - Suhetele pühendumine Meeldivus Usalduse faktor et partner ei kasuta sind ära Pühendumuse faktor kuivõrd oleme valmis panustama suhte jätkumisse, ootused parneri pühendumuse taseme osas Armastuse olulisus Sõltuvuse, jagatud sõltuvus, vastasikuse sõltuvuse faktor Päritolupere kogemuse faktor nii partneri valiku, ootuste kui ka kiindumuse osas Abielupaaridel sündis 2006.a 28% lastest abielu esimese 11 kuu jooksul, vabas kooselus olevate paaride puhul oli see näitaja 9%. Vaba kooselu paaride puhul
sisekommunikatsioonile häälestatust. Iga monoloog on tegelikult dialoog seda märkas juba kuulus vene filoloog M. M. Bahtin. Et minna üle väliskommunikatsioonile on hädavajalik tähelepanu kõrvale juhtida kõnelt iseendaga st viia ta üle tähelepanu äärealadele ning tähelepanu kese vabastada reaalsele välisele suhtluspartnerile. Sel puhul inimene võtab partneri üldistatud rolli, püüab alateadlikult asuda kellegi teise kohale, ükskõik kes ka ei oleks tema reaalne partner. Kõiges selles realiseerub häälestatus välisele kommunikatsioonile. Võime üle võtta partneri üldistatud roll osutab meis pesitsevale lapsepõlvest pärit harjumusele rolli vahetuseks. Roll see on funktsionaalne üksus inimeste kommunikatsiooni protsessis, olgu ta siis kas väliskommunikatsioon (kommunikatiivne akt) või siis sisemine (mõtlemine, teadvus). II faasile on omane, et partnerid võtavad omaks teineteise aktuaalsed rollid. Teiste
Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel.
Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel.
annaabi.ee 
