Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia aine: mälu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töömälu, meenutamine, meenub, mäletamine, infole, pööra, meenutamise, interferents, seostada, mäluvead, talletatakse, plaane, esmasus, kuuldud, piparkook, kõla, ammu, ajend, representatsioon, tuttavlikkus, gleitman, sisestamine, keskendumine, pingsalt, jätma, kuniks, esimesest, liikumisest, reisimiseks, pöörduma, esmasuse, hilejm, värskusemõjuda isikliku elu sündmuste mälule ja jätta puutumata teadmised, viitab sellele, et episoodiline ja semantiline mälu on esindatud erinevates ajussüsteemides. MÄLUPROTSESSID Mälu töö aluseks on informatsiooni säilimist tagavad protsessid (mäluoperatsioonid): 1. Salvestamine e kodeerimine (välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse meeleorganite abil vaimseteks kujunditeks. 2. Meelespidamine e säilitamine, mille käigus hoitakse kodeeritud info alles 3. Meenutamine e reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Mällu salvestamine Mällu salvestamise viise saab kindlaks teha, analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb. Üldise seaduspära, mille kohaselt saab otsustada mällu salvestamise ja edukuse üle, määratlesid 1972. aastal Craik ja Lockhart. Selle sisuks on töötlustasandite e töötlussügavuse analüüs. Iga asja saab meelde jätta mitut moodi ehk teisisõnu, mitmel
1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu. · Modaalsusspetsiifiline - igal meelel on oma mälu - visuaalne, auditoorne Jne. · Limiidid on erinevad, aga väga lühikesed
o Sümboliline esitus: mõisted- konkreetsed/ abstraktsed; stsenaarium (millisetest tegevustes nt eksam koosneb) Probleemilahendus: o Algsituatsioon-- ?—eesmärk, lõppsituatsioon o James (1890)- probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Ülesannete lahendamise võimalused: o Katse-eksituse teel o Meenutamise teel o Loovalt, ülesannet uudselt lahendades o Äkktaipaminse teel lahendatvad ülesanded Lahenduse otsimise hierarhiline protsess: o Mõtlemisele annab suuna lahendatav ülesanne o Lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel o Algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise üldplaan o Kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja
mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse); 2) meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; 3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja (sõna meenutamine on kohasem siis, kui räägitakse mälu tööst ja meeldetuletusvõimest üldisest, reprodutseerimine on kohasem konkreetsete mäluülesannete ja nende täitmise tulemuste iseloomustamiseks). 1.1.1 Mällu salvestamine ehk kodeerimine Seda, kuidas mällu salvestatakse ehk kodeeritakse, saab kindlaks teha analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb
Automaatse taju kriteeriumid: - Tahtele allumatud - Ei pea jõudma teadvusesse - Ei ole segatud teiste protsesside poolt – nt auto juhtimine; lugemine on segatud sõnade kuulmise tõttu - Raske katkestada - Võivad olla arenevad Harjutamise mõjul protsessid automatiseeruvad st töödeldakse kiiremini, lugemine kiirem kui värvi nimetamine Kõige kuulsam test on Stroopi test. Lugemine on kiirem kui värvi nimetamine. - Paralleelse töötluse idee – interferents ilmneb kui töötlus korraga samas staadiumis ning võidab see mille puhul pole tarvis modaalsust vahetada - Ümberkodeerimise idee - Aeglustumine tekib kui ülesandes on vaja informatsiooni tõlkida erinevate süsteemide vahel nt kategoriseerida ja valida vastamise viis - Stroopi katse on õpitav, tekib harjutamise efekt Klassikaline näide automaatsest ajust – lahknevusnegatiivsus - Automaatne erinevuse tuvastamise mehhanism ajus
(MIS on jalgratas?) Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (MILLAL mina sõitsin viimati jalgrattaga?) Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (KUIDAS ma jalgrattaga sõidan,st minu jalgrattasõiduoskus) Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. Episoodiline ja semantiline mälu on eksplitsiitse mälu liigid. Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on implitsiitse mälu üks vorm Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v
ruumiliste ja verbaalsete koodide seostumisel pikaajalises mälus oleva informatsiooni. Millest koosneb fonoloogiline ring ning milleks see vajalik on? Ülesandks on hoida ajuiselt aktiivsena erinevatest meeltest saabunud infot, mis on ümber kodeeritud verbaalseks. Aitab keelt õppida. Milles seisneb fonoloogilise sarnasuse efekt? Meeldejäetud sarnase kõlaga infot on kerulisem meenutada. Sõnade kohene meenutamine on raskendatud kui sõnad olid sarnased või nende hääldused täpsemini Milles seisneb sõna pikkuse efekt? Töömälu maht sõltub sõnade hääldamise kiirusest. Lühikesed sõnad jäävad paremini meelde. Millist infot annab artikulatoorne allasurumine töömälu funktsioneerimise kohta? Töömälu fonoloogiline hoidla on häiritud kui oleme sunnitud ütlema valjult midagi irrelevantset. See tähendab et kui kasutame artikulatsiooniprotsessi on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud.
mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse); 2) meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; 3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja (sõna meenutamine on kohasem siis, kui räägitakse mälu tööst ja meeldetuletusvõimest üldisest, reprodutseerimine on kohasem konkreetsete mäluülesannete ja nende täitmise tulemuste iseloomustamiseks). ****slaid KUIDAS TUGEVDADA MÄLU Kes meist ei tahaks olla tööl edukam, mäletada inimesi, kellega oleme tutvunud või saavutada
tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks (miksike.ee 2015). 4 1.2. Mäluprotsessid Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval: Meeldejätmine – uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Talletamine – uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine. Meenutamine – mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine. Reprodutseerimine – meeldejäetud materjali meenutamine - tahteline – on vaja meenutada. - tahtmatu – miski meenub iseenesest. Need omavahel tihedalt seotud protsessid kattuvad osaliselt ning loovad ühise mälutegevuse komponente. 1.3. Meeldejätmine Nähtu, kuuldu, tunnetatu meelde jätmine on erineva teabe omandamine. Selleks on kolm erinevat allikat: Tahtmatu ja tahtlik meeldejätmine- on olukordi, kus meile jääb materjal meelde iseenesest, ilma otsese soovita
seadust (,,eksperdid!), oli selge kontekst ning tulemus kõrgem!) 5) kui materjal väga pikk, 4.seeria, siis ei ole võimalik täpselt meelde jätta, jäetakse lõikude/mõtete kaupa sisuliselt. 6) kui meenutaksime nüüd veel kord kõigi seeriate sõnu, siis kõige halvemini oleks ilmselt meeles 1. rea sõnad, kõik teised, mis moodustasid laused, oleks parem (,,ekspertidel kõige parem kindlasti 3.seeria!-teistel ehk mitte). 7) peaks avalduma ka U-kõvera kujuline vaba meenutamise efekt 1.seerias (eraldi sõnad). Tõendused STM ja LTM erinevusest: a) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U- kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. Vabal meenutamisel unustamise kaksikjälje hüpotees (dual-trace hypothesis):- unustamist mõjutavad 2 faktorit- A ja B ·Faktor A: pärast nimekirja esitust mõne sekundi jooksul muu lihtsa ülesande
Igas vanuses olemas teatud teemakohased eelteadmised · Juhendatud küsitlemine (küsimused, mis panevad mõtlema, arutlema) Õpilaste endi küsimused, nt töö paarides Otsesed teksti puudutavad küsimused Järeldust nõudvad küsimused · Sügav infotöötlus (rõhuasetus tähendusel) vs pindmine infotöötlus (rõhuasetus otseselt tekstil) Meenutamine (reprodutseerimine, õpitu kasutamine) · Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: salvestamise ja meenutamise edukus on seotud · Meenutamise edukust saab tõsta, kui meenutamise tingimused viia sarnaseks meeldejätmise tingimustele (olukord, meeleolu) · Meenutamine on aktiivne konstreerimine (rekonstrueerimine) (nt Bartletti katsed, 1932) Meenutamist soodustavad tingimused · Üldistamise, aktiivse kasutamise efekt (mitte lihtne lugemine) · Üldistavad küsimused · Kaaslaste omavaheline küsimuste esitamine · Grupitööd, arutelud
Protseduuriline mälu-oskused, nt jalgrattasõit Praiming-taju ja uskumuste muudatused, mis pärinevad varasemast kogemusest Tajuline õppimine- tajusüsteemide ümberkujundaine kogemuse põhjal Klassikaline tingimine-stiimulivaheliste seoste õppimine Mäletamine: omandamine, info kogumine, mällu talletamine. Mälu järgmine etapp: säilitamine, info hoidmine. Viimane etapp on meenutamine. EHK: omandamine, säilitamine, meenutamine Mälu omandamine: teadlik ja juhuslik õppimine. Staadiumiteooria infot säilitatakse töömälus seni, kui sellele mõeldakse, pikemaks ajaks talletatakse pikaajalisse mällu. 9.Mõtlemine kujutis e mentaalne representatsioon psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust ka siis kui neid kohal pole (nt Sigatüüka kool) analoogne representatsioon idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab. Nt kassi pilt ja kass tegelikkuses
ja visuaalne töötlemine). Pindmistel tasanditel töödeldakse meelelisi tunnuseid, sügavamatel tasanditel analüüsitakse info tähendust. Meenutamine on aktiivne protsess, meenutatav rekonstrueeritakse, toetudes erinevatele seostele ja laiematele teadmistele, mitte ei saada mälust kätte valmiskujul. Meenutada saab seda, mida on õpitud ehk mällu salvestatud. Mitmed katsed on näidanud, et meenutamine on edukam, kui see toimub meeldejätmisega sarnastes tingimustes (nn kodeerimise spetsiifilisuse printsiip). Näiteks, õpitut on kergem hiljem meenutada samas ruumis ja kontekstis, kus seda õpiti (nn ruumi ja konteksti efekt). Meenutamist mõjutab ka õpitava laiem kontekst (sõnu on lihtsam meenutada nende sõnade kontekstis, millega koos neid õpiti). See tähendab, et klassis õpitu meenub paremini klassis, mitte vabas looduses
Albert Bandura 9 2 MÄLU Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Inimese kogemused toetuvad mälule. Mäluta oleks võimatu korrata oma saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada. (3: 95) Mälu on psüühiline nähtus tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Info talletumist organismis seletatakse närvisüsteemi füsioloogiliste ja biokeemiliste muutustega. Mälu mehhanisme uurivad mitmed teadused. Mälu tähtsamad omadused on mälu maht ja kestus. (5: 498) On erisuguseid mäluliike. Mõnel inimesel on hea liikumismälu, teisel aga nägemis- või kuulmismälu. Mälu saab harjutamisega parandada. (1: 27) 2.1 Mälu protsessid Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on
Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel. Kuigi mälu eri avaldused omavad teatud ühisjooni uue teadmise omandamine, säilitamine ja kasutamine on mälu suur mitmekesisus selles: a) millist informatsiooni säilitatakse, b) viisis, kuidas seda informatsiooni säilitatakse, c) vtegurites, mis määravad informatsiooni säilimise või unustamise ja nii edasi. Näiteks on suur erinevus selle vahel, kuidas liikuda rahvahulgas nii, et ei põrkaks vastu uusi inimesi ja selle meenutamise vahel, mis juhtus pühapäeva õhtupoolikul. Liikumise oskus, mis väldib teistele inimeste otsa jooksmist, omandatakse lapsepõlves küllalt pika aja jooksul ja see ei nõua teadvustamist. Seevastu pühapäeva õhtupooliku meenutamine on ülimalt teadvustatud tegevus ja ei nõua väliselt nähtavaid pingutusi. See, mis võib olla vajalik oskuseks, mis lubab vältida takistusi kõndimisel, ei pruugi abiks olla, kui on tarvis meenutada mingit sündmust minevikus.
Muidu nad ei saa lugeda ega kirjutada. Kuulmistajuga probleemid puudutavad lapse kõne arengut, nii suulise kui kirjaliku kõne arengut. Kuulmistaju järgi otsustame ümbritseva maailma kohta palju. Kui kaugelt helid kostavad, kui täpselt helid kostuvad jne. liikluses peame jälgima visuaalset ümbrust, kuid suuresti orienteerume ka kuulmistaju järgi. On leitud et VAA lapsed ei leia hästi üles heli tekitavaid asju. Nende varases arengus märgata, ei otsi helisid, ei pööra peab helide suunas. See probleem võib neid saata kaua elus. Võivad eksida, kuskohast objektid helised teevad, kust poolt heli täpselt tuleb. Arvestades seda, et taju on faasiline protsess, mis võimaldab keskkonnast infot vastu võtta. Kui ilmnevad käsitletud iseärasused, siis ülejäänud psüühilised protsessid – mälu ja mõtlemine – ei saa päris õigel kujul seda infot kätte. Need mõtlemise käigus tekkivad vead ja mäluga seotud probleemid on osalt kindlasti seotud
Visuaalne lühimälu on erinevalt ikoonilisest mittemaskeeritav, väiksema mahuga, püsivam. - pikaajaline ehk püsimälu – talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsmälu väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Maht on praktiliselt piiramatu. - operatiiv ehk töömälu – on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks. Töömälu põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osisteks on: ruumilis-visuaalne (talletatakse info üldistatud kujul, skeemidena), hääldusring (sõnalise teabe ülekordamiseks), tsentraalne täideviiv süsteem (tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infvoogude valikuid ja kulgu töömälus, võetakse vastu otsuseid).
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
karistamine. Sotsiaalne õppimine. ● Õppimine teiste jälgimise alusel ● Peegelneuronid ● A. Bandura – sotsiaalse õppimise teooria algataja (bobo-nuku eksperimendid) Nt. kui vanem esitles Bobo-nukuga vägivaldset käitumist ning laps nägi seda siis laps järgis samu käitumismustreid nukuga nagu vanem. Mäluprotsess. 1. Omandamise staadium – info sisestamine mällu 2. Säilitamine – kogemus jätab närvisüsteemi jälje 3. Meenutamine – talletatud info meeldetuletamine Ajendatud: tekivad seosed omavahel Mälu tüübid. ● Sensoorne mälu – võimaldab stiimulite vastuvõtmist ja edastamist töömällu ● Töömälu ehk lühiajaline mälu – asuvad mõtted ja ideed, mis on parajasti aktiivsed; resurss on piiratud, maht 5 (+ - 2) asja. Esimesed asjad saavad rohkem tähelepanu. ● Pikaajaline mälu – varamu, mis sisaldab kõiki meie teadmisi ja uskumusi, millele parajasti ei mõtle Katse
edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist (sekundid, minutid) Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena (tunnid, päevad, aastad) Ajukoore vasak poolkera otsimuksagara tähtsus on eluepisoodide mälestuste reprodutseerimine ja parema poolkere ülesanne on eluseikade kogemuste salvestamine mällu. Otsmikusagar on kiirusagaraga koostöös ja lühi- ning töömälu vahendaja. Hippokampus on oluline mälu tagamiseks. REFLEKSID: refleks – närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele tingimatu refleks – pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on kõikidel liikidel üsna sarnased
3. eksperiment (aitab seletada mingit käitumist). Eksperiment e katse selgitab põhjuslikke seoseid. Saab kontrollida teatud tegureid ja teisi tegureid muuta. Kuna tavaliselt on tegu laborikatsetega, siis saab igasuguseid kõrvalmõjusid mõõta. Tavaliselt konstrueeritakse eksperimentide käigus teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult. Tuleb jälgida teatud standardiseerimisnõudeid. Hea teooria võimaldab seostada paljusid fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese, millel võib olla ka rakenduslik tähtsus. 6. Eetikaprobleemid Loomkatsed on eetiline probleem. Umbes 7-8% psühholoogilistest uurimustest teostatakse loomadega (rotid, hiired, jänesed, linnud). Ligi kümnendiku loomkatsete puhul kasutatakse elektrilööki. Küsimus: kas tohib pidada inimeste heaolu loomade omast tähtsamaks? Probleemiks ka inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Kui tahetakse näha, mil viisil
mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamist põhjustab negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendab eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastupidisele protsessile eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Unustamine on eriti intensiivne esimese tunni vältel peale omandamist. (Hermann Ebbinghausi mehhaaniliselt omandatu unustamise kiiruse kõver unustamiskõver) Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine".
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
On raske välteid eristada. Kas häälik kostub pikemalt või lühemalt või ülipikalt. Kuulmistaju järgi otsustame ümbritseva maailma kohta palju. Kui kaugelt helid kostavad, kui täpselt helid kostuvad jne. Liikluses peame jälgima visuaalset ümbrust, kuid suuresti orienteerume ka kuulmistaju järgi. On leitud et VAA lapsed ei leia hästi üles heli tekitavaid asju. Nende varases arengus märgata, ei otsi helisid, ei pööra peab helide suunas. Võivad eksida, kust objektid häält teevad, kust poolt heli täpselt tuleb. Kui ilmnevad käsitletud iseärasused, siis ülejäänud psüühilised protsessid – mälu ja mõtlemine – ei saa päris õigel kujul seda infot kätte. Need mõtlemise käigus tekkivad vead ja mäluga seotud probleemid on osalt kindlasti seotud tajuprobleemidega. Mäletamiseks ja mõtlemiseks saadav info on moonutatud, pole päris täpne. Seda infot saadakse ka vähem
mälus säilitama ja vahetult reprodutseerima. See arv on 7 +- 2 ( u 5ühikut nägemises ja 7-9 kuulmises) Komp psühholoogiline infosisaldusühik Säilitamine - kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. See on uue lisamise ja vana taandamise protsess Repressioon - surve avaldamine Organisatsioon,skeem uus info ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub organiseeritud skeemi Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul Proaktiivne pidurdus eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel Negatiivne induktsioon - põhjustab unustamist, selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal Unustamiskõver - Ebbinghaus, eriti intensiivne on unustamine esimese tunni vältel pärast omandamist. Unustamine ei ole ühtlane, algul kiire ja seejärel aeglustub. Reprodutseerimine - mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses
See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Pikaajalist (sekundaarne) mälu iseloomustab peale ajalise kestvuse ka väga suur maht. Väidetavalt isegi piiramatu. Informatsioon säilib kaua, võib olla kogu eluaja. Arvatakse, et kõik, mida inimene õpib säilib pikaajalises mälus, kuigi osa sellest informatsioonist võib olla raskesti kättesaadav. 24. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmisel on oluline roll tähelepanul ja infotöötluse sügavusel. Meelespidamine mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal. 25. Kirjelda unustamiskõverat, kes on autor. Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab
Rekonsolideerimise teooria - Mälestused koosnevad mitmest jäljest (neutraalsest substraadist). Sageli mälestusi meenutatakse korduvalt, mõeldakse nendele ja arutatakse nende üle - Iga kord kui seda kasutatakse siis see ka rekonsolideeritakse: mälestus sisenev uuesti muutmise faasi ja salvestatakse uue mälestusena. See tekitab sündmuse kohta mitmeid mälujälgi - See muudab amneesia uurimise veel keerukamaks, kuna pontaanne meenutamine ja ka inimese mälestuste uurimine muudab vaaltuse all olevaid mälestusi Pikaajaline eksplitsiitne mälu sündmuste ja faktide mäletamine mis on teadlik ja tahtlik ning koosneb personaalsetest kogemustest. Jaguneb: - Episoodiline mälu – autobiograafilised mälestused nt elusündmused - Semantiline mälu – kõik mitteautobiograafiline nt inimeste nimed ja näod, matemaatika, lugemine, ajalised sündmused jne Episoodiline mälu: autonoeetiline teadlikkus ajast
Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud
Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud
tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus. Seisundid on lühema- või pikemaaegsed, 1 vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile.
avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 39 Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus. Seisundid on lühema- või pikemaaegsed, vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned.
- Anatoomilised – hormonaalsed teooriad: testosteroon mõjutab soolisi ajuerinevusi (pärsib vasaku poolkera arengud, laseb paremal kasvada, rohkem erinevusi, probleeme ka immuunsüsteemiga, miks mitte ka poolkerade erinevusi ja käelisust; naised paremad rääkijad (vasak arenenud) mehed paremad tegutsejad (parem arenenud) Ükski teooria pole piisavalt tõendatud. - Naistel parem sõnamälu, aritmeetika, kohta muutnud objektide meenutamine, peenmotoorika, sarnasuste kiire tabamine - Meestel parem aritmeetiline loogika, keerulisest pildistu kujundi leidmine, mentaalne rotatsioon, sihtmärgile suunatud motoorika, kuhu volditud paberisse torgatud augud satuvad. Soolised erinevused ja aju: - Naiste aju on prefrontaal- ja limbilises piirkondades mahukam - Meestel on suhteliselt suurema mahuga frontaalkorteksi mediaalne piirkond, orbitofrontaalkorteks ja angulaarkäär parietaal e kiirusagaras.
ja unustades uus info asendab vana. Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu - strateegilise tähendusega materjali talletamiseks. Iseloomustab pikk ajaline kestvus ja väga suur maht. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis tugevad elamused. Salvestatakse kordamisega, on aeglaselt kättesaadav. Operatiiv ehk töömälu - vahel nimetatakse ka lühimälu sünonüümiks, tänapäeval aga eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel jagunemine - Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 17.Kes on Endel Tulving? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline). E
annaabi.ee 
