Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühhofarmakoloogia leong 5". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
anesteesia, ravim, gaas, depressioon, annus, kokaiin, ecstasy, patsient, liitium, atsetüülkoliin, ketamiin, hingamis, amfetamiin, nikotiin, hallutsinatsioonid, kanep, noos, alzheimeriveldus, ärevus, analgeesia, kloroformi, reaktsioon, efektid, unetus, eufooria, meskaliin, väsimus, opiaadid, eeter, üldanesteesia, ketamiini, kehatemperatuur, paanikaioniseeritusest teised molekulid Ravimisisaldus erinevates keharuumides püüdleb tasakaalu poole, NB ! liigib vaid seondumata fraktsioon. Hematoentsefaal- e. veri-aju barjäär suurem osa suurtest molekulidest & 1 - neuroleptik psühhoosi raviks kasutatav rahustav ravimiterühm 2 - antideperessant depressiooni raviks kasutatav psühhofarmakon 3 - nootroopik mälu, kognitiivsete võimete jm parandaja, « nutikas ravim » elektrilise laenguga molekulid ei pääse läbi. Ravimite metabolism koosneb muundavatest & sünteesivatest reaktsioonidest. Enamasti ravimid inaktiveeruvad selle käigus, kuid võib olla ka vastupidi. ' Tüüpilised I faasi ainevahetuslikud muundumised maksas: hüdroksüleerumine, demetüleerumine, oksüdeerumine, hüdroksüleerumine (vt slaidi). Kui üks ainevahetustee on häiritud, saab mõnikord valida teisitimuundatava ravimi II faasi ehk sünteetilised reaktsioonid maksa
2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded: teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine. Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume? Lühiaegsed operatsioonid, anesteesia sissejuhatus, diagnoostilised protseduurid, krampide ravi. 6. Millised on anesteesia premedikatsiooni eesmärgid?
Adenosiin pärsib ärgastust reguleerivate eesajupõhimiku koliinergiliste rakkude aktiivsust. Öö hakul domineerib aeglane uni (3. staadium). Öö edenedes hakkab sügava une staadiumite kestus vähenema. Hommikupoole ööd domineerib REM uni . Öl edenedes REM une episoodid pikenevad. REM und seostatakse enim unenägude nägemisega, kuigi inimesed näevad und ka aeglase une faasis. Virgatsained une ja ärgastuse regulatsioonis Atsetüülkoliin – ajutüve koliinergilised neuronid on ärkveloleku ja REM une ajal aktiivsed, aeglase une ajal pärsitud Noradrenaliin ja serotoniin – ärkveloleku ajal monoamiinergilised tuumad aktiivsed, sügava une ajal nende aktiivsus väheneb, REM une ajal puudub. Histamiin – soodustab ärkvelolekut (antihistamiinsed ravimid põhjustavad unistust); histamiinergiliste neuronite vigastamine posterioorses hüpotaalamuses suurendab magamist;
muutuvad erksaks, esemeid ümbritsevad halod, kehataju muutub, ajataju muutus. Meeleolu kiire muutumine. Psüühikaga seotud sümptoomid Raskused mõtete väljendamisega, unenäo taoline tunne, kontsentreerumisraskused, hallutsinatsioonid, depersonalisatsioon. Psüühikaga seotud sümptoomid Kogemust mõjutavad olukord, teised kohalviibijad, eelnev kogemus, ootused ja emotsionaalne seisund ravimi tarvitamise ajal. Psüühikaga seotud sümptoomid Ärevus, paranoia, depressioon Paha reis tugev ärevus, depressioon, suitsidaalsed mõtted Pole kirjeldatud surmajuhtumeid üledoseerimisest. Esinenud õnnetusjuhtumeid ja enesetappe. Flashback Osadel LSD kasutajatel võivad kuid ja aastaid pärast kasutamist esineda episoodilised nägemishäired, mis meenutavad varasemaid reise. Esinevad värvi sähvatused, geomeetrilised pseudohallutsinatsioonid ja järelkujutised. Teket soodustavad stress, kurnatus, hämar keskkond, antipsühhootikumid ja ärevus
Kunstlikult esile kutsutud kesknärvisüsteemi sügav pidurdusseisund, mis väljendub teadvuse ja tundlikkuse kadumises ning reflekside ja lihaspinge pidurdumises. Analgeesia saavutatakse ajukoore väljalülitamisega ning üldise teadvusetusega (nii sensoorne kui ka motoorne tundetus) 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded : teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine Ideaalne: anesteesia saabub kiiresti ning toibumine on kiire ja meeldiv; vähe kõrvaltoimeid; ohutu. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Pideval kasutamisel tekib luuüdi depressioon. Hüpoksia, RR langus, peavalu, pearinglus, iiveldus. Hapnikupuudusel ajuturse, ajukahjustus, südame rütmihäired. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida. Kergesti süttiv. Ohtlik.
NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu.
suurema morfiiniannuse manustamisel kaotab inimene teadvuse. Kuni inimene on teadvusel, ei häiri suured morfiiniannused oluliselt kõnet ja liigutusi. Oopiumisuitsetamisel või heroiinisüstimisel tekib parem enesetunne. Oopium toob unustuse. Kuid ülemäära suurtes annustes liigagi. Endopioidide liigne mõju põhjustab autismi, häiret, mille puhul suhtlemine teistega on raskendatud. Analoogid: Petidiin- esimene täiesti sünteetiline morfiinitaoline ravim. Fentanüül ja sufentanüül- tugevatoimelisemad ja lühema toimekestusega derivaadid, mida kasutatakse pigem lõikuste ajal. Oksükodoon- sünteesitud tebaiini alusel, meenutab kodeiini, kuid on tugevama toimega ja ohtlikum sõltuvusetekitaja. Etorfiin- morfiinist rohkem kui tuhat korda tugevama toimega analoog, pääseb paremini ajju. Psühhostimulaatorid- närviergutid. Amfetamiin ja selle analoogid, kokaiin ja mõned teised taimsed mürgid, nt katinoon
· luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid. I FAAS (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma ja magama ka päeval, ta on letargiline ja algatusvõimetu, ükskõikne ümbritseva suhtes; mõningane eemaldumine psühhootilistest afektidest, luululistest tõlgendustest · II FAAS (teine nädal) - sedatiivne efekt taandub, psühhoosivastane toime püsib; emotsionaalsus kahanenud, kuid püsib ebasoovitavate emotsionaalsete pursete oht · III FAAS - teotahtelisuse vähenemine on tagasihoidlik, kuid emotsionaalsus
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%
Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat 16 2
Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ;
Flashback seostub LSDga, vahel kanepiga. Taastub joobeseisund kui ainet tegelikult kasutatud pole, kui meeleorganid saavad tugevat stimulatsiooni. 3. Uimastite erinevad manustamisviisid Suu kaudu sissevõtmine alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4. Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile stimulandid depressandid hallutsinogeenid kanepitooted (marihuaana, hasis, kanep) 5. Stimulantide gruppi kuuluvad uimastid, nende joobe põhitunnused ning lühiajalised ja pikaajalised mõjud organismile KOKAIIN, CRACK (slängis: triip, koka, kräkk)
Õlu- Odraviljast Uimastitarmimise ja uimastipoliitika ajalugu eestis Muinasajast kuni 19. sajandini - hüpoteetiliselt kasutati samanistliku kultuuri sugemetenaatropiini sisaldavaid taimi (kärbseseened, karumustikas) transsi langemiseks 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad - Põlva, Võru ja Petserimaal unikaalne piirkond kus kasutusel joobe tekitajana lisaks alkoholile ka eeter - saksa soost inimeste ja med.töötajate hulgas kasutusel oopium, kokaiin, uinutid (barbituraadid) Eesti NSV 1940-1991 · 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem · 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades · 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid , levib hasisisuitsetamine · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, vastandlik info meedias Profülaktoorium- alkohoolikute töö- ja ravi sundlaager Eesti Vabariik
hormoon. - Neurotransmitterid tavaliselt väiksema molekuli ja kiirema mõjuga aga on aeglasemad - Neurotransmitterid kui telefoniliinid, kiire mõu; toodetakse närvikoes - Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes Hormoonidega seotud: käbikeha, kilpnääre, hüpotaalamuse, ajuripats, tüümus, neerupealised, pankreas, neerud, munandid Olulisemate neurotransmitterite, nagu dopamiin, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav +
Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid
Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin). Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? *südame seiskumine ja bradükardia *hüpotensioon (madal vererõhk) *hüpovoleemilise soki (tekib suure verekaotuse või vedelikupuuduse tõttu) korral on
24. Uimastite klassifitseerimise võimalused:1) valmistusviisi järgi: kodusel teel marihuaana, moonivedelik; tööstuslikult morfiin, amfetamiin)2) päritolu järgi: looduslikud kanep, unimagun, kokapõõsa lehed; sünteetilised a) Poolsünteetilised ehk looduslikust toorainest valmistatud (n. heroiin); b) Täissünteetilised ehk keemilistest ühenditest valmistatud (n. amfetamiin, ecstasy, fentsüklidiin)3) toime järgi KNS-le ( stimuleerivad e. ergutavad ained amfetamiin, ecstasy, kokaiin. Depressandid e. rahustavat toimet avaldavad opiaadid, rahustid, alkohol. Hallotsinogeenid e. meelepetteid esile kutsuvad ained LSD). 25. Defineeri mõisteid tolerantsuse suurenemine ja võõrutussündroom:Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud, mis kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. 8
hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon. Tunnuseks on meeleolude muutused: Alanemine (depressioon). Ootamatu tõus (maania). Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus. F4 – ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired Ärevus – sisemine pinge ja rahutus, võimetus lõõgastuda, sageli pingetunne, kergesti ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine,
o Tablettravi Pole operatsiooni, millega valu välja lõigata, valu ei ka kohe, vaid sellega tegeletakse tasapisi o Ravi eesmärk on õpetada ise endaga hakkama saama (kui valu puhul kogu aeg kusagilt abi saab, siis inimene ei õpigi end ise aitama, vaid otsib abi kogu aeg mujalt, sõltub teistest). o Pole mõtet kasutada ravimit, mis valu koldeni ei jõua. o Kas depressioon mõjutab ravi efektiivsust? Paljud antidepressandid head ka valuravis. Järelkontroll 4 o 2, 4, 6 nädala pärast jne. Remissioon. 1-2 kuu tagant. Kui 3 kuud remissioon siis arutelu kas ravi lõpetada või jätkata, kui kaua ravi kestis (5a puhul 3 kuud vähe). Eelmisele annusele tagasiminek. Ravi lõpetamine ettevaatlikult
.............................................................................................................10 2.2.1Amfetamiini mõjud inimese kehale..................................................................................10 2.3 Hallutsiogeenid (LSD, uimastavad seened) ...........................................................................11 2.3.1 Hallutsinogeenide mõjud inimese kehale: .......................................................................11 2.4 Kokaiin ....................................................................................................................................12 2.4.1 Kokaiini mõjud inimese kehale........................................................................................13 2.5 Opiaadid...................................................................................................................................14 2.5.1 Opioidide mõjud inimese kehale: ......................................
vabastatakse neurotransmitter presünaptilisest terminaalist sünapsipilusse piki aksonit saabuvate aktsioonipotentsiaalide toimel. Postsünaptilise membraani seisundit mõjutab neurotransmitter seal paiknevate retseptorite kaudu. Üksiku aktsioonipotentsiaali toimel vabanenud neutotransmitteri toime postsünaptilisele membraanile jääb lühiajaliseks ja vähe väljendunuks, sest tema molekulid kas lammutatakse või eemaldatakse sünapsipilust kiiresti. Atsetüülkoliin toimib neurotransmitterina paljudes sünapsites, sealhulgas neuromuskulaarses sünapsis. Atsetüülkoliinesteraas lagundab sünapsipilusse vabastatud atsetüülkoliini kiiresti äädikhappeks ja koliiniks. Viimane transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali, kus teda kasutatakse atsetüülkoliini varude taastamiseks resünteesi teel. Norepinefriin on neurotransmitteri rollis näiteks sümpaatiliste närvide lõpmetes
Ärrituse kui negatiivse faktori puhul eritub neerupealistest täiendav hulk adrenaliini ja noradrenaliini, mis ruttab vere kaudu olemasolevale appi. Sümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel ennast kokku võtta, mobiliseerida, kontsentreerida. 27. Parasümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde (vt.eelm.). Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. 28. Reflekside jaotavus ja refleksikaar Jaotavus: Reflekside jaotuvus : tingimatud ja tingitud reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud. Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
- Kea võib seda sünteesida fenüülaniinist mida saab toiduga - Türosiin hüdroksülaas on rate-limiting ensüüm – ükskõik kui palju seda sööme on järgneval jadal ikka lagi ees - L-Dopaga saab mööda hiilida mida tehaksegi nt Parkinsoni tõve puhul - NB!! NE=noraddrenaliin ja EP=adrenaliin Neurotransmitterid: atsetüülkoliin ja aminohapped, samti väiksed molekulid - Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada Neurotransmitterid III - Neuropeptiidid – suuremad molekulid: opioidid (loodud selleks et valu leevendada) - Transmitter-gaasid – üliväike, tekib ja lahustub kiiresti – lämmastikoksiid ja süsinik mono-oksiid Vereringe kaudu toimuv kommunikatsioon - Hormoonid Koliinergiline süsteem, ACh - Erutust tekitav - Hoiab ärkvel
Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkonda taalamusest otse ajukoorde? Lihas, liiges, nägemine, maitse, lõhn, kuulmine.. .LÕHN enda ümber. (nt sõjaolukord, abuse jne selles asjas elamine tekitav ajuatroofiat). Seega on 2. LOENG tähtis, et olete positiivne, rõõmus, pole pidevat valu jne. 2 meeleolurikkujat on depressioon Kuulmine, nägemine, lõhn, maitse, lihas-liigestundlikkus – neist lõhn EI läbi taalamust. Ta ja malaaria. Malaarial on tekkinud päris resistentsed vormid. Kui lähed ohtlikkusse läheb otse ajukoorde. piirkonda, siis SÖÖ TABLETE JA VAKTSINEERI! Aju tahab, et töötaksime ja oleksime rõõmsad
viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes: horisontaal vertikaal sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrap
Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine – unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) – toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd 3) Kortisool (stressihormoon) – toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa. võivad tekkida unehäired või söögivajadus Une ajumehhanism - Komplitseeritud süseem, puudub kindel keskus. Mitmed omavahel seotud keskused, mis paiknevad ajutüves, samas on oluline osa ka frontaalsagara kontrollil Unetsüklid: I tase: kerge uni – üleminekufaas kergesse unne võtab aega 4-5 minutit
Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd 3) Kortisool (stressihormoon) toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa. võivad tekkida unehäired või söögivajadus Une ajumehhanism - Komplitseeritud süseem, puudub kindel keskus. Mitmed omavahel seotud keskused, mis paiknevad ajutüves, samas on oluline osa ka frontaalsagara kontrollil Unetsüklid: I tase: kerge uni üleminekufaas kergesse unne võtab aega 4-5 minutit
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest
NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu 3. Atsetüülkoliin: - ANS valdav NT 4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid 5. Puriinid: ATP, Adenosiin 6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID Hormoone iseloomustab: Järk-järguline toime Muudavad tavaliselt protsessi intensiivsust / tõenäosust Vallandavad nii sisemised kui keskkondlikud tegurid
annaabi.ee 
