Võidakse ka välja pakkuda, mis juhtuma hakkab. Ei harjutata, asutakse kohe probleemi lahendama, igaüks "mängib" iseennast, lähtutakse oma väärtushinnangutest, tunnetest jne Peale situatsiooni nö "läbimängimist" analüüsitakse rühma tegevus läbi. Võidakse analüüsida enese tegevust, mõne kaaslase tegevust või rühma tegevust tervikuna. Soovitatav kombineerida analüüs kirjutamisega (seisukoht- põhjendus) Analüüsitakse koos läbi, antakse hinnangud. 14. Ajurünnak. Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad. Selle meetodiga püütakse genereerida uusi ideid ja analüüsida ning hinnata juba olemasolevaid lahendusi. Pärast kindlaksmääratud aja kestnud intensiivset mõttetegevust palutakse osalejatel leitud ideed läbi mõelda ja kaaluda nende asjakohasust ja teostatavust.
näitajates. Enamasti sisaldub lause ,,täitmisele kuuluvad ka juhtkonna poolt antud teised ülesanded" Tagab paindlikkuse ja töötaja ei saa väita, et ülesanne ei kuulu tema kohustuste hulka. Ametinõuetes kirjeldatakse töö teostamiseks vajalikku haridust, teadmisi, oskuseid, kogemusi. Tööde eristamiseks USA-s ametite sõnaraamat Dictionary of Occupational Titles (DOT). Üle 20 000 eri nimetuse ja koodiga ametit. Töö analüüsi meetodid Neli põhimeetodit : vaatlus, intervjuu, küsimustik ja töötajate raport. Ametikoha analüüsi küsimustik Position Analysis Questionnaire (PAQ). 195 elementi mis jaotatakse 6 põhirühma: info saamine, mõtlemistegevused, füüsilised tegevused ja töövahendid, suhtlemine teiste töötajatega, töökeskkond, muud tegurid. Igal meetodil omad eelised ja puudusid ning ükski neist pole parim kõigis olukordades. Korraga võib kasutada üht meetodid või ka kombineerida mitut. Parimaid tulemusi annab
5) Andmed 6) Valim/vastajad 7) Analüüs 8) Kirjutamine (aruande/väitekirja lõpuleviimine) 9) Tegevused Liikudes üldiselt uurimisteemalt uuritava probleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. UURIMISKÜSIMUS Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha. Uurimisküsimuse valimise põhjused: Uurimisküsimuse tüübid: · teoreetiline tähtsus · kui palju -> küsimustik · praktiline tähtsus · kes -> küsimustik · küsimuse uuritavus · mis -> küsimustik · uue info leidmine · kus -> küsimustik · selgitamise võimalikkus · kuidas -> eksperiment, case study
aspekti puhul kaasa rääkida. Vastajail palutakse esmalt projekteerida aegjoon, mis peegeldab nende visiooni viie aasta pärast juhtuvast. Seejärel palutakse reastada oletused ja kahtlused. Oletused on sündmused, mis vastajate arvates vaadeldaval perioodil aset leiavad ja antud trendi mõjutavad. Kahtlused on sündmused, mis tõenäoliselt aset ei leia, aga kui, siis põhjustavad nad muudatusi trendihinnangutes. Täiendav küsimustik võib puudutada võimalikke käitumisvalikuid eesmärkide paremaks saavutamiseks, kõne all olevate Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 7 küsimuste reastamist nende tähtsuse järjekorras, jne. Edukas delfiuuring püüab probleeme käsitleda võimalikult erinevatest vaatevinklitest. Seetõttu lülitatakse mõnikord delfianalüüsi ka küsimusi, mis teevad võimalikuks probleemile lähenemise nii "alt üles"
või kaamera vahendusel. Annab lisainfot töö teostamise keskkonna ja töötingimuste kohta, kuid vaatluse ajal ei pruugi näha kõiki tööga seotud tegevusi. Intervjuu küsimustike ja vaatluste kõrval enim kasutatud töö analüüsi meetod. Intervjuu raames kogutakse struktureeritud küsimustiku alusel informatsiooni töö tegijalt ja juhtidelt. Meetod võimaldab esitada täiendavaid küsimusi kohe nende tekkimisel, kuid on ajamahukas ja kallis. Küsimustikud ja ankeedid Ühed levinumaid töö analüüsi meetodid, kuna võimaldavad koguda lühikese aja jooksul palju struktureeritud informatsiooni, kuid kõikide tööde kohta küsitakse samu küsimusi, mis ei pruugi anda kõiki vastuseid. Dokumentide analüüs, töötajate tähelepanekud ja üldinfo dokumentide
operatiivjuhtimine 4. Kuidas mõjub organisatsioonile ja juhtimisele turbulentne keskkond ja kuidas seal hakkama saada (juhtimise uus paradigma)? Merili Mõju organisatsioonile: Kasvab sündmuste ja nähtuste uudsus, varasemast kogemusest on järjest vähem kasu. Kasvab tegevuskeskkonna muutumise kiirus, mis nõuab senisest kiiremat informatsiooni hankimist ja töötlemist. Kasvab keskkonna surve tervikuna, mis omakorda nõuab organisatsoonilt täiendavaid kulutusi rahas, tööjõus ja ajas. Mõju juhtimisele: Juht ei saa kätte vajalikku informatsiooni või isegi ei tea, millist informatsiooni tal just vaja oleks. Ei suuda mõtestada keskkonnast tulenevaid signaale, omistada neile tähendust. Ei jõua töödelda keskkonnast tulevat informatsiooni asjakohaseks juhtimisotsuseks. Juhtimise uus paradigma: Organisatsiooni käsitleakse pigem organismi kui mehhanismina(kohandumine uute
Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga: Halb näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel jaoks ja teen küsitluse noortekogude lihtliikmete seas Hea näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel ning vaatlen parteide põhikirju, intervjueerin partei juhtkonda, noortekogu juhtkonda. Uurimisküsimused 1) Ajurünnak 2) Mine raamatukokku loe vastavat kirjandust! 3) Täienda küsimusi, sõnasta ümber, viska mittevajalikud küsimused välja! 4) Formuleeri põhiline uurimisküsimus ja suhesta sellega alauurimisküsimused (vt. eespoolt) 5) Küsi iga uurimisküsimuse puhul Kuidas ta seostub põhilise uurimisküsimusega? Kas küsimuses kasutatud kontseptid on mulle selged? Milliste meetodeid kasutades ma saaksin neile vastuse? Kuidas küsimus seostub uurimiseesmärkidega?
,,põlve peal klopsijaks" (bricoleur). Bricoleur töötab võistlevate ja kattuvate perspektiivide ja paradigmade vahel ja sees. Tegevuslik uurimine (action research) on situatsiooniline tõsielulises kontekstis probleemi sekkuv, diagnoosiv ja lahendav. See nõuab potentsiaalses tegevuse kontekstis osalejate koostööd ja on järjest toimuvate muudatuste käigus ennasthindav, kus tulemuste rakendamine on metodoloogia osa. Pehmete süsteemide metodoloogiad on huvitatud probleemsete situatsioonide parandamisest ning probleemi lahendamise protsessist õppimisest. Millestki süsteemse vaate saamine hõlmab terviku holistlikku mõistmist ning samuti ka osadest aru saamist ning adumist, kuidas osad tervikusse integreeritud on. (lk 72-75) 3.3 Uurimisettepaneku struktureerimine ja kirjutamine Ettepanek (proposal) on tähtis mõtlemis- ja keskendumisvahend ning kasulik kommunikatsioonivahend teistega ideede arutamiseks. Kui ettepaneku lõplik versioon on
sidusorganisatsioonidest ja nende rollist • Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga: • Halb näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel jaoks ja teen küsitluse noortekogude lihtliikmete seas • Hea näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel ning vaatlen parteide põhikirju, intervjueerin partei juhtkonda, noortekogu juhtkonda. Uurimisküsimused- 5 praktilist sammu 1. Ajurünnak – pane kirja nii palju küsimusi teemaga seoses, kui palju pähe tuleb 2. Mine raamatukokku loe vastavat kirjandust! 3. Täienda küsimusi, sõnasta ümber, viska mittevajalikud küsimused välja! 4. Formuleeri põhiline uurimisküsimus ja suhesta sellega alauurimisküsimused (vt. eespoolt) 5. Küsi iga uurimisküsimuse puhul • Kuidas ta seostub põhilise uurimisküsimusega? • Kas küsimuses kasutatud kontseptid on mulle selged, tean, mida need tähendavad? Kas oskan neid vajadusel operats
● Töö tegemine ● Töötajate enesearuanded (rapordid) Töö analüüsi protsess: töö määratlemine, olemasolevate dokumentide analüüs ja metoodika valimine ⇨ töö analüüsi protsessi selgitamine juhtidele ja töötajatele ⇨ vajaliku informatsiooni kogumine ⇨ töökirjelduste ja ametinõuete koostamise ettevalmistamine ⇨ töökirjelduste ja ametinõuete läbivaatamine ja korrigeerimine. Spetsiifilised töö analüüsi tehnikad: Deduktiivsed meetodid (Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused): ● Töö funktsionaalne analüüs (functional Job Analysis) ➢ Andmed ➢ Inimesed ➢ Asjad ● positsiooni/ametikoha analüüsimise küsimustik (PAQ - Position Analysis Questionnaire) 6
Arvestustöö, vabavastustega testi vormis · Võlgnevuste likvideerimise võimalus: Järelarvestus · Hindamisviis: Arvestus, õiged vastused vähemalt pooltele küsimustele Teemad · Sissejuhatus ainesse. Kvaliteedi ajalugu. · Tervikliku kvaliteedijuhtimise põhialused - mõisted, põhiprintsiibid, põhifunktsioonid. · Kvaliteedijuhtimise mudelid ja standardid EFQM, ISO 9000, TQM, PDCA, Kano rahulolu mudel. · Kvaliteedijuhtimise vahendid ja tehnikad. · Organisatsiooni kultuur ja meeskonnatöö. · Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus
Teavet kogutakse mitmesuguste tootegruppide müügi kohta erinevat tüüpi kauplustes. Valim moodustatakse nii, et ta esindaks kogu maa või teatud piirkonna kõiki kauplusi ning kioskeid. Saadud informatsioon on üsna üldine ning sisaldab eelkõige müügimahtusid. 4.1.4.2 Omnibussuuring on teatud sihtrühma hõlmav, teatava regulaarsusega toimuv küsitlus, mille raames kogutakse teavet korraga paljudele klientidele. Omnibussuuringu peamine erinevus paneeluuringust on see , et küsimustik on iga kord erinev. Iga klient võib sellesse uuringusse osta oma küsimuste ploki, mille tulemuste omandiõigus kuulub talle. Paneeluuringuga võrreldes on omnibussuuringu ankeet paindlik. Omnibussuuring viiakse läbi kindla ajagraafiku järgi ning selle käigus intervjueeritakse teatud ajavahemiku (nädal, kuu) tagant üsna suurt hulka respodente. Valim moodustatakse proportsionaalse juhuvaliku teel, mis kindlustab valimi esinduslikkuse piirkonnas
1) Projekti tulemi (tarkvara) väljatöötamine on kallim (ettenähtust suuremad finantskulutused), kui tellija endale lubada saab, ja programmi ei võeta kasutusse. Vastumeede: Taotleda programmi väljatöötamiseks finantseeringuid ELi programmist, HTMist ja mujalt. Otsida turgu ka väljastpoolt Eestit. 2) Programmeerimisel tekkivad ettenägematud koodivead, töös tekib tõrkeid seonduvalt platvormide värskendamisega. Vastumeede: Lähtuvalt koostööpartneritelt saadud tagasisidest toimub probleemsete kohtade lahendamisel tihedam koostöö süsteemiarhitekt-arendaja ning analüütik-testija vahel. Selle tulemusel otsitakse kõige optimaalsem lahendus. Eriti suurt rõhku paneme koostööle just rakenduse kavandamise ja planeerimise etapis. 3) Projekti tulem ei vasta nõuetele (on madala kvaliteediga) ja seetõttu ei võeta kasutusse. Vastumeede: kvaliteedikontroll, kasutajate tagasiside analüüs. 4) Projekti täitmine ületab tähtaja.
finantsaruannete eest. Siin tuleb ära tuua nii projekti juhi nimi ning mõnikord on soovitav esitada lisana ka projektijuhi CV, et rahastaja saaks hinnata projektijuhi kompetentsust esitatud projekti juhtimisel ja läbiviimisel. Projektijuhi kontaktandmed Väga oluline on ära tuua ka projektijuhi kontaktandmed, nagu telefon, faks, aadress ning e-posti aadress. Rahasatajale esitatud projektide hindamisel võib tekkida esitatud projekti kohta täiendavaid küsimusi või ettepanekuid ja seetõttu on oluline, et rahastaja saaks kiiresti võtta kontakti projektijuhiga. Projekti haldav organisatsioon Kuna üksikisikutel on peaaegu võimatu projektidele raha saada (va FIE projekti esindajana), siis siinkohal on oluline ära tuua ka projekti haldava või projekti läbiviiva organisatsiooni andmed. Projekti kestus (algus/lõpp) Märgitakse ära projekti algus ja lõpp kuupäevaliselt ning lisatakse, mitu kuud projekt kestab. Projekti üldmaksumus
PROJEKTIJUHTIMINE I SISSEJUHATUS PROJEKTIJUHTIMISSE Projekt- selle all mõistetakse ajaliselt piiratud ettevõtmist, mis on suunatud ainulaadse toote, teenuse või tulemi loomisele. Huvigrupid- inimesed või organisatsioonid, kes on aktiivselt haaratud projekti või kelle huvid võivad olla positiivselt või negatiivselt mõjutatud projekti poolt. Projektijuhtimine- teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamine projekti tegevuste läbiviimisel, saavutamaks projekti nõuete täitmine. Funktsionaalne juht- inimene kes vastutab teatud allüksuse tegevuse eest. Juhib gruppi, mis tegelikult valmistab toodet või teostab teenust. Projekti elutsükkel- on projekti üldjuhul lineaarsete faaside kogum, kusjuures faaside nimed ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega. Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust või tulemit kasutama. Skoop (u
selle alusel kogutakse andmeid juurde (teoreetilise valimi võtmine `theoretical sampling'). · Andmete kogumine, analüüsimine ja teooria loomine toimub paralleelselt pidev arendamine, uue infoga arvestamine jne. .. Nt 10 intervjuu puhul ei pea olema sugugi samad küsimused kõigi korral.. ei ole nii, et pärast siis võrdled kõiki oma vahel. Teoreetilise valimi moodustamine. · Paindlikkus.. Iga uus intervjuu, tekst, lisab jooksvalt midagi ja on võimalik muuta. · Algab uurimise planeerimisest. · Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab teema, uurimisprobleem. · Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi. · Uurimisprotsess on paindlik uurija lubab andmetel end "viia". · S.t võib jooksvalt muuta uurimisplaan, koguda lisaandmed, muuta valimi jne. Mõisted ja kodeerimine · Andmeid kodeeritakse mõistetesse nii vaatluspäevik, intervjuu jne.
Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja Osavõtt 7,5 analüüsitakse ettevõtete projektide Aktiivus 7,5 portfellihaldust või dünaamilisi võimekusi Uuringu teemad · Projektijuhtimine ja projektide portfellihaldus
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ...............................
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse too
meile tõesti vajalik ja kasulik. Turu-uuringu sissejuhatuseks on vajalik mõista kolme lähtepunkti (Oliver): 1. Vajadus defineerida probleem õigesti; 2.Tõlkida probleem küsimustikuks, mis võimaldaks koguda andmeid; 3. Hinnata uuringut tervikuna ja arvestama selle mõju. 3 Kui on selge, et uuring on meile vajalik, siis järgmise etapina peame defineerima probleemi. Probleemist lähtuvalt tuleb koostada küsimustik selliselt, mille abil oleks võimalik vajalik infot koguda. Kui probleem on defineeritud valesti või pole üldse defineeritud, siis võib juhtuda et uuringul pole mingit väärtust otsuste langetamisel. Probleemi defineerimine hõlmab endas turunduse probleemi selgitamiseks informatsiooni allikate valikut ja vajamineva informatsiooni täpsustamiseks. Pärast probleemi defineerimist võib asuda tegeliku turu-uuringu kavandamiseni. Turu-uuringu
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
Alternatiivid on kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna ja tema mõju alternatiivsetele tegevustele analüüs x väliskeskkonna oluliste tegurite leidmine ja nende mõju intensiivsuse määramine; x määramatuse astme ja selle mõju otsusele uurimine; x väliskeskkonna seisundi prognoosimine; x tegutsemisalternatiivide kasulikkuse võrdlev hindamine väliskeskkonna määramatuse tingimustes; x PEST(G): poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, globaalne; x PESTLE: poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, juriidiline, keskkond. 1.4. Analüütilise modelleerimise etapid 1. Probleemi püstitamine ja analüüs. Avab probleemi struktuuri ja tegurid. 2. Mudeli konstrueerimine. Võib olla esialgne ja abstraktne; esitus, lihtsustamine, suhted tegurite vahel. 3. Mudeli matemaatiline analüüs
Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevast
................................................................26 8.13 Protsessi kirjeldava tegusõna täielikkus...........................................................26 8.14 Protsessi kirjeldavate nimisõnade täielikkus....................................................26 8.15 Lõpetamata loetelud.........................................................................................26 9 Lisa 2 Spetsifikatsiooni mitmetimõistetavust leida võimaldav küsimustik....27 1 Lugejaskond ja käsitlusala Antud dokumendi lugejaskonnaks on eelkõige avaliku sektori, kuid laiemalt ka igasuguse tellija-poole IT juhid, kes peavad tagama tellitava tarkvara vastavuse hanke aluseks olevatele vajadustele. Dokument kirjeldab testimise alaliike, eesmärke ja seda, kuidas planeerida ning läbi viia tarkvara testimist kogu projekti vältel tagamaks tulemile esitatud nõuded. Esitatakse testimise planeerimise ning läbiviimise
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Turundusuuring. Põhimõisted. Turundusuuringu etapid ja vajalikkus. Andmete kogumise meetodid. Referaat Tallinn 2009 Turundusuuring 2 Turundusuuring 1. SISSEJUHATUS Turundajate mõttemalli järgi koosneb turunduse juhtimisprotsess viiest etapist, millest esimeseks on turu-uuring. Edukas turundus saab alguse turu-uuringust. See toob esile eri vajadustega tarbijad ehk eri segmendid. Ilma turu-uuringuta astuks firma turule pimedana. Uuringu alusel saab firma koostada kindlal strateegial põhineva finantseelarve. Näide P.Kotleri raamatust ,,Kotleri turundus.Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid": Hong-Kongi jalatsivalmistaja mõtles, et ühel kaugel vaikse ookeani saarel võiks olla tema jalatsitele turgu.
Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity
Kõik kursused on tasulised: hinnad alates 800 dollarist kuni 1500 dollarini. Erinevaid kursusi oli 2002. aasta lõpus 13: 1. Algajatele - PM algtõed ja MS Project tarkvara. 2. PMI sertifikaadi taotlejatele - ettevalmistus ja PMI eksam. 3. Kesktaseme projektijuhtidele - planeerimistarkvara, meeskonna moodustamine, eelarve koostamine. 4. IT spetsialistidele - IT projektide juhtimise põhilised meetodid ja vahendid. 5. IT projektijuhtidele - täiendavad tehnikad IT projektide juhtimiseks. 6. Tervishoiu spetsialistidele. 7. Tervishoiu projektijuhtidele. 8. Ehitus- ja tööstusspetsialistidele. 9. Ehitus- ja tööstusprojektide juhtidele. 10. Kursused sertifitseeritud projektijuhtidele: 10.1. projektide müümine ja keerulisemate projektide juhtimine; 10.2. projekti riskide haldamine; 10.3. projekti meeskonna juhtimine. 11. Ettevõtte juhtkonnale – projektijuhtimise strateegiad ja taktikad.
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
konstrueeritud tähendussüsteemile. ** Emic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uuritava subjekti poolt antavale tähendussüsteemile. Terminid pärinevad lingvistikast: phonetic – foneetika; phonemic – foneem. Kvantitatiivne uurimus Hüpoteesi testimine Numbrilise andmestiku kasutamine Protseduuriline objektiivsus Üldistatavus 4 Süstemaatiline mudelite identifitseerimine – statistilised tehnikad on kasutusel selleks, et kirjeldada andmestikus leitavaid mudeleid põhjus-tagajärg seostes, mitte juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal?
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
Intervjuu teostamise ajal ei tohi laskuda pikkadesse vestlustesse, kalduda kõrvale põhiteemast , vaid tuleb jääda rangelt eeldatava teema ja küsimustiku piiridesse. Temaatika ja kitsam teema on eelnevalt paika pandud. Kui küsitletav hakkab soovitud teemast kõrvale kalduma, tuleb püüda teda viisakalt suunata tagasi. Kui vastaja jutustab ladusalt teemal, mis seondub huvitava teemaga, siis ei tohi vahele segada, tuleb hoolega kuulata täpsustusi võib teha kõige lõpus, esitades täiendavaid küsimusi. Esitada tuleb üks küsimus korraga. Vastajale tuleb anda aega mõtlemiseks. Vastuste kuulamisel jälgida vastajat , aktiivselt reageerida tema vastustele (pea noogutamisega, naeratusega vm.) Usutluse lõppedes tuleb vastajat tänada antud intervjuu eest. Näiteks on intervjuud tööle kandideerimise või raadio-, telereporteri intervjuu. Tööintervjuude puhul tuleks igalt kandidaadilt pärida üldjoontes samu küsimusi, et oleks lihtsam võrrelda nende tugevaid ja nõrku külgi.
Subjektiivsed omadused (nt tunded ja uskumused) muutuvad empiirilisteks mõõtmisvahendite abil (nt hinnanguskaalad, intervjuud). Teooria ja uurimuse seosed Teooria ja uurimus on vastastikku seotud. Uuring kujundab teooriat, seostades seda nähtava maailmaga ning suurendades seega teooria seletus- ja ennustusvõimet. Teooriad omakorda eelnevad uurimustele ning seostavad hulga vahel vastandlikke vaatlusi ühtseks tervikuks. Teooriad toovad välja täiendavaid küsimusi edasiseks uurimiseks, mis viib uute uuringuteni ning aluseks oleva teooria kinnitamiseni (või ümberlükkamiseni) (Sommer & Sommer, 2002). Teooria ja empiiriline uurimus on omavahel seotud hüpoteeside abil. Hüpotees testitav eeldus, mis tuleneb loogiliselt teooriast. Testitav st võimalik kinnitada või ümber lükata. Nt paljud religioossed väited ei ole otseselt testitavad ning neid ei saa vaatluse abil kinnitada ega ümber lükata (Sommer & Sommer, 2002).
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
