10. Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus Unustamiskõver - kohe pärast suhteliselt sisuta sõnade meeldejätmist (1-2 tunni jooksul) unustab inimene õpitud materjalist kõige rohkem (u 50%). Edasi on unustamine märgatavalt aeglasem. Seetõttu pole olulist erinevust, mida inimene mäletab 10 tundi või 10 nädalat hiljem. Ebbinghaus verbaalse mälu katsed. 11. Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte? EI pea paika protseduurilise mälu puhul. (Ka autobiograafilised mälestused). Tüüpiline unustamiskõver kehtib isegi näiliselt ebaoluliste sündmuste (materjali) puhul
Protseduurilises mälus säilivad inimese(õpitud) keerulised tegevused ja protseduurid, mille sooritamisel on saavutatud kõrge automaatsuse aste, sest neid sooritatakse teadvustamatult(implitsiitselt). Mälus hõivatakse see koht, kus midagi tehakse mingi eesmärgi saavutamiseks, puudutades rohkem tegu kui lihtsalt mõtet, nõuab pikaaegset harjutamist ja kordamist. Oluline ei ole tähelepanu keskendada. Seetõttu väärib protseduuriline mälu just kutseõppes palju rohkem tähelepanu. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine, tantsmine, sellised tunnetusvõimed nagu kirjutamine ja lugemine. Lihtne klassikaline ja operantne tingimine on samuti liigitatavad protseduurilise mälu kategooriasse(laiemas mõistes). (Leppik 2006, 47) 2.2 Semantiline mälu Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva keskkonna ja maailma kohta.
rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu tagamine 1960 EFTA e Euroopa Vabakaubanduspiirkonna konventsioon. Eemärgiks on heaolu suurendamine majandusliku koostöö kaudu ja raamistiku loomine kaubavahetuse liberaliseerimiseks 1966 Luxembourgi kompromiss. Andis liikmesriikidele vetoõiguse. Kompromissiks oli ühehäälsuse säilitamine riiklikult olulistes küsimustes. 1985 Ühtne Euroopa Akt. Eesmärgiks ühisturu reform ja protseduurilise reformi läbiviimine. Reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühte turu ettevalmistamisel. 1993/93 Euroopa Liidu leping. Maastrichti leping. Eesmärgiks ettevalmistada Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide kehtestamine. I sammas-Uus Euroopa Ühendus (riikide) II sammas- Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (valitsuste) III sammas- Koostöö õigus- ja siseasjades. 1997/99 Amsterdami leping
et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse 3 mäluliiki. Episoodilise mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes.
episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga. Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse - üleeile kell 12.30 oli isikul koosolek; üleeile kell lõuna paiku isik kukkus ja murdis jalaluu jne. Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine jne. Nagu definitsioon ütleb, puudutab protseduurine mälu rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta.
probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. ( 2.) Mälu liigid: Protseduuriline mälu Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. Ilma endale teadvustamata kogume terve elu mällu teavet selle kohta, ,,kuidas midagi teha": sambat tantsida, jalgrattasadulat õigeks keerata, kingi viksida jne. Nagu nimetusest selgub, on protseduurilise mälu käivitamiseks tarvis sellekohase toimingu ehk protseduuri läbitegemist. Loendamatu hulk elutähtsaid asju jääb meile meelde otsekui iseenesest, kui me oleme teatud toiminguid sooritanud piisav arv kordi. ( 1.) Ikooniline ja ehhooniline mälu Ikooniline fikseerib nägemisorganitest saadud info, ehhoiline aga kuulmise, haistmisel, maitsmisel ja kompimisel saadud signaalide jäljed.( 1.) Episoodiline mälu
Samuti nähtub tulemustest, et indiviid, kes tajub otsustusstiili ratsionaalselt alternatiive kaalutlevaks, hindab otsustusprotsessi siiski õiglaseks olenemata sellest, kas juht tegelikult indiviidi arvamust otsustusprotsessis arvestab. Uurimuse tulemused kinnitasid samalaadseid seoseid ka jaotamise õigluse ning otsustusstiilidega. Seega kinnituse leidis ka kolmas töös püstitatud hüpotees. Thibaut ja Walker (1975; tsit. Barsoux & Marzoni 2008 järgi) leidsid oma uurimuses, et protseduurilise õigluse tähtsus seisneb kahes üksteist täiendavas selgituses. Esimene neist väidab, et indiviidid tajuvad õiglast protseduuri kui tagatist selle kohta, et aja möödudes saavad nad oma õiglase osa soovitavast tulemusest (Thibaut & Walker 1975; tsit. Barsoux & Marzoni 2008 järgi). Sellest tulenevalt on indiviid nõus minema mööda lühiajalisest kasust selle nimel, et maksimeerida pikaajaline kasu. Teine selgitus aga viitab sellele, et protseduuride õiglus kannab
hoidmine analüüsimiseks säilitamine maht 12- 16 ühikut 7 ± 2 ühikut tõenäoliselt piiramatu kestvus 250 millisekundit 20-30 sekundit aastakümneid Tabel 1. (Kiis 2013 ) Teiseks võimalikuks liigituseks tuleks osata vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. ( Tulving 2002 : 36 ) Protseduuriline mälu nõuab kestvat harjutamist. See puudutab rohkem tegu, kui mõtet. Kestva harjutamise tulemusuna saate vastava teo ( nt. pluusi nööpide kinni panek, kirjutamine jne. )korda saata automaatselt , ilma tähelepanule keskendumata. Sellest lähtudes sisaldab see mälusüsteem informatsiooni protseduuride kohta, mida inimesel tuleb oma elus teha. ( Tulving 2002 : 36 )
Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgiks sai uuringute teostamine ja koordineerimine. 1.3. Ühtne Euroopa Akt ehk Luxembourgi leping Leping sõlmiti 1985, leping jõustus 1987. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepingu eesmärgid: 1)Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted: Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade, inimeste, kapitali ja teenuste vaba liikumine. Seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad Loodi Tolliliit. 2)Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks Uued koostöövaldkonnad: keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika. 1.4. Maastrichi leping = Euroopa Liidu leping
6. Implisiitne mälu Implitsiitne ehk peidetud mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult õppinud või mille olemasolust ei ole inimene ise teadlik. Seal olevad teadmised avalduvad näiteks siis kui mälu soodustab katse sooritamist, ilma et inimene varasemaid sündmusi ise teadvustaks (eek-malu.weebly.com2015). 6.1. Protseduuriline mälu Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine, käe suudlemine jne. Nagu definitsioon ütleb, puudutab protseduurine mälu rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt (wikipeedia.org 2015). 11 7. Eksplitsiitne mälu
otsingud). ...... ·Tänapäevased uuringud, uute aju aktiivsuse registr. meetoditega (PET, fMRI) lubavad registreerida eri tüüpi mäluülesannete puhul aju aktiivsust ning järeldada, et on aju osi, mis näiteks igasuguse uue materjali omandamisel enamasti alati aktiivsed (hippokampuse piirkond ja vaheaju, AK otsmikusagara laialdane piirkond), ·nt semantilisest mälust meenutamisel aktiivsus AK kiirusagara piirkonnas, AK vasakpoolses otsmikusagaras, jm.·protseduurilise mälu puhul - väikeajul oluline osa tingitud reaktsioonide kujunemises ja liigutusmälu formeerumises; ka AK kiirusagar ja premotoorne ala, amügdala, hüpotaalamus jm. ·Üldiselt võib rääkida nii mälu lokalisatsioonist kui ka samaaegsest paralleelsest jaotumisest. ·Varasematest uuringutest klassikaline juhtum patsient H. M.......... (vt Psühhol.gümn., lk 115 !! ). ·Uusimad uuringud närviraku tasemel (E.Kandel jt). Kuna leiab aset sünaptiliste
Vanasõnana võiks selle kokkuvõtta ütlusega: ,,kordamine on tarkuse ema" tähendabki see just seda, et tegevus (ütlus vms) mida on üks kord tehtud ning seejärel korratud ning veel kord korratud, teeb sama tegevuse järgmisel korral inimesele paremini kättesaadavaks, teisisõnu inimene mäletab tegevust (sõnu vms) mida ta korduvalt teostab/kasutab oluliselt paremini kui neid mida ta teeb/kasutab harvemini. Ühe võimaliku liigituse kohaselt tuleks vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. Protseduuriline mälu on mälu, mis sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu kingapaela sõlmimine, rattaga sõitmine, sellised tunnetusvõimed nagu lugemine ja kirjutamine. Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva maailma kohta. See tähendab
*M.Weberi käsitlus ratsionaalsest bürokraatiast ja domineerimistüüpidest- RATSIONAALNE BÜROKRAATIA Peegeldab erinevusi traditsiooniliste ja modernsete ühiskondade vahel (NB! Nii avalik kui erasektor) Selge vahe ametikoha ja isiku vahel, omand ja juhtimine lahutatud Tööjaotus, dubleerimise vältimine, keerukad tegevused jagatud osadeks. Selgelt määratletud käsuliinid Universaalsed reeglid, formaalsuse (protseduurilise, menetlusliku külje) olulisuse kasv Domineerimine ja rollide täitmine teadmiste / kompetentsi alusel Legaalse domineerimise tähtsaim ja kõige iseloomulikum element Peamised domineerimistüübid- *M.Weber Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism);
* Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine 2 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem
* Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi 2 * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem
* Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine 2 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem
* Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine 2 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem
Selleks et pingutust nõudnud probleemi uues valguses näha, tuleb see mõneks ajaks unustada. Parimaid tulemusi saavutakse siis kui pingutav töö konkreetse teema õppimisel vaheldub lõõgastusperioodiga, mil probleemi võib ajutiselt unustada. Õpitu üldistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamastmete ülekanne- lihtreeglite ja lihtoskuste rakendamine uudsetes situatsioonides. Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamisks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 8. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina.
· I laienemisvoor 1973: UK, Iiri, Taani · II laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986) · III laienemisvoor 1995: Austria, Soome, Rootsi · IV laienemisvoor 2004: Ida laienemine (Est, Läti, Led, Pol, Slovak, Slove, Tse, Ung, Küp, Malta) · V laienemisvoor 2007: Bulgaaria, Rumeenia · VI laienemisvoor 2013: Horvaatia 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid · Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine · 4 vabadust (kauade vaba liikumine; isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine); Seaduste ühtlustamine; Konkurentsieeskirjad; Tolliliit 14. EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem · Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust): senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus- ja siseküsimustes 15
Selleks et pingutust nõudnud probleemi uues valguses näha, tuleb see mõneks ajaks unustada. Parimaid tulemusi saavutakse siis kui pingutav töö konkreetse teema õppimisel vaheldub lõõgastusperioodiga, mil probleemi võib ajutiselt unustada. 6. Õpitu üldistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamastmete ülekanne- lihtreeglite ja lihtoskuste rakendamine uudsetes situatsioonides. Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamisks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 7. D. Ausubeli tähendusliku õppimise konseptsioon (osutamisvõtete, ennetetavate struktuuride, seostamise ning õpitu ülekande tähenduses).
Loosungid on löövad, mistõttu jäävad hästi meelde. Kui õpitavast saab koostada lööva lause, jääb see paremini meelde. Meeldejätmist soodustavad ka riimuvad sõnad ja fraasid ning rütm. Näiteks, rütm ja riim on abiks aritmeetikareegli meeldejätmisel, kui korrata lauset ,,Miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees". 4. Seostamine tegevustega. Nii sõnade kui ka lihtsamate (fakti)teadmiste õppimist saab tõhustada, kui lisada neile liigutusi. See on võimalus luua seoseid protseduurilise mäluga. Esimeste klasside õpilased õpivad tegutsedes. Tavaelus jäävad neile hästi meelde näiteks sündmuste ja tegevuste järgnevused, st nad grupeerivad ajalise järgnevuse ning ruumilise seostatuse alusel. Lastele võiks otseselt õpetada tegevuste kasutamist õppimisel (nt kordamise seostamist liigutustega). 5. Seostamine isiklike elusündmustega. Näiteks, teadlikult võib jätta meelde, mis ruumis ja tingimustes õpiti. See on
Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 6) Luksemburg 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) SEA) põhimõte Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted · ombudsmani institutsiooni loomine Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste · Kaasotsustamise menetluse loomine ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis)
protseduuriline, episoodiline). Endel Tulving- Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Vajalik ka keele kasutamiseks. Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine, käe suudlemine jne. Episoodiline mälu kogub infot ajaliselt märgistatud sündmuste ning nende ajalis-ruumiliste suhete kohta. Selle abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. 16. Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu tajutud materjal püsib lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10
sissejuhatuse ja varemõpitu kordamisega Arusaamise toetamine:- Konkreetse teadmise Kirjeldatakse ja demonstreeritakseomandamine oskuse või oskust või tuuakse näiteid mõistemõiste kohta kohta. Rõhutakse arusaamisele. - teadmise kodeerimine pikaajalisse mällu Harjutamine õpetaja- Assotsiatiivse seose juhendamisel: Õpilased harjutavadkujundamine protseduurilise oskust või mõiste näidete ärateadmise näol tundmist, õpetaja toetab. Iseseisev harjutamine: Õpilased- Automatismini jõudmine harjutavad iseseisvalt oskuse või mõiste omandamisel. 12. Jutustus, loeng, loeng-diskussioon. Algklassides esitatakse õppematerjali enamasti jutustuse vormis, millele sageli järgneb vestlus. Piiri jutustuse ja loengu vahele on raske tõmmata.
õnnestunud, hiljematel kordadel on rahvas vastu olnud.) 1966 Luxembourgi kompromiss- andis liikmesriikidele vetoõiguse, rahvusriiklaste võit, tõestas, et võim on riigi endi käes. 1981 Kreeka ühinemine 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine · 1985 Ühtne Euroopa Akt (jõustunud 1987) Esimene kord kui EÜ lepinguid(need ülemised kolm lepingut) muudeti ja täiendati Lepingu eesmärk: · Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Avastati, et eelnev ühisturg ei toiminud. (olid tekkinud erinevad takistused) · Ühisturgu hakati nimetama siseturuks. Lepingu olulisemad sätted: · Siseturu sisseviimine 1992 aastaks · Komisjoni Valge Raamat `Completing the Internal Market'; aprill 1985 sisaldas 300 abinõu siseturu efektiivsemaks muutmisel Siseturu 4 alustala
H.Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus Ebbingahus tegi enda peal pikaajlise mälu katseid, kus jättis meelde ebamääraseid häälikuid ja siis üritas neid meenutada 31 päeva vältel. Unustamiskõver vastab logaritmilisele funktsioonile – alguses on kiire, aeglustub aja möödudes. Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte? Peab paika episoodilise ja semantilise mäluga seoses, ei pea paika autobiograafilise ja protseduurilise mäluga seoses Vaba meenutamise (recall) ja äratundmise (recognition) protsessid ja strateegiad. (sh „mäletan/tean“ protseduur). - Vaba meenutamine – sisaldab taastamisprotsessi JA äratundmisprotsessi - Äratundmine – sisaldab ainult otsustamise/äratundmisprotsessi. - Unustamise põhjused ja erinevad käsitlused (mälutrasside hääbumine; interferents; kodeerimise spetsiifilisus ja ajendeist sõltuv unustamine; mälujälgede konsolideerumise puudulikkus).
Ülekande- ja üldistamisnähtusi õppimisel on uuritud psühholoogias nii kognitiivsest kui ka biheivioristlikest seisukohtadest. Kahe harjutuse sooritamisel täiustuvad üldoskused vaid nende oskuste ulatuses, mis on mõlemale harjutusele ühised. Ühiselemente tajub inimene uue ja vana sisu vahel vaid siis, kui tal on eelteadmised ja –oskused, mis aitavad tal neid ära tunda. Lisaks sisu ülekandele toimub üldistamine ka protseduurilise sarnasuse alusel. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside püstitamisega ja kõige tõenäolisema lahenduse väljavalimisega. Väära või ülemäärast õpitu üldistust nimetatakse negatiivseks ülekandeks. (kala elab vees. Vaal elab vees, tähendab on kala). Korrektne e. positiivne ülekanne on tõenäosem, kui me näeme ülesannete või nähtuste identsust nende sisus või protseduurides õigesti
tunnustele. Samuti kergendab kõne tajutava mõtestamist — suunab tähele panema objektide suhteid ja funktsioone (laua kohal, samal ajal, masin töötab). Seoses mäluga ja kõneprotsessidega tulevad vaatluse alla järgmised küsimused: •Keelemälu. •Operatiivmälu ütlust genereerides või tajudes. •Kõne sõltuvus keskkonna kajastamisest mälus. •Kõne mõju mäluprotsessidele. Keelemälu kuulub ühe liigituse järgi protseduurilise mälu (kuidas kõnelda, s.t. keelt kasutada) ja teise järgi pikaajalise mälu (püsimälu) valdkonda. Keelemälus säilitab inimene keeleüksused ja ka oskuse nendega opereerida, sellest ammutatakse keelematerjal kõnelemiseks. Nagu varem mainitud, on keeleüksused mälus omavahel seostatud. Olulisemad on semantilised seosed. Viimased seovad ühtlasi protseduurilist keelemälu semantilise (teadmised maailmast) ja episoodilise (teadmised oma minevikust) mäluga. Kuid ainult
See on üks praktilise ratsionaalse diskursi erijuht. Teooria rajaneb kolmel põhimõttel: 1) juriidilise argumentatsiooni juures on tegu praktilise küsimusega; 2) erilist, alati toimivat juriidiliste põhjendusreeglite süsteemi ei ole, diskurss peab õigustama väärtuste rolle üldistes praktilistes argumentides; 3) juriidiliste argumentide avatus ei tähenda, et õiguslik oleks redutseeritav pelgalt praktilisele. Diskursiteooriad on protseduurilise iseloomuga. Võib eristada praktilise ratsionaalse diskursi alaliikidena õigusloomet, juriidilist diskurssi ja kohtumenetlust. Kui õigusloome abil luuakse õigus, siis juriidilise diskursi raames peab saama öelda: a) mida kujutab endast õiguse raames sündiv lahendus; b) milline on mõistlik lahendusprotseduur. 1 Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid on:
f) BIBLIOGRAAFIA süstematiseerib ilmunud kirjanduse loetelus või ilmunud tööde referaatides. 32 2.2 Uuringu kava Uuringu kava kui kirjalik dokument koosneb kahest osast: 1. Metodoloogiline osa jaguneb allosadeks: (a) probleemi püstitus, uurimisobjekt või subjekt, aine, ese; eesmärk ja ülesanded; (b) põhimõistete interpreteerimine; (c) probleemi esmane teoreetiline analüüs; (d) hüpoteeside formuleerimine. 2. Protseduurilise osa on uuringus kasutatavate tehniliste ja metoodikavahendite kogum. Kava raames on sellel kahesugune kasutus: (a) statistilised, eksperimentaalsed, monograafilised, tüpoloogilised ja ajaloolised uuringud ja analüüsimeetodid; (b) tehnilise võtete kasutamise organisatsiooniline viis ja järjestus: · uuringu läbiviimise kalenderplaani koostamine; · algandmete kogumise metoodika valik ja põhistus;
ning kõigile suunatut. Seetõttu kuulub ta samuti õiguse kriitilisuse dimensiooni. Teine samm on diskursus kui oluline element õiguse topeltloomuse doktriini jaoks. Diskursuse doktriin, see on praktilise õigsuse või siis tõe protseduuriline teooria. Kõikide protseduuriliste teooriate peatees räägib sellest, et ühe normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see ülestähendus on saadud teatud protseduure jälgides, see on iseloomulik kõikide doktriinide kohta. See ongi protseduurilise teooria kvintessents. See kriitilise dimensiooni puudulikkus, nagu otsustuse protseduur ette näeb, on õiguse positiivne dimensioon. See vajadus tuleneb moraalsetest vajadustest vältida anarhiat ja kodusõda ning saavutada sotsiaalse koostöö eelis. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õigluse printsiip on oluline printsiip
Nimelt selle kohaselt tuleb vastuolu korral kohaldada välislepingut, mitte seadust. President ei pea välja kuulutama seadust, mida niikuinii põhiseaduse § 123 tõttu pole võimalik rakendada. Kuna presidendile on seaduste väljakuulutamiseks antud väga lühike tähtaeg, siis ei saa nõuda, et ta tegeleks väga põhjaliku põhiseaduslikkuse järelevalvega. Reaalselt saab ta piirduda ainult ilmsete vastuolude väljaselgitamisega. On arvatud isegi seda, et ta peaks piirduma ainult protseduurilise küljega ja jätma kontrolli alt välja materiaal-õiguslikud vastuolud. Teine grupp juriidilisi põhjusi ei seondu seaduse põhiseadusele vastavusega ega anna alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. See grupp juriidilisi motiive annab aluse üksnes seaduse esmakordseks väljakuulutamata jätmiseks. Sellisteks motiivideks on: 1.seaduse vastuolu mõne teise kehtiva seadusega 2.seaduse enese seesmised vastuolud 3
Nii eristatakse lingvistilist (sõnalist) koodi, kujundilist koodi ja motoorset koodi. Kujundilise kodeerimise erijuhuks loetaks eideetilised kujundid, kestvad detailsed pildid, mida mõni inimene suudab mälust esile manada. Ka tavaliste kujundiliste võimetega inimene on suuteline kujundeid mälust reprodutseerima ja nendega opereerima, neid skaneerides ja mõtteliselt pöörates. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu seostuvad deklaratiivse (tean seda) ja protseduurilise (tean kuidas teha) teadmisega. Viimast nimetatakse ka implitsiitseks ehk tingimusteta ehk ilmutamata (tahtmatuks) mäluks (oskus mängida klaverit), esimest eksplitsiitseks ehk üksikasjalikuks ehk ilmutatud (tahteliseks) mäluks (oma õpetaja nime teadmine). Implitsiitse ja eksplitsiitse mälu varasemad nimetused olid tahtmatu ja tahtlik mälu. Kuigi see tahtmatuse/ tahtlikkuse nüanss on endiselt säilinud, on kaasaegne arusaam varasemast avaram ja mitmekülgsem.
Määrus pealkirjastatakse. Määrust muutvas või kehtetuks tunnistavas määruses tuleb nimetada ka muudetava või kehtetuks tunnistatava määruse pealkiri ja number ning määruse andmise kuupäev ja määruse avaldamismärge. Määrusele kirjutatakse alla ja määrus avaldatakse seaduses ettenähtud korras. Seadusega ettenähtud määruste andmise kord: Määrus peab olema vastu võetud kindla protseduuri kaudu. KOV organite määruste vastuvõtmise protseduurilise korra sätestab KOKS, kus reguleeritakse volikogu ja valitsuse istungite kokkukutsumise kord, istungite läbiviimise kord, hääletamisnõudeid jne. Teatud nõudeid võib kehtestada ka valla või linna põhimäärusega. Seaduses sätestatud juhtudel viiakse haldusmenetluse määruse andmiseks läbi avatud menetlusena. HMS+KOKS+valla/linna PM (PM vt KOKS § 8 lg 1 p 6: Valla või linna põhimääruses sätestatakse: "6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise,
KrMS 344 lg 2 kannatanu kassatsiooniõigus vaid tsiviilhagisse puutuvas osas. Ei saa kannatanu kassatsioonimenetluses süüküsimust ja karistuse liiki ega määra vaidlustada. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas andnud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. EIÕK Art 2 (õigus elule), Art 3 (piinamise keelamine) ja Art-le 8 (õigus era-ja perekonnaelu austamisele) ka protseduurilise külje, mis väljendub riigi kohustuses viia teatavatel juhtudel läbi efektiivne kriminaalmenetlus, mis võib kaasa tuua süüdlase tuvastamise ja karistamise. Isiku surma korral on tähtis, et hukkunu lähedased oleksid menetlusse kaasatud. Juhtudel, kui tegemist ei ole tahtliku käitumisega, piisab teistest õiguskaitsevahenditest (nt tsiviil-või halduskohtumenetluses väljamõistetud hüvitisest). Olukorras, kus on nõutav süüdlase karistamine, võib konventsiooni rikkumine seisneda ka
annaabi.ee 
