Mis oleks päästnud Enroni? 2001. aastal toimus meeleavaldus, kus üks protestija viskas Enroni juhile kreemitordi näkku, süüdistades teda energiakriisi tekitamises. Avalikkuses tekitas see pahameelt ning majandusanalüütikud hakkasid Enroni tegevust analüüsima. Enron proovis viimase õlekõrrena ettevõtet müüa 10 miljardi dollari eest, kuid raamatupidamisaruannetest leiti, et ettevõte on halvas seisus ning ettevõte kuulutas samal aastal välja pankroti. Enron oli 20. sajandi suurim elektri ja maagaasi turundajaid USAs. Nende põhitegevuseks oli energia ostmine ning hiljem selle maha müümine kui hinnad tõusid. Mis tegi Enroni nii innovaatiliseks ning erinevaks teistest energiat müüvatest firmadest oli see, et nad ei omanud
16. Dada ja metafüüsiline kunst Metafüüsline kunst – katse väljuda kaasajast Itaaliast Klassitsismi eeskuju. Ei kujutata päris inimesi Metafüüsika – olemise õpetus; olemise küsimus on kahtuse all 8 aastat – I ms eel ja järel Täiesti tõsine kunstinähtus; filosoofilised probleemid. Mõjutas sürrealismi. Kunst proovis ületada igapäevast füüsilist kogemust. Linnavaated. Siseruum. Rõhutatud, liialdatud, nihestatud joonperspektiiv. Igaviku, ajatusetunne. Sõda → pettumine kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkisid mässumeelsed kunstnike rühmad. G. de Chirico Metafüüsilise kunsti looja „Suur metafüüsik“ „Evangeelne natüürmort“ C. Carra Dada – maailm on sõge ja kuritegelik. (=> ka „korralikud kodanikud“) Veiderdav kunst tekib ka varem USA’s
Titrandi kulu fikseeritakse kohe kui värvus natukenegi muutub. Kui roheline värv kaob lisatakse titranti veel ettevaatlikult tilk haaval ja kui värvus jääb püsima fikseeritakse lõplik kulu. Tiitrimiseks kulunud 0,02M Cu2SO4 lahuse mahu järgi leitakse kaliibrimisgraafiku järgi taandavate suhkrute sisaldus proovides. Inveraati preparaadi aktsiivsus (A) arvutatakse: C1 – taandavate suhkrute sisaldus 0 – proovis C2 – taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis V1 – reaktsioonisegu üldmaht V2 – ensüümi töölahuse üldmaht 103 - tegur üleminekuks mikrogrammidele T – hüdrolüüsi kestus 180 – glükoosi molekulmass V3 – proovi maht taandavate suhkrute määramiseks V4 – ensüümreaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht L – lahjendusmäär Tööks kasutasin vedelat invertiini ja valmistasin 40 kordse lahjeduse. Katse- ja arvutustulemused
ml destilleeritud vett ning kolvid jahutati kraanivee all toatemperatuurini. 2 Tiitrimiseks lisati kõigisse kolbidesse esmalt ~0,3 ml mureksiidi vesilahust, mille toimel kolvides olev lahus muutus lillaks. Tiitrimiseks kasutati 0,02 M CuSO4 lahust ning tiitriti kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima lahuse tumeroheline värvus. Tiitrimisele kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leiti kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. Tulemused Tiitrimiseks kulunud Taandavate suhkrute CuSO4 maht (ml) sisaldus (mg/ml) 0-proov 1,9 1,7 10 minuti proov 6,2 5,5 20 minuti proov 14,9 13,2 Invertaasi aktiivsuse leidmiseks kasutati valemit C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml
konjugeeritud kaksiksidemeid, siis neelab ta intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldmisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliselt muutuda ja sisaldada nimetatuist erinevaid neeldumismaksimume. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkustel 425 ja 650 nm. Antud töö eesmärgiks on apelsini koorest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektofotomeetril ja selle alusel uurivata materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. Töö käik: Karotenoide isoleermine taimsest materjalist Eelpeenestatud apelsini koorest võtsin tehnilistel kaaludel 1,04 g Lõplikuks
Järgmisena kallan segu kolme katseklaasi läbi filtri. Kõigis kolmes katseklaasis on umbes 2-3 cm vesilahust. Filteeritud vesilahustega proovid: 1. Lisasin katseklaasi 1%-st FeSO4 lahust. Vesilahuse ja FeSO4 vahekord oli 1 : 1. Seejärel lisasin ettevaatlikult kontsentreeritud H2SO4. Nitraatühendite sisalduse korral tekib katseklaasis H2SO4 ja lahuse kokkupuutepinnal pruun ring. Katseklaas läks samuti kuumaks. Minu proovis oli pruun ring näha, s.t et sisaldab nitraatühedeid. 2. Lisasin katseklaasi BaCl2 10%-st lahust. Tekkiv sade viitab sulfaatiooni sisaldusele väetises. Minu proovis tekkis valge sade, s.t et sisaldab sulfaatioone. 3. Lisasin katseklaasi ammooniummolübdaadi happelist lahust. Seejärel kuumutasin katseklaasi natuke aega leeklambi kohal. Tekkiv kollane värvus viitab fosfori sisaldusele väetises. Minu proov läks kollaseks, s.t et sisaldab fosforit.
Seejärel valati kolbi läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett ning kolvid jahutati. Tiitrimiseks lisati kõigisse kolbidesse esmalt 0,3 ml mureksiidi vesilahust, mille toimel kolvides olev lahus muutus lillaks. Tiitrimiseks kasutati 0,02 M CuSO4 lahust ning tiitriti kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima lahuse tumeroheline värvus. Tiitrimisele kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leiti kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) kat/ml arvutatakse valemi järgi: A = (C2 C1) · V1 · 103 · L / T · 180 · V3 · V4 kus: C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml, C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml, V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml, V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele, T hüdrolüüsi kestus, s, 180 glükoosi molekulmass,
Enne katse lõpetamist loksutatakse anumat veelkord. Reaktsioon kestab ligikaudu 5 min. Nivoopudeli nihutamisega üles alla võrdsustatakse sulgevedelike nivood mõõtebüretis ja nivoopudelis ning loetakse gaasimaht mõõtebüretis. Nivoode vahe katse alguses ja lõpus vastab tekkinud karbonaatse süsihappegaasi kogusele. Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid Karbonaatse süsihappegaasi sisaldus protsentides kütuse analüütilises proovis arvutatakse valemiga: kus m1 süsihappegaasi tihedus mg/cm3 m katsetava kütuse kaalutis g V0 süsihappegaasi maht cm3 (taandatud normaalõhule) kus V süsihappegaasi maht büretis cm3 p baromeetriline rõhk Pa. Karbonaatse süsihappeegaasi katseandmete ümberarvutus uuritava kütuse kuivainele toimub valemiga: kus - süsihappegaasi sisaldus kütuse analüütilises proovis % - niiskusesisaldus kütuse analüütilises proovis.
Arvutused teobromiini näitel: Mahtuvustegur: k’ = (tR – t0) / t0 = (2,67 – 2,332) / 2,332 = 0,14 Efektiivsus: W = 0,105 N = 16 ∙ (tR / W)2 = 16 ∙ (2,67 / 0,105)2 = 10346 Lahutuvus: ∆ tR 4,762−2,67 R= = =¿ 16,4 (W 1 +W 2)/2 (0,105+0,1496)/2 Selektiivsus: α = (tR2 – t0) / (tR1 – t0) = (4,762 – 2,332) / (2,67 – 2,332) = 7,2 3.3. Kofeiini ja teobromiini määramine reaalses proovis Märkus 2: Teobromiini sisaldus proovis on liiga madal ning kalibratsioonialast väljas, seega ei ole võimalik seda antud standardidega kalibreerides määrata. Proov Kaalutis Lahjendu Kofeiini Teobromiin Kofeiini Teobromiin
materjal. Hapustasime lahuse HCl-ga pH3-ni ning ekstraheerisime rasvhapped (4 korda heksaaniga). Kuivatasime lahuse Na2SO4-ga, roteerisime heksaani pealt ära. Lahustasime rasvhapped kloroformis. 4. Rasvhapete analüüs TLC meetodil Analüüsisime õhukese kihi plaadil hüdrolüüsitud lipiidide lahust ning lipiidide alglahust. Elueerimisseguna kasutasime heksaan:etüülatsetaat:jää-äädikas (3:1:0,05) segu, ilmutasime aniisaldehüüd-ilmutiga. Hüdrolüüsitud lipiidide proovis on selgelt näha rasvhappe (AA) standardiga kokku langev plekk, lisaks on näha, et rasvhapete kontsentratsioon proovis on tunduvalt kõrgem, kui standardis st kõrgem, kui 1 g/l, mistõttu edasiseks tööks lahjendasin oma proovi 400 l kloroformi lisamisega. Alglahuse proovis standardiga kokku langev plekk puudub, näha on mitmeid plekke AA plekist nii kõrgemal kui madalamal kõrgemal on tõenäoliselt fosfolipiidid, kuna neil
CuSO4 maht (ml) sisaldus (mg/ml) 0-proov 1,9 1,3 10 8,8 7,8 min.proov 20 12,6 11,1 min.proov Arvutus Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) kat/g arvutatakse valemi järgi: A = (C2 C1) · V1 · V2 · 103 / (T · 180 · V3 · V4 · g) , kus: C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml, C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml, V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml, V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele, T hüdrolüüsi kestus, s, 180 glükoosi molekulmass, V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml, V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml, G ensüümipreparaadi kaalutis, g. Invertaasi aktiivsus 10 minuti proovis:
Anna Talts Kuristikku kukkumine on olukord, kui inimene ei leia oma elu mõtet. Ta ei tunne kukkudes selle põhja. Need inimesed loobuvad oma elu mõtte otsimisest enne, kui on alustanud. Üksindus kuulub inimeseks olemise juurde. Mõnikord oleme üksi, sest me tahame üksi olla. Teinekord paneb aga elu meid olukorda, kus on vaja üksindust õppida. Holden tundis koguaeg ennast üksikuna ja see masendas teda. Ta proovis pidevalt kellegagi suhelda. Polnud vahet kas see inimene meeldis talle või mitte. Ilmselt oli see sellepärast, et ta kartis üksildust. Selle vältimiseks üritas ta suhelda kellega tahes, kuid tihtipeale suhtlus võõraga süvendas temas üksinduse tunnet. Ta ei suutnud leppida sellega, et ükski inimene pole perfektne. Ta leidis igas inimeses pisimagi vea mis teda häiris ja ta ei tahtnud enam selle inimesega suhelda. Ta oli vaimselt haige. Üksiolek on elu üks osa.
3 ml ehk 6 tilka mureksiidi vesilahust, mis andis kolvisolevale lahusele violetse tooni. · Kolbides oleva lahuse triitimise viisin läbi 0.02M CuSO4 lahusega kuni violetne värvus asendub selgelt täheldatava, püsiva roheka värvusega. Tiitrimise käigus loksutasin kolvi sisu pidevalt. Tiitrimiseks kulunud 0.02M CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kalibreerimissirge järgi taandavate suhkrute sisalduse mg-des 1 ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. 0-proovi tiitrimiseks kulus 0.9 ml triloon B lahust, glükoosi konsentratsioon 0.8 mg 10 minuti pärast võetud proovi tiitrimiseks kulus 9,4 ml triloon B lahust, glükoosi sisaldus 8.3 mg 20 minuti pärast võetud proovi tiitrimiseks kulus 17.1 ml triloon B lahust, glükoosi sisaldus 15.1 mg. Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) kat/ml arvutatakse valemi järgi: A=((C2-C1)*V1 *10³*L)/(T*180*V3*V4) C1-taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis C1=0.8mg
violetne värvus asendus selgelt täheldatava, püsiva roheka värvusega. Loksutasin tiitrimise käigus kolvi sisu pidevalt. Fikseerisin neid väärtusi, millised kutsusid välja esimest värvuse muutust. Panin kirja titrandi maht, mis kulus rohelise värvuse saavutamiseks. Leidsin tiitrimiseks kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi kaliibrimisgraafiku taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 mL-s reaktsiooni võetud proovis. Tiitrimise tulemused: proov kulunud CuSO4 maht, ml Glyc mg/ml 0 2,2 2,0 1 6,7 6,0 2 12,5 11,0 Invertaasi preparaadi aktiivsus(A) kat/g arvutatakse valemi järgi: Kus: C1-taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, 2,0 mg/mL C2-taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T(10 min või 20 min
läbi püstjahuti. Kolvid võtan pliidilt ja jahutan kraanivee all toatemperatuurini. Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määran 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimisele asumist lisan igasse kolbi indikaatorin umbes 5 tilka mureksiidi lahust, mille toimel kolvi sisu värvub violetseks. Tiitrin seni, kuni violetne värvu asendub samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leian kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. Töö tulemused Proov nr. 0,02M CuSO4 (ml) Glyc (mg/ml) 0 8 ml 7,1 mg/ml 1 - - 2 19,5 ml 17,2 mg/ml *** Esimeses proovis ei ole tulemusi,sest kogu kolvi sisu oli juhuslikult välja valatud kraanikausi. Seetõttu katse tulemus põhineb 0 ja 2 proovidel. Invertaasi aktiivsus arvutatakse valemi järgi:
7. Reaktsioonil vabanenud triloon-B kogus määratakse 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimise alustamist lisatakse igasse kolbi 0,3 ml(umbes 6 tilka) mureksiidi vesilahust, mille toimel värvus kolvi sisu violetseks. Tiitritakse seni, kuni kolvi sisu muutub intensiivselt roheliseks. 8. Tiitrimisele kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leitakse kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. Tulemuste analüüs Tiitrimiseks kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgileitakse taandavate suhkrutesisaldus proovis Invertaasi aktivsuse leitakse kasutades valemi: A= ( C2 C1) × V1 × V2 × 103 / T ×180 × V3 × V4 × g kus: C2 taandavate suhkrute sisaldus aja hetkel T võetud proovis, mg/ml C1 taandavate suhkrute sialduse 0 proovis, mg(ml V1 hüdrolüüsisegu üldmaht, ml 1000 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s
Metüleerimise toimumist kontrolliti TLC meetodil, samamoodi kui eespool. Metüleeritud proov kantud GC proovipudelisse ning antud analüüsi. Tulemused TLC analüüsi käigus ilmutatud plaadilt oli näha, et proovi pleki suurus oli ligikaudu 4,5x suurem kui standardi oma, mis tähendab, et kui standardi plekis sisaldus umbes 2 μg rasvhapet, siis uuritava proovi 2 μl-s sisaldus 9 μg rasvhappeid. Kuna uuritavat lahust oli umbes 300 μl, siis terves uuritavas proovis sisaldus järelikult 300x4,5=1350 μg rasvhappeid. Kromatogrammi järgi oli proovis kõige rohkem oleiinhapet 12%, palmitiinhapet 15%, linoolhapet 15,5%, arrahidoonhapet 18% ja steariinhapet 23%. ω6 ja ω3 rasvhapete massisuhe arvutati identifitseeritud rasvhapete piikide pindalade järgi, mis on võrdelised rasvhapete kogusega proovis. Tulemuseks saadi ligikaudu, et ω3 rasvhappeid moodustuvad vaid 15% ω3 ja ω6 rasvhapetest .
panin püstjahutite alla elektripliidile 10 minutiks keema. Pärast keetmise lõpetamist, lisasin igasse kolvi 150 ml destilleeritud vett (läbi püstjahuti). Jahutasin kolvid kraanivee alltoatemperatuurini. Lisasin kolbidesse 0,2 ml mureksiidi vesilahust, mis andis lahusele sinaka-violetse tooni. Tiitrisin kovis olevaid lahuseid (0,02M) lahusega kuni värvus muutus rohekaks. Kalibrimisgraafiku abil leidsin taandavate suhkrute sisalduse mg-des 1ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. 0-proov 2 ml 1,8 mg/mL I-proov 13,8 ml 12,3 mg/mL II-proov 26,3 ml 26,3 mg/mL Arvutan invertaasi preparaadi aktiivsuse A valemi järgi: - taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml reaktsioonisegu üldmaht, ml - tegur üleminekuks mikrogrammidele
teevad vigu. Samuti ta tegi vahet heal ja halval. Nii palju kui mina raamatus aru sain, ei ole ta tarbinu alkoholi, ega ka teinud suitsu ja tänu sellele on ka ta tervis väga hea. Veel lugesin raamatust et trenni teeb ta alati hea tujuga ja positiivselt. Ta hoolitseb väga oma tervisest ja teeb õigeid harjutusi selleks, et vältida vigastusi. Gerd Kanteri elust: Gerd sündis Tallinnas. Ta õppis Vana-Vigala põhikoolis. Kooli ajal proovis ta palju erinevaid spordialasid, kuid lõpuks alles 17 aastaselt leidis ta kettaheite ja hakkas seda harrastama. Tema treeneriks sai Islandlane Vesteinn Hafsteinsson. 2000 aastast on ta treeninud pikkamööda ja rahulikult. 2008. Aastal Pekingis võitis Gerd Kanter olümpiakulla. Ta on ka Eesti rekordi autor. Tema eeskujud on: Aleksander Aberg, Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Alfred Oeter, Saksamaa jalgpallimeeskond, Myroni ,,Kettaheitja", Sylvester Stallone, Michel
täites ohtlikel ülesanndeid mis tähendas kaevikute asemel otse vaenlase tulle all olemist. Nende ülesannete täitmise eest sai ta Riiliku II ja I taseme raudristi. Temast ei saanud allohvitseri kuna arvati et ta ei suudaks olla juhtival positsioonil. Kokkuvõtte: Hitleri lapsepõlv oli väga kirju, Võrreldes enamasti tänapäeva lastega siis nagu öö ja päev. Isa oli tal kuni 14. eluaastani ja ka ema ei olnud kuigi kauaks. Teda huvitas palju kunts ja ta proovis siis saada kunstiakadeemiasse. Ta ebaõnnestus kahel katsel ja loobus üritamisest. Enamus Noorusest ta rändas linnade vahel ringi. Ta ei leidnud endale kindlat elukohta. Tema vaated kujunesid raamatukogude ja Viini valitsuse järgi. Seega uskus ta aaria rassi, ja vihkas juute. Oma raha sai ta toetustest. Kuid siiski suure osa teenis ta oma kunsti müügiga. Teda ültse köitis kunts palju. Kuid tema elu muutus peale I maailmasõda, kus sai temast tõeline Saksa patrioot.
hapnikule. Tulemusena toimub glükoosi oksüdeerumine glükoonhappeks ja tekib vesinikperoksiid. Järgmises etappis osaleb POD. See katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Teine substraat H2O2 redutseerub, andes vett. Kasutades substraati, mis oksüdeerub andes värvilist produkti, saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Lahuse värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses glükoosisisaldusest uuritavas proovis. Värvilise substraadina kasutatakse kaaliumheksatsüaanoferraati(II), nn kollane veresool. Reaktsiooni käigus Fe2+ oksüdeerub Fe3+-ks, sellega kaasneb H2O2 redutseerumine. Tekib punane veresool, mis annab lahusele kollast värvi, mis on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsiooni teostatakse happelises keskkonnas. Töö käik. Kasutatakse ennevalmistatus reaktiivi, mille koostisse kuuluvad järgmised ained 25 ml-lises mõõtekolbis: · 2.5 mg glükoosi oksüdaas · 1
keskkonda) ja lõpetab reaktsiooni. Pärast hüdrolüüsireaktsiooni võetakse taandavaid suhkruid ja keedetakse segu komplekslahusega, mille tulemusena moodustub punane sade Cu2O ja ekvivalentses koguses vaba triloon. Triloon B tiitritakse 0,02M vasksulfaadi lahusega (indikaatorina mureksiidi vesilahus). Invertaasi aktiivsus määratakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. Tiitrimiseks kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgileitakse taandavate suhkrutesisaldus proovis Invertaasi aktivsuse leitakse kasutades valemi: kus: C1 taandavate suhkrute sisaldus aja hetkel T võetud proovis, mg C2 taandavate suhkrute sialduse 0 proovis, mg V1 hüdrolüüsisegu üldmaht, ml 1000 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi moolmass V2 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V3 uurimiseks võetud invertaais lahuse maht, ml. Töö käik. 1
minutiks keema. Toimus vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmise lõpetasin 150 ml dest. vee lisamisega läbi püstjahuti. Jahutasin kolvid jooksva vee all. Määrasin reaktsioonil vabanenud triloon B koguse 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrides, enne lisasin igasse kolbi indikaatorina 6 tilka mureksiidi lahust. Tiitrisin kuni violetne värvus asendus püsivalt samlarohelisega. Kaliibrimiskõvera abil leidsin kulunud CuSO4 hulga järgi taandavate suhkrute sisalduse proovis. Invertaasi aktiivsuse arvutasin valemi järgi: A = (C1 C2) * V1 * 1000 / T * 180 * V2 * V3 10 minuti proov 20 minuti proos C1 taandavate suhkrute 9,4 mg 16,8 mg sisaldus ajahetkel T võetud proovis C2 taandavate suhkrute 0,8 mg 0,8 mg sisaldus 0-proovis V1 hüdrolüüsisegu 26 ml 26 ml
valmistusained lendasid koguaeg minema, kui meister Johann aevastas. Nii käskiski meister seda rohtu Mardil teha. Igaksjuhuks pani Mart meistrile päeva kausi, et kui ta aevastab, siis ei lenda valmistusained minema. Nii hakkaski meister rääkima, mida tuleb sisse panna ja Mart pani teisi, magusaimaid asju sisse, sest ta kartis, et raehärra ei taha seda rohtu süüa, kui Mart teeb jubeda näo pähe, kui seda sööb. Nii valmistaski Mart midritaatsiujmi. Kui rahärra peale Matri seda proovis, hakkas see talle väga meeldima ja ta pani sellele nimeks Mardileib.Nii saigi raehärra terveks. Kuid kui Henricus proovis Mardileiba, siis pani ta sellele nimeks partsipan. Ning ta küsis, mida Mart soovib. Mart ütles, et ta tahab Matildega abielluda. Nii lõppeski see jutt abielupaari rongkäiuga...
Kolvid võeti pliidilt ja jahutati kraanivee all toatemperatuurini. Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määrati 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimisele asumist lisati igasse kolbi indikaatorin umbes 7 tilka mureksiidi lahust, mille toimel kolvi sisu värvu violetseks. Tiitritakse seni, kuni violetne värvu asendub samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leiti kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. TULEMUSED PROOV (#) 0,02 M CuSO4 (ml) Glyc (mg/ml) 0 1,4 1,3 1 9,7 8,6 2 18,1 16 16 15 14 13 12 Glükoos (mg/ml) 11 10 9 8
3. Lipiidide reaktsioonid Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - apelsini koor Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,56g apelsinikoort). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud.
477nm optiline tihedus: 1,182 449nm optiline tihedus: 1,334 426nm optiline tihedus: 1,004 Arvutamise valemis kasutan tihedust 1,334, sest sellele vastav lainepikkus(449) on kõige lähemal 452-le, vastav E= 2560 1%/1cm Kirjanduse alusel leidsin beeta-karoteeni neeldumisspektrid: 425, 451, 482 alfa karoteeni: 420, 445, 475. Sellest järeldan, et domineerivaks olid beeta-karotenoidid. Beeta-karoteeni sisalduse uuritavas proovis arvutan vastavalt valemile: K= D x V x d x 1000/E x g Kus, D- ekstrakti optiline tihedus E- 1% beeta-karoteeni lahuse ekstinktsioon lainepikkusel 450nm V- ekstrakti kogumaht d- ekstrahendi tihedus g- uuritava proovi mass 1000- tegur üleminekuks milligrammidele K= 1, 334 x 11 x 0,78 x 1000/ 2560 x 1, 34g = 3,336 mg% Kokkuvõte: Karoteenid on fotosünteesis täiendavateks kiirguse retseptoriteks, ja nende värvus varieerub kollasest punaseni
all toatemperatuurini. 3. Kõikidesse kolbidesse lisasin indikaatorina 0,3 ml ehk 6 tilka mureksiidi vesilahust, mis annab kolvis olevale lahusele violetse tooni. 4. Kolbides olevate lahuste tiitrimise viisin läbi 0,02 M CuSO 4 lahusega kuni violetne värvus asendus roheka värvusega. Tiitrimiseks kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kaliibrimisgraafiku järgi taandavate suhkrute sisalduse mg-des 1 ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. Vedela invertaasi preparaadi aktiivsuse arvutamiseks kasutatakse järgnevat valemit: Kus : C1 taandavate suhkrute sisaldus 0 proovis, mg/ml C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml
Raamat on suhteliselt naljakas aga ka väga ropp, lõpp mulle eriti ei meeldinud, kuna Karl ja Marks tapsid lõpus joodikuid vintpüssidest et omale elukohta kindlustada. Karl siis tahtis kangesti miljonäriks saada ja ta ütles nii, et ,,Ma ei elaks, kui ma ei teaks, et saan miljonäriks" ja ta proovis terve raamatu jooksul palju erinevaid variante aga põhimõtteliselt mitte ühegi rahategemisviisiga tal hästi ei läinud! Kõigepealt ta proovis saada rikkaks punase elavhõbeda pulbriga, kuna ta arvas, et seda kasutatakse tuumapommide valmistamisel ja see maksab suurt hinda, aga lõpus tuli välja et seda pulbrit kasutatakse laevade põhjade värvimiseks, et vetikad sinna külge kasvama ei hakkaks. Siis proovisid veel sellist varianti, et müüvad kitse sarvi et 1kg hind oli 500 krooni, aga seal nad said omakorda tünga kuna nad oleks hulgaliselt rohkem teeninud ja see töö et tasunud ära.
Põhjust sellele, miks nii juhtus ei oska ma leida, kuna enda arvates ei teinud ma midagi niivõrd valesti. Reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määrasin 0.02M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimise alustamist lisasin indikaatorina 5 tilka mureksiidi lahust. Kolb värvus indikaatori toimel violetseks. Tiitrisin seni, kuni violetne värvus asendus samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgi leitsin kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisalduse proovis. Tiitrimisel saadud andmed: 0-proov: 1,5ml 0,02M CuSO4 lahust Suhkru kontsentratsioon: 1,3mg/ml 10min-proov: 22,4ml 0,02M CuSO4 lahust Suhkru kontsentratsioon: 19,8mg/ml Arvutused Invertiini aktiivsus arvutan valemi järgi. (C1 - C 2 ) * V1 *1000 A= T *180 * V2 * V3 Kus, C1 : Taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis: 19,8 C 2 : Taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis: 1,3 V1 : Hüdrolüüsisegu üldmaht: 26ml 1000: tegur üleminekuks mikrogrammidele
D Üliõpilane Õpperühm KATB41 Töö teostatud 5/03/2012 Arvestatud 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - TOMAT Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 1,0036g tomatit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud.
Kõikidesse kolbidesse lisan indikaatorina 0,3 ml mureksiidi vesilahust, mis annab kolvis olevate lahusele violetse tooni. Kolbides olevate lahuste tiitrimine viin läbi 0,02 M CuSO4 lahusena kuni violetne värvus asendub püsiva roheka värvusega. Tiitrimiseks kuulunud CuSO4 lahuse maht: I. 3,35 ml II. 31,45 ml III. 48,00 ml CuSO4 lahuse mahu järgi leian kaliibrimigraafiku järgi taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1ml-s reaktsioonisegust võetud proovis: I. 3,0 mg/ml II. 27,8 mg/ml III. 42,4 mg/ml Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) kat/g arvutan valemi järgi: kus: C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml; C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml; V1 reaktsioonisegu üldmaht, ml; V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml; V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml; V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml; 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele;
ja neil ei ole nõu ega abi küsida ühegi täiskasvanu käest. Algul saavad kõik mõistlikult läbi, koostatakse reeglid ja proovitakse mõelda, kuidas saada ära tundmatult saarelt, millele nad sattunud on. Mida päev edasi, seda rohkem hakkab kehtima reegel, kes tugevam, see elab. Võttes olukorda kui mängu ja lusti, tormati valima juhti, kelleks sai juhuse tõttu Ralph. Teisest kanditaadist Jackist eristas teda kena välimus ja salapärane rahu, mida temast õhkus. Ralph proovis olukorda analüüsida ja otsuseid teha alles pärast järele mõtlemist, milles Põssa teda abistas. Ralphi esimene eesmärk oli hoida tuld, lootes saarelt pääsemisele. Ta proovis säilitada inimlikkust ja hoolitseda kõigi eest. Ajapikku koondus võim aga Jacki kätte, kellel oli elu jaoks vajalikku, nagu toitu ja oskas ka jahtida ja ära kasutada kärbeste jumalat. Ralph püüdis vältida Jacki kambaga ühinemist. Nälg ajas Ralphi ikkagi Jacki kamba juurde
Igaks juhuks pani Mart meistrile päeva kausi, et kui ta aevastab, siis ei lenda valmistusained minema. Nii hakkaski meister rääkima, mida tuleb sisse panna. Mart vahetas kõik asjad magusate vastu välja. Näiteks kui meister käskis Mardil elevandiluid panna, pani ta hoopis mandlijahu. Ta kartis, et kui ta ise seda rohtu sööb ja jubeda näo pähe teeb, siis raehärra ei taha seda rohtu süüa. Nii valmistaski Mart midridaatsiumi. Kui raehärra peale Mardi seda proovis, hakkas see talle väga meeldima ja tahtis seda aina rohkem süüa. Ta pakkus seda ka oma perele ja koerale. Niisiis panigi meister sellele nimeks Mardileib ja seetõttu sai ka raehärra terveks. Kui piiskop Henricus proovis Mardileiba, kiitis ta seda ning pani leivale uue nime- martsipan. Piiskop tahtis kuidagi Mardile tasuda ning küsis Mardilt, mida ta soovib. Mart vastas, et ta tahab abielluda raehärra tütre Matildega. Piiskop oli nõus Marti ja Matildet paari panema. Lugu lõppes
Ta ei läinudki sinna, ja hakkas kõndima, ei läinud kaua mööda kui tema taha ilmus poiss ja hakkas teda jälitama. See poiss oli Pärt, ta jälitas Karinat, ses ta tundus nii tema õe Kerli moodi, keda ta on juba aasta aega otsind. Nad olid jõudnud juba kõrge heina sisse, seal kõndis Pärt ees, Karina kasutas võimalus, et Pärdist lahti saada ja jäi ühe kivi taha passima. Kui oli juba kakskümmend minutit läbi tuli ta välja ja läks oma teed. Karina jõudis mingi kraavini, proovis sealt üle minna kuid jäi kinni, ta rius seal kaua ja karjus: "Pärt, Pärt aita mind...". Lõpuks Pärt tuligi, aitas ta sealt välja ja viis kuhugi küüni magama. Hommikul ärgates nägid nad ühte Halli, kui seegi oli kadunud kuulsid nad mingit imelikku heli ja läksid asju uurima. Majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ja magas oma enda kuse sees. Karina saatis Pärdi abi kutsuma, kuid ta jäi kadunuks
Täpsustatakse taskute asukohad, lõhiku pikkus ja toote pikkus. nööpide asukohta (vajadusel tehakse parandused). Joonistatakse kaelakaar, kinnitatakse aluskrae kaelakaarde ja pööratakse maha. Joonistatakse välja reväärikuju ja fikseeritakse revääri murdejoon, vajadusel süvendatakse käeaugukaart. Parem varrukas kinnitatakse käeaugukaarde. Vaadeldakse õla ja varruka pikkust, varruka laiust. 13. Joonistatakse välja proovis tehtud täpsustused ja paranduse. Parandused kantakse üle vastasdetailidele. Õmblusvarud lõigatakse ühelaiusteks. 14. Toote eesäärt kahandatakse pidepaelaga. 15. Katteriide juurdelõikamine. 16. Katteriide töötlemine (tugevdamine ja töötlemine eesäärele). 17. Hõlma - ja selja voodri juurdelõikus. 18. Hõlma läbilõigete töötlemine (õmmeldakse küljedetaili poolt ja õmblusvarud pressitakse lahku). 19. Selja keskosa alumise volditud detaili voltimine. 20
Ta ei läinudki sinna, ja hakkas kõndima, ei läinud kaua mööda kui tema taha ilmus poiss ja hakkas teda jälitama. See poiss oli Pärt, ta jälitas Karinat, ses ta tundus nii tema õe Kerli moodi, keda ta on juba aasta aega otsind. Nad olid jõudnud juba kõrge heina sisse, seal kõndis Pärt ees, Karina kasutas võimalus, et Pärdist lahti saada ja jäi ühe kivi taha passima. Kui oli juba kakskümmend minutit läbi tuli ta välja ja läks oma teed. Karina jõudis mingi kraavini, proovis sealt üle minna kuid jäi kinni, ta rius seal kaua ja karjus: "Pärt, Pärt aita mind...". Lõpuks Pärt tuligi, aitas ta sealt välja ja viis kuhugi küüni magama. Hommikul ärgates nägid nad ühte Halli, kui seegi oli kadunud kuulsid nad mingit imelikku heli ja läksid asju uurima. Majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ja magas oma enda kuse sees. Karina saatis Pärdi abi kutsuma, kuid ta jäi kadunuks
kolbi. Kolb võtta pliidilt ja jahutada kraanivee all toatemperatuurini. · Indikaatoriks lisada igasse kolbi 6 tilka mureksiidi vesilahust (annab lahusele violetse tooni). · Tiitrida lahused 0,02 M CuSO4 lahusega, kuni violetne värvus asendub roheka värvusega. Tiitrimise käigus kolvi sisu pidevalt loksutada! Tiitrimiseks kulunud lahuse hulga järgi leitakse kaliibrimisgraafiku järgi taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. Kui palju kulus 0,02M vasksulfaadi lahust 0, 10 minuti ja 20 minuti proovide tiitrimiseks? Tiitrisin 0,02 M vasksulfaadi lahusega kõiki kolme lahust ning tulemused on järgnevad: 0 min proov - 3,0 ml 10 min proov- 14,9 ml 20 min proov 25,0 ml Invertaasi aktiivuse leidmiseks kasutasin valemit: A= (C2-C1) * V1 * V2 * 103 /( T * 180 * V3 * V4 * g ) C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml (13,2 ja 22 mg/ml)
kolme korra. Tulemuste põhjal tehakse graafik, mille Y-teljele kantakse standardlahuste kontsentratsioon ja X-teljele piikide kõrgused või pindalad. Saadud graafiku kaudu leitakse uuritava proovi kontsentratsioon. Kaliibrimisvõrrandi põhivalem on CL = a x A/A0 + b (g/l), kus CL komponendi kontsentratsioon lahuses, (g/l), A määratud komponendi piigi kõrgus või pindala, A0 sisestandardi piigi kõrgus või pindala (analüüsitud proovis), a kaliibrimiskõvera kindel piirväärtus, b kõvera tõus. Töökäik Standardite tegemine 100 ml mõõtkolbi I standardlahus sisaldab: 1 mg/l fenool, 1 mg/l parakresool, 1 mg/l 2,3-dimetüülfenool. II standardlahus sisaldab: 5 mg/l fenool, 5 mg/l parakresool, 5 mg/l 2,3-dimetüülfenool. III standardlahus sisaldab: 10 mg/l fenool, 10 mg/l parakresool, 10 mg/l 2,3-dimetüülfenool. Uuritav proov lahjendada 10 korda ehk 10 ml proovi ja 90 ml destilleeritud vett, teha 2 paralleelkatset
· Kõikidesse kolbidesse lisatakse umbes 6 tilka indikaatorit, milleks on mureksiidi vesilahus, mis annab lahusele violetse tooni. · Kolbides olevaid lahuseid tiitritakse 0,02M CuSO4 lahusega kuni violetne värv muutub püsivalt rohekaks. Kolvi sisu loksutatakse pidevalt. Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse hulga järgi leitakse kalibreerimisgraafikult taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s reaktsioonisegus võetud proovis. Vedela invertaasi preparaadi puhul arvutatakse invertaasi aktiivsus vastavalt valemile: A = (C2 - C1)*V1*103*L/T*180*V3*V4, kus C1 - taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis mg/ml C2 - taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V1 - reaktsioonisegu üldmaht, ml 103 - tegur üleminekuks mikrogrammidele L - lahjendusmäär T - hüdrolüüsi kestus, s 180 - glükoosi molekulmass V3 - proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml
titrandi kulu, kui märkasin esimest värvi muutust, lõplikult määrasin titrandi kulu kindlaks sellega, kui titrandi lisamisel enam roheline toon ei kadunud, vaid jäi püsima. Tiitrimistulemused: V1 = 11,5 mL (0-proov) V2 = 24,6 mL (ensüümireaktsiooni algusest 10 min-proov) V3 = 35,8 mL (ensüümireaktsioonialgusest 20 min-proov) Tiitrimiseks kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kaliibrimisgraafikult taandavate suhkrute sisalduse mg-des 1 mL-s reaktsioonisegust võetud proovis. C1 = 10,2 mg/L C2 = 21,6 mg/L C3 = 31,6 mg/L Vedela invertaasi preparaadi uurmisel avaldatakse aktiivsus ensüümipreparaadi 1 mL kohta (kat/mL). Aktiivsuse arvutus: , kus C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/mL V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, mL V2 ensüümi töölahuse üldmaht, mL 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, sek 180 glükoosi molekulmass
(Faverau 2010: 238–239) Hegigeri uurimus äratas huvi Thomas Sebeokis ning neist said head tuttavad. Heini Hediger suri 1992 austatud zooloogina, olles avaldanud mitu oma erialal põhjapanevat teost. (Faverau 2010: 239) Kavala Hansu fenomen loomapsühholoogi vaatepunktist Hedigeri artikkel keskendub kommunikatsioonile loomadega ning katsetele õpetada loomadele inimese kombel suhtlema. Populaarseim näide sellest on hobune Kaval Hans, kes 20. sajandi algul ning kellele proovis peremees, Wilhelm von Osten, õpetada matemaatiliste tehete lahendamist. Osten, kes oli endine õpetaja, uskus, et oli leidnud õige meetodi loomade harimiseks, asendades tähed numbritega ning proovis tahvli abil seda süsteemi hobusele õpetada. Hobune kasutas eneseväljenduseks teatud arvul kabjalööke. (Hediger 1981: 241) Pärast Hansu arvati leidvat veel sarnaseid intelligentseid loomi, kes end väljendada suudavad. On inimesi, kes peavad nende katsete tulemusi tänaseni tõeseks
Kolvis olevad lahused muutusid rohkemal või vähemal määral violetseks. · Kolbides olevad lahused tiitrisin 0,02 M lahusega kuni violetne värvus asendus selgelt täheldatava, püsiva roheka värvusega. Tiitrimise käigus loksutasin kolvi sisu pidevalt. · Tiitrimiseks kulunud 0,02 M lahuse hulga järgi leitakse kaliibrimisgraafiku (sirge) järgi taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. Tiitrimisel kulunud 0,02 M lahuse hulgad: Taandavate suhkrute sisaldused kaliibrimisgraafikult: Tulemused ja nende interpreteerimine: Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) arvutatakse valemi järgi: Kus: taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ensüümi töölahuse üldmaht, tegur üleminekuks mikrogrammidele hüdrolüüsi kestvus,
hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse põhjal. AAS- on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel. Analüüdi tuvastamiseks kasutatakse ära nähtust, kus gaasifaasis olevad elemendi aatomid absorbeerivad valguskiirgust (valguskvante ehk footoneid) vaid teatud lainepikkustel. Teades, mis lainepikkustel mis element valguskiirgust neelab, on võimalik proovis olevaid elemente tuvastada. Gaasifaasi viidud aatomeid kiiritatakse kvantidega, mille tulemusel võivad nad sobiva lainepikkuse korral minna ergastatud olekusse. Neelduva kvandi energia on seotud elektronide üleminekuga aatomite energianivoodel. Mida keerulisem on elektronorbitaalide ülesehitus (suuremad elektronorbitaalid), seda rohkem on võimalusi elektronide ergastamiseks ja seega lainepikkusi, mida aatom saab elektronergastusel kasutada.
Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel.Kuna Zeus olevat soosinud liiga palju troojalasi.Kuid Zeus siiski andis lubaduse peanoogutusega
Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab. Andresega just see juhtubki. Ta kohtub Tagapere Pearuga, jõukas naabrimees ning suur kiusaja. Ta tahtis olla Andresest iga hinna eest parem ja üle igas asjas. Talvel oli Andresel lume tõttu rege vaja ning laenas seda naabrimehelt. Pearu proovis kohe kasu lõigata ning kuulutas baaris kõigi ees, kui halb naaber on Andres. Selle peale proovis andres ka näidata, et ta ei ole papist poiss. Sellepärast ongi eestlase iseloomujooneks isekus, ei saa ju alla jääda. Andrese mured süvenevad Vargamäel. Ta muudkui töötab ja töötab uskudes, suurel tööl on magus vili. Kuid ta tegi suure vea, ta unustas teised, kes samuti kannatavad raskuse all. Murest murtud naine sünnitab kaua oodatud lapse ning kaotab sünnitades elu
haigevoodil enne surma jõudis öelda, et Lotte hoolitseks õdede vendade eest, ning Albertiga abielluks, andis oma õnnistuse, surevale emale andis lubaduse, et abiellub Albertiga- korralik töökas, tavaline, normaalne mees, polnud pahesid, eristab Wertherist see, et Albert oli praktiline mõistlik inimene, Werther seevastu tundeline, Lottele läks Werther ka korda, Werther külastas Lottet pidevalt, Lotte tahtis selle lõpetada, sest küla rääkis, et see ei sobi, Werther proovis läheneda ka talle, mõlemad romaani lugedes olid pisarates, Werther proovis suudelda, kuid Lotte ütles, et see tuleb lõpetada, Lottes hakkavad tunded õitsema, Lotte tahtis Wertheriga tegelikult jätkata, Werther läks ära ning tappis end ära. Vahepeal püüdis teda unustada, kuid ei suutnud, lõpuks siis tappis, pani end riidesse, käskis abilisel tuua Lotte juurest püss, Werther kirjutas kirja, ning suri piinarikkalt, lasi endale silma, lamas öö läbi surnult maas, tõsteti voodi,
Karotenoidide ja klorofüllide neeldumisspektrid. (allikas: Biokeemia praktikumide juhend lk 60) 2 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) tähendab, et nad absorbeerivad valgust. Nende spektrid piirduvad 400-700 nanomeetri juures. Kui proovis on rohkem kui üks spetsiifiline karotenoid, siis neeldumisspektrid muutuvad. Töö käik Töö käik koosneb kahest osast: karotenoidide isoleerimine ja neeldusspektri võtmine ja analüüs. Karotenoidide isoleerimine Vajalikud töö vahendid: uhmer, nui, tehniline kaal, väike kaaluklaas, riiv, 50 ml mõõtesilinder, lehter, kuiv filterpaber, lusikas Vajalikud ained: tükk porgandit (0,5-2,0 g), Na2SO4, liiva, heptaani 1
värvi muutust, lõplikult määrasin titrandi kulu kindlaks sellega, kui titrandi lisamisel enam roheline toon ei kadunud, vaid jäi püsima. Tiitrimistulemused: V1 = 2,2 mL (0-proov) V2 = 10,3 mL (ensüümireaktsiooni algusest 10 min-proov) V3 = 18,4 mL (ensüümireaktsioonialgusest 19 min-proov) Tiitrimiseks kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kaliibrimisgraafikult taandavate suhkrute sisalduse mg-des 1 mL-s reaktsioonisegust võetud proovis. C1 = 1,9 mg/L C2 = 9,1 mg/L C3 = 15,25 mg/L Vedela invertaasi preparaadi uurmisel avaldatakse aktiivsus ensüümipreparaadi 1 mL kohta (kat/mL). Aktiivsuse arvutus: , kus C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/mL V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, mL V2 ensüümi töölahuse üldmaht, mL 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, sek 180 glükoosi molekulmass
proov värvus samblaroheliseks. Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse kogus ja vastavad suhkrute kontsentratsioonid olid järgmised: V C 0 proov 0,5ml 0,4 1 proov 7,9ml 7 2 proov 13,5ml 12 Invertaasi aktiivsuse määrasin valemi järgi: Kus C1= taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg c2= taandavate suhkrute sisaldus 0 proovis, mg V1= hüdrolüüsisegu üldmaht, ml 1000- tegur üleminekuks mikrogrammidele T- hüdrolüüsi kestus, s 180- glükoosi moolmass V2= proovi mahttaandavate suhkrute määramiseks, ml V3= uurimiseks võetud invertaasi lahuse maht, ml Kokkuvõte Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate
annaabi.ee 
