Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prokuroriabi eksami kaasus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
süüd, ütlus, kars, prokurör, tõendi, krms, asjas, süüdistatav, täideviija, riigikohtu, kolleegium, karistus, prokuröri, kriminaalkolleegium, eksam, süüteo, ründaja, ähvardamine, õigusrahu, kahtlustatav, pargis, kaastäideviija, ettevaatamatu, õigushüve, juhtunu, menetleja, ettevaatamatus, rikkumine, salaja, tapmise, alibi, hõivaminealles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat. Nt kui kriminaalmenetluse mingil etapil ilmneb, et puuduvad kuriteo tunnused (kriminaalmenetluse alus), st ilmneb lünk deliktistruktuuris, siis on tegemist kriminaalmenetlust välistava asjaoluga ( § 199 lg 1 p 1 mõttes) ja krm tuleb jätta alustamata, lõpetada või mõista süüdistatav õigeks. Mitte alati ei sõltu krm-e alustamine ja kulgemine kuriteotunnuste olemasolust. § 199 lg-s 1 on ka teisi krm-st välistavad alused lisaks krm- e aluse puudumisele. Lähtudes PS § 22 lg 1 sätestatud süütuse presumptsioonist ei ole lubatud kuriteos kahtlustatavat kohelda mingi huvipakkuva objektina, mille uurimisel võiks pühendada abinõu
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prokurori ett epanekul kohtu otsusega lopetada otstarbekuse pohimottel. Millal prokuror ise kohaldab oportunitee di? - § 201: kui tegu on enne 14aastasega; materjalide saatmine alaealise komisjoni. 3
ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. 2
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldamise
Võivad olla täiesti sotsiaalsed normid ja õigusesse selgelt kirjutamata. Nt sa ei tohi tappa! Sekundaarnormid – KarÕ normid on need ja nad tagavad primaarnormide kaitse. Keeldu tappa KarS ei leia, aga seal on sätestatud primaarnormina tapmise keelu eest karistus. Nt tapmise eest karistatakse... Subjektiivsed õigushüved – tervisele, elule jne. Kollektiivsed õigushüved – loodus, avalik kord tervikune jne. 2. Õiguskorra kaitse, et tagada terviklikkus ja puutumatus. KarS § 56. Eripreventiivne eesmärk on see, et edaspidi isik sama tegu ei teeks. KarS peab tagama usu normikindlusesse, et inimene oleks kindel õigusnormi toimimises. Karistusõigus on olemuselt imperatiivne ning sätestab käsud ja keelud, milles ei saa kokkuleppida nii nagu eraõiguses. Absoluutne karistusteooria – karistuse põhjendatus pole vajalik, vaid karistus iseenesest ongi juba põhjendus. Meil seda ei rakendadata. Ilmselt autoritaarses riigis Relatiivne karistusteooria
paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole. Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused – ka neil on seljas talaar, punase kraega. Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti:
Tõkendina esinevate õiguste ja vabaduste piiramise ajalised piirid annab tavaliselt seadus. Seadusega määratud ajaliste tähtaegade puudumisel kohaldatakse seda aga kuni teda tingitud faktiliste ja juriidiliste asjaolude äralangemiseni. Nii vabastatakse isik karistusjärgsest kinnipidamisest, kui langeb ära selle kohaldamise aluseks olev isiku ohtlikkus. Samas on haldusõiguslike sunnivahendite kohta lisatud, et neid ei tohi kohaldada kauem kui õigusrikkumise asjas otsuse tegemiseni või selle täitmisele pööramiseni,14 mis ei saa kuidagi kehtida karistusjärgse kinnipidamise kui mittekaristusliku sunnivahendi kohta, kuna otsus selle kohaldamiseks tehakse alles kohtus koos otsusega isiku süüjärgse karistuse kohta. 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 11 Merusk, K; Koolmeister, I. Haldusõigus. Tallinn: Õigusteabe AS, 1995, lk 168-169. 12 Koolmeister, I; Orion, K
mis tähendabki õigusakti muutumist objektiivseks ehk kehtivaks õiguseks. Nimelt, toimub seaduse vastuvõtmine Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras. Seaduse kuulutab Vabariigi President oma otsusega välja ning seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes ainult avaldatud seadused.18 Ülaltoodud näidete ja argumentatsiooni põhjal saab väita, et KarS kuulub objektiivsesse õigusesse, mis teeb temast kehtiva seaduse ning lisaks ka õiguskorra hierarhia püramiidis seaduse ,,kastis'' paikneva seaduse. 16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 70. 17 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 71-72. 18 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 75 6 3
Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: 1. õigus süütuse eeldusele; 2. süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3. õigus vaikida- olla vait ja keelduda kõigi tõendite andmisest; 4. õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks- tõendamata kahtlused loetakse süüdistatava kasuks ehk tõendite puudumisel karistada ei saa. EIK on konstanteerinud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles peab minema süüdistatava kasuks. On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks. Õigus edasi kaevata PS § 24 lg 5
Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei. Kas kaptenil oli õigus anda niisuguseid . Menetlusseadustikust esmased
2 1 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 2 RT I 2001, 61,364, Seaduses ei ole toodud välja subjekti mõistet ja selle sisus, mis aga oma olemuselt kuulub süüteo objektiivsete tunnuste hulka. Õigusteoreetiliselt on õigussuhte subjekt, õigussuhtes osalev füüsiline või juriidiline isik.3 Seega karistusõiguslikus mõttes on subjektiks teo toimepanija. Teo toimepanija legaaldefinitsioon on antud KarS prg. 20, mille kohaselt: "Teo toimepanija on täideviia ja osavõtja." 4 Antud sättel on nii sisuline kui ka terminoloogiline tähendus. Paragrahvis määratletakse soomõitena toimepanija mõiste, mis hõlmab täideviija ja osavõtja.5 Täideviija on vastavalt KarS prg 21 lg 1 isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Sama prg teine lõige sätestab, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime
......................................................................................10 2.1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus.........................................................10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi...................................................................11 2.2.3. Põhidelikt ja selle tuletised..................................................................12 3.Süüteokoosseis....................................................................................................................12 3.1. Õpetus süüteokoosseisust....................................................................................12 3.2
Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Käsitletav uurimustöö teema puudutab karistusjärgse kinnipidamise vastavust põhiseadusele. Teema on olnud väga aktuaalne ja rohkelt kõneainet pakkuv nii meediamaastikul kui juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte mittevastavusega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 20. 1 Kehvitas Karistusseadustikus on teatud argumenteerimise ja tõlgendamise vigu (mõistete ja seaduse rakendamise määruste ebapiisav selgus), mille analüüsimist antud uurimustöö ette näeb
kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on näiteks keelatud esineda kaitsjana isikul, kes selles asjas annab või andis varem õigusabi isikutele, kelle huvid on vastuolus isikute huvidega, keda ta kaitseb või esindab, või kui ta võttis asjast osa kohtunikuna, prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana(KMK § 20 lg 2). Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Eriti oluline on sõltumatus kohtute ja kohtunike puhul
sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1. septembrist 2002. a.
andmiseks iseenda või oma lähedaste vastu. PPVS § 30 lõige 4: Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluste, arvamuste või seletuste saamiseks. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Kes on lähedane isik, kas ka elukaaslane? Vt KrMS § 71. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Kohtumenetluse seadustes taandamise alused. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip
eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on näiteks keelatud esineda kaitsjana isikul, kes selles asjas annab või andis varem õigusabi isikutele, kelle huvid on vastuolus isikute huvidega, keda ta kaitseb või esindab, või kui ta võttis asjast osa kohtunikuna, prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana(KMK § 20 lg 2). Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega
avalikkus kõik istungid avalikud, ei tohi seada piiranguid. Kinniseks võib kuulutada üksnes seaduse alusel poole taotlusel. Istungil võib teha kirjalikke märkmeid; kaitseõigus kahtlustataval õigus omada kaitsjat; taandamine loob eeldused sõltumatuks kohtumõistmiseks. Taandada võib kohtunikku, prokuröri, spetsialisti, eksperti, tõlki, kohtusekretäri jne. Võib esitada kogu protsessi jooksul esimesel võimalusel; prokuröri osavõtt prokurör esitab süüdistuse. Kui ta loobub süüdistusest kohtuistungil, ei või kohus teha süüdimõistvat kohtuotsust; vahendus, suulisus kõik dokumendid ja tõendid tuleb hääleliselt ette lugeda, tuleb protokollida. Kohtuotsuse peab ette lugema; menetlusosaliste võrdõiguslikkus õiguste ja kohustuste realiseerimine peab tagama osaliste võrdsuse; kohtualuse osavõtt asja arutamisest osavõtt kohustuslik. Tagaseljaotsust teha ei tohi (v.a
2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; kohtunikueksami. 3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2; ametissenimetamist; (5) Riigikohtu liige saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks 4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; saanud 30-aastaseks. 5) kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise korral; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) 6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest
1) kohtuniku enda soovil; kohtunikueksami. 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2; 3) ametisse sobimatuse tõttu kolme aasta jooksul pärast (5) Riigikohtu liige saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks ametissenimetamist; saanud 30-aastaseks. 4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) 5) kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise korral;
igast konkreetsest üksikjuhtumist. Põhimõtteliselt on kaitstud kõik arvamused ja informatsioon, isegi kui need on sokeerivad , riigi jaoks ebameeldivad või ebatavalised. Samas on seesuguseid arvamusi võrdlemisi lihtne piirata. Näiteks analüüsis Riigikohus Internetti ülesriputatud teksti, kus väidetavalt maausuliste huve esindanud isik kutsus üles muu hulgas likvideerima kõik kristlased ning juudid ja purustama kirikud. Lauris Kaplinski anti kohtu alla KarS § 151 järgi süüdistatuna selles, et ta koostas ajavahemikus 1995-1998 teksti "Meie võitlus", mis olles suunatud juutide, kristlaste ja demokraatide vastu 6 Euroopa inimõiguste kohtu 08.07.1986 lahend asjas nr. 103 ,,Lingens vs Austria" 7 ,,Kas kaubanduslik sõnavabadus väärib põhiseaduslikku kaitset?" K. Saaremäel Juridica 2002, nr 9 8 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 313 5
teost, millel on sama süüteokoosseisu tunnused ning mis oma kogumis moodustavad ühe kuriteo sellepärast, et nad olid suunatud sama õigushüve vastu, põhjustasid ühtse kuritegeliku tagajärje ning pandin toime sama süüvormiga. Topeltkaristamise keeld - Kui vastab nii väär- kui kuriteokoosseisule,karistatakse ainult kuriteo eest (§ 3lg 5) 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud karistusõiguslik tegu tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste Lõpuleviidud kuritegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi (tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne ). Kuriteokatsega on tegu, kui kurjategija teeb küll kõik endast sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast mittesõltuvatel asjaoludel soovitud
Hädakaitse Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitseseisund Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele. Inimlik eksimus Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, vabadus
menetlusosalisele piisavat hüvitust juba toimunud viivituse eest. Kriminaalmenetluses võivad EIK sõnul võimalikud hüvitusvahendid olla ka karistuse vähendamine, menetluse lõpetamine või hüvitise määra- mine.*11 Eesti riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale viidates leidis EIK, et kaebajad olid jätnud olemasole- vad tõhusad riigisisesed õiguskaitsevahendid kasutamata.*12 EIK toetus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrusele asjas 3-4-1-12-08*13, milles on väljendatud, et kriminaalasjas saab menetluse pikkust puudutava kaebuse esitada asja arutavale kohtule ning viimane, leides, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, võib kriminaalmenetluse ots- tarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistva otsuse või võtta menetluse pikkust arvesse kaebajale karistuse mõistmisel. Kuna Eesti kriminaalkohtute praktika*14 tõendab, et karistusi on selle põhimõtte
haridusasutus vm) seda teeb. Oluline on, et vabaduse võtmine on avaliku, s.o riigi- või munitsipaalvõimu akt.10 Seaduses sätestatud juhud, millal vabaduse võtmine isikult on lubatud põhiseaduses sätestatud eesmärgil sisalduvad peamiselt karistusseadustikus11 (KarS) nimetatud kuritegude eest vangistusega karistamisel ja kord selleks on kehtestatud kriminaalmenetluse seadustikuga 12 (KrMS). Vabaduse võtmist ettenägevad karistused Eesti õiguskorras KarS § 45 lõige 1 alusel on vangistus 30 päevast kuni 20 aastani või eluaegse vangistuseni kuriteo toimepanemise eest ja KarS § 48 alusel arest kestusega kuni kolmkümmend päeva väärteo toimepanemise eest. 8 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 5. 9 RKÜKo 21.06.2011, nr 3-4-1-6-10 p 79. 10 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus
algselt kaitse võis teada tunnistaja nime, ei sobinud kokku organiseeritud kuritegevusega; tulid anonüümsed tunnistajad, tunnistajaid kontrollida raske, oht ja tegelikkus, et riiklik süüdistuse pool hakkas oma situatsiooni liigselt ära kasutama; anonüümsed tunnistajad võivad olla, aga nad ei või olla ainsad tunnistajad; Protsessi kasu: protsessi kasu konkreetses asjas (poolte konflikti lahendamine); ka vigane lahend võib tuua mingisugust kasu (sõltuvalt sellest, kui kaua on konflikt üelval, on nende mõlema aktiivsus pärsitud; võib kasutusele minna liigselt ühiskondlikku ressurssi protsessi kasu üldiselt:1) avalikkuse informeerimine normidest; 2) õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kasv Min (OK+VH+MK-PK) OK-otsesed kulud Avalikkuse printsiip
Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui isik tunnistab vabatahtlikult oma süüd talle menetleja poolt antud teatud lubaduste tulemusena. Oluliseks peetakse siinjuures vaid süü tunnistamise vabadust sõltumata motiividest. Printsiibi esemelise kaitseala piiritlemine eeldab kahtlemata ka selle täpsustamist, keda lugeda lähedaseks. Väga täpseid kriteeriume ei ole võimalik määrata ja suuresti on tegemist õiguspoliitilisekokkuleppega alanejal ja ülenejal sugulasel;
apellatsioonimenetluses sama asja raames seda kahju tagasi nõuda ei saa Võib tugineda sellele, et kohtu tegevuse tõttu on töötajale makstava hüvitise suurus oluliselt suurenenud. Tuleks minna riigivastutuse nõudega halduskohtusse Eesti riigi vastu 9. A esitas B vastu hagi lepingu täitmise nõudes. B vaidles hagile vastu põhjendusel, et leping on nõuetekohaselt täidetud. Maakohus tegi otsuse, milles märkis, et poolte esitatud asjaoludest tulenevalt tuleks asjas õiguskaitsevahendina kohaldada kahju hüvitamist. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Jah, kohus ei tohi väljuda hagiavalduse piiridest. § 439 10. Kohus avas kohtuistungi, kontrollis menetlusosaliste kohalolekut, tutvustas kohtu koosseisu ja tõlki nimeliselt. Seejärel küsis, kas pooltel on taandusi või taotlusi. Taandusi ega taotlusi ei olnud. Seejärel teatas kohtunik, et kuna menetlusosalistest enamus kõneleb vene keelt
Küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid. KURITEOS SÜÜDISTATAVAL ISIKUL ON ÕIGUS (2): Kutsuda ise tunnistajaid ja neid küsitleda. Kasutada vajaduse korral tõlgi abi. TUNNISTAJA (1): Füüsiline isik, kes võib teada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohustatud andma tõeseid ütlusi. Ei tohi keelduda ütluste andmisest. TUNNISTAJA (2): Ütluste andmisest võib keelduda vaid juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on tunnistajaks kutsutud isiku lähisugulane või tunnistajaks kutsutud isiku ütlused võivad süüdistada teda ennast või tema lähedasi isikuid. TUNNISTAJA (3): Tunnistajana võib ütluste andmisest keelduda kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta isik, kellele on seadusega pandud ameti või kutsesaladuse hoidmise kohustus. Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti
ülemmäära,lisab sanktsioonidesse uue kergema karistusliigi või tühistab lisakaristusliigi jne. VÄÄRTEGUDE PUHUL LISAKARISTUST MÄÄRATA EI TOHI!!! Isiku olukorda leevendav muul viisil kui lühendab aegumistähtaega,kitsendab raskendavate asjaolude loetelu või kitsendab konfiskeerimise aluseid jne. KarS kitsendas raskendavate asjaolde nimistikku:KrK s oli joobes olek raskendav asjaolu,selle pidi alati uurimise käigus kindlaks tegema,nüüd KarS is ei ole joove enam raskendavaks asjaoluks.(Joobes juhtimine joove on süüteo koosseis mitte asjaolu) Raskem karistusseaduses on see kui lisab põhikaristusele lisakaristuse,lisab põhikoosseisule kvalifikatsiooni. Raskemat karistusseadust ei või üldjuhul kohaldada,aga erandiks on inimsusevastased ja sõjasüüteod.See reegel on üldtunnustatud ja rahvusvaheline. Süüteo toimepanemise aeg Süüteo toimepanemise aja määratleb § 10 mille kohaselt tegu loetakse
Psühholoogia ekspertiisist Sissejuhatus. Kuriteo asjaolude väljaselgitamise täielikkus ja põhjalikkus sõltub eelkõige kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda. Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste
Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (IdaVirumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. KHN Maa, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb 11st liikmest Riigikohtu esimees, kaks Riigikogu liiget, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda arvamusi Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja
puhtmajanduslik kahju (ei ole kahjustatud A tervist, elu omandit ja muid õigusi). Puhtmajanduslikku kahju ei hüvitata võlaõigusseaduses. Puhtmajandusliku kahju hüvitamine võib kõne alla tulla: 1) olukord, kus kahju tekitamise õigusvastasus tuleneb §-st 1045 punktist 7. rikutud on kaitsenorme. Sellisel juhul tuleb § 127 lg 2 järgi hinnata, kas selle kaitse eesmärgiks oli ka kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest või mitte. Näide: KarS - teise isiku tahtlik tapmine on keelatud. Kui A on B ära tapnud, siis A käitumine deliktiõiguse mõttes võib olla õigusvastane vastavalt § 1045 punkt 7 ja KarSi järgi. Kas KarSi eesmärk oli kaitsta B võlausaldajat C-d. Kui B on surnud, jääb C-l ju raha saamata. 2) Hüvitada tuleks siis, kui õigusvastasus tuleneb §-st 1045 punktist 8, kui kahju on tekitatud tahtlikult ja heade kommete vastaselt.
annaabi.ee 
