Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PROJEKTIJUHI OSKUS MEESKONDA JUHTIDA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meeskond, projektijuht, project, management, projektimeeskond, projektid, journal, lester, leader, suutma, based, platvorm, juhtimisstiil, 2016, motiveerida, lewis, olukordi, tips, virtual, leadership, vastutav, meeskonnaliikmed, meeskonnatöö, team, viidatud, projektijuhtimise, projektijuhtimine, first, olukordades, projektis, values, strategicTARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks.
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks.
.18 2 SISSEJUHATUS Antud referaat püüab selgitada projektijuhi isikuomaduste mõju tema tehnilise kompetentsi elementidele ja seeläbi ka projektile endale. Projektijuhi kompetentsus koosneb kolmest kompetentsist: tehniline, käitumuslik ja kontekstuaalne. Isiksuse omadusi käsitletakse IPMA (Rahvusvaheline Projektijuhtimise Assotsiatsioon) käitumusliku kompetentsi all ja see koosneb 15. elemendist. Edukas projektijuht ei ole see inimene, kes on omale selgeks teinud kõik projektijuhtimise reeglid ja omab kõikvõimalikke erialaseid ning juhtimisalaseid teadmisi. Edukaks projektijuhiks saamisel on väga tähtis omada õigeid isiksuse omadusi ja osata neid kasutada õiges kohas ning õigel ajal. Algis Perens toob oma raamatus “Projektijuhtimine” välja 8 tähtsat projektijuhi isiksuse omadust: 1. meeskonnatööle orienteeritud, 2. loominguline, 3. kergesti inimestega kontakteeruv, 4
huvigruppide esindajad, kel on otsustav või määrav roll projekti tulemuse kujundamisele. Projekti suhtes on otsustajad projekti omanikud, kelle soovil antud projekt ka läbi viiakse. Kuna The Body Shopi näol on tegemist rahvusvahelise ettevõttega, kellel on ranged kriteeriumid nii turunduse, müügitegevuse kui ka esinduskaupluste osas, on äärmiselt oluline olla pidevas koostöös projektiomanikega. Projekti juhib projektimeeskond, kes hakkab omanike otsuste järgi tegutsema, milleks on konkreetse kava alusel ettevõtte käibe tõstmine läbi e-poe loomise. Projektis on õigus osaleda kõigil projektiga seotud isikutel nagu näiteks e-poe platvormi rätseplahenduse pakkujal, juristil ja IT–spetsialistil, kelle koostöö tulemusena saavad projektist kasu eelkõige omanikud ettevõtte käibe ja kasumi suurenemise näol. Huvigrupide alla kuuluvad töötajad, kelle peamiseks huviks on suurenenud
ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega. Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust või tulemit kasutama. Skoop (ulatus)- kõigi toodete, teenuste ja tulemite summa, mida projekt peab tagama. Kvaliteet- näitab, kui hästi teatud sisemiste karakterisikute kogum rahuldab nõudeid. Projektijuhtimise protsessirühm (Project management process group) – PMBOK Guide’is kirjeldatud projektijuhtimise protsesside loogiline rühmitus. Need viis protsessirühma on vajalikud igas projektis, neil on selged sõltuvused ja neid peab täitma üksteise järel samas järjekorras iga projekti korral, sõltumata rakendusvaldkonnast või rakendatava projekti elutsükli spetsiifikast. PMBOK projektijuhtimise protsessirühmad: Algatamine- määratleb ja kinnitab projekti või projekti faasi.
oluline Euroopa Liidus. Seda näitab näiteks fakt, et praegu on Euroopa Liidus 20% patentidest IKT sektoris (Trulea et al 2010: 14). 1.2 Personaliotsingu teooria Kui juhtiv töötaja lahkub kiirel ajal, võib see tunduda katastroof, kuid seda võib võtta ka kui head võimalust. Nimelt annab see võimaluse uuesti mõtestada lahkunud inimese poolt juhitud meeskonna eesmärgid. Niisiis enne juhtivtöötaja otsima hakkamist, tuleb esmalt läbi mõelda, kas tahetakse, et meeskond jätkaks sarnasel teel või on muutused vajalikud. See on ülioluline küsimus, kuid kahjuks personaliotsingut alustades mõtlevad vähesed selle peale. Järgmisena tuleb läbi mõelda, mida oodatakse kandidaadilt. Tihipeale on ebaõnnestunud personaliotsingu põhjuseks just see, et ei ole selgelt määratletud, millist inimest otsitakse. Siinkohal on tähtis, et firmasiseselt ollakse ühel nõul, milline peab kandidaat olema. Järgmiseks küsimuseks on, kas kasutada värbamisagentuure
seisukohad pärinevad masstoodangut tootvatest vabrikutest ja laienevad nii organisatsiooni protsessidele kui struktuurile. Teoreetikud uskusid, et organisatsioonide ja tegevuse juhtimise kavandamiseks on olemas üksainus ja parim viis. Nad kinnitasid, et nende universaalsed põhimõtted on päritolult teaduslikud. Selle kohaselt olid organisatsioonid struktuuri poolest formaalsed ja keskendusid ümber organisatsiooniskeemi (Classical School of Management 2011). Kuigi koolkonna põhimudel on hierarhia, rakendati nii praktikas kui ka teoorias täiendavalt piiratud ulatuses ka teisi mudeleid, demokraatiat (meeskond), osalusdemokraatiat (demokraatlik juhtimisstiil) ja osalist partnerlust (komisjonid, 6 kolleegiumid). Administratiivne koolkond tekkis küll 20 sajandi esimestel kümnenditel, kuid selle mõju oli domineeriv ka järgnevatel.
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.............................................................................
MTÜ Euroopa Noored missioon on informeerida Eesti noori kõikidest enesearendamisevõimalustest välismaal. MTÜ Euroopa Noored projekti visiooniks on iga-aastane noorteseminar, mis tekitaks noortes huvi välismaal õppimise ja töötamise vastu. 4 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE 1.1 Projekti teostajad ja nende hindamine Väikeprojekti teostab Eesti aktiivsetest noortest koosnev projektimeeskond MTÜ Euroopa Noored. Meeskonda kuulub orienteeruvalt 10 inimest. Kõik meeskonnaliikmed omavad varasemaid kogemusi ürituste korraldamises ning on seejuures ka ise töötanud või õppinud välismaal jagades vabatahtlikult oma kogemusi. Projektijuht on seminari peakorraldaja ning määrab neljale vabatahtlikule vastavalt nende kogemustele ja oskustele tööülesanded ning neile alluvad omakorda 5 vabatahtlikku, kellele delegeeritakse osa oma tööülesandeid.
mõistaksid täpselt üksteise ametialaseid rolle ning juhtkond oskaks anda ülesandeid vastavalt töötajate parimale pädevusele potentsiaalile. Suurt rolli mängib meeskonnatöö ka nendes organisatsioonides, kus tegeletakse projektipõhiste ülesannete tähtajaliste täitmisega või klienditööga. Peamine roll meeskonna efektiivselt töötama panemisel lasub alati organisatsiooni juhil, sest temal lasub vastutus organisatsiooni tulemuste ning pikaajaliste eesmärkide suhtes. Juht peab suutma kaasata meeskonna liikmeid, delegeerima neile sobivaid ülesandeid ning motiveerima neid jätkama ka raskuste korral. Levinumad probleemid ja kitsaskohad meeskonnatöös on sisekommunikatsiooni puudulikkus, liiga suur töökoormus, meeskonna liikmete ebavõrdne panustamine ja juhi poolne töötajate mitte-motiveerimine. Käesolevas referaadis käsitletakse meeskonnatöö olemust, meeskonna juhtimist, meeskonna liikmete rolle ning meeskonna töö soodustamisega seotud võimalusi
Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest. Tähelepanuväärne on see, et osa projektidest ongi tänapäeval seotud organisatsiooni arengutegevusega. Arendustegevus fikseeritakse pikaajalises, 3-5 aastases strateegilises plaanis (arengukavas). Arendusprogrammid jagatakse samaaegseteks ja /või üksteisele järgnevateks projektideks. Projektid lülitatakse aastaplaani. Projektide abil jaotatakse organisatsioonide strateegiline arendusprotsess seega konkreetseteks osadeks ja etappideks. Oluline on, et projekti ülesanne ja eesmärgid lähtuksid arengukava eesmärkidest ning oleksid kooskõlas organisatsiooni põhitegevuse, äriidee ja missiooniga. (Salla, 2007, lk 5) Projekt on kindla tähtaja ja eelarvega eesmärgipäraste tegevuste kogum (Lees, 2007, lk 13).
virgutades enesearendamisele. Puuduseks on ,et enne rikastama asumist peaks tööd analüüsima, kuid seda tehakse harva.Töö tegurite kaudu lähenemine. Töötajate motivatsiooni ja tööga rahulolu suurendamiseks, tuleks arvestada teatud teguritega. Töö motivatsiooni aitavad selle teooria järgi tõsta kolm psühholoogiliselt olulist näitajat: töötaja tunneb oma tööd olulisena, töötaja tunnetab vastutust oma töö tulemuste eest; töötaja teab oma pingutuste tulemust. Meeskond jagab töö omavahel, kontrollib ja teeb tööplaani. 4. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal kompleksus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata
otsustamaks projekti finatseeringute rakendamist, millised on võimalused ning personalivajaduse suurus projektis ja edaspidi. Töölepingute sõlmimisega tegeleb raamatupidaja (ostetud teenusena). Ettevalmistused remondiks (k.a remonditeostusel ja lõpule viimisel) on leida vajalikud töövahendid, ehitusmaterjalid ning korraldada tegevustele tööjaotus. Ajakava jälgimise, vahekontrollide ja menüü juurutamisega tegeleb projektijuht. Menüü juurutamisse kaasatakse nii kokk- teenindaja, kui ka kokaabi- koristaja. 16 2. Projekti ja organisatsiooni struktuur ja ressursid. Ettevõttel on 3 osanikomanikku, kellest üks on ettevõtte juhataja. Kahe juhatuse liikme tegevus piirdub koosoleku(- te) tasandiga. Kogu projektikestvuse aja vältel on vastutavaks isikuks juhataja.
kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna efektiivsuse määramiseks kasutatakse peamiselt kahte järgnevat näitajat: meeskonna poolt antud toodangu või osutatud teenuste hulk ja kvaliteet; meeskonna liikmete isiklik rahulolu. Meeskonnatöö edukaks kulgemiseks on vajalik meeskonnaliikmete vaheline usaldus, seda on aga raske saavutada kui meeskonda kuuluvad erinevat tüüpi inimesed, seetõttu tuleks meeskonnas koheselt määratleda rollid ning nendest ka kinni pidada, et tulemus oleks kõigile
Vastumeede: organisatsioonis hea töökliima hoidmine, probleemide teadvustamine. Projektiga seonduva teadmuse kogumine, et töötaja lahkumine projekti ei hävitaks. 6) Mõni meekonnaliige ei tööta projekti huvides. Vastumeede: Probleemi kiire teadvustamine ja optimaalse lahenduse leidmine. 7) Ei leita piisava ettevalmistusega meeskonnaliiget. Vastumeede: mõelda läbi hinna-pakkumise vahekord. Otsida töötajat teiste kanalite kaudu. 8. Meeskonna liige/ meeskond ei saa väheste kogemuste tõttu ülesannetega hakkama. Vastumeede: tööplaani ja kvaliteedikontrolli plaani koostamine. Eksperthinnangu kasutamine. 2. Leia näidisprojektist projekti riskide kirjeldamine. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3. Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti riskid. III Sõnastage projekti definitsioon ja selgitage selle sisu lahti.
selles, et selle stiiliga kaasneb suurem tulemuslikkus. Kui töötajatele antakse suurem võimalus võtta osa organisatsiooni juhtimisest, siis see annab töötajatele mõista, et nad tõesti on organisatsioonis olulised, nad pühenduvad rohkem eesmärkide elluviimisse ja on seetõttu ka motiveeritumad, mistõttu töö tulemuslikkus suurenebki. Selleks, et koostöö efektiivselt toimiks, on tähtis roll organisatsiooni juhil, kes peab suutma tööle panna kõik töötajad hoolimata nende erinevustest. Kuna tehnoloogia ja majanduse arenemisega kaasneb suur muutuste kiirus, siis peab juht oskama ka töötajaid kaasata muutuste protsessis uute ideede väljatöötamisse. Samas peavad muutused toimuma ka töötajates ehk tuleb panna rõhku ka töötajate võimete arengule, mis on samuti juhi ülesanne. Töötajate arengule saab kaasa aidata arenguvestluste pidamisega
seonduvate erialateadmiste valdamine jne. • Suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. • Kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise,
• Strategy – the route that the organization has chosen for its future growth; a plan an organization formulates to gain a sustainable competitive advantage • Structure – the framework in which the activities of the organization's members are coordinated. The four basic structural forms are the functional form, divisional structure, matrix structure, and network structure. • Systems – the formal and informal procedures, including innovation systems, compensation systems, management information systems, and capital allocation systems, that govern everyday activity. • Style – the leadership approach of top management and the organization's overall operating approach; also the way in which the organization's employees present themselves to the outside world, to suppliers and customers. • Skills – what the company does best; the distinctive capabilities and competencies that reside in the organization.
aktsepteeritakse, suhted on pigevabad ja avatud, vajadusi piiratakse rühma huvides, võetakse vastutust. 23. Otsustamise tehnikad grupis Otsustamine vastutuse puudumisel Vastutuse puudumisel võetakse otsus vastu sisulise arutluseta ja kiirustades ning selle kvaliteet sõltub pigem juhusest kui koostegevuse tulemusest. Otsustamine võimu omava inimese järgi Juht otsustab grupi eest, otsus võetakse vastu kiirustades ning vähese arutamisega ning see, kas meeskond seda otsust aktsepteerib sõltub juhi mõjukusest ja otsuse sobivusest ülejäänud meeskonnaga Vähemuse otsustamine Kui üksikud domineerivad meeskonna liikmed tulevad välja lahendusega, millega kõik teised nõustuvad. Situatsioonis, kui on vaja langetada kiiret otsust. Otsustamine enamuse järgi See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" pooled, kuigi kaotajate otsuseid sisuliselt eiratakse. Otsustamine enim kõlanud arvamuse järgi
projektijuhtimise elektrooniline konspekt. On olemas Esko Koolituse ja Siseministeeriumi koostöös loodud rahvusvaheliste projektide käsiraamatu elektrooniline versioon, kuid see ei sisalda multimeedia illustratsioone. Uut paberõpikut pole mõtet luua, sest vastavasisulist erialast kirjandust on piisavalt. Näiteks Eestis on kõige enam tuntud Algis Perensi Projektijuhtimise õpik ning Äripäeva Projektijuhtimise käsiraamat. Ülemaailmselt on tuntuim Projektijuhtimise Instituudi (PMI - Project Management Institute) PMBOK Guide (Project Management Body of Knowledge Guide). Pole mõtet luua ka projektijuhtimise õpikeskkonda, kui on olemas piisavalt head õpisüsteemid. Näiteks WebCT või IVA. Loodav konspekt peab olema kasutatav eelpool mainitud ja kõikides teistes õpihaldussüsteemides. Seepärast ei ole plaanis konspekti koosseisu lisada kommunikatsioonivahendeid, ülesannete üleslaadimise võimalust, õpilaste ja õppetöö tulemuse haldamise vahendeid
Töötavad org-i piirides 138. 7S teooria (McKinsey) selgitus 1) Strategy – the route that the org has chosen for future growth; a plan an org formulates to gain sustainable competitive advantage. 2) Structure – framework in which the activities of the org members are coordinated. Four basic structural forms: functional, divisional, matrix, network. 3) Systems – forma and informal procedures that govern everyday activity. Innovation, compensation, management information, capital allocation. 4) Style – leadership approach of top management and the org’s overall operating approach. Also the way in which the org employees present themselves to the outside world, to suppliers and customers. 5) Skills – what the company does best. Distinctive capabilities and competencies that reside in the org. 6) Staff – org’s human resources. Refers to how people are developed, trained, socialized,
See hõlmab järgmisi tegevusi: · Projekti visiooni määratlemine, · Põhiotsustaja määratlemine, · Projekti eesmärkide määratlemine, · Riskihaldus, · Efektiivsete personalikasutuse strateegiate kujundamine, · Ajaarvestus. Nagu eelmisest punktist nähtub, peab ka Tarkvaraarenduskava suhtes rakendama muudatuste juhtimise skeemi. Käsitleme järgnevas lühidalt tarkvaraarenduskava iga alajaotust. Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimaldama ja mida mitte. Näiteks MS Word for Windows 1.0 arendamine võttis algselt
inimesi ja hea juht peaks leidma kuldse kesktee, kuidas need inimesed koos tööle panna. Niimoodi juhtus ka meie meeskonnas. Kahjuks ei suutnud aga juht meeskonda ühtsena toimima panna, mistõttu oli töökeskkond pidevalt pingeline ja emotsionaalne. See aga väsitab, raskendab tööülesannetele keskendumist ja ohustab seatud eesmärkide saavutamist. Mis on siis valesti või kuidas võiks olukorda lahendada? Kui ausalt öelda, siis kaldun arvama, et esiteks, antud meeskond on ebaõnnestunult komplekteeritud, kuhu on inimloomusest tulenevalt juba konfliktid sisse kirjutatud ning teiseks, kuna selline õhkkond on kestnud juba pikemat aega, on keeruline teha restart ja alustada puhtalt lehelt. Ma ei soovi siinkohal väita, et juht on olnud oskamatu. Tal on juhtimiskogemust mitukümmend aastat, kuid keerulisema või konfliktsema natuuriga inimeste juhtimises on tal arengupotentsiaali palju. Võttes eeskujuks Mintzbergi juhi
................................................................................................................................. 30 Projektide järjestamine.................................................................................................................................... 30 Kuidas leida kõige koormatumat ressurssi?................................................................................................ 30 Trummi plaan ja järjestatud projektid .......................................................................................................... 30 Üksiku projekti juhtimine ..................................................................................................................................... 33 Kriitiline ahel .................................................................................................................................................... 33 Projektide turvamine puhvrite abil ..............
tegevused. 5. Mida on oluline jälgida projekti loogika koostamisel? Planeerimisel tavaliselt lähtume sellest, et plaan aitaks meil kirjeldada, kuidas töid tehakse! Kui lugeda eelkirjeldatud kaebusi, siis paneme tähele, et ebasoovitavad tagajärjed iseloomustavad sageli plaanist välja jäänud töid või tööde vahelisi seoseid. Kui analüüsida täna koostatud projektide plaane näeme, et plaanides on kahtlaselt vähe seoseid ja sageli puuduvad need tööd, mida peab tegema projektijuht. Plaani koostamisel peame tähelepanu pöörama tööde vahelistele seostele ja sellele millised on töö lõpetamise kriteeriumid. Et vajalikud tööd ei jääks planeerimata: 1. Alusta lõpust - liigu projekti eesmärgist samm-sammult ajas tahapoole: Küsides, mida on vaja teha selleks, et see saavutada 2. Projekti koostamisel pööra peatähelepanu vajalikkuse seostele, mitte ajalistele järgnevustele (MIDA peab mille jaoks tegema, mitte mis peab millele järgnema) 3
Intellektuaalne kapital koosneb struktuuri- ja inimkapitalist Inimkapital-kulutused, mida tehakse haridusele, väljaõppele,tervisele, sotsialiseerimisele jne.kuna teadmised,oskused ja vimed ei ole inimesest lahutatavad (G.S.Becker 2008 Human Capital) Struktuurikapitalina käsitletakse kõike seda, mis organisatsioonis alles jääb siis, kui inimesed koju lähevad: kliendi, tarnija ja koostööpartnerite suhete süsteem, organisatsiooni struktuur ja kultuur, plaanid, projektid, investeeringud.Vajalikud andmebaasid, protseduurireeglid. Konspektist: Intellektuaalse kapitali konseptsioon: materiaalne+intellektuaalne kapital.Ehk kui inimene firmast lahkub, siis tema poolt loodu jääb firmasse alles. Inimkapital emotsionaalne bränding kaup omandab lisaväärtuse, imidzi, ostukoha jms kaudu; 4.Mis on missioon? Millised on missiooni komponendid? Missioon organisatsiooni ja isiku tasandil
peavad nad ennast ühiselt vastutavaks. 73. Sünergia mõiste Sünergia on meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks koostoimimine, kusjuures toime on tugevam ja innovaatilisem meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võimendumise tõttu. 74. Meeskonna loomise põhimõtted Meeskonna loomisel tuleb arvestada: sarnaseid vajadusi, huve, eesmärki ning ühtset ruumi ja kultuuri. Tõelise meeskonna moodustab meeskond siis, kui: · meeskonnal nagu grupilgi on liider, kuid meeskonnas on liidripositsioon liikuv (see ei tähenda formaalse juhi puudumist); · rollid on jaotatud või need vahetuvad; · liikmetel on vastastikune ja individuaalne vastutus; · eesmärgid määrab meeskond; · Tulemused on ühised, tagasiside on vastastikune. 75. Meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on
Peamised tooted, mida ettevõte tootma ja müüma hakkab, on bannerid, reklaamkangad, kleebised, sildid, stendid ja erinevates mõõtudes trükised. Nende tootmiseks soetab ettevõte laiaformaadilise printeri, maksumusega umbes kolmsada tuhat krooni, ja kleebiste valmistamiseks vajaminevad lisaseadmed: lõikuri ja lamineerija, kokku maksumusega sada viiskümmend tuhat krooni. Teenused, mida ettevõtte meeskond pakub, on trükiettevalmistus, disain ja paigaldus. Idee uudsusena võib ära märkida, et ettevõte kasutab tootmiseks kõige moodsamaid masinaid ja turunduses kasutatakse kaasaaegseid võtteid klientideni jõudmiseks. Oluline on siinkohal ära märkida, et ettevõttesse on kaasatud kogemustega turunduskommunikatsiooni spetsialist, kelle peamine väärtus seisneb kogemustes juhtida suuremaid ja väiksemaid turundusprojekte.
1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesmärke ei saavutata üksi, va
Eri autorid ning teooriad toovad välja sellegi, et paljud inimesed oskavad olla võimekad juhid, kuid mitte alati head eestvedajad. Yukli järgi ilmneb põhiline erinevus juhi ja eestvedaja vahel selles, kuidas nad tegutsevad. Nimelt kui juhid asetavad rõhu sellele, kuidas ülesanded täidetud saaksid, siis eestvedajad 1 T. van Rensburg, G. Prideaux. Turning Professionals into Managers Using Multisource Feedback. – The Journal of Manage- ment Development 2006 (25), lk 561. 2 K. Piilik. Management in Estonian Notary Bureaus. Master’s Thesis. Estonian Business School 2010. 3 R. Blake, J. Mouton. The Managerial Grid. The Key to Leadership Excellence. Houston: Gulf Publishing 1964. 4 D. McGregor. The Human Side of Enterprise. – M. D. Richards (ed.). Readings in Management. South-Western Publishing Co, 1986, lk 351. 5 C. Williams. Management. First edition
Eri autorid ning teooriad toovad välja sellegi, et paljud inimesed oskavad olla võimekad juhid, kuid mitte alati head eestvedajad. Yukli järgi ilmneb põhiline erinevus juhi ja eestvedaja vahel selles, kuidas nad tegutsevad. Nimelt kui juhid asetavad rõhu sellele, kuidas ülesanded täidetud saaksid, siis eestvedajad 1 T. van Rensburg, G. Prideaux. Turning Professionals into Managers Using Multisource Feedback. – The Journal of Manage- ment Development 2006 (25), lk 561. 2 K. Piilik. Management in Estonian Notary Bureaus. Master’s Thesis. Estonian Business School 2010. 3 R. Blake, J. Mouton. The Managerial Grid. The Key to Leadership Excellence. Houston: Gulf Publishing 1964. 4 D. McGregor. The Human Side of Enterprise. – M. D. Richards (ed.). Readings in Management. South-Western Publishing Co, 1986, lk 351. 5 C. Williams. Management. First edition
arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. Vaba / avatud arutelu ...kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: Eesmärgi omaksvõtt kõigi meeskonnaliikmete poolt; Liikuv liidri roll; Vastutus otsuste ja tulemuste eest; Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, grupis
annaabi.ee 
