Millal odavaja tootja strateegia töötab paremini? Kui hinnakonkureerimine konkurentide vahel on domineeriv kokurentsijõud Kui tööstuse toode on standard, samasugune toode on kergesti kättesaadav erinevatelt müüjatelt Kui pole palju viisi toode diferentseerimise saavutamiseks, mis omavad tähtsust ostjale Kui suurem osa ostjatest kasutab toodet samasuguselt ja nendel on peaaegu samasugune vajadus / nõudmised Kui ostjad on väga hinnatundlikud ja on kalduvus osta parima hinnaga Kui ostjad on suured ja nendel on suur mõju läbirääkimistel 7 Odava tootja strateegia kokurentsitugevus: Firma-kululiider on tugevamas olukorras, et panna turuhinna väiksema piiri põhimõte) Odava tootja strateegia võimaldab ligimeelitavaid kaitsemehhanisme konkurentsijõudude
Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides
Turu atraktiivsuse hindamisel arvestatakse tavaliselt nelja tegurite rühma: · Turutegurid (segmendi suurus, segmendi kasvukiirus ja turu arenguaste, turul toimuva ennustamine, hinnaelastsus ja tundlikus, ostjate sõnaõigus tehingute sõlmimisel, nõudluse hooajalisus ja tsüklilisus) · majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid (sisenemisbarjäärid, väljumisbarjäärid, pakkujate sõnaõigus turul, kasutatava tehnoloogia tase, väljaminevad investeeringud, tõenäoline kasum) · konkurentsitegurid (konkurentsi intensiivsus ja kvaliteet) · keskkonnategurid (majanduslik ebastabiilsus, poliitilised ja õiguslikud tegurid, sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste
SWOT analüüs Uute missiooni, eesmärkide ja strateegia formuleerimine Strateegia hindamine ja elluviimine Strateegilise juhtimise areng Esimene oluline strateegia alane raamat (militaarstrateegia) ~500 a.eKr. Hiina ohvitserilt Sun Tzu'lt - "The Art of War" Sõjandusterminid kasutusel siiani, nt. kaitsestrateegia, otserünnak jt SJ ärijuhtimise mõttes pärineb USA-st 50-60-ndatel otsisid organisatsioonid uusi turge Konkurents Euroopa ja Jaapaniga teravnenud Tekkinud olid rahvusvahelised suurkorporatsioonid, koordineerimisraskused Klassikalised autorid 1. Alfred Chandler "Strategy and Structure" - 1962 2. Igor Ansoff "Corporate Strategy" - 1965 3. Kenneth Andrews ,,Business Policy: Text and Cases" - 1965 4. Peter F. Drucker "The Age of Discontinuity" - 1969 · Strateegilise juhtimise on ratsionaalne ja pikaajaline planeerimine
SEMINAR : TURUNDUSKESKKOND 1. MÕISTED. ● Demograafia - tegeleb ● Oligopolistlik konkurents - väike arv inimpopulatsiooni uurimisega. Uuritakse vastastikuses sõltuvuses olevaid tunnused nagu rahvaarv, koosseis, ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. rühmadevahelised proportsioonid, Kaup on väheste erisustega, uutele turule geograafiline paiknevus, sooline jaotus, tulijatele tehakse takistusi. Oluliseks sündide arv, vanuseline struktuur, tunnuseks on see, et iga ettevõte peab
Turg: Tulenevalt nõudluse mõistest võib turgu käsitleda kui potentsiaalsete ja praeguste tarbijate hulka, kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid, et toodete eest tasuda. Turunõudlus: Ühendab tarbijaid, kes tarbivad ettevõtte tooteid mingil hetkel, kui ka neid, kes seda tulevikus potentsiaalselt tegema võiksid hakata. Turundust mõjutavad trendid: Muutuv tehnoloogia: Lubab selgepiirilisemat tootmist, konkreetsele segmendile suunatud kommunikatsiooni ning hinnakujundust. Globaliseerumine: transpordivõimalused, kommunikatsioonikanalid. Lihtsam jõuda välisriigi tarbijateni. Tarbijate mõju suurenemine: Tarbijad eeldavad üha paremat toodete ning teenuste kvaliteeti ning vähemalt mõningast toodete kohandamist tarbija vajadustele. Tarbijatel üha vähem aega ja oodatakse suuremat mugavust.
kulusid saab õigesti hinnata põhiliselt tagantjärele vaadates ettevõtte eelnevate perioodide tulemusi tehakse järeldusi ja plaanitakse järgneva perioodi eelarvet. Ettevõtted, kes on valinud kulupõhise hinnakujunduse, põhjendavad tihti oma valikut sellega, et kulusid on lihtsam ette arvestada ja ennustada kui turunõudlust, mis võib muutuda veel kiiremini ning on veelgi ettearvamatum. Kulupõhist hinnakujundust kasutatakse nendes valdkondades, kus on väga suur konkurents ja eristumine puudub 2. Väärtuspõhise hinnakujunduse meetodi põhimõtteks on, et hinna määrab kliendi poolt tootele omistatud väärtus. Selle strateegia puhul saab hinnakujundus alguse mitte tootest, vaid tarbijast. Analüüsitakse olemasolevaid tooteid ja nende hindu selle põhjal, kas toodetel/teenustel on mingi unikaalne müügiargument (USP) ja mille poolest see erineb konkurentide omast. Mida ainulaadsem on toode või teenus, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida
kalendaarse ajaga. Need terminid viitavad vaid ajale, mis kulub tarbijail ja tootjail reageerimiseks tasakaaluhinnale. Näited: 1. Lühike ajaperiood a. Periood, millal juba turul tegutsevad tootjad vastavad tasakaaluhinna muutustele, paigutades ümber teatud ressursid (töötajate tööaeg ja tooraine). Sellist lühiajalist kohandumist müüjate poolt võib vaadelda kui liikumist samal pakkumise kõveral. b. Periood, millal juba olemasolevad ostjad reageerivad tasakaaluhinna muutusele, suurendadesvõi vähendades nõutavat kogust. Ka tarbijate poolt on tegemist liikumisega mööda teatud kindlat nõudmise kõverat. Hinna turgu korrastav funktsioon ilmnebki lühiajalises perspektiivis. 2. Pikk ajaperiood. a. Periood, mille vältel uued tootjad sisenevad või endised tootjad lahkuvad turult. Periood on piisavalt pikk, et olemasolevad müüjad jõuaks võtta vastu otsuseid kapitaalsete ressursside (tootmisvarad,
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
· Turundusosakodade üleehitus võib olla väga erinevate põhimõtete alusel: Funktsionaalne Kontserni turundusjuhile alluvad eri riikide turundusjuhid Tootest või brändist tulenev turundusosakond Turundusosakondade kujundamine vastavalt tarbija eripärale Tur.osak. kujundamine globaalseid perspektiive silmas pidades Turunduse mõjutavad trendid · Muutuv tehnoloogia · Globaliseerumine · Tarbijate võimu suurenemine · Kohandamine · Teravnev konkurents · Tööstusharude koondumine/konvergents · Jaemüügi transformatsioon · Vahendusvajaduse kadumine Turunduskontseptsioonid ¤ Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. ¤ Turunduskontseptsioone saab klassifitseerida passiivseteks ja aktiivseteks. · Tootmiskontseptsioon kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav.
säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele: Palju müüjaid ja ostjaid-palju erinevaid ettevõtteid tootab ühesugust toodet ning igaüks neist varustab kaubaga vaid turu imeväikest osa. Ükski üksikisik või ettevõte ei suuda turgu mõjutada. Samad tooted või teenused-kõikide tootjate tooted on täpselt identsed. Täielik informatsioon-müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta.
Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud 3. Arutle, milleks on vaja missiooni ja visiooni ettevõttele. Miks on oluline, et ettevõtte töötajad mõistavad ja tulevad ettevõtte missiooni ja visiooniga kaasa? Ettevõtte missioon Missioon peab olema sõnastatud ettevõtte püsiväärtustest ja kliendi vajadustest lähtuvalt, arvestama tehnoloogia üldist arengut jne Missiooni sõnastus lähtub äridefinitsioonist (äriideest) Missioonil on väga lihtne ülesanne. See võtab kokku põhjuse, kuidas ettevõte teenib tänase turu- ning kasumiosa. Missioon ütleb, kes me oleme ja mida teeme. Esimene küsimus, millele missioon peab vastuse andma, on fookustarbija, kellele on firma tegevus suunatud. Tarbija on iga ettevõtte kõige olulisem osa, ilma tarbijata lihtsalt pole ettevõtet.
D ajast, mis ettevõte antud turul tegutseb; D sihtturule sisenemise meetodist; D firma poolt rakendatavast tehnoloogiapoliitikast ja innovatsioonide tasemest; D ettevõtte ja tütarfirma tehnoloogilisest seotusest. Turu-uuringu probleeme: D liiga üldised hinnangud ja probleemide selge määratlemise asemel nende hägustumine; D liiga vähene tähelepanu kriitilistel edufaktoritel: klientide vajadused, vertikaalne kaubavoog, valdkonna piire ületav konkurents (asenduskaubad), strateegiavariantide vähene läbitöötamine, kriitiliste edufaktorite määratlematus; D passiivne info kogumine vastavalt sellele, mida pakutakse, mitte aga aktiivne otsimine vastavalt sellele, mida vajatakse; D sisemise, edukatest ja ebaedukatest aktsioonidest ning klientide tagasisidest tuleneva, oskusteabe vähene ärakasutamine; D jäik infosüsteem; D liigne turu-uuringu meetodite tähtsustamine loomingulise lähenemise asemel;
Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3
Tugisüsteemide loomine ja tegevuspoliitikate rakendamine Eestvedamise rakendamine Juhid strateegilises juhtimises ja vastutus Tippjuht Äriüksuse juht Funktsionaalsete valdkondade juhid Allüksuste juhid STRATEEGILISE JUHTIMISE AJALUGU Strateegilise juhtimise koolkondade tutvustus baseerub Henry Mintzbergi, Bruce Ahlstrandi ja Joseph Lampeli monograafial "Strategy safary" Strateegia mõiste pärineb Vana-Kreekast (sõjapidamiskunst) Strateeg väepealik Militaarse strateegia areng Militaarse strateegia 10 reeglit Majandusse toodi strateegia mõiste peale II maailmasõda (1947). Strateegilise juhtimise klassikuid Alfred Chandler Igor Ansoff 4 Peter F. Drucker Michael Porter Kenichi Ohmae Henry Minzberg jne H. Minzberg jt - 10 strateegia kujundamise koolkonda
Harilikult loetakse faasi alguseks momenti, kus müügimahu kasv või kahanemine on ilmekas ja nähtav. Turundaja saab iga etapi jaoks koostada vajaliku turundusstrateegia ja –taktika. Kuna tegevust on vaja muuta sõltuvalt toote elustaadiumist, tuleb turundajal hästi tunda elutsükli kõiki faase, selleks on vaja koguda ja analüüsida infot. Iga toode läbib elutsükli talle omase kiirusega. Elutsükli pikkus oleneb tarbijate vajadustest, soovidest, hoiakutest ja käitumisest, tehnika ja tehnoloogia arengust ning uuenduste kasvutempost, konkurentsist ja firma enda turundusest. Tehnika ja tehnoloogia arengust tingituna on toote elutsükkel üldiselt lühenenud. Mida aktiivsem on konkurents, seda lühem on toote elutsükkel. Turutõkked, patendid või piiratud juurdepääs toormeallikatele aeglustavad konkureerivate toodete evitamist ja seetõttu võib elutsükkel olla märksa pikem sellest, mis kujuneb kergesti ligipääsetaval turul. Arendusfaas
Toote/teenuse kirjeldus äriplaanis võib sisaldada (kirjelda sinule sobivaid punkte): Kirjeldage oma toodet/teenust nii põhjalikult, et ka kõige suurem võhik saaks aru. Kirjeldage oma toote kasutamise võimalusi. Mitme toote puhul, näidake ära nende osatähtsus. Toote/teenuse olemus ja peamised tunnused: *spetsiifiline; toode/teenus; * laiatarbekaup. Füüsiline koostis - tooraine, pooltooted, valmistoode. Turukõlblikkus ja konkurents: · kas on tegemist uudistootega või on toode juba müügil? · millised on olemasolevate toodete puudused? · kas vaadeldavas tootes on olemasolevate toodete puudused kõrvaldatud? · kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? · millist kasu saab klient vaadeldava toote omandamisest? Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont).
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Kristiina Kuusik KONKURENTS MÕISATE KUI TURISMIATRAKTSIOONIDE TURUL JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MÕISAD TURISMIKESKUSTENA............................................................................4 1
· Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglis tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. · Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted. · Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms. · Langenud püsivkulud väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline. · Tootlikkuse tõus sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid. 7. Ettevõtjaks olemise plussid ja miinused. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja
Tegemist on kirjeldava koolkonnaga, mis püüab mõista strateegia kujunemise käiku nii, nagu see organisatsioonides tegelikult toimub. Kõige tsentraalsem mõiste selles käsitluses on visioon ja seetõttu on ettevõtluse koolkonda ka visionaarseks strateegia koolkonnaks nimetatud. x Kognitiivne (tunnetuslik) koolkond - Kognitiivne koolkond näeb strateegia formeerimist kui vaimset, tunnetuslikku protsessi ja uurib strateegi mõistuses toimuvat. See koolkond ei ole väga selgelt eristuv. x Õppimise koolkond - Õppimise koolkonna käsitluses on strateegia õppimise tulemus ja strateegia kujuneb välja, kui inimesed, tegutsedes individuaalselt või kollektiivselt, õpivad tundma nii situatsiooni kui ka oma organisatsiooni võimet sellega toime tulla. x Võimu koolkond - Võimu koolkond näeb strateegia kujundamist kui läbirääkimiste protsessi. Võimu on
4) hindade paindlikkus see ongi üks turuseadusi st, et hinnad on küllaltki tundlikud maj.tegevuse kõikumistele; hinnad reageerivad tihti kiiremini kui kaupadae kogused Turg Tööjaotus eeldab vahetust. Neid tarbeesemeid, mida ise ei toodeta, saadakse vahetuse teel. Turumehhanism lahendabki paljud küsimused väga lihtsalt sobitades kokku miljonite majapidamiste ja ettevõtete tegevuse. Turg eksisteeribki vabal vahetusel, kus müüjad ja ostjad on seotud turgude kaudu. Turuga on tegemist siis, kui ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Siinjuures ei pea ostja ja müüja alati füüsiliselt kokku saama. Turg ongi siis mehhanism, mis kindlustab kauba ühtlase jaotuse riigis, tänapäeval ka teatud regioonis ja isegi kogu maailmas. Selle tulemusena ei põhjusta turg kauplemisel korralagedust. Täpsemalt on turg mehhanism, mis viibib kindlas kohas kindlal ajal. Kokku on tootja ja tarbija, et saaks
Turunduse areng Turunduse arengu ajastu etapid: Kaubanduslik ajastu – kaubavahetamine; vahendajad; vahetus väikestes kogustes; lõppes tööstusrevolutsiooniga; tekkisid suured tehased; isevarustamine Tootmisajastu – toodetakse palju; hinnad langevad; linnastumine; transpordiareng; tarbija vajadused polnud tähtsad; tööstuse areng Müügiajastu – sunniti klienti toodet ostma; konkurents ei olnud tihe; kliendi soove ei arvestatud; tootmisvõimalust oli rohkem kui kunagi varem; aktiivne, agressiivne müük Turundusosakonna ajastu – tarbja vajaduste väljaselgitamine; pikaajaliste plaanide väljatöötamine; toodete kujundamine; vahendajad; hinnakujundamine; tarbija informeerimine Turundusettevõtte ajastu – keskmes on klient (otsuseid tehakse lähtuvalt kliendist); agressiivne konkurents; pikaajalised plaanid; kliente tuleb hoida
Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 29 6. Tootmine ja kulud Selleks, et mõista kuidas käituvad ettevõtted, tuleb lähemalt uurida ettevõtte tegevuse eesmärke ja piiranguid. Meie käsitluses on ettevõtte ainsaks eesmärgiks kasumi maksimeerimine. Kasumi maksimeerimine tähendab suurima võimaliku kasumi saamist. Ettevõtte poolt teenitavat kasumit piiravad kaks tegurit. Need on turu piirang ja tehnoloogia piirang. Turu piirang. Ettevõtte turu piirang kujutab endast tingimusi, mille kohaselt ettevõte saab osta tootmissisendeid ja müüa oma toodangut. Tehnoloogia piirang. Ettevõtte tehnoloogia piirang iseloomustab võimalusi, kuidas ettevõte saab kasutada olemasolevaid tootmissisendeid tootmises. Mõned tehnoloogiad on kapitaliintensiivsed, teised seevastu tööintensiivsed. Kapitaliintensiivse tehnoloogia puhul kasutatakse tootmiseks suhteliselt palju kapitali ning vähe tööd
Ameerika turundusspetsialist Craig D. Henry on välja toonud puudused, mille all kannatavad enamik lojaalsuskäsitlusi: 1. Üldlevinud meetrika keskendub kliendi kinnihoidmise käitumisele. See käitumisviis võib küll olla lojaalsusega seotud, ent pole sellega identne. 2. Käitumuslikud lähenemisviisid viivad alla mõiste lojaalsus, mis on kliendi püsimajäämise põhjusteks. 3. Mõned lojaalsuse käsitlused ajavad segamini põhjuse ja tagajärje, kandes kasumlikkuse lihtsustatult kliendi lojaalsuse arvele. Tegelikkuses põhjustab mõlemat hoopis kolmas tegur (näiteks kokkulepitud standardid). Sellesama vea tõttu püüti kasvatada kiiresti turuosa, milles nähti unikaalset kasumisuurendamise võimalust. 4. Lojaalsed kliendid võivad maskeerida tõsist haavatavust ja muuta juhtkonna enesega rahulolevaks. 5. Kui kliendilojaalsus on ainult kontseptsiooniline, hinnatakse üle kliendi eluaegset väärtust (lifetime value, ingl k)
Turumajanduse tugisambad: · Eraomand kapital ja muud ressurid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik · Spetsialiseerumine Protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele · Vabatahtlik vahetus inimesed peavad asju ostma ja müüma, et saada endale vajalikku · Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. · Turukonkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. · Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus.
Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm. Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmestikule. Homogeensele turule minekuks kasutatakse diferentseerimata turundust, seda kasutatakse ka siis kui: 1. turg on väga väike, 2. kaalukad ostjad on suures ülekaalus, 3. toode domineerib turul, segmentimine ei suurenda käivet ega kasumit, 4. segmendi kindlakstegemine on võimatu, 5. toode on elutsükli lõpufaasis, 6. tarbekaupa turustatakse täieliku konkurentsi tingimustes. Konsentreeritud turunduse korral toodetakse turule üks konkreetne toode, mis rahuldab hästi kõigi tarbijate vajadused, kuna need on üsna lähedased.
Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm. Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmestikule. Homogeensele turule minekuks kasutatakse diferentseerimata turundust, seda kasutatakse ka siis kui: 1. turg on väga väike, 2. kaalukad ostjad on suures ülekaalus, 3. toode domineerib turul, segmentimine ei suurenda käivet ega kasumit, 4. segmendi kindlakstegemine on võimatu, 5. toode on elutsükli lõpufaasis, 6. tarbekaupa turustatakse täieliku konkurentsi tingimustes. Konsentreeritud turunduse korral toodetakse turule üks konkreetne toode, mis rahuldab hästi kõigi tarbijate vajadused, kuna need on üsna lähedased.
segmendid. 184. TURUSEGMENT on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundus-tegevusele. 185. Turu segmentimine võimaldab: · täpselt määratleda "oma" turgu, · õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega, · oskuslikult paigutada turundusressursse, · paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi, · konkreetsemalt püstitada turunduse eesmärke. 186. Segmendi 187. Konkurents 188. Vastavus omadused segmendi juures ettevõtte... 189. suurus, 190. konkurentide 191. tugevustega, kasvupotentsiaal, arv, suurus ja tugevus, ressurssidega, kasumipotentsiaal konkurentide ressursid eesmärkudega ja turustuskanalitega 192.
laiendatud- läbitakse kõik etapid, kogutakse rohkesti infot, on iseloomulik kallite, keerukate, tundmatute toodete korral; piiratud- läbitakse kõik etapid lühema aja jooksul, vajatakse vähem infot, on iseloomulik tuttava tootesarja mõne tundmatu brändi korral; harjumuslik- jäetakse mõni etapp vahele, kulutatakse ostule vähem aega, on tunnuslik tuntud brändi ostmisele. Lojaalsusredel: 1. potentsiaalsed ostjad - võimalike tarbijate kogum; 2. ostukandidaadid - teadlikud ostjad, kes ostuni pole veel jõudnud; 3. prooviostjad - esmaostu sooritanud, kelle arvamust aga ei teata; 4. korduvostjad - valivad firma toote teadlikult; 5. kliendid - eelistavad firma toodet pikemat aega, demonstreerides nii oma lojaalsust; 6. arvamusliidrid - firma aktiivsed pooldajad ja koostööpartnerid, kes soovitavad oma toodet sõpradele, tuttavatele, äripartneritele jt.
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
tootmis-, levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-„revolutsioon“, biotehnoloogia. Võimalus radikaalseks innovatsiooniks tekib tavaliselt teadus- ja arendustegevuse tulemusena, sest nende eesmärk ongi uue teadmuse loomine. 5. Kuidas seostuvad innovatsioon ja toote elutsükkel - Kõigepealt toimub tootearendus. Selle ajal konkureerivad omavahel vähesed ettevõted ning konkurents väljendub selles, kes esimesena sätestab tootestandarti. Esimesel etapil on kõrged arenduskulud ning ka kõrge risk. Selle etapi lõpus selgunevad standartid ja trajektoor kujuneb välja. Algab periood, kus kasvab konkurents seoses sellega, et suurendatakse inkrementaalset innovatsiooni ning ka tooteimitatsiooni. Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst. Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
