SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
määramisel. Tekst (ik text) on kõne peasisu. Tekst on see, mida kõne otseselt väljendab ehk ka see, millest räägitakse. Tekst koosneb sõnadest, mis on seotud lauseteks. Lause (ik sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). G. Frege järgi on sõnadel tähendus vaid lause kontekstis. Klassikalises (formaalses) loogikas käsitletakse selliseid laused, mille puhul on teada, kas need on tõesed või väärad, ning seda määratletakse enamasti toetudes Aristotelese korrespondentsteooriale: lause loetakse tõeseks, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Sõna (ik word) on loogika kontekstis käsiteldav kui mõiste või mõistetevahelise seose keeleline väljendusvorm. (On palju sõnu, mida võib käsitleda teisiti, kuid need jäävad peaaegu alati väljapoole formaalse loogika huvisfääri, nt Juhhei!)
Programmeerimiskeel on tähistuste ja reeglite süsteem algoritmide esitamiseks arvutile. Inimesele sobiva kuju alusel jaotatakse progemiskeeled · masinkeeled (masinkood konkreetse raali 01010 jada, autokood konkreetse raali märgiline progemiskeel) · algoritmilised e kõrgtaseme keeled (raalist sõltumatute protsesside kirjeldamiseks) aritmeetilised arvutused algebraliselt peamiste algoritmiliste juhtstruktuuride jaoks oma laused IO kirjeldamise laused erinevad andmetüübid / objektid · teadmiste esitamise e spetsifitseerimiskeeled teadmuskeeled, deklaratiivsed keeled Arvutikeelena võib kasutada mistahes märgisüsteemi, mis on raalile söödavale kujule teisendatav. Arvutiprogramm kui translaator, mis tõlgib sisendi väljundiks. 6. Programmeerimiskeelte formaalne spetsifitseerimine. Transleerimisprotsessi osad.
! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.4. Välistatud kolmanda seadus Kahest väitest, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, on üks tõene ja teine väär. Alati. ! ! Kui üks väide ütleb JA ja teine sama asja kohta EI, siis üks nendest väidetest on 100% alati ! ! tõene ja teine 100% alati väär. Nt laused “Prantsusmaa kuningal on pikad küüned” ja selle ! ! eitus “Pole tõsi, et prantsusmaa kuningal oleksid pikad küüned” ei saa olla kunagi mõlemad ! ! tõesed või mõlemad väärad. Üks nendest on alati tõene ja teine alati väär. ! D1.5. Küllaldase aluse seadus Ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. !
! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.4. Välistatud kolmanda seadus Kahest väitest, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, on üks tõene ja teine väär. Alati. ! ! Kui üks väide ütleb JA ja teine sama asja kohta EI, siis üks nendest väidetest on 100% alati ! ! tõene ja teine 100% alati väär. Nt laused "Prantsusmaa kuningal on pikad küüned" ja selle ! ! eitus "Pole tõsi, et prantsusmaa kuningal oleksid pikad küüned" ei saa olla kunagi mõlemad ! ! tõesed või mõlemad väärad. Üks nendest on alati tõene ja teine alati väär. ! D1.5. Küllaldase aluse seadus Ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. ! ! Ei peeta klassikalise loogika reegliks, ent sobib meile, sest õpime õigusteadusliku kallakuga
(kehtib). Kui vahetada teoreemis ,,Kui A, siis B" eeldus ja väide ning asendada nende eitustega, saame lause ,,Kui ¬B, siis ¬A". Seda lauset nimetatakse antud teoreemi pöördvastandlauseks Antud teoreemi kehtivusest järeldub alati selle teoreemi pöördvastandlause kehtivus ning vastupidi ehk sümbolites: Kui A, siis B Kui ¬B, siis ¬A. Öeldakse ka, et need laused on loogiliselt samaväärsed. Näide1: Lause: ,,Kui nelinurk on rööpkülik, siis tema diagonaalid poolitavad teineteist." Pöördvastandlause: ,,Kui nelinurga diagonaalid ei poolita teineteist, siis nelinurk ei ole rööpkülik." Kehtigu teoreem: Kui A, siis B. Sel juhul öeldakse, et A on piisav tingimus selleks, et kehtiks B. Samuti öeldakse, et B on tarvilik tingimus selleks, et kehtiks A.
4. Mis tüüpidesse jagunevad fraasid? VP sööb saia, saia sööma Nominaalfraasid: NP nukker vaim AdjP kummaliselt nukker AdvP (määrusfraas) ootamatult kiiresti PP (kaassõnafraas) laua alla, mööda teed QP (kvantorifraas) kolm kummitust, liiter piima, palju aega 5. Milles seisnevad moodustajate süntaktilised, semantilised ja pragmaatilised funktsioonid? Semantilisi funktsioone. Verb väljendab tegevust, alus ja verbi laiendavad moodustajad aga tegevuse osalisi (tegijat, tegevusobjekti) ja asjaolusid (kohta, aega, viisi jne). Verb on lause semantiline kese, tema leksikaalsest tähendusest oleneb muude moodustajate arv, nende tähendusfunktsioon ja vormistus. Osalisi ja asjaolusid: tegija e. agent (Mees lõhub puid) kogeja (Talle meeldib lugeda) valdaja (Tal on raamat)
Süllogism on kehtiv ja korrektne. (NB! Kahest üldisest väitest tuleneb siin osaline väide, vastasel juhul esineks termini lubamatu laiendamine. Ka III figuuri reeglite järgi saab tuletis olla üksnes osaline väide.) Märkus: Siin peab tegema lisaeelduse, et terminite maht pole null, muidu esineks siin olemasolu import (vt viimane eelduste reegel). 17_fl_vi-x 7.7. Ükski kass ei haugu, sest kassid ei ole koerad ja koerad hauguvad. Kõik koerad hauguvad. M+ a P Ükski kass pole koer. S+ e M+ Ükski kass ei haugu. S+ e P+ See on I figuuri süllogism. Kõik eelduste reeglid on täidetud. Kuid süllogism ei ole kehtiv, sest esineb suurema termini (P) lubamatu laiendamine. Süllogismi ebakorrektsust näitavad ka I figuuri reeglid, mille järgi peab väiksem (teine) eeldus olema jaatav väide. 7.8
tõendeid jms) 2. Mõlemad pooled peavad kohtukõned (kohtusse pöörduja esimesena, seejärel vastaspool) 3. Viimane sõna või repliik→Kohus läheb nõu pidama lahendi tegemiseks. LOOGIKAVEAD Loogikavead- mõtlemisvead, mis on seotud mõtetevahelise ebaõige seosega. NT: Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, järelikult suubub Volga Kaspia merre. Kõige jämedam viga on siduda omavahel seosetud laused sõltumata nende tõesusest. Hinnake alljärgnevat mõtetevahelist seost: Alates hetkest, mil Eesti hakkas vastu võtma pagulasi, on kuritegevus kasvanud. Loogikavead jaotatakse tõestuse struktuuri järgi kolme gruppi:teesivead, argumendivead, demonstratsioonivead. 1. Teesivead. Nende vältimiseks tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest: Tees peab olema selgelt ja täpselt sõnastatud. Iga avalik esinemine peab alguse
Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema)
Ma võin mõelda, et · ``kui kõik inimesed on surelikud ja kui mina olen inimene, siis ma olen surelik''. Aga ma ei saa mõelda, et · ``kui kõik inimesed on surelikud ja kui mina olen inimene, siis ma ei ole surelik''. Samamoodi ei saa mõelda, et · ``sellest, et ma olen, järeldub, et ma ei ole'', · ``praegu sajab siinsamas õues vihma ja ei saja vihma''. Viimased kolm väidet on mõeldamatud ehk absurdsed. Need väited on kahtlemata olemas kui laused, mida saab lugeda ja mille üle saab mõelda, aga neid endid mõelda ei saa: taoliste lausete ütlemine või uskumine on küll vaimne tegevus, aga mitte mõtlemine selle sõna üldkasutatavas tähenduses. Ma ei saa tunnetada, et need laused võiksid olla tõesed. ``Mõtlemise'' sõna laiemalt mõistes võib rääkida ``õigest'' ja ``valest'' mõtlemisest, kuid selle hinnaks on sõna tähenduse hägustumine: kui ma saan n.ö
Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk
---------/ ----------/ | | | | /--------- /---------------- | Väärtus |------------| Väärtuste hulk | ---------/ ----------------/ Järgnevalt kirjeldan ma joonisel kujutatud mõistete ja seoste süsteemi, mida nimetan programmeerimise andmemudeliks. · Programmeerimiskeel koosneb lausetest. · Programmeerimiskeelel on süntaks ehk keelereeglid. · Laused peavad olema kooskõlas süntaksiga. · Lausel on semantika ehk tähendus. · Lause koosneb identifikaatoritest, võtmesõnadest ja märkidest. Programmeerimise algkursus 14 - 89 · Identifikaator võib olla võtmesõna. · Identifikaator võib tähistada kas andmeobjekti või andmetüüpi. · Andmeobjektil on alati andmetüüp. · Andmeobjekt võib olla kas muutuja või konstant.
Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased ,,kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine ,,Ma laulan, raamatud lebavad". Rektsioon sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna esineb mingis kindlas vormis või teatud süntktilises struktuuris
Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed 6 Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased ,,kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine ,,Ma laulan, raamatud lebavad". Rektsioon sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers Gen
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
1991) a-odora-dora-bakhia-loamani-hi 1PL-gather.up-REDUP-frequently-really-THEME `We keep gathering them.' Keeleuniversaalid · Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes, nt on teada, et kõigis maailma keeltes on kuidagi võimalik väljendada eitust. · Enamik universaale on tendentsid, st neist on ka erandeid. · Joseph Greenberg 1963, 1966... sõnajärejtüüpie uurimine, universaalide selgitamine SOV(subjekt, objekt, verb), SVO(subjekt, verb, objekt), VOS (verb, objekt, subjekt). kõige tavalisemad sõnajärjetüübid. · Mis keeli on? Mis keel(t)es on? hääikud, vormid, tähendused. · Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust* ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused = morfeemid, teiselt poolt. *siiski = ka üks häälik saab olla morfeem, nt vene k i 'ja' loodushääli matkivad häälikud on tähenduslikud.
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
Märgi oluline omadus: Me ei aja teda segi asjaga II märk suhtes objektiga. See on kõige tähtsam kaks objekti on omavahel seotud. Näitab suhet ja suunda. Näiteks. (INDEKSAALNE MÄRK) III märk suhtes interpretanti. Üldine seaduspära, omadus, reegel või seadus. Näiteks õun sümboolne, ühelt poolt üldine, teiselt poolt suvaline ta on kokku lepitud. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksaalsed märgid (indeksid) võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. Peirce'i üks tähtsamaid järglasi oli Charles Morris. ,,Foundation of the Theory of Signs" , ,,Signs, Language and Behaviour". Tal oli kolm kõrgemat haridust, uuris sotsiaal(käitumis)psühholoogiat, huvitus teoloogiast. Võrreldes Peirce'iga on Morris lihtsam; propageeris Peirce'i.Semiootikul oli üks käitumise ala. SEMIOOS ehk märgisituatsioon Morris lisab Peirce'i 1. teooriale konteksti:
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli
allofoon mingi foneemi variant nt h-foneemi variandid allofoonid - sõnades rüht, piht, tähtis, nahk jne foneem häälik keelesüsteemi üksusena; allofoonide kogum, mis täidab keeles sama funktsiooni. Eesti keeles on üks foneem /h/ minimaalpaar- sama häälikulise koostisega sõnad, mis erinevad ühe hääliku poolest: - kana kala foneemid, tähendus pole sama - tikk-takk-tukk-tokk-tekk- tükk täkk - kann - kann´; kas - kass · s s' · n n' · t t' · l l' (palk); (tall; tal) distinktiivne distributsioon (leidub vähemalt üks minimaalpaar) eri foneemid komplementaarne distributsioon (+sarnasus) sama foneemi allofoonid: ühes kontekstis üks allofoon, teises teine allofoon (nt kanngi ja kangas) 6. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna keele kõige olulisem üksus
Renessansi periood ( XV - XVI saj.) Keskkonna takistus, hõõrdejõud, kaja, kiirte käik läätsedes, igiliikuri võimatus, kapillaarsus (Leonardo da Vinci, XV saj.) Heliotsentrilise Päikesesüsteemi mudel (M. Kopernik XVI saj.) Universumi lõpmatus, maailmade paljusus, loodusseaduste ühtsus (G. Bruno XVI saj.) Füüsikateaduse tekkimine ( XVII saj. algusest 80-date aastateni) 13 Pikksilm, vaba langemise uurimine (Galileo Galilei) Õhurõhk (E. Torricelli) Rõhu edasikandumine (B. Pascal) Gaasi isotermiline protsess: pV = const (R. Boyle ,1661). Pendelkell, termomeetri püsipunktid, valguse laineteooria, g väärtuse katseline määremine Pariisis: g = 9,79 m/s2 (Ch. Huygens ) Klassikalise füüsika periood ( XVII saj. lõpp - XX saj. algus) Mehaanika seadused ja gravitatsiooni seadus , valguse korpuskulaarteooria (I
laenatud kujundeid. Enamasti viitasid need mõistukõned küll pigem nooriku eesseisvaile hooltele ja muredele, nt. lapsehoidmisele ja hällile (kuivamaa laev), põrandapühkimisele (lammas, keda iga päev kolm korda niidetakse) või ahjule, mis nõuab kütmist (kui suvi, siis külm, kui talv, siis soe), kuid sümboolsete kingituste hulgas tuleb ette ka loomi, nt. kana (see, mis tagurpidi äestab), kukk (kuldtäkk, hõbelakk, särjesapist saba), kass (siidikera, niidikera), lammas (heinamaa, mis neli korda niita annab). Mõistatamine pole olnud alati lihtsalt meelelahutusmäng, vaid ka võistlusmäng, vaimne duell. Ka mõistatusjuttudes oli lahendaja jaoks ikka midagi tõsist kaalul. Häid äraarvajaid on tegelikkuseski hinnatud ja premeeritud, halbu karistatud ja pilgatud. Rumala mõistataja karistamise viise on 4 kõikekokku üsna palju. Soomes oli populaarne näiteks selline mäng
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Ta eitas alati seda, et ta lõi tõe konseptsiooni. 1) meie ei tea mis on tõde; 2) me teame, mis on rääkida tõtt. Aristoteles formuleeris seda, mida hiljem nimetatakse tõe vastavuse teooriaks. Rääkida tõtt, tähendab asjadest nii nagu nad on ja mitte rääkida nii nagu nad pole. Tarski formuleerib vastavus tõele järgmiselt: Meil on mingi lause nt ,,Lumi on valge". See lause vastab tõele siis, kui lumi on valge. Need laused erinevad vaid jutumärkide poolest: ,,Lumi on valge" Lumi on valge. Esimesel puhul on tegemist keelelise väljendisega, teise puhul on tegemist tõe väljendusega. Sellist käsitlust hakati kohe ründama: see on liiga primitiivne ning see on liiga keeruline. Tarski võttis seda kriitikat kokku järgmiselt: need kes ütlevad, et see konseptsioon ei vasta tõele (,,Lumi on valge" vastab tõele, siis kui lumi pole valge). Kui lause ,,Lumi on valge" vastab
saavad kokku. Alliksaarele oli Rummo autoriteet. ,,Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) haakub ,,Lumevalguse..lumepimedusega". See on luulekogu soojem ja värvilisem pool. Rummos hakatakse noorelt Eesti luule päästja kehastajat ja superkangelast nägema, see ahistas. ,,Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" (1989) muutis selleks ajaks oma luulelaadi. 1972.a valmis käisikiri, hakkas undergroundis ringlema. Korraldas luuleõhtuid, kus luges neid luuletusi ette. Otseselt poliitilis motiivistikuga luulet, mida saab lugeda riigivastasena. Pärast seda kogu hakkavad näivuse ja tõelisuse probleemid esile tõusma. Klassikaline luuleideaal kadus. Hakkavad ilmuma laulutekstid (tuntuim Viimse Reliikviast ja filmist Lõppematu päev). 1960-1970ndate vahetus on Rummo jaoks kõige radikaalsem periood. 1970ndate keskpaigast edasi on ta üsna tasakaalustatud autor, kes avalikes esinemistes balanssi hoiab ega reeda ennast
Vähe uuritud ja korralikult defineerimata. Sümbolid tunnistatakse sageli olevat inimolendite eksklusiivne omand, kuid kahtlemata omavad neid ka loomad (kui meelevaldseid märke). Sabatöö meelevaldsus koertel, kassidel ja hobustel. Lihasööjad putukad, kus isane pakub emasele enne paaritumist tühja õhupalli lootuses ise terveks jääda. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksaalsed märgid (indeksid) võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. ,,Foundation of the Theory of Signs" , ,,Signs, Language and Behaviour". Bertrand Russell- oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik Matemaatilises loogikas sõnastas Russell Russelli paradoksi, mis tõi ilmsiks naiivse hulgateooria vastuolulisuse: Hulk võib olla ükskõik misasjade hulk: kõikide hulkade hulk, mis sisaldab iseennast või hulgad mis ei sisalda iseennast. Charles Morris- Peirce'i üks tähtsamaid järglasi
etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Inglise keele kiri Inglise jts keelte kirjad on küll täht- e häälikkirjad, aga kuna nende keelte kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga, eriti prantsuse keelest Eesti keele esimesed kirjalikud jäljed ,,Esimesed kirjalikud mälestised (üksikud sõnad, laused, isiku- ja kohanimed) veel kujunemisjärgus olevast eesti keelest on pärit XIII sajandi muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonikas, mis on kirja pandud aastatel 1224 1227, leidub ladinakeelse teksti sees lisaks koha- ja isikunimedele paar eestikeelset sõna ja lause Laula! Laula! Pappi! Alates XVI sajandist on meieni säilinud ka pikemaid eestikeelseid tekste. Kõige vanem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
