· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
1. Imikuiga. Umbes kolmandik emasid räägib, et lapsed tulid ilma nähtava põhjuseta ilmale 14 päeva enne väljaarvestatud tähtaega. Mõned mainivad, et beebi olevat juba juba emaüsas rahutu olnud. Levinud oletuse vastaselt ei suitsetanud ega joonud enamik neid emasid raseduse ajal. Tihtipeale on lapsed juba sünnitoas ülierksad, uurivad maailma avali silmadega, on seejärel aga tihti juba varases imikueas väga väsitavad. Nad karjuvad ja magavad vähe. Imikueas on hüperaktiivne laps närviline, rahutu, kohaneb halvasti, on väga liikuv, nõudlik, halva meeleoluga. Paljud üritavad end varakult püsti ajada, roomamisfaas on sageli väga lühike või jääb hoopis vahele. Käima hakkab enne aastaseks saamist ja kui juba käib, siis jookseb ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua lohutamatult, vähkrevad pidevalt, on ärritunud, muutuvad raevukaks, ei hooli kehalisest kontaktist. Ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna nende puhul
Kuna hüperaktiivsel lapsel on palju ebaõnnestumisi ja pahandusi, siis vajab ta vanema toetust. Hüperkineetilise häirega laste õpetajad/kasvatajad Hüperaktiivsele väikelapsele tekitavad igapäevased tegevused nagu söömine, riietumine, magamaminek, lasteaias käimine tihti riidusid. Ent just igapäevaste tegevuste õppimise kaudu laps areneb ning ta saab teadmise, et tulevikus ise toime tulla. 12 Vanematel on soovitatav hüperaktiivse häirega last alati julgustada ja tunnustada edusammude puhul. Tegevusi ja situatsioone, kus lastel on olnud raskusi, tuleks järjekindlalt ja korduvalt uuesti harjutada, läbi mängida. Soovitusi vanematele lasteaia ajaks anna lasteaiale informatsiooni oma hüperaktiivsest lapsest; jaga kasvatajale vihjeid asjadest, mis last köidavad, aitavad; koosta koos lasteaiaga kirjalik tegevusplaan, kus lepitakse kokku ühised mängureeglid lapse kasvatuses ja hoius
Vahetu tagasiside ja kiitmine- kui ta teeb nagu oodatud, siis näidata kohe heameelt ja avaldada tunnustust. Vältida taunivat. (Nõmme, A 2009) Kokkuvõte Hüperaktiivsete sümptomitega lapsed on võimelised õppima ja arenema nii, nagu kõik teisedki lapsed, aga nad vajavad eritähelepanu, teadmisi ja oskusi, et laps areneks eakohaselt ning õnnelikult. Kodu ja lasteasutuste koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: 1. Nõmme, A. (2005) Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. AS Atlex 2005 2. Susi, A., Roomeld, M., Haldre, L., Metsis, L.,Kõrgesaar, R.,(2003). Hüperaktiivne laps
Ümbritseva keskonna mõjutusi on otsitud peamiselt lapse lähisuhetest. On leitud, et hüperaktiivsete laste vanemad on keelavad ja kamandavad lapsi. Peetakse aga tõenäoliseks, et hüperaktiivse lapse enda käitumine tingib tema vanemate sellise kasvatusstiili. Mõned uurijad on väitnud, et hüperaktiivsuse kujunemisele aitab kaasa ka asjaolu, kui lapse ema on masenduses, alkohoisõltlane, toimetulekuraskustega vms. Teised uurijad väidavad vastu, öeldes, et need põhjused soodustavad hüperaktiivse lapse käitumisprobleemide tekkimist, mitte aga hüperaktiivsust. Nagu selgub pole senini täpseid põhjuseid kindlaks tehtud. Väga tõenäoline on, et hüperaktiivsus kujunebki paljude erinevate tegurite koosmõjul ning põhjuse puudumise tõttu ei ole ka sellel ühte kindlat raviviisi. 2. Hüperaktiivsuse esinemine Hüperaktiivsuse hindamine sõltub paljustki sellest, kui rangeid nõudmisi lapsele esitatakse.
........................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................................11 Kasutatud allikad.................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks hüperaktiivsuse, kuna sellest räägitakse nii palju. Mis see ikkagi on ja kas iga laps, kes on natukene energilisem on kohe hüperaktiivne? Ma arvan, et paljud ei tea täpselt, mis see on ja lapsi tembeldatakse põhjuseta. Samuti saan uurida selle kohta ning uusi teadmisi ja kindlalt sellel teemal kaasa rääkida. Ma uurin oma referaadis, kuidas hüperaktiivse lapsega kodus ning lasteaias toime tulla ning millised vahendid aitavad seda häiret leevendada. 3 Mis on hüperaktiivsus? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret.
........ Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed
Soovitused õpetajatele Kindlasti tuleks jääda igapäeva organiseeritud tegevuste juurde, näiteks hammaste pesu, riidessepanek, õueskäik ja teised tegevused, sest see tagab järjepidevuse. Veel on oluline, et õpetajad tunnustaksid lapse tugevaid külgi, mis tõstavad tema enesehinnangut ning tekitavad kindlustunnet, tähtis ka see, et pidevalt tuleks arendada lapse võimeid, see kõik soosib lapse paranemist.[4] Kindlasti tuleb hüperaktiivse lapse kasvatamisel ja õpetamisel teha pidevat ja järjekindlat tööd ka koos vanematega, sest toetav perekond võib paranemist soosida. Selleks, et lapsevanemad aga oskaksid taolise olukorra puhul käituda, peavad mõlemad osapooled e. õpetaja ja vanemad olema sellest seisundist informeeritud, lapse vajadusi tuleb sel ajahetkel teadvustada, et haigusnähud ei süveneks vaid näitaksid hoopis paranemise märke. Kindlasti ei
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
lapsele kaasa koju ka eestikeelseid töölehti näiteks, millega laps saaks siis tutvuda- seda aga kindlasti mitte kohe alguses, vaid siis, kui laps on lasteaia ning uue kultuuri, kasvukeskkonnaga tutvunud ning harjunud. Lasteaia ning vanemate tihe koostöö tagab lapse kiirema kohanemise lasteaias. Lapse kohanemise ajal tuleks anda ka lapsevanemale võimalus, et ta saaks kasvõi pool päeva koos lapsega rühmas viibida. Isegi, kui lapsevanem eesti keelt ei kõnele ja aru ei saa, mis rühmas toimub, siis saab ta ülevaate, et tema lapsel on seal hea olla. Ning ehk motiveerib see ka lapsevanemat kiiremini eesti keelt ära õppima. Ja lisaks on lapse jaoks tähtis ka see, kui laps näeb, et tema vanem ja õpetaja omavahel suhtlevad ning hästi läbi saavad. Lapsevanemaid tuleks kaasata aktiivselt ka erinevatesse lasteaia tegemistesse. Nii saavad nad ka osaks rühmast ning ka teised lapsevanemad võtavad nad omaks
lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust.Liigne impulsiivsus ja hüperaktiivsus on teisejärgulised probleemid (Almqist 2006).Eelkõige peaksid tavainimesed hüperaktiivse lapse ära tundma tema tähelepanuvõimetuse tõttu.Samas vaadates lapsi tundub,et kõik on hüperaktiivsed ja raske on neil vahet teha,kuid kui ikkagi ühes seltskonnas on tavalapsed ja hüperaktiivne ,siis saab sellest kohe aru just täpselt tema käitumisest ja olekust.Teoreetikute arvamused ja mõtted siinkohal erinevad,seoses hüperaktiivsuse tekke põhjustega.G.Monina ,J.Ljutova-Roberts ja L.Tsutko (2007) väidavad tekke
klassis õppiva Heike koolimuredest. Samuti õ rohkem käitumisprobleeme ning just sel ajal jätsid Maiki külmaks Heike tülid vanematega. l on võimalik veel ära hoida agressiivsete v käitumishälvete lõplikku väljakujunemist. e Järgnevalt tahaksin näitlikustada lapse s kujunemist agressiivseks ning kriminaalseks, t analüüsides kähe lapse - ühe tüdruku ja ühe , poisi elukäiku. p u MELANIE JUHTUM b e Melanie sündis kaks kuud oodatust varem. Algul pidi ta jää- r ma mõneks ajaks lastehaiglasse, sest ta vajas oma nõrga tervi- t Raske elutee se pärast intensiivravi osakonna e hingamisaparaatide abi. Sün-dides kaalus ta vaid 1600 g. e d Etna probleemid i Melanie sündimise hetkel oli tema ema Heike i vaid 17-aasta-ne ja isa Maik 21-aastane. k Noored vanemad Heike ja Maik olid tuttavaks k saanud umbes aasta enne lapse sündi ühes
võimalikuks detailsemate uuringute läbiviimise. Kõige sagedamini diagnoositakse häiret 810 eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega probleemid. PÕHJUSED Närvisüsteemiga seotud põhjused Sünnitraumad Sünniaegne hapnikupuudus Ümbritseva keskkonna mõjutused MUUD PROBLEEMID Spetsiifilised õpiraskused Kõne ja keele areng Psüühilised protsessid Motoorika Uni Meeleolu ja emotsioonid HÜPERAKTIIVNE LAPS KODUS Suhtlemine ja kooselu hüperaktiivse lapsega nõuab lähikondlastelt suurt energiat. Vanematel on vaja toime tulla nii lapse käitumisega kui ka selle käigus tekkivate iseenese tunnetega. Hüperaktiivsete laste vanemad tunnevad sageli, et ei suuda oma lapse käitumist ohjata ja tunnevad end seetõttu süüdi. NÄPUNÄITEID LAPSEVANEMATELE 1. Iga laps vajab piire ja reegleid, mille abil eristada lubatut ja keelatut 2. Täiskasvanud peaksid looma turvalised piirid lapse
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed  sealhulgas lapsed  kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus  see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
Oluline on, et eesmärgid oleksid selged ja võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud. Eesmärke peab olema võimalik järgida ja ka mingil viisil mõõta. Arenguvestlus on konfidentsiaalne, toimub lapsevanema eelregistreerumise alusel ja planeerima peaks selleks umbes 60 min. Ideaalis võiksid sellel osaleda mõlemad lapsevanemad, mõlemad rühmaõpetajad, vajadusel annavad oma hinnangu ka muusika- ja liikumisõpetajad, logopeed. Miinimumvariant oleks aga 1 lapsevanem + 1 õpetaja. Et suhteliselt lühiajaline kohtumine  arenguvestlus  oleks tulemuslik ja täidaks oma eesmärgid, on oluline mõlemapoolne ettevalmistus. Enne arenguvestlust koostab õpetaja ja edastab lastevanematele kodus ettevalmistava küsimustiku, et saada nende seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Küsimustikus küsitav võib lasteaiati pisut erineda, aga üldjoontes sisalduvad seal päringuid lapse harjumuste, meelis- ja välditavate
..................................... 12 6.2 Eneseteenindamise oskuste arengu iseärasused........................................12 7Soovitused lapse arengu toetamiseks..............................................13 1 Üldandmed Vanus: 5.aastane Sugu: Poiss Kasvukeskkonna iseloomustus: Laps on kasvanud rasketes tingimustes. Ema on kasvatanud last, kuid ema ei käi tööl seega puudub poisil söök, oma kodu. Laps on kasvanud peres ainukese lapsena ja koos emaga. Nad elavad valla antud korteris, kust neid on samuti välja tõstetud, seega on laps olnud ka ilma koduta ja lageda taeva all. Lapsel puudub enesekindlus, kuna kindlat kodu tal ei ole, ema on tihti ära ja laps on valvata ühe pere tuttava naisterahva poolt. Vahel kaob ema nädalateks ja siis on poiss rahulikum, kui ta ei ole emaga vaid hoidjatädiga. 1 Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus Probleemi kirjeldus: Poiss ei suuda mängida teiste lastega. Kui poiss läheb ühest toast teise
Selle lapsega oli vaja pidevat järjepidevust ja kordamist, sest tema ei saanud kodust kõnelist toetust. Sõimerühmas ei saanud meie, rühmaõpetajad aru, kas laps on kuulja või mitte. Teise aasta jõuludeks poiss juba kõneles lihtsamaid lauseid, mida lasteaias pidevalt korratakse. Tihti mängis laps üksi ja rääkis omaette väga valju häälega. Ta rääkis selgelt, kuid jutt oli seosetu (emme tuleb, Kaspar ei tohi, palun juua jne...). Raskem oli suhelda poisi vanematega, kes ei tahtnud meid kuulda võtta ja uskusid, et me lasteaias kohtleme nende last kuidagi teisiti, kui ülejäänud rühma. Esimese aasta lõpuks saime nad siiski nõusse koos logopeediga, et laps vajab lisa abi. Nüüd käib laps logopeedi juures ja kõne areneb märgatavalt. Selle kohta ei saagi öelda, et laps on puudega vaid tegemist on vanemate haigusega ja laps on sellest sõltuv ja mõjutav, mis kodus toimub.
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt
Tihti peale ta ei lõpetanud antud ülesannet enne kui asus uue kallale. Samamoodi ka spordis, kus ta püüdis mängida kõiki positsioone korraga. Kodus oli Danny samuti rahutu hing. Ta tuba oli alatasa sassis, sest ta alustades mingit mängu mängimist siis ta sama kiirelt ka tüdines sellest ning võttis järgmise mängu ette. Vanemate märkasid ka tõsi asja, et kui talt paluda midagi teha, siis ta tihti unustas ära mida ta tegema pidi. Igatahes vanemaid ajab poisi hüperaktiivsus hulluks. Diagnoosiks on ilmselgelt hüperaktiivsus, mis väljendub nendel, kel esinevad suured probleemid üliaktiivsusega ja tähelepanematusega. Sageli avaldub ka käitumise ja tegevuse stereotüüpia. Hüperaktiivse lapse tunneme ära sellest, et ta: (a) ei püsi paigal (niheleb toolil, leiab muud tegevust, tõuseb põhjuseta püsti, jalutab ringi, otsib midagi koolikotist, sahtlist; vahetunnis jookseb sihitult ringi;
Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppe
õpetaja vahelise dialoogi alalhoidmist (Õppimine  varjatud varandus, J. Delors, 1999, lk. 147). Kokkuvõteks võib öelda, et õpetaja kui suhete reguleerija peab olema ise tasakaalus, et pakkuda lastele parimaid võimalusi ning oskusi, kuidas üksteisega suhelda ja suhestuda. See tähendab, et ta peab olema eelkõige sõber iseendaga ning alles siis saab olla ta seda ka lastega. Väike laps alles õpib maailmas tundma ja kui lapsevanem toob ta lasteaeda, siis on see tema jaoks täiesti uus elu, kus ta peab kohanema ja hakkama saama. Kasvataja töö on teha mudilasele uus keskkond võimalikult vasuvõtlikuks, armsaks ja usaldusväärseks. Kiitused, laitused ja reeglid aitavad lapsel mõista, kuidas keskkonnas käituda, seega, peab õpetaja 7 olema järjekindel, täpne oma sõnades ja tegudes ning seda võimalikult positiivses võtmes. Mitte keegi pole meist perfektne aga õpetaja peab andma endast tõesti parima, sest ta on
Kõige tavalisem põhjus õe-venna halva suhte tekkimiseks on see, et vanemad ei suuda hakkama saada olukorraga, kus perekonda tuleb uus liige. Näiteks, kui kolmeaastane poiss saab omale väikse õe, juhtub kaks asja, kas ta on uue pereliikme üle õnnelik ja rõõmus ning teeb vanematega koostööd või kogeb ta suurt kaotust, kuna ta jääb ilma täpselt 50 protsendist ajast, tähelepanust ja hoolitsusest, mida ta vanemate poolt varem sai. Meie ühiskonnas puudub traditsioon selle poisi kaotuse märkamiseks. Lapsed teevad tegelikult alati vanematega koostööd, nii püüab ka see poiss olla õe suhtes armastav ja hoolitsev. Kui aga poisil tekivad pinged ja ta muutub õe suhtes agressivsemaks, on see märk sellest, et ta hakkab võitlema uues olukorras enesele koha leidmise eest. Vanemad peaksid seda kaotust tunnistama, selle asemel, et öelda pojale, et ta peab oma õe vastu kena olema. Hoolimata sellest, et vanem tahab oma lapsele kaotust heaks teha, ei ole see tegelikult
nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms. Lapsevanem saab aimduse, millest arenguvestlusel räägitakse. Sissejuhatus Vestlust alustab õpetaja
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija  julgustada loovat mõtlemist
Lapsi on erinevaid: ühed on head suhtlejad ja aktiivsed, teised jällegi rahulikumad ja tasakaalukamad. Samuti on ka lapsi, kes on sünnipäraselt tundlikumad ja lapsepõlves saanud halva kogemuse, mis mõjutab ka täiskasvanuna olles. Oluliseks põhjuseks lapse halvaks käitumiseks võivad olla: ümbruskonna muutus, sünnid peres, toimetulematus koolis, õpetaja või kooli vahetus, uued sõbrad, lapse haigused, abielulahutus peres jne. Kuidas saaks tulla toime lapsevanem oma hüperaktiivse lapsega? 1. Viha vastu võitlemine - last tuleks kuulata, veeta võimalikult palju aega lapsega koos, jutustada oma lapsepõlvest, pahandustest, õnnetustest. Kui peres on mitu last,siis tuleks jaotada aeg nii, et tähele panu jaguks igale lapsele eraldi. Kindlasti tuleks lapsevanemal ennast jälgida, et kuidas ise ta käitub stressi ajal. See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida
Õppe- ja kasvatusalane juhtum Laps on 4 aastane, ta on lastekodust ja temaga on raske töötada, kuna tal käivad vihahood. Kui tal see hoog peale tuleb ta karjub ja loobib asju. Õpetajad püüavad temaga hakkama saada, lapsi on rühmas palju ja nad ei saa ainult selle lapsega tegeleda. Nende rühma kõrval on õppelajuhataja kabinet ja iga kord kui see laps karjub jookseb ta kohale, ning küsib, et mida te selle lapsega teete, et ta nii karjub. Kuigi ta väga hästi teab, et laps lihtsalt on selline. Kui lapsele midagi ei meeldi ta karjub, kui ta ei viitsi ise õue riidesse panna ta jälle karjub. Nüüd käib õppelajuhataja teda riidesse panemas. Magamise ajal tuuakse selle lapse voodi rühma kuna ta ei maga ise ja ei lase teistel lastel magada. Ja sellel ajal istub temaga õppelajuhataja kuna õpetaja peab teiste laste juures olema. Mängimise ajal loobib ta mängud laiali kuid koristada ta endajärel ei taha. Üks õpetaja püüab teda suunata, et t
Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja. Siinkohal ei saa lapsevanem aru, et ta tegelikult teeb oma lapse elu raskemaks. Kõik jätkub praeguseni vanamoodi, õpetajad küll õpetavad teda individuaalselt, kuid peagi tuleb tal hakata põhikooli lõpetamiseks sooritama eksameid, paraku lõpueksamite sooritamisel ei saa arvestada tema individuaalsust, küll aga oleks saanud kool ise koostada eksami vastavalt õpilase võimetele, kui õpilane oleks õppinud lihtsustatud õppekava järgi
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess  st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik  laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess  asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik  taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne  motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne  märgata, kui lapsel on mure ja hin
ja teadmised kujunevad lastel. Õpetaja isiklik eeskuju on nii lastele kui ka lapsevanematele suure tähtsusega, samuti õpetaja suutlikkus oma tööd kvaliteetselt ja lapsest lähtuvalt teha. Oleme ja elama infoühiskonnas. Teavet laste kasvatamise ja arendamise kohta on rohkesti. Lapsevanemal on aga sageli raske selle hulgast leida oma lapse jaoks see kõige vajalikum. Lasteaiaõpetajate abiga on vanematel võimalik ammutada sellest infost just seda, mida igal konkreetsel juhul on vaja. Lapsevanem arvestab õpetaja arvamuste ja nõuannetega aga vaid siis, kui nende vahel on usaldus ja üksteisemõistmine. Lasteaia kasvatuse eesmärgiks on kodu toetamine ja kaasa aitamine lapse arengule. Väga oluline on, et lasteaed tunnustaks perekonna kui lapse esimese õpetaja rolli ( Almann & Kuusman 1999 ). Nõustamisega tegelevad paljud inimesed, samas tuleb nentida, et kaugeltki mitte kõik ei sobi selleks. Õpetajate üheks kohustuseks on ka vanemate nõustamine. Selleks on vaja õpetajal
Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi (ja mitte oodata et seda teeb lasteaed ja teised spetsialistid) ja hoolitseda nende eest. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. § 33. Kodu on puutumatu (õpetaja võib koju minna ainult kui lapsevanem lubab, kui kahjustad väärkohtlemist kutsu politsei). § 37. Igaühel on õigus haridusele. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (kes valib – see vastutab!). Hariduse andmine on riigi järelevalve all. PEREKONNASEADUS (2009): § 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted (1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. § 118. Vanema hooldusõiguse teostamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
