Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Priikslaskmine ja ärkamisaeg - sarnased materjalid

talupoeg, jannsen, jakobson, lipp, organisatsioon, rnus, postimees, likool, petaja, dala, rkidest, ppega, rahvakoolide, ritused, tagurlik, peterson, rgukiri, erikorra, llumeeste, ksnes, etnograafilise, pilaste, arendas, baltisaksa, eristus, vanemuine, pedagoog, rituste, ristikhein, lambad, maata, maap, teorendi, eelistati, teot, 1826, isnikud, kaotavad
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vene aja esimene sajand. Priikslaskmine ja ärkamisaeg

aastatel, kõige rohkem Saaremaal); linnas · elementaarkoolid; · kreiskool (eestikeelseid ei olnud, üks venekeelne, 1870. a nim linnakoolideks, asutati reaalkoolid); · gümnaasium; · ülikool. 9. Fr. R. Faehlmann ( 1798 - 1850) ­ÕES,eepose koostamise idee, Carl Wilhelm Freundlich (1803- 1872)-muhu köster ja kooliõpetaja."pöllumehhe ait" , Fr. R. Kreutzwald ( 1803- 1882)-kalevipoja kirjapanija, Johann Voldemar Jannsen ( 1819 - 1890)-koorilaulude sõnade autor(,,mu isamaa mu õnn ja rööm"), Lydia Koidula ( 1843 - 1886) ­üks eesti teatri loojatest,"emmajõe õpik" .E i ole lugenud. 10. Friedrich Sigismund Stern (1812 - 1889)- 1886 ,,Perno Postimees" toodi Tartusse, kus sellest sai lihtsalt ,,Postimees" Carl Robert Jakobson ,,Sakala" 1878 alapealkiri ,,Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht" - kasutas uut kirjaviisi 11. Aleksandrikooli peakomitee kõrvale tekkis 1872

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rahvuslik ärkamisaeg

*Turniselts *Priitahtlike Pritsimeeste Selts *Karskusselts *Eesti Üliõpilaste Selts KIRJUTISED *Eesti Kirjameeste Seltsi raamatud: *õpikud: *lugemik (aabits, Jakobson) *geograafia (Jakobson) *"Pildid Isamaa Sündinud Asjust" (Hurt) *"Kalevipoeg" (1857) *laulikud (Jannsen) *kõned: *3 isamaakõnet (Jakobson, valguseaeg, pimeduse aeg, koiduaeg) *Vaimusuurus (Hurt) *ajalehed: *Perno Postimees (1857) *Eesti Postimees (1864) *Sakala (1878) ISIKUD *Carl Robert Jakobson *sündis 1841 Tartus *sai hariduse Cimze seminaris (Valgas) *oli Peterburis suurvürsti tütre koduõpetaja *tegi kaastööd Eesti Postimehega *oli liigse usuõpetuse vastu *pidas 3 isamaakõnet *ostis näidistalu Kurgjale, korraldas esimese künnivõistluse (1874) *oli sakslasti vastane *1881 sai temast EKS president

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rahvuslik ärkamisaeg

1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus ­ 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 ­ Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. ­ Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868- Carl Robert Jakobsoni "3 isamaakõnet" 1869- I eesti laulupidu, Tartu. Teine tsükkel e. 1870 aastad. 1870- Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871- Aleksandrikooli peakomitee loomine/asutamine 1872- L. Koidula "Säärane mulk ehk..."

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
120
docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

Eesmärgid: ● Talurahva olukorra parandamine; ● Õigus eestikeelsele haridusele, rahvuslikule kultuurile. Ettevõtmised: ● 1857. aasta- Pärnu Postimees; ● 1865. aasta- Vanemuise ja Estonia seltsid; ● 1870. aasta- rahvuslik teater; ● 1869. aasta- I üldlaulupidu; ● Põllumeeste seltsid; ● 1872.-1893. aasta- Eesti Kirjameeste Selts; ● Aleksandrikooli liikumine. Juhid: ● Konservatiivne suund: ○ Johann Voldemar Jannsen, 1819.-1890. aasta; ○ Jakob Hurt, 1839.-1907. aasta. ● Radikaalne suund: ○ Johann Köler, 1826.-1899. aasta; ○ Carl Robert Jakobson, 1841.-1882. aasta. Johann Voldemar Jannsen, 1819.-1890. aasta: ● Sündis 16. mail 1819 Pärnumaal Vändras möldri ning kõrtsimehe pojana; ● Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis; ● Töötas kutsarina, köstrina ja kihelkonnakooliõpetajana; ● 1850.–1863. aasta- algkooliõpetaja Pärnus; ● 1857

Kultuur
12 allalaadimist
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu
125 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

+ Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid Teenijad vennasd Piiskop-vennad + Sõjaline organisatsioon, ülesanne vallutada, Albert alustas + Theodorich ­ Meinhardi abiline, hilisem Eesti Päevalehe piiskop, Mõõgavendade ordu initsiaator Võitlus 1208 Esimene retk Näitab, et vabadusvõitluse alul olid eestlaste väed + eestlaste vasturetk enam-vähem võrdsed

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

ja stiilipuhtust. Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. ·Karl August Senff- 1770-1838. Oli Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 1802­1818 ja professor 1818­1838. Oma eriala õppis ta Leipzigi, Halle ja Dresdeni koolides. Ärkamisaeg ·Esimene üldlaulupidu Tartus- toimus 18.­20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. ·Eesti Kirjameeste Selts- oli Tartus aastail 1871­1893 tegutsenud kirjandusselts. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi

Eesti kultuuriajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Eesti uusaeg

Roseni deklaratsioon ei olnud mingi seaduslik akt, lihtsalt olukorra kirjeldus Liviimaa rüütelkonna silmade läbi. Deklaratsiooni peamine mõte oli kaitsta Balti erikorda ja mitte lasta riigil sekkuda rüütelkondade siseasjadesse. Sunnismaisuse küsimus- 18. saj vältel talupoegade pagemine muudesse kohtadesse oli suur probleem valitsejate jaoks. Sellega tegeles nii riigi kui ka seisuslik võim. Talupoegade pagemine kubermangu piires- kui kuskil oli talu tühjaks jäänud, siis talupoeg tihti rändas sinna. Kuigi see pagemine oli rangelt keelatud, siis talupoega tihti ei kästud naaksu tömmata, sest tuli ju ometigi tööjöudu juurde uuele möisnikule. Samuti ka pagemine provintsist väljapoole. Ntks Soome. Seda aga üritati ära kaotada, karistusi karmistati jne. Hakati ähvardama karistusega ka pagejate varjajaid. Aja jooksul suurendati ka pastorite vastutust oma koguduse liikmeid paigal hoida.

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ärkamisaeg Eestis ja Juhan Liiv

kooli. 1893 aastal J.Liiv haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures , J.Liiv suri 1.detsember 1913. 4 ärkamisaeg Eestis (1860–1885) ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), s.o aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Termini tõi eesti keelde Garlieb Merkel , Eesti ajalookirjanduses juurdus termin 20. sajandi alguses Villem Reimani , Hans Kruusi ja mitme teise kaudu. Rahvusliku ärkamise ja uuestisünni mõiste on kasutusel ka rahvusvahelises ajalookirjanduses – seoses Euroopas (18. sajandi lõpp – 19. sajand) ja mujal maailmas (20. sajand) tugevnenud rahvusluse ilmingutega.

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti Kultuurilugu

kirikuriigi loomine ebaõnnestunud, koosnes nn. Vana-Liivimaa konföderatsioon viiest väikesest feodaalriigist: Ordule kuuluvad alad, Riia peapiiskopkonna valdused, Kuramaa piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Sachsenspiegel ­ Põhja-Saksa aadli õiguskoodeks, mis keskajal oli ka Liivimaa rüütliõiguse aluseks. Selle järgi oli talupoja kohuseks maksta vasallile maa eest renti. Vasallile antud läänis oli tal küll kohtuvõim, kuid talupoeg oli isiklikult vaba ja oma maa omanik. Talupoega puudutav töökohustus oli esialgu ainult kõiki ristituid hõlmav kohustus sooritada üldisi töid (hoida korras teed ja sillad, ehitada kirikuid, preestrielamuid ning linnuseid). Hilisel keskajal suurenes talupoegade kohustus mõisatele tööd teha, mis peatselt, kui levis sunnismaisus, viis talupoja mõisast täielikku sõltuvusse ja vasalli meelevalla alla.

Kultuurilood
66 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eesti ajalugu

· Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. · Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Kuna Napoleon vabastas pärisorjusest vallutatud alade talupojad, siis pidi Vene tsarism järeleandmisi tegema. Uus talurahvaseadus sai kinnituse 23. mail 1816 Eestimaal ja 26. märtsil 1819 Liivimaal. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. · Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. · Talupoeg pidi talus elamiseks mõisnikult maa rentima. · Talupoeg pidi teokohustusi täitma. · Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega. · Renditingimused määras mõisnik. · Talupoja liikumisvabadus oli piiratud. · Talupojad said endile perekonnanimed e. priinimed. · Nimed panid talupoegadele mõisnikud. · Levisid saksapärased perekonnanimed.

Kultuurilugu
17 allalaadimist
thumbnail
14
odt

EESTI AJALUGU uusaeg kuni tänapäev

Eesti rahva rahvusliku ärkamisele panid teadliku aluse meie esimesed kõrghariduse saanud mehed ­ Kristian Jaak Peterson üliõpilasena ning arstid Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (1839­1907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (1841­ 1882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilise ajalehe Sakala (ilmus aastatel 1878­1882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses.

Ajalugu
241 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Eesti Uusaeg

Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

ärkamisaja aegsest perioodist, kui eestikeelne perioodika saavutas järjepidevuse. "Sakala" tulekuga sai ajakirjandus sisuliselt rahvajuhiks, ehkki poliitilistel teemadel tegi ajakirjandus alles arglikke samme. Siiski oli tegemist kvalitatiivse muutusega, sest ajakirjandus muutus rahvaarutelude väljendamise ja seltsielu organiseerimise kohaks. Ajakirjandus sai Eestis poliitiliseks 20. sajandi alguses, kui Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts oma väljaannetes Postimees ja Teataja teineteisega vaieldes sisuliselt eestlaste autonoomiast hakkasid kõnelema. Siis muidugi Eesti Vabariigi aegne ajakirjandus, nõukogude perioodi ajakirjandus (mida annab omakorda perioodideks jagada) ja taasiseseisvunud Eesti ajakirjandus. Need etapid on juba korduma hakanud. Ajakirjanduse sisemisest arenguloogikast Eestis saab tuletada veelgi perioode. Ajakirjanduse hälliperioodiks nimetatakse aega, kui tehti esimeste eestikeelsete

Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

manifest. 1868-1876 ilmusid Juri Samarini raamatud ,,Okrainõ Rossii" (,,Venemaa piirialad"). 5. osas kritiseeriti Aleksander II Balti poliitikat, mis soodustavat separatismi. Kriitika sisu: Baltikumi talupojad polevat ikka veel õigeusklikud, jätkub eestlaste ja lätlaste saksastamine ja valitsus pole andnud talupoegadele majanduslikku tuge. Ärkamisaja üldiseloomustus Ärkamisaja periodiseering 1850. aastate lõpp ­ 1869, juhtiv tegelane J. W. Jannsen Sündmused: 1857 ,,Perno Postimees", Jannsen 1864 palvekirjaaktsioon (Mulgimaa talupojad esitavad keiser Aleksander II-le palvekirja, milles taotlevad eestlaste õiguste laiendamist) 1864 ,,Eesti Postimees", Jannsen 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1869 I Üldlaulupidu 1870-1877, juhtiv tegelane Jakob Hurt Sündmused: 3 1870 esimene eesti näitemäng ,,Saaremaa onupoeg" 1870 Eesti Põllumeeste Selts Tartus ja Pärnus

Kultuurilood
195 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides VanaPärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki 2.6 Reformatsioon e usupuhastus sai alguse 1517. a Saksamaal Wittenbergis, algatas Martin Luther Põhjused: oli suunatud kiriku varanduse vastu reformaatoritele ei meeldinud indulgentside müük leiti, et tõelise usu allikas on Piibel, mitte preestrite tõlgendused, kiriku organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline Reformatsioon Liivimaal: 1521. a ilmusid Riiasse esimesed evangeelsed jutlustajad 1523. a alustas Tartus tegevust Lutheri õpilane Herman Marsow, kes hiljem läks Tallinna linnad muutusid protestantlikeks, aga maa jäi katoliiklikuks ordumeister Plettenberg saatis Tallinnasse manitsuskirja vastuseks ordumeistri manitsuskirjale vallandus Tallinnas pildirüüste liikumine ­ 14. septembril 1524.

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

-se väe ülalpidamiseks, hiljem viina tegemiseks. 6. Hävinud oli enam kui pool rahvastikust, põllud olid sööti kasvanud, koduloomad hävinud, kirikud olid metsa kasvanud, toitu nappis, riided olid kehvad. Mõisate põllud hariti üles talupoegade tööjõu ja töövahenditega. Mõisnikul oli õigus otsustada talupoja elu ja surma üle. Maa kasutamiseks maksis -9- talupoeg koormisi. Teokoormise suurus oli seadustega määramata, talupoeg koos tema vallasvaraga kuulus mõisnikule. 7. Vennastekoguduse liikumine. 1720 a. oli valitsevaks usuvooluks Baltimaade kirikus pietism. Pietistid rõhutasid usulisele ,,ärkamisele", peeti moraliseerivaid jutlusi ebausu ja kombelanguse vastu, otsides neist kõigi hädade põhjust. 8. 1739 a. tõlkimise viis lõpuni Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle 9. Pärisorjus kaotati Eestis majandusliku olukorra halvenemise tõttu. Eesti talurahvas kuulutati küll

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700

deklaratsiooniga, kus tõdeti, et “talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikele” ja järelikult kuulub mõisnikule ka talupoja vara (talupoeg kui mõisniku rääkiv tööriist). Vaatamata raskele elule oli talupoegadele rahulik ja stabiilne aeg ja nagu sarnastele aegadele iseloomulik, kasvas rahvastik. Lisaks kõigele suurendas orjus muretut ja mugavat minnalaskmismeeleolu (mõisa köis, las lohiseb..). Enamike asjade eest pidi vastutama mõisnik ja talupoeg võis ainult isalikult mõisnikult „vitsu“ saada, kui mingi töö jäi tegemata. Sajandi lõpuks tõusis Eesti ala rahvaarv poole miljonini. Linnad & kunst 18.sajandil Põhjasõjas kannatasid paljud Eesti linnad - Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere ja Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Suurim linn oli Tallinn, kus 1800.a. elas 10000el. Kaubandus kiratses. Tallinna kaubaveomahud jäid kaugel alla Riia ja Peterburgi omadele.

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
13
doc

ÄRKAMISAEG

lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (1839­1907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (1841­1882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 1878­1882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses.

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
10
docx

EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED

Saaremaa moodustas omaette provintsi. Kogu pikal Vene impeeriumisse kuulumise perioodil püsis Eesti seisuslik olukord siiski täpselt samasugusena nagu enne. 18. sajandit on peetud ka feodaalse pärisorjusliku korra tippajaks, kuid see oli samal ajal ka selle lõpp-perioodiks. Talupoegade jaoks oli see väga rõhuv ja traagiline aeg. Talurahvarahutuste tõttu oli talurahvaküsimus siiski pidevalt päevakorras aadli maapäevadel. Aastal 1811 leiti, et targem oleks talupoeg pärisorjusest vabastada. Aastal 1816. anti välja Eestimaa talurahvaseadus, mille alusel pidi mõisnik talupoja pärisorjusest vabastama. Eesti talupojast said seega vabad mehed. 18. sajandil hakkasid kogu Euroopas levima valgustusaja ideed, Venemaal langeb see kokku Katariina II valitsusajaga. Vene linnaseadus nägi ette, et koole pidi olema kubermangu kõikides linnades ja suuremates alevikkudes. Leidus kaheklassilisi (alamrahvakoolid) ja neljaklassilisi (pea-rahvakoolid) koole

Kultuuriteadus
32 allalaadimist
thumbnail
106
docx

EESTI UUSAEG

maksudest, pole vaja enam mõisale tegu teha – mis oli aga meelevaldne oletus. Talurahva vastu toodi ca 10 000 sõjaväelast, kõige suuremad väljaastumised toimusid Räpinas – Räpina Puuaiasõda 1784 (talupojad olid lähedalasuvast aiast haaranud kaasa aiateibaid, vastuseis lõppes talupoegade lüüasaamisega ja 5 talupoega hukkus). Teine suurem väljaastumine toimus Karula kihelkonna kiriku juures, kus sai surma üks talupoeg, rahutustes osalesid ka naised, kes loopisid sõdureid kividega. Sõjaväe abiga rahutused suruti maha ja lisaks sellele tegi kubermanguvalitsus suulist propagandat, anti välja eraldi korraldus, mis kajastas pearaharahutusi. Vene-Rootsi sõda 1788-1790. Talurahvas ootas, et Rootsi kuningas tuleb ja kergendab rahva olukorda, rahva mälestustes oli eelnev Rootsi aeg saavutanud helge ajastu ilme. Pärast sõja lõppu Rootsi eliit ei leppinud Balti provintside kaotamisega, 1741-1743

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ajaloo konspekt

19. sajandi alguses sätestati 4-astmeline ühtluskool: maakondades ­ kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades ­ gümnaasium ja ülikool. Püsiv talurahvakoolide võrk hakkas kujunema pärast talurahva seaduste koostamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldusele. 19.saj hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. 19.saj oli valitsevaks ilmalik kirjandus. (selle peamiseks levitajaks kalendrid) Püsivale eestikeelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes 1857.a hakkas toimetama Perno Postimeest.(Ühtne kirjakeele võidulepääs) 19.saj säilitas luteri usk algselt oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.a oli ülevenemaaline kirikuseadus, millega luteri usk kaotas oma senise positsiooni. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks keskvalitsuse poolt lubatud usulahk. Ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk. (hoogustus vennasteliikumine; Maltsveti liikumine- Juhan Leinberg) Pilet 6

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Lembitu ja Kaupo langesid. Olles veendunud, et ainult saksa ristisõdijatest eestlaste alistamiseks ei piisa, pöördus piiskop Albert abi saamiseks Taani kuninga Waldemar II poole. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga. Kuigi rävalased ja harjulased tõid algul kuningale kingitusi, oli eestlastel kolme päevaga sõjavägi koos ja puhkes lahing, kus taanlased suurte raskustega lõpuks võidu saavutasid. Legendi kohaselt päästis neid taevast kukkunud lipp - Danebrog. (tänaseni Taani riigilipp). Lahingukohale rajasid taanlased hiljem tugeva kivilinnuse Tallinna (Tallinn = Taani linn). Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi. VABADUSVÕITLUSE LÕPPJÄRK (1222-1227) MVV kolmas ja viimane periood algas 1222

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Raad oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas. *sündik- õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu. *bürgermeister- kuulusid rae koosseisu ja olid juhatuses(raesse kuulus neid 4) *linnafoogt- maahärra *gild-suurem käsitööliste organisatsioon(Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild) *tsunft-väiksem käsitööliste organisatsioon *skraa- tsunfti põhikiri *tsunftijänes- tsunfti välised käsitöölised *teravili- olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. *sool- Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. *agul- eeslinn, kus elas vaesem rahvas. *seek- linnast eemal asuv hopidal. *Johann von Üxküll- Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

soodustamiseks, kaitsti linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kanti hoolt kirikute ja koolide eest, korraldati vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Kõrgeim kohtuvõim linnas. Sündik - õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu. Bürgermeister - kuulusid rae koosseisu ja olid juhatu-ses(raesse kuulus neid 4). Linnafoogt ­ maahärra. Gild -suurem käsitööliste organisat-sioon(Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild). Tsunft - väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa - tsunfti põhikiri. Tsunftijänes - tsunfti välised käsitöölised. Teravili - olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. Sool - Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. Agul - eeslinn, kus elas vaesem rahvas. Seek - linnast eemal asuv hospidal. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ära

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Maapäev ­ kokkusaamine, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased: sakslased, venelased, rootslased Talurahva kihistumine ­ jaguneti jõukuse ja positsiooni järgi kihtidesse Adratalupoeg ­ kõige arvukam, pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalg ­ talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise ääremaale, pisike talu, halb maa Vabatalupoeg ­ olid end koormistest raha eest lahti ostnud Maavaba talupoeg ­ ülik, kes sai talu läänikirja alusel, talupoja kohustusi ei täitnud Vabadik ­ maata talupoeg, et ära elada pidi end palkama sulaseks või toatüdrukuks Trääl ­ sõjavang või põgenik 1343. 23.aprill ­ Jüriöö ülestõus. Põletati mõisaid ja kirikuid. Eestlased tundsid, et neid jäeti kõrvale oma maa saatuse otsustamisest, ei oldud kunagi unustatud muistset vabadust, soov see taastada. Algas Padise kloostri vallutamisega. Toimus Harjumaal, Läänemaal ja

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
20
docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

Itaalia ajaloo tähtsaimaid riike -Munklus- usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel. -Kloostrid- kloostreid hakkas rajama Karl Suur -Linnad-Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. 9. sajandil hakkas Euroopa muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Linnad kasvasid järk­järgult. 13. saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama -Bütsants e. Ida-Rooma, tekkis aastal 395-1453, kui Rooma impeerium jagunes Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Riigikeeleks sai kreeka keel. Võim kuulus keisrile. Elanikkond koosnes kreeklastest. Ühiskond oli hiearhiline. 1453 aasta mais vallutas türgi konstantinoopolise ja bütsants lõppes

Ajalugu
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun