.............................7 2.5Infotöötajana töötamine................................................................................................8 2.6Töötamine letiteenindajana...........................................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin Maxima Eesti OÜ (nimi) kaupluse. Minu praktika juhendajaks oli kaupluse juhataja (nimi). Praktika kestvuseks oli 400 akadeemilist tundi. Valiku tegin lähtudes elukohast ja suurima võimaliku praktilise kogemuse saamisest. Firma võimaldas mul endal luua oma töögraafiku, et koolitöö kannatada ei saaks. Praktika algas 12. märtsil 2014 ja kestis kuni 28. maini 2014 (12 nädalat). Eesmärgiks oli süvendada ja kinnistada teooriatundides omandatud teadmisi ja oskusi;
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik
21 Maxima Baltimaade suurim jaemüügivõrk sai alguse ülikooliaegsete sõprade ettevõtmisest 1992.aastall,kui avati esimesed kolm kauplust Leedus Vilniuses.Alates sellest ajast lisandus igal aastal kümneid uusi kauplusi.Eriti kiire oli aeg Leedus 90.- aastate lõpul,kuid hõivati turuliidri positsioon Leedus.Eesmärgiks oli avada kauplus kõikjal,kus tarnijate arv küünib 10 000 inimeseni.Praeguseks kuulub Maxima kauplusketile Leedus üle 230 kaupluse nind keti turuosa küünib 36 protsendini. Lätis ja Eestis avas Maxima oma esimesed kauplused T-Marketi kaubamärgi all 2001.aastal.Lõunanaabrite juures saavutati turuliidri positsioon juba paari aastaga.hetkel on Maximal Lätis ligi 130 kauplust.Pärast jaekettide kesko ja Rimi ühinemist pllakse turul 21-protsendilise turuosaga teisel kohal. Eestis hakkas Maxima kaupluskett kiiresti leienema 2004.aastal.Tänaseks on Maximal
2.1 Töövõtuleping Töövõtuleping on koostatud sõlmimaks seda füüsilise isikuga. Selle lepingu järgi teeb tööd füüsiline eraisik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja. Talle tehtavatelt maksetelt kohustub tellija kinni pidama kohustuslikud maksud ja maksed ning sotsiaalmaksu. (EAS, s.a.) OÜ Tühjad Pihud on elektroonika toodete maaletooja ja edasimüüja. Töövõtuleping sõlmitakse füüsilise isikuga Anti Müügimees, et saavutada kindel eesmärk. Eesmärk on kaupluses toodete tutvustamine klientidele, selgitades kuidas elektroonika tooteid kasutatakse ning miks peaks just antud toodet eelistama. Lisa kohustusena kaupluse töötajate koolitamine ja info jagamine. Töövõtuleping on koostatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koduleheküljel oleva näidise töövõtuleping füüsilise isikuga dokumendinäidise alusel. 2.2 Müügileping Koostatud on müügitingimused ühele e-kauplusele tulenevalt Eesti Vabariigis
SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................3 1. TOIDUAINED 1.1 Estover 1.2 Veski Mati 1.3 Tere 1.4 Viru Rand 1.5 Saku Õlletehas 1.6 Kalev 2. TÖÖSTUSKAUBAD 2.1 Orto Puhas Limpa 2.2 Orto Puhas kodu Sanit-M 2.3 Mayeri Pesugeel Sensitive 2.4 Suva Etno 3. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Kauplemine on toiminud juba sajandeid.Algselt vahetasin inmesed kaupu teiste kaupade vastu ja hiljem võeti kasutusele juba maksevahendid. Kui preagusel ajal kaupluses singi vaadata on valik nii suur ,et paneb algselt mõtlema ,mida valida.Sama toodet pakutakse mitmelt erinevalt tootjalt ja maailma erinevatest paikadest. Minu suureks üllatuseks oli liikudes kaupluses ringi ja uurides pakendeid ,et väga paljud toiduained on vaatamata tema pakendil näidatud Eesti päritolule toodetud hoopiski Läti ,Leedu või Tsehhis. Oma valiku toodete osas tegi enamjaolt nende toodete hulgast,mida igapäevaslt ise kasutan
2.6 Küpsetatud lihatooted........................................................................................16 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote.................................................................................16 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal....................................................17 2.3.1 Turu Kaubamaja................................................................................................18 2.3.2 Rakvere Maxima................................................................................................21 3 LIHA...............................................................................................................................22 3.1 Liha märgistamine....................................................................................................23 3.2 Liha koostis..............................................................................................................24 3
E-L 9:00-22:30; P 9:00-19:30 Parkimistasu: Esimene tund parkimist on tasuta, teine tund maksab 10 krooni ja iga järgnev tund 20 krooni. Tartu Kaubamaja parkimismajas parkimine Tänaval parkimine Parkimistsoon B E-R 8:00-18:00 parkimistasu 10 krooni/tund. Mobiilparkimine Parklad on mugavad, et saab ostukäruga tuua kaubad otse autosse, et ei pea kandma raskeid pakke või kotte autoni. Ning parklad muudavad Kaubamaja külastamise aastaringselt mugavaks ja meeldivaks. 2.4. Kaupluses müüdavate kaupade sortiment Kopli Õpperestoran Õpperestoranis tegelesime peamiselt toitlustusega. Müüsime külma- ja sooja toitu. Lisaks sellele müüsime veel saiakesi, kooke, küpsiseid. Ja ka tellimuse peale müüsime kringelid ja torte. Jookidest, aga pakkusime karastusjooke, kohvi, teed, mahla, piima ja keefiri. Tartu Kaubamaja Kaubamaja müüdavate kaupade sortiment on suure ja väga laialdase valikuga. Suure
1 (lahkunud töötaja) : 14 (keskmine töötajate arv) x 100 = 7,14% 2.2. Info liikumine. Infosüsteem toimib väga erinevalt: posti-, meili-, telefoniteel ja suusõnaliselt. Kohvik pakub väga erinevaid teenuseid. Kui klient tahab reserveerida kohvikut või saada mingeid muud teenuseid, ühendatakse kohviku juhatajaga, kes koordineerib kogu kohviku tööd. Kohviku kohta info on olemas Paide Kultuurikeskuse koduleheküljel. Kuna kohvik on eksisteerinud pikka aega, siis on ta kogunud endale üprsiki suure klientuuri. Kohviku teenustega rahulolevad kliendid levitavad positiivseid muljeid ka oma tuttavate ning sõprade seas ning kohvikule toob see omakorda uusi kliente. Kui 2010. aastal avati Sõõrikukohvik, siis oli kohalik ajaleht Järva Teataja ise huvitatud sellest, et saaks lehte panna värske informatsiooni uue kohviku kohta Paide linnas, see oli sõõrikukohvikule suurepärane reklaam, kuna meelitas kohale väga palju inimesi.
aru, mida on postkastile kirjutatud. Kurvaks teeb see, et inimesed ei teadvusta enesele, et kataloogi kaup ei ole kaugeltki nii soodne ja moodne ja kvaliteetne, kui reklaamitakse. Inimene momendil jälgib hinda ja 3 siis ollakse hädas, et tegelikkuse asemel, mida klantspilt lubas, saadakse hoopis pahna. Linnapildis on huvitav jälgida Säästumarketi ning Maxima kaupluste juures inimesi, kes kõnnivad riiulite vahel, reklaamileht näpus ja pominal arvutavad, kas see on nüüd paar krooni odavam, kui siin või seal. Lootes sellele, et maailm on jõudsas arenemises, siis on ka lootust, et inimesed hakkavad tasapisi ka vaatama, mid tegelikult tasub osta ning mida mitte. Kuna rõhutakse väga sellele, et hoidkem loodust, ärgem reostagem ning saastagem seda, siis võik ju lõpetada ka reklaamilehtede trükkimise. Kui vaadata natukenegi meie
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA aruanne õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus. Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teen
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Kristel Kaseleht ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine..........................................................
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
EESTI TÖÖTUKASSA FIE Jaanus Saarelaht ÄRIPLAAN Kanafarmi asutamine Koostaja: JAANUS SAARELAHT Paide 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Käesolev äriplaan on koostatud FIE Jaanus Saarelahe Kanafarmi asutamiseks. Kanafarmi põhilisteks tegevusaladeks on munade tootmine . Alates 4. aastast on plaan üle minna täielikult mahepõllundusele. FIE Jaanus Saarelaht näeb oma toodangu realiseerimise sihtturuna peamiselt Järva maakonda, alates 3. aastast ka kogu Eestit läbi mahekaupluste . Praegu on Eestis munade nõudlus suurem kui tootmine. Turundus strateegiliseks eesmärgiks on jõuda lähemale lõpptarbijale. Ettevõtte suurimaks kuluartikliks on kanade söödakulu. Kokkuvõtvalt kõigist alljärgnevatest alapunktidest. Kokkuvõte peaks olema vähemalt 1 lk. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi FFIE Jaanus Saarelaht Aadress Vä�
hea. Selleteda, kuidas me saame ilma nendeta. Rohkem kui 40 riigis on vastu võetud seadused, mis on seotud kilekottide kasutamise piiramistega. Austraalias õhukesed kilekotid on keelatud. Lõuna - Austraalias viidi läbi küsitlus kilekottide tarbimise teemal, kus uuriti inimeste suhtumist kilekottidesse üldiselt ja inimeste harjumusi seoses kilekottide kasutamisega. Uuringu tulemusena selgus, et ligi 80% rahvastikust olid kilekottide keelustamise poolt ning 4 % ütlesid, et käivad kaupluses oma kotiga. (Maria Dolgopolova, 2014) 4 https://et.wikipedia.org/wiki/Maksud 6 Argentiinas 2012.aastal oli võetud vastu kilekottide keelamise seadus, aga see jõustub järk- järgult. Alguses inimesed ei saanud enam kilekotte apteekides, kioskides ja väikestes kauplustes. Pärast seda, kauplused hakkasid pakkuma klientidele loodussõbralikke kotte või väikseid auhindu, nendele, kes tuli oma kilekotiga
....................................................................................37 6.4.2 Tellimiskiri...................................................................................................39 6.4.3 Võlanõue ......................................................................................................41 6.4.4 Vabanduskiri ................................................................................................45 6.4.5 Pretensioon...................................................................................................47 6.4.6 Volikiri.........................................................................................................49 6.4.7 Garantiikiri...................................................................................................51 6.4.8 Tänukiri.......................................................................................................
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
website of the Consumer Protection Board that includes an abundant selection of links. The information on emulsions and cream types mostly originates from the “Kosmeetiline keemia” electronic textbook prepared by L. Simisker for beauticians. Information on harmful substances originates from various blogs and websites devoted to natural cosmetics. The surveymonkey.com website has been used to conduct the questionnaire and the selection of creams is based on the face creams sold at the Selver, Maxima and Rimi supermarkets. The research has revealed that the percentage of daily users of face cream is quite high – 62%. However, most of the users do not examine the ingredients, but rather trust the recognition of the brand. At the same time, 84.38% of the users have found that they choose a product with natural ingredients with a higher probability than five years ago and exactly 50% have responded that the marketing statement “natural composition” or “eco-product” rather affects
Teenusmajanduse instituut JUHTIMISE PRAKTIKA ARUANNE Praktika aruanne Õppeaine: Juhtimine Mõdriku SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................4 1 ettevõtte üldtutvustus...................................................................................................5 1.1 Turundusstrateegia ja arengukava........................................................................5 2 organisatsiooni struktuur.............................................................................................7 2.1 Struktuuri liigendus ja disain................................................................................8 3 juhi tööga tutvumine....................................................................................................9 3.1 Juhi päeva pildistus......................................................................
fooliumid ja kiled, majapidamispaberid, toiduvalmistamise nõud, grillid ja grilltarvikud, ühekordsed grillikaubad, köögitarvete hoidjad 2.4.1.2 Söömine ja joomine 2.4.1.2.1 Taldrikud ja supikausid, tassid, serveerimiskausid, vaagnad, joogiklaasid, veiniklaasid, shampuseklaasid, napsu- ja kokteiliklaasid, noad, kahvlid ja lusikad, serveerimisriistad, peokaubad, ühekordsed nõud, salvrätikud 2.4.1.3 Säilitamine 2.4.1.3.1 Kuivainepurgid, plastikkarbid, termosed ja presskannud 2.4.1.4 Köögitehnika 2.4.1.4.1 Kombainid ja lõikurid, mikserid, rösterid ja võileivagrillid, veekeetjad ja kohvimasinad, elektrilised toiduvalmistamisseadmed, ahjud ja mikrolaineahjud 2.4
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted.........................................................................................11 3Turundustegevus........................................................................................14 4Logistiline tegevus.................................................................................
S. läks ettenähtud ajal kauplusesse tööle, esimesel päeval tehti S.-ile 1,5 tundi kestnud väljaõpe (mis hõlmas nii töövõtete kui ohutusnõuete tutvustamist) ning talle anti Y-i logoga tööriietus. S. töötas supermarketis 10-tunnistes vahetustes graafiku alusel kokku 70 tundi ning sai töö lõppemisel veebplatvormilt tasu 340 eurot, millest arvas veebiplatvorm maha riiklikud maksud, olles kandnud S.-i enne töösuhte algust töötamise registrisse. S.-il sujus töö kaupluses väga hästi (ka Y andis veebiplatvormis S.-i töö kvaliteedile kõrge hinnangu), ta klappis kolleegidega, kuid leidis, et on teinud tasustamata ületunde. S. võttis ühendust veebiplatvormi pidajaga ja ütles, et tema ja veebiplatvormi vahel on tekkinud töölepinguline suhe, ta nõudis veebiplatvormilt uuesti tööd kaubanduses ning varasemalt tehtud ületundide tasustamist. Veebiplatvormi pidaja selgitas S.-ile, tema ei ole S.-ile tööandjaks, X on
langetab müügitulu. Peamine probleem ehk kaupluste madal käive võib tulevikus viia selleni, et The Body Shop Eesti kõige vähem tulutoovad kauplused suletakse. Madala käibega poodide ülalpidamise tulemusena muutub kaupluste laoseis ebaefektiivseks, mis tähendab, et poes on oluliselt rohkem kaupa kui suudetakse müüa, halvemal juhul viib see kauba riknemiseni. Liiga suure laoseisu ebaefektiivsuse tõttu võivad ettevõtte juhid vähendada oluliselt ka tootevalikut vastavas kaupluses. Kaubavaliku vähendamine mingis kaupluses võib aga viia alla kliendirahulolu, kes on harjunud oma oste selles esinduses tegema. Väike kaupluse käive viitab omakorda probleemile, et vastava kaupluse töötajatele pole võimalik maksta konkurentsivõimelist palka, mis annab eeldused personalivoolavuse suurenemisele. Eesmärgipuu keskseks aspektiks seati The Body Shop Eesti esinduskaupluste müügikäibe kasvatamine (vt Lisa 2). Eesmärgipuu puhul on toodud välja alampõhjused,
Kui on olemas ametikoha kohta Statistikaameti andmed millist töötasu tavaliselt sellisel ametikohal makstakse, seda saab nt aluseks võtta. OÜ tüüpleping või teiste töötajate lepingud ei ole piisav tõend. Kohus peab hindama, mis on sellistel asjaoludel õige töötasu, igal isikul võib olla erinev leping. Kummagi poole tõendid pole piisavad, töötaja peab § 29 lg 2 alusel rohkem tõendeid esitama. 6. S. töötas Pärnus OÜ-le kuuluvas sporditarvete kaupluses müüjana. OÜ-l olid lisaks Pärnu kauplusele ettevõtted ka Haapsalus, Viljandis ja Tartus. Kaks nädalat pärast S.-i tööle asumist esitas tööandja talle töölepingu projekti, kus S.-i töö tegemise kohaks oli märgitud Eesti Vabariik. S. juhtis tööandja tähelepanu sellele, et tema töötamiskohaks peaks olema märgitud Pärnu, kuid tööandja selgitas seepeale, et niimoodi on OÜ-s kogu aeg töö tegemise kohas
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
kui tulnukrahvastiku suurim koondumispunkt. Seal paiknevad kõik Eesti juhtivad riigi- ja kultuuriasutused, enamik kõrgkoole ja muid paremaid koole, tähtsamad tööstusettevõtted ja pangad või vähemalt nende peakontorid, Tallinna sadamad ja autoveonduse ettevõtted on Eesti suurimad, seal asub Eesti ainus rahvusvaheline lennujaam jne. Tallinn on ka Eesti peamine turismipiirkond, Tallinna vanalinn on võetud UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja. Nagu öeldud, on Tallinn moodustanud enda ümber suure linnastu. Üha uued ja uued asulad tõmmati igapäevasesse koostöösse Tallinnaga. Lihtsaim viis selleks oli osa rahvastiku töölkäimine Tallinnas, millega seoses kasvas tunduvalt ka muude asjade ajamine Tallinnas, mitte koduasulas. Mõned Harjumaa ja seejärel ka Raplamaa ettevõtted muutusid Tallinna firmade osakondadeks, said Tallinnast investeeringuid, ideid ja ülesandeid, valmistades toodangut, mida Tallinnas endas oli ebamugav teha
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
Koolinimi INTERNETI ARENG EESTIS JA MUJAL MAAILMAS Uurimistöö Koostaja '''''''''''''' 11.Klass Juhendaja '''''''''''''' Asukoht 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Interneti ajalugu ja kasutatavus..............................................................................................4 Interneti etapiline areng..........................................................................................................6 Veebibrauser...........................................................................................................................8 E-mail................................................................................................................................... 13 Interne
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
turundusalternatiivide leidmisega. Suureks riskiks on ka tööjõu voolavus ja tooraine kättesaadavus. Ettevõtte tasuvusaeg saabub 1,2 aasta pärast, mis on positiivne aeg. Tasuvuspunkt saabub, kui ettevõte on teenindanud 4214 klienti, et investeeringu kulud katta ja jõuda 0-punkti Antud äriplaan on vajalik ettevõtte tulemuslikuks arendamiseks ja see võimaldab ettevõttel paremini aru saada investeeringuga seonduvatest riskidest ning võimalustest. Äriplaanis vajamineva info on kogunud ja arengustrateegia sõnastanud ettevõtte juhtkond. 5 Üldised andmed Ettevõtte nimetus: Toor- ja mahetoidukohvik Mahedik Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Aadress: Lossi 5, Kuressaare 93816, Kuressaare Asutamise aeg: 16.11.2014 Telefon: 56639700 E-mail: [email protected] Omanikud: xxxx Osakapital: 2500€ Tegevusvaldkond: Toitlustusteenindus Tegevuspiirkond: Saare maakond 6 1. Äriidee
Subjektid füüsiline isik ja stocmann Õigussuhe puudub. II subjektid AS stockmann ja Viktor Objektid:raha ja toiduained Subjektide kontorll:+ Õigusuhe: viktor paned kassa letile asjad ja tasub müüjale, ja saab kauba. Abstraktsioonikontroll: Kaudse tahteavaldusega kokkulepe oli olemas. Valdus üle antud, olemas. Valdus on öeldud vaid kanamunade suhtes. Vähemalt kanamunade omanik on Viktor. Munad katki- lepingu mittekohane täitmine.Kanamunade omanik on viktor, muu kauba suhtes pole teada v on stockmann omanik. 271. Kuidas tehingut võib teha? Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
