sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1791 võeti vastu põhiseadus ja valiti Seadusandlik kogu Suuremaid muutusi ja kuningavõimu kaotamist soovivad poliitikud koondusid Jakobiinide klubisse, mida juhtis jurist M. Robespierre Revolutsioonisõjad: Aadlikud põgenesid revolutsiooni eest välismaale> taotlesid abi ,,pööbli omavoli" vastu 1792 kujunes Preisi ja Austril lii Prantsusmaa vastu >Zirondiinide valitsus kuulutas sõja
Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. 1789. aastal: · tagandati vanad võimuorganid o asemele munitsipaliteedid · kaotati aadli eesõigused · kaotati kirikukümnis · võõrandati kirikumaad · riik võttis kirikult üle inimeste sünni, abielu ja surma registreerimise 1790. aastal: · kaotati aadliseisus ning keelati aadlivappide ja tiitlite kasutamine · kaotati tollid · viidi läbi administratiivreform (riik jaotati departemangudeks, need distriktideks, nood kantoniteks) 1791
· Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale · Kaotati ilma väljaostuta feodaalide isiklikud ees- õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26. august 1789. aastal võttis Asutav kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" ; · 1790. aastal viidi läbi administratiivreform; · 1791
3) Prantsuse valimisvorm oli vanamoodne absoluutne monarhia. Kritiseeriti valgustusajastut. Prantsusmaa seisused enne revolutsiooni Vaimulikud I seisus. Aadlikud, mantliaadel II seisus. käsitöömeistrid, sellid töölised, teenijad. Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast. Töötatakse välja Prantsuse põhiseadus e. konstitutsioon Moodustati Prantsuse rahvuslik sõjavägi Rahvuskonvent Zirondiinid pooldasid vabariiki Montanjaarid ettevõtluse vabadus Miks hukati kuningas? Sest tal olid salasepitsused revolutsiooni vastu
Revolutsiooni algus. Asutav Kogu Generaalstaadide istungid algasid Versailles lossis 5.mail 1789. 17.juunil kuulutas kolmanda seisuse esindus end abt Sieyesi ettepanekul Rahvuskoguks; ühinesid kas teie seisuste esindajad; Asutav kogu, millega rõhutati soovi luua uus kord; kui 12 juuli saadi teade et kuningas on vallandanud neckeri , tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust; rahvas hakkas mässama; Rahvuskaart; bastille kindlus lammutati; Kuningas jäi troonile;munitsipaliteedid; pariisi kommuun; absolutism lõppes Refromidelt konstitutsioonilisele monarhiale Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon-Seitsmekümmnest punktist koosnev deklaratsioon; garanteeris põhilised inimõigused: õiguse vabadusele,omandile, julgeolekule ja vastupanule; omand on püha ja puutumatu; Administratiivreform; likvideeriti vanad kohtud, uue süsteemi alglüliks kujunes rahukohus; kaotati ka aadliseisus; Le Chapelier' seadus- keelati streigid ja töölisühingud; Prantsuse
Konstitutsioon- riigi põhikord, võimu funktsioneerimise üldine korraldus ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi riigis sõltumata sellest, kas need on põhiseadusega sätestatud Kontinentaalblokaad-majandusblokaad, mille kohaselt lõpetatakse mingi riigiiga kaubandussuhted, püüe eraldada muust maailmast Küree-külavaimliku nimetus Montanjaarid-Mäe rühmitus, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Rühmitus, mis mood. 1791 a Seadusandlik kogu, rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. Munitsipaliteedid- rahva poolt välja valitud haldusorganid, kes asendasid üle maa tagandatud vanaid ametnikke. Pariisi Kommuun- Pariisi omavalitsus, mis püüdis kaasa rääkida ka üldpoliitiliste küsimuste otsustamisel. Patriotism-isamaa-armastus Prefekt-maakonnaülem Rahvapäästekomitee- 12 liikmest koosnev diktatuuri tähtsaim osa Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskogu- kolmanda seisuse esindus, kes muutis oma nime 17. juunil abt Sieye'si ettepanekul.
(kokku riigis 83). 3. septembril 1791 võetakse vastu konstitutsioon, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Nüüd pisut ajas tagasi. 13. juulil 1789 kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus (hullem peksmine ja lakkumine). Veel samal päeval loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart. 14. juulil 1789 vallutati Bastille' kindlusvangla, kuningavõimu viimane tugipunkt on langenud. Moodustatakse kohalikud haldusorganid munitsipaliteedid, millest tähtsam oli Pariisi Kommuun. 21. juunil 1791 üritab Prantsusmaalt põgeneda kuningas Louis XVI, kuid ebaõnnestunult (mõnus koba). Pärast põhiseaduse vastuvõtmist läks Asutav Kogu laiali. Järgmise seadusandliku võimuorganina tuli kokku Seadusandlik Kogu (koos 1. oktoober 1791 21. september 1792), mille koosoleku ajal oli Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Kuna vastavalt põhiseadusele ei saanud
Sel eesmärgil on kohalikel valijatel vähemalt kolm häält; mõnedes liidumaades on valijatel selline arv hääli, mis vastab jaotatavate kohtade arvule jne. 8. Leedu Vabariik (kõnes: Leedu) Pindala: 65 200 km² Rahvaarv: 3 374 000 (2007) Pealinn: Vilnius Riigivalitsemise vorm: parlamentaarne vabariik Riiklik korraldus: unitaarriik, jaotub 10 maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunevad ca 60 munitsipalitee-diks (savivaldyb, sh rajoonid e rajonas ja linnad e miestas). Munitsipaliteedid jagunevad enam kui 500 madalaima taseme omavalitsusteks seninija, mis võivad hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa. Leedus on kahetasandiline omavalitsussüsteem. Konstitutsiooniline alus- Maakonda juhib meie mõistes maavanem (ing governor, Apskrities virsininko), maakond on avalik- õiguslik juriidiline isik ja riigi regionaalne tasand. Administratsioon on elualade kaupa struktureeritud maavalitsus. Maavanem teostab järelevalvet KOV-de üle
annaabi.ee 
