JAKOBIINID Referaat 1793. aasta kevadel pingestus Prantsusmaal sisepoliitiline olukord. Riigi lääneosas Vendees vallandus rojalistide ehk kuningavõimu pooldajate mäss. 1793. aasta märtsil loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee. See pidi tagama riigi kaitse. Danton sai Rahvapäästekomitee juhiks. Prantsusmaal süvenes rahulolematus zirondiinide valitsemise pärast. Kasvas poolehoid jakobiinidele. Jakobiinid kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast zirondiinidele vastu astuma. 1793. aasta mai lõpust juuni alguseni toimus rahvaülestõusu, mille tagajärjel kukutati zirondiindid võimult. Jakobiinide kätte läks võim. Jakobiinid tulid võimule keerulises sise- ja välispoliitilises olukorras
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning ...
peale põhiseaduse vastuvõtmist tuli seadusandlik kogu - jagunes kaheks, kuninga vastased, revolutsiooni õhutajad-jakobiinid . kuninga pooldajad, tahtsid et revolutsioon lõpeks-zirondiinid , erapooletud ehk soo 1792 -louis XVI ja ta naine vangistati- temast sai Louis Capet. peale kuninga kukutamist -rahvuskonvent -koostada uus põhiseadus 22. sept.1792 - prantsusmaa vabariigiks 21 jaanuar 1793 - Louis XVI hukkamine . Jakobiinid võimul . Rojalistide mäss , moodustati rahvapäästekomitee Vägivalladiktatuur- jakobiinid tapeti kõik vabariigi vastased, kuninga pooldajad rahvapäästekomitee eesootsas sallimatu robespierre-1794 hukatakse, sest rahvas ei taha enam vägivallatsemist,sellega diktatuur kukutati Revolutsiooni taandumine 1795-seadusandlik korpus-koosnes alamkojast ja ülemkojast seadusandlik korpus valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi
seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu · 1792. a kuningavõim kukutati ja kuulutati vabariik Jakobiinid võimul · 21.jaanuar 1793 hukati kuningas giljotiini all · Selle tõttu vallandus rojalistide mäss · Märts 1793 loodi Rahvapäästekomitee · 31.mai-2. juuni 1793 kestnud ülestõusu tagajärjel läks riigivõim jakobiinide kätte Suur terror · Revolutsiooni saab päästa vaid tugeva vägivallavõimuga-jakobiinid kehtestasid diktatuuri · 1793. juuli tapeti Jean Paul Marat(revolutsiooni üks poulaarsemaid juhte) · Ohjad läksid Rahvapäästekomitee kätte, juhiks Robespierre · Hukati kõik, kes ei ole tõestanud revolutsioonile ustavust (üle 50 000 ohvri)
Konvendi esimesel istungil kaotati kuningavõim. Louis Capet ( Louis XVI) anti kohtu alla tema ilmsiks tulnud salasepitsuste tõttu revolutsiooni vastu. Talle määrati surmanuhtlus. Louis XVI hukati 21. jaanuar 1793. Konvendi vasakus tiivas olid montanjaarid, kelle juhiks Robespierre. Tekkisid jakobiinid. Toitlusraskuste olukorras kehtestas Konvent 1793 vilja, jahu ja leiva maksimumhinna. Jakobiinide diktatuur 1792 lõi Konvent erakorralise võimuorgani Rahvapäästekomitee, kus olid jakobiinid. Rahva kaasatõmbamiseks viisid jakobiinid läbi olulisi reforme: Kogukonna ühismaade jagamine vastavalt perekonna suurusele Kõigi feodaalkohustuste kaotamine Maksimumhinnad kõigile toiduainetele ja laiatarbekaupadele 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast. Rahvapäästekomitees juhtiv roll Robespierrel. Kui tapeti revolutsiooni üks juhte , Jean paul Marat, läksid jakobiinid üle terrorile. Vähimagi
lahingut olevad viimased 100 päeva, mil napoleon oli veel võimul.Napoleoni vastased koalitsioonid- Inglismaa,hispaania,portugali, vene, preisimaa ja rootsi riigide poolt moodustatud armee, seismaks napoleoni vastu.restauratsioon- varasema poliitilise korra taastamine II Isikud Louis XVI- prantsuse kuningas, kes valitses prantsusmaal enne revolutsiooni, ta hukutati 1793 aastal. Robespierre- jakobiinide radikaalse suuna esindaja, rahvapäästekomitee juht pärast marati hukkamist Danton- jakobiinide radikaalse suuna esindaja, rahvapäästekomitee juht Marat- jakobiinide suuna tähtsamaid esindajaid ning ka üks populaarsemaid revolutsiooni juhte. Napoleon- 1799 aastal võtab ta prantsusmaal võimu üle, tegi prantsusmaal ümberkorraldusi, pidas sõdu, suurim sõda oli Venemaa vastu Josephine- napoleoni Bonabarte abikaasa Maria- Luise- teine napoleoni abikaasa, oli austria keisri tütar
Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule? Kuidas nimetati uut valitsust? 14. Millal ja miks algasid revolutsioonilised sõjad? Kelle vahel? Mis need on
terror, emigrantide maade müük, kogukonna maade jagamine(kasutati loomade karjamaaks) 1794- Rahvapäästekomitee võim kuulus Vabariik loodi uus 1799 ning seejärel uusrikastele (direktoorium) rahvaesindus; kiriku Seadusandlik Korpus lahutamine riigist Viiesajanõukogu (kirik majandas ennast (alamkoda) ja ise, kirikul ja
3. Dekabristide ülestõus Venemaal 4. Viini kongress 5. Vabariigi väljakuulutamine Prantsusmaal 6. Aleksander I valitsemisaeg 7. Napoleoni sõjad 8. Napoleoni lõplik troonist loobumine ... 1801-1825 ... 1814-1815 ... 1804 ... 1815 ... 1789-1799 ... 1825 ... 1792 1800 1820 1840 9. Kes need olid? Vali sulgudest õige nimi. (7p.) · Jakobiinide diktatuuri üks teostajaid, Rahvapäästekomitee juht- · Prantsuse vabariigi esimene konsul- · Inglise-Hispaania ühendlaevastiku juht Trafalgari lahingus- · Vene vägede ülemjuhataja Napoleoni Venemaa-sõjakäigu ajal- · Prantsusmaa välisminister Viini kongressi ajal- · Austria välisminister, Viini kongressi peamisi organiseerijaid- · Inglismaa välispoliitika kauaaegne juht, 1855-1865 ka peaminister- (Palmerston, Talleyrand, Nelson, Robespierre, Metternich, Kutuzov, Napoleon)
millega vallutati kuningavõim ning kuningas pandi vangi. Uueks riigi esindusorganiks sai Rahvuskonvent, mille ülesandeks oli koostada riigile uus põhiseadus. 22. september 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Peale vabariigi väljakuulutamist hakkasid äärmuslased pingeid jälle revolutsiooni jätkamise teemal üles kruvima. Ühed pooldasid revolutsiooni jätku, teised mitte. Sisepoliitiliste pingete tõttu loodi probleemide lahendamiseks Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Olenemata sellest rahulolematus riigis aina kasvas ja eriti seda zirondiinide ja jakobiinide vahel. Jakobiinid tegid aga tõsist tööd rahva ässitamisel oma vastaste vastu ning seejärel nad ka võimult eemaldati ja poliitilise elu juhiks said jakobiinid. Keeruliste olude tõttu riigis moodustati uus põhiseadus, mille kohaselt pidi Prantsusmaast saama jagamatu vabariik. See jäi aga vastu võtmata, sest revolutsiooni päästmisega oli tol
Rahvuskonvent e I Vabariik: 17921795 22 september 1792 kuulutati Prantsusmaa Rahvuskonvendi poolt vabariigiks. Kuningas tapeti. Vabariigi raskused, mis põhjustasid zirondiinide populaarsuse languse: lüüsaamine sõjatandril, paberraha juurdetrükkimine väärtuse langus, majandusraskused, vabatahtlike sõjaväe lagunemine, manufaktuuride toodangu turustamisvõimaluste äralõikamine, tööpuudus, talupoegade mäss LäänePrl. 1793 loodi Rahvapäästekomitee. 5 lihtrahvale meeldinud reformi: dekreet emigrantide maade müügi kohta, otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta, kõikide feodaalkohustuste kaotamine, maksimumhindade kehtestamine, uus konstitutsioon üldine valimisõigus. Kuulsamad jakobiinid: G. J. Danton, M. Rebespierre, J. P. Marat. Jakobiinide diktatuur: 179327 juuli Riigipööre 1794 Miks inimesi hukati: jakobiinide poliitiline vastane, juhuslikult pillatud sõna, ,,kahtlased." Parandati Pr kaitsevõimet.
jätkuma väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks Alustasid kihutustööd kuninga hukkamiseks 21.01.1793. a Louis XVI hukati Konvendi liikmete seas viidi läbi lahtine hääletamine 7. Olukord Prantsusmaal pärast kuninga hukkamist. Rahvapäästekomitee. Zirondiinide kõrvaldamine võimult. Pärast kuninga hukkamist muutus olukord riigis raskeks, rindel saadi lüüa, majanduslik olukord halvenes. 1793. aasta kevadel toimus rojalistide mäss, märtsis loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Rahvapäästekomitee juhiks sai Danton. Kuna jakobiinide toetus rahva hulgas kasvas, otsustasid nad seda ära kasutada ja korraldasid mässu zirondiinide kõrvaldamiseks võimult. Juhtima said jakobiinid.
Riik ja ühiskond prantsusmaal suure revolutsiooni ajal Siim Hirse Reformikatsed absolutistliku monarhia raames · Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisel...
Kaasnes terror Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasi Kõige äärmuslikumad reformid Efektiviseeriti riigivalitsemine Veriseim ja julmeim periood Analoogsus Lenini ja Stalini valitsemisega Jakobiinide võimu tõeliseks algusesks loetakse ühe nende looja tapmist,JeanPaul Marat (püüti selle eest kätte maksta Loodi institutsioone: eesmärk muuta terrorit efektiivsemaks Üldine Julgeoleku Komitee (repressiiv organ) Rahvapäästekomitee (sellest sai tegelik valitsus) Tapeti kõik eelnevad, kes olid silma paistnud Sõjaline edu: Belgia okupeerimine, Preisi ja Austria väed taganesid Tunnistati Kõrgema Olendi kultust,Mõistuse kultus 1794.aasta juuliks oli tekkinud terrori suhtes rahulolematus (rahvas, Konvent) Juht Robespierre püüdis oma võimu hoida, kuid 27. juulil ta kuulutati türanniks ja arreteeriti Teda püüti vabastada, kui tulutult ning Robespierre
Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. hüüdnimed : Äraostmatu ja Voorusemees Põhimõttekindel, aus, valgustusmeelne aadlitiitel Jakobiinide rühmituse juht Kriisiolukord Kulukas sõjapidamine, raha ohjeldamatu juurdetrükkimine tööpuudus konvent 1793. aasta mais oht vabariigile Vilja, jahu, leiva maksimumhind https://www.youtube.com/watch?v=lTTvKwCylFY&feature=youtu.be Jakobiinid ja terror Sise-ja välispooliitiline olukord. Rahvapäästekomitee Diktatuur Maximilien Robespierre Revolutsiooni lõppvaatus Revolutsiooni taandumine 1795.a uus põhiseadus Riigikord-vabariik Seadusandlik Korpus Viieliikmeline Direktoorium Napoleon Bonaparte(1769-1821) 18. brümääri riigipööre Revolutsioonikalender Revolutsioonikalender Sügisk vande viinam (22.09 uud: mjäär arjaku - brümä u 21.10) är uduku (22.10 frimää u -
NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järel üheks konsuliks tõusnud, hiljem keiser, valitses aastani 1815 ja teostas tugevat vallutuspoliitikat. NELSON mere admiral, kelle juhtimisel võideti Trafalgari merelahing. ALEKSANDER I Venemaa tsaar, kes sai kaotuse osaliseks 1805. aasta Austerlitzi lahingus. KUTZOV Borodino lahingus vene väejuht, kaotus Moskva eel.
töötamine ning kuna monarhia pooldajate tegevus hääbus kuulutas Rahvuskonvent 22. septembril 1792 Prantsusmaa vabariigiks. Kuninga saatuse küsimus tekitas endiselt probleemi. Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist riigi reetmise pärast. Enne avalikku hukkamist otsustati kuninga saatus hääletuste teel. Tulemusena hukati kuningas 1 häälelise vastuseisuga 21. jaanuaril 1793 giljotineerimise teel. Poliitiliste probleemide lahendamiseks loodi Rahvapäästekomitee. Selle juhiks sai Danton. Rahvapäästekomitee pidi tagama riigi kaitse. Rahulolematus aga aina kasvas ning jakobiinid ässitasid rahvast zirondiinide vastu, mille tagajärjel nad ka võimult eemaldati. Jakobiinid said aga poliitilse elu juhtideks. Keerulistes poliitilistes oludes koostati uus põhiseadus, millega Prantsusmaast pidi saama jagamatu vabariik. See jäi aga vastu võtmata, sest revolutsioon vajas päästmist.
Danton, Marat). 1793 jaanuar Avalik kohtupidamine kuninga üle 21.jaanuar 1793 Louis XVI hukati giljotiini all 1793 kevad Rojalistide mäss Vendées (pooldasid kuningavõimu) Märt 1793 Loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mille juhiks oli Danton. Mai 1793 Zirodiinid kukutati võimult, juhtroll jakobiinide käes Suvi 1793 Uus põhiseadus rahva ülemvõim, kõigi kodanike võrdõiguslikkus jäi aga rakendamata
Prantsuse revolutsiooni põhjus. Esimene ja teine seisus ei pidanud makse maksma ,aga kolmas pidi maksma enda makse ja 1. ja 2. seisu makse.Kuningakoja priiskav elu ja sõjad nõudsid palju raha,seega tõõsteti makse,lõpuks tekkis ikaldus.Talupojad pidid kandma mitmesuguseid koormisi,tava kodanikud soovisid võrdseid poliitilisi õigusi=vastuolud ühiskonnas. Revolutsiooni käik Bastille vallutamine 1789 . 4 juuli Prantsusmaa ümberkujutamine. Võeti vastu `'Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Võeti vastu esimene põhiseadus ehk kontitutsioon Uus riigivõimuorgan-Seadusandlik kogu Monarhia kukutamine Kuulutati vabariik välja Hukati kuningas Jakobiinid tulid võimule M.Robespierre tuli võimule Kukutati jakobiinide dikatuur Tühistati põhiseadus ning kuulutati välja poliitiline amnestia Dirketooriumi aeg Revolutsiooni lõpp 1799.9 november Revolutsiooni tagajärjed: Murdis vana feodaalsüsteemi,kaotas aadli ja vaimlike eesõigused,kukutanud monarhia...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Pr. rev-i põhjused. · valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika(valitseva kuningapaari saamatus riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksus selles suhtes; lisaks paljastatio kuninga seotus välisvaenlastega) · sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused · majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust · talurahvas ei olnud rahul oma kohustustega ja feodaalsete privileegidega · seisuste süsteem jättis osa elanikkonnast poliitiliste õigusteta 2. "In. ja kodaniku õiguste deklarats." 3 põhimõtet: · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, omandile, julgeolekule & vastupanule). · Kaitse võimukandjate omavoli vastu, kodanike turva...
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
Prantsuse revolutsioon 1789 - 1799 Milline oli Prantsusmaa enne revolutsiooni? Absoluutne kuningavõim. Riigi majanduslik olukord oli halb. Seisuste süsteem, mis jättis 98% elanikkonnast ilma poliitiliste õigusteta. Seisuste süsteem. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja I S E IS U S II S E IS U S III S E IS U S v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d 140000 400000 u . 2 0 m iljo n it ( lin n a e la n ik k e s h . 2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni kulg tõusvas joones Jakobiinide ...
kangelaslikke kõnesid. Mirabeau avaldas oma arvamust: ,,Ta jõuab kaugele, sest usub kõike, mida ta räägib!"Robespierre oli ka jakobiinide Klubi vasakpoolsete liidriks. Jakobiinid said Prantsusmaal võimule pärast zirondiinide kukutamist. Ükski inimene ei saa olla läbikukkuja kui ta jõuab poliitikas nii kaugele. Kurikaelaks muutus ta jakobiinide diktatuuri ajal kui valitses suur terror. Maxmilien Robespierre sai sel ajal Rahvapäästekomitee juhiks. Ta oli kõigi vastu sallimatu. Maximilien Robespierre läks ka mitmete oma liitlastega tülli. Robespierre tembeldas kõik endaga mitte nõustuvad kaaslased revolutsiooni vaenlasteks ja saatis nad giljotiini alla. 1794. aasta aprillis ütles Danton enne hukkamist: ,,Robespierre, sa tuled mulle järele!" Need sõnad osutusid saatuslikuks. Peale Dantoni sõnu algaski allakäik ehk Robespierre läbikukkumine terroriajastul.
• Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus • Talupoegade feodaalkoormised kaotati • Rahvapäästekomitee Danton • Prantsusmaa jaoks väga raske aeg- riigis ülestõusud • Keeruline välispoliitiline seisund – revolutsioonilised sõjad • Diktatuur -hukati üle 50.000 inimese Jakobiinide juhid • Robespierre • Danton Direktoorium- Prantsusmaa valitsus 1795-1799 • juulis 1794 Robespierre ja tema lähimad kaaslased arreteeriti ja hukati. • Võimul uusrikkad, žirondiinid. • Tühistati mitmed jakobiinide seadused, ka1793.a. põhiseadus
aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Terror Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti revolutsiooni üks populaaresemaid juhte Jean Paul Marat. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M. Robespierre. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Algas poliitiliste vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine. Rahvuskonvendis võeti vastu ka eraldi otsus, millega kuulutati kahtlaseks kõik, kes ei ole tõestanud oma ustavust revolutsioonile. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese. Enamik terrori ohvritest pärines aga lihtrahva hulgast. 1793. aasta oktoobris hukati ka
(17431793) Maximilien Robespierre George Jacque Danton (17591794) (17591794) JAKOBIINIDE TERROR Rahvapääste komiteejuht Dantonkavas poolehoid jakobiidele. Mäss zirodiinide vastu ja nende võimult kukkutamine juhtroll jakobiinide käes. Uus põhiseadusPransusmaa pidi jääma ühtsaks ja jagamatuks vabariigiks. Diktatuuri kehtestamine Revolutsiooni päästmiseks. Jean Paul Marati surm rahvapäästekomitee juhiks sai Robespierrevastaste karistamine ja hävitamine.(üle 40 000 inimest hukati) 1794.a.Dantoni hukkamine`"Robespierre, sa tuled mulle järele". 1794.a.juulis hukati Robespierrejakobiinide diktatuuri hukk. REVOLUTSIOONI LÕPP Direktooriumpõhines uusrikastele. Napoleonsurus maha suurema mässu Direktooriumi vastu, temast sai garnisoni ülem Pransusmaal. Direktooriumit hakkas valitsema 3 konsolit Napoleon oli üks neist. 1799.a
Kuidas Prantsusmaa(1789-1815) mõjutas euroopat ja maailma Prantsuse revolutsioon, mis algas 18 sajandi lõpul ja lõppes 19 sajandi algul omas suurt mõju tervele euroopale ja ka maailmale. See tõi kaasa palju muutusi ühiskonnas, eluolus ja riikide suhetes. Revolutsiooni tõi kaasa suured muutused Prantsuse valitsemises ja seisuslike ebavõrdsuste küsimused. 1789. aastal võeti vastu revolutsiooni programmdokument, “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”. See koosnes seitsmeteistkümnest punktist ,see pani paika põhilised inimõigused: õiguse vabadusele, -omandile, -julgeolekule ja -vastupanule rõhumise puhul. Deklaratsiooni lõpus toonitati, et omand on püha ja puutumatu. Minu arvates oli see vajalik, paljud riigid hakkasid seda deklaratsiooni järgima. Nüüd muutusid inimesed võrdsemaks ja puudusid seisuslikud eesõigused. Järgmine tähtis asi, mis mõjutab maailma ja euroopat siiani, oli olustiku muutumine. Võeti kasutusele m...
1.Prantsuse revolutsiooni põhjused? Valgustusideed, vana korra kokkuvarisemine, ebavõrsus seisuste vahe: III seisus pidas I ja II üleval, aga III seisusel polititilisi õigusi polnud,majanduse kokkuvarisemine(riigikassa oli tühi) 2. revolutsiooni algus?III seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda mida nad ei saanud, nad lahkusid Versailles`t ning kuulutasid ennast rahvuskoguks.Sellega liitusid osad aadlikud ja vaimulkud ning kuulutasid ennast nüüd Asutavaks koguksmis pidi Prantsusmaa jaoks uue põhiseaduse.Pariisis relavstus rahvas ning hakkas looma rahvuskaarte. 14 juuli 1789 vallutati Bastille. 3. Millised olid muudatused revolutsiooni algusel?"Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsaioon",Rahvuskaart,Trikoloor,kirku maade natsiolisatseerimine, 1791 august-uus põhiseadus-piiratud monarhia(riigivõimu organ Seadusalndlik kogu täitev võim ja kuningale)seadusandlik korpus(parlament-jakobiinid ja zirandiinid) vasak ja parempoolsed, 192 aug...
7 Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sundinuks Briti laevad evakueeruma. Kõrgendiku hõivamiseks sooritatud rünnak, mille käigus Napoleon reide haavata sai, viis linna vallutamiseni ning tema ülendamisenibrigaadikindraliks 24 aasta vanuselt. Bonaparte teod tõid kaasa Rahvapäästekomitee tähelepanu ning ta määrati Prantsuse Itaalia armee suurtükiväe juhatajaks. Oodates oma kinnitamist antud ametipostile, tegutses Napoleon rannakindlustuste inspektorina Vahemere rannikul Marseille ümbruses. Ta koostas plaani Piemonte ründamiseks Esimese koalitsiooni vastase sõja käigus ning saadeti Augustin Robespierre'i poolt Genovasse, plaaniga uurida välja riigi kavatsused Prantsusmaa suhtes. 13 vendémiaire Robespierre'ide kukutamise kaasa toonud 9
Siis jakobiinid olid saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Zirondiinid olid 3 seisuse kodanluse esindajad. Revolutsiooni ajal muutusid vastased üha kardetavamateks ning algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad. Sõjad tõid endaga kaasa kuninga kukutamise 1793.aastal ning 1792.aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Samal aastal, kui kuningas kukutati said võimu endale jakobiinid, kes tegid uue põhiseaduse. Põhiseadus põhines ainult jakobiinide toetamisel. Nad moodustasid Rahvapäästekomitee, mis tagas riigi kaitse. Rahvas sai aru, et jakobiinide valitsemine neile kergendust ei too ning jakobiinid hukutati. Kui jakobiinid hukutati astusid 1799. aastal võimule zirondiinid ning võimukeskuseks sai Rahvuskonvent. Samal aastal loodi uus kolmas põhiseadus, milles sätestati, et Prantsusmaa jääb vabariigiks. Uue põhiseadusega tekkis uus valitsus, mida nimetati Direktooriumiks. Prantsuse revolutsioon lõppes 1799
1.Miks algas Suur Prantsuse revolutsioon? Prantsusmaal tekkisid ühiskondlik-,poliitiline-,rahandus – ja majanduskriis, mis tekkitasid pingeid ja väljapääsmatu rahandusliku olukorra ja need viisid Generaalstaatide kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *v...
Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Jakobiinid pidi kehtestama diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal. Nad hakkasid hukkama inimesi kes ei pooldanud revolutsiooni. Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud
dünastiate võimu säilitamine ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamine vahendeid valimata.) 25) Juulirevolutsioon- ulatuslikud rahutused 1830. a. juuli lõpul Pariisi vabariiklaste ning liberaalselt meelestatud kuningriiklaste juhtimisel 1) Louis Capet- Prantsusmaa kuningas, kes 1792.a. väljaastumise käigus arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi, Pärast seda sai temast kodanik Louis Capet. (viimane Prantsusmaa kuningas) 2) Maximilien Robespierre- (1759- 1794) rahvapäästekomitee juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja(ta oli kõigi vastu väga sallimatu); kehtestas diktatuuri, hukati1794. a. juulis. 3) Danton- rahvapäästekomitee juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja, hukati tänu M. Robespierre`ile 1794.a. aprillis. 4) Marat- Ta oli revolutsiooni populaarne juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja, tapeti 1793. a. juulis. 5) Napoleon Bonaparte- edaukas väejuht, 1799. a. sai temast Pariisi garnisoni ülem, 9.nov. 1799.a. hõivasid Napoleonile
-1790 kaotati aadliseisus -1791 juunis kuninga põgenemiskatse Vabariigi väljakuulutamine: -rahvuskonvendi kokkukutsumine -22.09.1792 rahvuskonvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks -juhtpositsioonil olid esijalgu zirondiinid -jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist -27.01 kuninas Louis XVI hukkamine Kuninga hukkamine: -mõisteti süüdi ja surma -otsus viidi täide 27.01.1793 Jakobiinide terror ja diktatuur: -Diktatuur 1794-1799 -Vendees vallandus rojalistide mäss -1793 märts Rahvapäästekomitee, tagas riigi kaitse -rahvaülestõusul kukutati zirondiinid võimult -jakobiinid koostasid uue põhiseaduse 1793 suvel, mille alusel pidi prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks. -põhiseadus jäi rakendamata, kuna jakobiinide arvates oli enne vaja revolutsioon päästa Terror: -1793 tapeti revolutsiooni populaarsemaid juhte Jean Paul Marat -Rahvapäästekomitee juhiks sai Robespierre -poliitiline vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine
Kõnetusvorm muutus viisakamaks. Moeks tuli lihtrahva rõivastus ning juukseid kanti ilma igasuguse soenguta. Püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju. Hävitati religioosseid sümboleid ja püüti asendada usku mõistuse ja moraali kultusega. Generaalstaadid-Seisuste esinduskogu Bastille- Monarhia sümboliks peetud kindlus Pariisis Louis XVI oli Prantsusmaa valitseja. Ta kutsus kokku generaalstaadid seisuste esinduskogu. Robespierre oli rahvapäästekomitee juht. Rahvakomitee täitis revolutsioonilise valitsuse kohuseid. Ta koondas enda kätte piiramatu jõu. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese.
Ta kroonisend keisriks. 5. Prantsuse revolutsioon: a) Generaalstaadid Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal. b) Asutav Kogu Kolmanda seisuse poolt algatatud seisuste kogu. c) Bastille Kindlusvangla Prantsusmaal Pariisis. d) ,,Inimese ka kodaniku õiguste deklaratsioon" Asutava kogu poolt vastu võetud revolutsiooni programmdokument. e) Jakobiinid, nende tegevus, hinnang Lõid rahvapäästekomitee. Kukutasid Zirondiinid. Nad pöördusid kõrvale demokraatia teelt ja kehtestasid terrori mille käigus vastesed vangistati ja hukati. f) Revolutsiooni suhtumine kultuuri, hinnang Väga palju kultuurimälestisi havitati. Suhtuti ükskõikselt. g) Revolutsiooniaegsed reformid, hinnang h) Muutused olmes Kodanikud. Olme muutus igas mõttes lihtsamaks i) Napoleoni reformid, hinnang 6
majandusraskuste tõttu.Kriitilises olukorras leiti, et zirondiinidest ministrid ja valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Aprillis 1793 otsustas Konvent luua erakorralise võimuorgani-- Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest. Rahva kaasatõmbamiseks viisid jakobiinid läbi olulisi reforme-feodaalkohustuste kaotamine, võttis vastu otsuse kogukonna ühismaade jagamise kohta vastavalt perekonna suurusele jnejne. Seega Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev Rahvapäästekomitee.(kõik võrdsed, kuid juhtiv roll siiski Maximilien Robespierre´il.) 1 Suure Prantsuse revolutsiooni tagajärgedeks on : · Euroopas laialdlane vastukaja- Oht Eurooopa senisele korrale. · Murranguks Euroopa ajaloos. · Feodaalsüsteemi kadumine. · Monarhia kukutamine. · Prantsusmaast sai vabariik. · Seisuste kaotamine. · Inimesed said seaduse ees võrdseteks.
- Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus. Tulemused: Suurbritannia saab alasid juurde, Pran. Jääb India kolooniatest ilma. Prantsusmaa poliitika - Generaalstaadid maksud; Asutav kogu inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (aadliseisuste kaotamine, kirikumaade võõrandamine), seadused, maksude kogumine; Seadusandlik kogu zirondiinid ja montanjaanid; Rahvuskonvent riik kuulutati vabariigiks; Rahvapäästekomitee absoluutne võim, kõrvaldavad zirondiinid; Direktoorium tugines revolutsiooni ajal rikastunud inimestele zirondiinid pooldasid vabariiki ja vaba ettevõtlust, montanjaanid e jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvendamist Muutused eluolus 'sina', loobuti aristokraatlikust rõivamoest, juuksed kammiti siledaks, rõhutati vooruslikkust, üritati usku väljajuurida, meetersüsteem, koondati kunst, raamatud kokku, ajateenistus, uus kalendrisüsteem
a) Võimule tulek: · Siseriigis mässasid rojalistid kuningavõimu pooldajad. · Välisvaenlaste sissetung monarhia taastamiseks (Preisimaa, Austria). · Populaarsust kogunud jakobiinid kukutasid rahvaülestõusuga zirondiinid võimult (31 mai 2. juuni 1793). Vangistati zirondiinidest saadikud. b) Jakobiinide diktatuur piiramatu ja vägivaldne võim: · Ettekäändeks J.P. Marat tapmine ja revolutsiooni päästmine. · Rahvapäästekomitee jakobiinide revolutsiooniline valitsus (juhiks kõigi vastu sallimatu M. Robespierre). · Terror sihikindel vastaste hävitamine (Hukati üle 40 000 inimese, valdavalt lihtrahvast). · Vastuolud jakobiinide leeris Robenspierre lasi hukata temaga mittenõustunud kaaslased Danton jt. c) Jakobiinide diktatuuri lõpp (27. juuli 1794) · Rahvas soovis terrori lõppu.
Zirodiinid Ziroodinid olid Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud uus vasakpoolne saadikute grupp, mille mitu juhtivat liiget pärines Gironde'i [zhii-rohd] derpartemangust, mistõttu hakati rühmituse liikmeid nimetama zirodiinideks. Nende toetajaskond oli Lõuna- ja Edela-Prantsusmaa suurte linnade kodanikud. Suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud, kes tahtsid saada uusi turge ning nõudsid vaba kapitalistlikku ettevõtlust a konkurentsi. Zirodiine pooldasid ka advokaadid, filosoofid, kirjanikud jt, kelle sihiks oli vabariik, mille ideaalid olid pärit antiikajast ning milles nähti eelkõige isiku-ja kodanikuvabaduse kindlustajat. Zirodiinide võimule tulek Ühiskondlikke pingeid hakkasid üha enam teravdama ka majandusraskused, mis olid tingitud eelkõige inflatsioonist. Metallraha kadus käibelt ja paberraha kurss langes. Aastal 1792 haaras Pariisi suhkrukriis eelneval aastal ülestõusnud neegerorjad olid põletanud suure osa suhkruro...
Referaat ....................................(kooli nimi) Jean - Paul Marat Koostaja: .................... ............ klass ........(linn) 2010 Jean-Paul Marat sündis Sveitsis Boudrys 24. mai 1743 ja suri 13. juuli 1793.aastal Prantsusmaal, ta oli arst, poliitiline teoreetik ja teadlane. Samuti sai ta tuntust poliitiku karjäärgi tegemisega Prantsuse Revolutsiooni ajal. Aastatel 1765 1776.aastani elas ta Suurbritannias. 1776. Aastatast Prantsusmaal Pariisis, kus ta peamiselt töötas arstina. Ta avaldas ka poliitilisi ning filisoofilisi töid. Jean-Paul andis välja ka ajakirja "L'Ami du peuple" (Rahva sõber), kus ta kirjutas peamiselt poliitilisi avaldusi, mis kaitsesid vaeste (sankülottide) huve, nõudsid monarhia kukutamist Louis XVI ajal ja totaalset riigikorra muutmist. Tema ajakirjandus oli tuntud oma tulise iseloo...
september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli. Uued tingimused äritegevuseks, Kurjategijate 1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, väljasaatmine juhtroll Robespierre`l zirondiinide vangistamine. Riigivõim ja omavalitsus Jakobiinide diktatuur 1793 juuni-1794 juuli Kõrgeim võim Inglise kuningas, Talle allus kuberner Koostati uus põhiseadus, kuid vastu ei võetud. Omavalitsuste moodustamine, Seadusandlikud kogud Ümberkorraldused sõjaväes üldine sõjaväekohustus,
Prantsusmaa 18. 19. s . Miks puhkes Suur Prantsuse revolutsioon? Nimeta 3 põhjust. Põhjenda nende tähtsust. 1. Vilets majanduslik olukord rahvast rõhusid suured maksud, kuningakoda kulutas raha luksuslikule elustiilile, tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad 2. Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt I ja II seisusel(2%) puudusid kohustused riigi ees, neil olid ainult õigused. III seisus(98%) nende kanda oli suur maksukoorem, puudus õigus riigi asjades kaasa rääkida. Riik sattus üha enam kriisi. 3. Valgustusideoloogia Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsamad sündmused 1789 1792? Nimeta 5. Põhjenda valikut. 1. Generaalstaati...
Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Jakobiinid pidi kehtestama diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal. Nad hakkasid hukkama inimesi kes ei pooldanud revolutsiooni. Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud
oleksid selle järgi olnud võrdõiguslikud. See kohe päris nii ei läinud, kuid mõte oli hea, sest minu arvates on halb kui on osa rahvast suuremate õigustega kui teised ja osa rahvast peab sunnitöid tegema jne. Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. Siis tapeti revolutsiooni üks populaaresemaid juhte Jean Paul Marat. Kasutades seda ära hakkas valitsuse ülesandeid täitma Rahvapäästekomitee, juht oli Robespierre, kes sai omale piiramatu võimu. Jakobiinide diktatuuri ajal tapeti üle 50 000 inimese, kellest enamik oli lihtrahvas, kuid hukati ka kuninganna. Mõne ajapärast tundis rahvas, et jakobiinide võimulolek polnudki nii hea ja Robespierre ning ta kaaslased hukati. Jakobiinide diktatuur kukutati. See oli hea, sest ikkagi tapeti nii palju inimesi keda poleks tohtinud. 1795 aastal võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse, seadusandlikku võimu teostas
Vabariigi ja Zirondiinide languse põhjused Märts 1793 suurim rojalistide mäss Vendees. Ausria väed löövad prantslasi. Prantsusmaal süveneb vasakpoolsete toetus. Paberraha väärtuse langus, mille tagajärjel ei müü talupojad enam oma toiduaineid või teevad seda väga kõrgete hindadega. Rahvas nõuab kindlaid ja madalaid hindasid. Kaubavahetus kängub sõja tingimustes. Sõjavägi saab koalitsiooni käest lüüa. 1793 aprill Rahvapäästekomitee moodustamine Selle juhiks saab Danton, kes sai erakorralilised volitused. Ülesandeks tuua Prantsusmaa kujunenud raskest olukorrast välja. 1793 mai zhirondiinide konvent peab kohut Marat üle. 1793. a. 02.06. Rahvuskaart ja 100 000 sankülotti sunnivad zhirondiine konvendist lahkuma Jakobiinide diktatuur 1793. a. 31. mai - 02. juuni jakobiinide diktatuuri algus. Arreteeritakse juhtivad zirondiinid, riiki asuvad valitsema jakobiinid. 1793. a. 24.06
Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised. Just peale Marat' surma sai terror õige hoo, justkui püüdes iga hinna eest kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Jakobiinide poliitika terrori ajal Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid kangelastegusid Joseph Fouché, hilisem Napoleoni siseminister. Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam- vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada
Prantsuse revolutsioon-kuidas see muutis maailma? Prantsuse revolutsioon muutis paljuski meie ühiskonda, eelkõige Euroopa ühiskonda, valitsemist ja elulaadi. Maailm muutus paljuski tänu Suurele Prantsuse revolutsioonile. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Kuni 1789. aastani valitses kuningas hoolimata mitmetest takistusest ja raskustest. Hoolimata riigi rasketele oludele ja kehvale seisule kulutati hiiglaslikke summasid kuninga õukonnale , sõdadele, valitsemisele ja üleüldse kuninga heaolude tagamisele. Tol ajal jagunes Prantsuse ühiskond kolmeks: vaimulikeks, aadlikeks ning kolmandaks seisuseks. Riigi kulutuste taandamiseks hakati, siis makse tõstma, kuid otseloomulikult pidid makse maksma vaid kolmandad seisused, kel rahaline seis oli kõige raskem võrreldes teiste seisustega. Minu arvates oli see väga väär otsus, sest kolmandal seisusel oli kõige raskem üleüldse toime tulla ig...
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
Peamiseks probleemiks peeti kuninga küsimust. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 1793. aasta jaanuaris algaski avalik kohtupidamine kuninga saatuse üle. Peale pikki vaidlusi mõisteti kuningas ühe häälega surma. 21. jaanuaril 1793. aastal viidi kohtuotsus Pariisi Revolutsiooni väljakul täide. 1793. aastal toimus Prantsusmaa lääneosas kuningavõimu pooldajate mäss. Keeruline oli ka välispoliitiline olukord. Sama aasta aprilli alguses loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mille ülesandeks sai riigikaitse korraldamine. Komitee tegelikuks juhiks oli Danton. Samal ajal said prantslased Austria vägedelt lüüa, kellega nad olid sõdinud juba aastast 1791. Kuna sõjaline olukord oli äärmiselt raske, pidid zirondiinid alustama rahuläbirääkimisi. Ebaedu sõjarinnetel õõnestas tugevasti zirondiinide mõju, kuna rahva silmis olid just nemad selle eest vastutavad. Ühiskonnas kasvas poolehoid jakobiinide vastu. Viimased kasutasid selle ära ja kutsusid rahvast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
