PRANTSUSE REVOLUTSIOON Pr. rev-i põhjused. · valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika(valitseva kuningapaari saamatus riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksus selles suhtes; lisaks paljastatio kuninga seotus välisvaenlastega) · sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused · majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust · talurahvas ei olnud rahul oma kohustustega ja feodaalsete privileegidega · seisuste süsteem jättis osa elanikkonnast poliitiliste õigusteta 2. "In. ja kodaniku õiguste deklarats." 3 põhimõtet: · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, omandile, julgeolekule & vastupanule). · Kaitse võimukandjate omavoli vastu, kodanike turva...
06. RAHVUSKOGUKS. Otsustatakse jääda kokku kuni Põhiseaduse väljatöötamiseni. Rahvuskoguga ühineb osa aadlikke ja vaimulikke ning see kuulutab end (9. juuli 1789) ASUTAVAKS KOGUKS. See pidi välja töötama põhiseaduse ja uue riigikorra alused. Pariisis algavad rahutused. Tekib esimene vabatahtlik meeste ühendus Prantsuse Rahvuskaart. Mõeldud korra ja julgeoleku tagamiseks. Käidi kord nädals koos õppustel. Rahvuskaardil oli punasinine kokard mütsi ees need olid Pariisi linna värvid. Rahvuskaardi juhiks sai La Fayette. Kuningas paneb need värvid oma valgele kraele ja kujunevad Prantsuse rahvusvärvid. Pariisis on nälg ja tööpuudus, sisepoliitilised võitlused (Neckeri vallandamine) toovad kaasa ülestõusu, 14. juuli vallutab rahvas Bastille, sündmus mida peetakse revolutsiooni alguseks. Kui kuningas seda kuuleb, küsis ta, kas tegu on mässuga ja talle vastati, et ei, see on revolutsioon
ellusuhtumine. Moes-Kadusid meeste siidsukad ning eri värvi riietest moodustatud kuub,põlvpüksid ja vest.Üldiseks muutus põlvpüksteta rõivastus.Suurmoeks kujunes sinine kuub,millel punased reväärid,valged pikad torupüksid ja valge vest.Jalutuskeppide asemel hakati kasutama saableid.Uudne oli ka kuue ja vesti asendamine talupoja riietused(mahakeeratava kraega kuub).Jalas kanti puukingi ja kui ilm lubas siis üldiselt sokkideta.Naistemood:rahvusvärvides kokard mütsil või lint rinnal.Roll läks üle moeloojast kodanlikule daamile.Naised kandsid pükse,enamus ka punast mütsi,puukingi.Muutusid soengud,kadusid parukad.Meestel oli moes ettekammitud soeng,kanti põskhabet.Naised kammisid juukseid sirgeks. Usus-Rahvale sai uueks religiooniks Kõrgema Olevuse kultus.Mis koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ja voorusele.Tunnistati hinge surematust.Kirikliku muusika asemel oli uued hümnid ja ilmalikud laulud
Vana aristokraatiat püüti järele aimata, selleks puudus aga piisav haridus ja kasvatus. Muutus riietus, soengud, kõnepruuk. Aristokraatliku elulaadi eitamise ning kõigi inimeste ühetaolisuse rõhutamiseks hakati kasutama pöördumist "Sina", aupaklikkust väljendav kõnetlusvorm oli "kodanik". Hääbus toretsev rõivastusmood, kasutusele tulid pikad püksid, Rahvuskaardi vorm (sinine kuub, punased reväärid, valged püksid, vest, saablid, mütsimärk = kokard või lint rahvusvärvidega), punane früügia müts, kuub, kaela seotud rätik. Naistemood lihtsustus, pidulik rõivastus võttis eeskuju antiikajast. Kõige rohkem muutusid soengud, kadusid parukad ja kõrged ülespandud soengud. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal moodustusid esimesed poliitilised parteid, kujunesid ka mõisted parempoolsus ja pahempoolsus. Prantsuse parlamendis istusid vasakul pool ägedamad saadikud, need, kes toetasid
Selle moodustamine usaldati "kahe kontinendi kangelasele" markii de LA FAYETTE'ile. Mõlemad pidid juba samal päeval Pariisi asuma. Selline oli rahva tahe. Mõne päeva möödudes otsustas kuningas uuele Pariisi linnapeale omaltpoolt au osutada. Tema raekotta saabumise eel tekkis La Fayette'il mõte Bastille' vallutajate kokardi (plaatanilehte) veidi täiendada. Kähku valmistati kolmest eri värvi paelast plaatanilehte meenutav ümar kokard: Pariisi vapi kahe värvi (sinise ja punase) vahele õmmeldi kuninga lippu sümboliseeriv valge riba. Seega on prantsuse trikoloori autoriks ei keegi muu kui kindral LA FAYETTE ja selle sõnum on selge: rahvas on oma valitsejatega ühtne. Augustis valmis parlamendisaadikutel Versailles's tähtis dokument INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOON (17 artiklit) La Déclaration des droits de l'homme et du citoyen.
Selle moodustamine usaldati “kahe kontinendi kangelasele” – markii de LA FAYETTE’ile. Mõlemad pidid juba samal päeval Pariisi asuma. Selline oli rahva tahe. Mõne päeva möödudes otsustas kuningas uuele Pariisi linnapeale omaltpoolt au osutada. Tema raekotta saabumise eel tekkis La Fayette’il mõte Bastille’ vallutajate kokardi (plaatanilehte) veidi täiendada. Kähku valmistati kolmest eri värvi paelast plaatanilehte meenutav ümar kokard: Pariisi vapi kahe värvi (sinise ja punase) vahele õmmeldi kuninga lippu sümboliseeriv valge riba. Seega on prantsuse trikoloori autoriks ei keegi muu kui kindral LA FAYETTE ja selle sõnum on selge: rahvas on oma valitsejatega ühtne. Augustis valmis parlamendisaadikutel Versailles’s tähtis dokument – INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOON (17 artiklit) – La Déclaration des droits de l’homme et du citoyen.
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
