Asutav Kogu- Rahvuskogu ümbernimetus, millega rõhutati soovi luua uus kord Bastille' kindlus- oli 14.- 18. sajandil kindlus Pariisis, mida kasutati ka vanglana Departemang-suurim administratiivterritoriaalne üksus(maapiirkond) Direktoorium-valgekaartlikud valitsused,kes toimisid imperalistlike interventide käsilastena Generaalstaadid- olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal Jakobiinid- Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid rev. jätku Kokard-metallist sõjaväemütsimärk sõjaväelastel Konstitutsioon- riigi põhikord, võimu funktsioneerimise üldine korraldus ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi riigis sõltumata sellest, kas need on põhiseadusega sätestatud Kontinentaalblokaad-majandusblokaad, mille kohaselt lõpetatakse mingi riigiiga kaubandussuhted, püüe eraldada muust maailmast Küree-külavaimliku nimetus Montanjaarid-Mäe rühmitus, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Rühmitus, mis mood
06. RAHVUSKOGUKS. Otsustatakse jääda kokku kuni Põhiseaduse väljatöötamiseni. Rahvuskoguga ühineb osa aadlikke ja vaimulikke ning see kuulutab end (9. juuli 1789) ASUTAVAKS KOGUKS. See pidi välja töötama põhiseaduse ja uue riigikorra alused. Pariisis algavad rahutused. Tekib esimene vabatahtlik meeste ühendus Prantsuse Rahvuskaart. Mõeldud korra ja julgeoleku tagamiseks. Käidi kord nädals koos õppustel. Rahvuskaardil oli punasinine kokard mütsi ees need olid Pariisi linna värvid. Rahvuskaardi juhiks sai La Fayette. Kuningas paneb need värvid oma valgele kraele ja kujunevad Prantsuse rahvusvärvid. Pariisis on nälg ja tööpuudus, sisepoliitilised võitlused (Neckeri vallandamine) toovad kaasa ülestõusu, 14. juuli vallutab rahvas Bastille, sündmus mida peetakse revolutsiooni alguseks. Kui kuningas seda kuuleb, küsis ta, kas tegu on mässuga ja talle vastati, et ei, see on revolutsioon
ellusuhtumine. Moes-Kadusid meeste siidsukad ning eri värvi riietest moodustatud kuub,põlvpüksid ja vest.Üldiseks muutus põlvpüksteta rõivastus.Suurmoeks kujunes sinine kuub,millel punased reväärid,valged pikad torupüksid ja valge vest.Jalutuskeppide asemel hakati kasutama saableid.Uudne oli ka kuue ja vesti asendamine talupoja riietused(mahakeeratava kraega kuub).Jalas kanti puukingi ja kui ilm lubas siis üldiselt sokkideta.Naistemood:rahvusvärvides kokard mütsil või lint rinnal.Roll läks üle moeloojast kodanlikule daamile.Naised kandsid pükse,enamus ka punast mütsi,puukingi.Muutusid soengud,kadusid parukad.Meestel oli moes ettekammitud soeng,kanti põskhabet.Naised kammisid juukseid sirgeks. Usus-Rahvale sai uueks religiooniks Kõrgema Olevuse kultus.Mis koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ja voorusele.Tunnistati hinge surematust.Kirikliku muusika asemel oli uued hümnid ja ilmalikud laulud
Vana aristokraatiat püüti järele aimata, selleks puudus aga piisav haridus ja kasvatus. Muutus riietus, soengud, kõnepruuk. Aristokraatliku elulaadi eitamise ning kõigi inimeste ühetaolisuse rõhutamiseks hakati kasutama pöördumist "Sina", aupaklikkust väljendav kõnetlusvorm oli "kodanik". Hääbus toretsev rõivastusmood, kasutusele tulid pikad püksid, Rahvuskaardi vorm (sinine kuub, punased reväärid, valged püksid, vest, saablid, mütsimärk = kokard või lint rahvusvärvidega), punane früügia müts, kuub, kaela seotud rätik. Naistemood lihtsustus, pidulik rõivastus võttis eeskuju antiikajast. Kõige rohkem muutusid soengud, kadusid parukad ja kõrged ülespandud soengud. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal moodustusid esimesed poliitilised parteid, kujunesid ka mõisted parempoolsus ja pahempoolsus. Prantsuse parlamendis istusid vasakul pool ägedamad saadikud, need, kes toetasid
Pariisi jõudis teade tema vallandamisest alles järgmisel päeval. Kõneldi isegi tema arreteerimisest. (Tegelikult lahkus mees kohe riigist.) 13. juuli hilisõhtul kutsus noor ajakirjanik CAMILLE DESMOULINS12 [kamij demu´lä(n)] Palais-Royali hoovi välikohviku kliente vabastama Bastille' vanglas kannatavaid "despotismi ohvreid". Ta tegi seda väga ilukõneliselt, tema kuue äärel ilutses plaatani leht (tulevane kokard, millest sai despotismi vastu võitlemise tunnus). Varavalgel kohtas Palais-Royali hoovist väljuv rahvahulk turule suunduvaid müüjaid-ostjaid, kes liitusid "despotismi ohvrite" vabastajatega, sest kõigi meeleolu oli Neckeri vallandamise pärast tusane. Pariisi lihtrahvas oli raskete elutingimuste tõttu üldse väga tundlik. Camille Desmoulins kutsub inimesi 13. juulil hilisööl Bastille'd vallutama ja 14. juuli sündmused vangla ees. 12
Pariisi jõudis teade tema vallandamisest alles järgmisel päeval. Kõneldi isegi tema arreteerimisest. (Tegelikult lahkus mees kohe riigist.) 13. juuli hilisõhtul kutsus noor ajakirjanik CAMILLE DESMOULINS12 [kamij demu´lä(n)] Palais-Royali hoovi välikohviku kliente vabastama Bastille’ vanglas kannatavaid “despotismi ohvreid”. Ta tegi seda väga ilukõneliselt, tema kuue äärel ilutses plaatani leht (tulevane kokard, millest sai despotismi vastu võitlemise tunnus). Varavalgel kohtas Palais-Royali hoovist väljuv rahvahulk turule suunduvaid müüjaid-ostjaid, kes liitusid “despotismi ohvrite” vabastajatega, sest kõigi meeleolu oli Neckeri vallandamise pärast tusane. Pariisi lihtrahvas oli raskete elutingimuste tõttu üldse väga tundlik. Camille Desmoulins kutsub inimesi 13. juulil hilisööl Bastille’d vallutama ja 14. juuli sündmused vangla ees. 12
Necker- finantsminister, kelle Louis XVI vallandas(Necker oli saavutanud rahva poolehoiu). Tema vallandamises nähti vastu sammu kuninga poolt. Levisid kuuldused, kuninga sõjavägi koondub Pariisi ümber(alusetu); Bastille' vallutamine- 14.juuli 1789, Bastille oli kui despotismi sümbol, mida rünnati ja purustati tormijooksuga. Peetakse revolutsiooni alguseks, kui hakkasid toimuma reaalsed sündmused. Lafayette, Rahvuskaart ja kolmevärviline kokard- 15.juulil moodustati Rahvuskaart, mis oli sõjaväeline org., mis organiseeris vabatahtlike, ülemjuhatajks sa Lafayette(rahva seas armastatud). Louis XVI tegevus. 1790ndateni jäi kuningas kohale, kutsus Neckeri tagasi Feodaalõiguste ja -privileegide tühistamine (4.aug.1789), kiriku ja vaimulike seisund ja vara. 1789 feodaalsed privileegid kaotati, nii kun. kui aadliseisus tuli sellega kaasa. Novembris likvideeriti kõik kiriku maad, sissetulekud, varad- rahav heaks. 1790
Nad ei kuulunud gildidesse, nad olid tohutult rikkad. Sageli olid nad jõukamad, kui kodanikkond, kes juhtisid linna või isegi aadel, aga samad puudus neil poliitiline võim. Joseph Sieyèsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" Ta ise oli vaimulik- K: mis on kolmas seisus? V:kõik. K:mis on kolmas seisus poliitiliselt? V: mitte midagi. Prantsuse revolutsiooni puhkemine (Generaalstaadid, Rahvuskogu, Necker, Bastille' vallutamine, Lafayette, Rahvuskaart ja kolmevärviline kokard). Lõpuks Louis XVI ei jäänud muud üle kui kokku kutsuda generaalstaadid, et saada mandaat ja leida lahendus. 5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles. Kõige häälekamalt meelestatud kolmas seisus, kelle arvelt võeti enamjaolt makse. Nad protesteerisid ning nõudsid seisuste kaupa hääletamis esimene ja teine seisus vaimulik ja aadel 1 hääl ning kolmadal seisusel rohkem hääli. Sellega ei nõustunud konservatiivsem aristokraatia
annaabi.ee 
