1 · Thomas More(1478-1535)-inglise alguse renessansi tähtsaim tegelane, õppis kirjandust, filosoofiat, kreeka jaladinakeelt ning antiikkultuuri. Kirjutas ladinakeelse teose ,,Utoopia"- seikluslik reisiromaan. · Francois Rabelais(1494-1553)- Prantsuse humanismi tähtsaim esindaja. Ta on olnud: munk, arst, anatoomiaprofessor, küree ja kirjanik. Ta kirjutas ,,Garantua ja Pantagruel"-see oli tema peateos. · Miguel de Cervantes(1547-1616)-tema peateoseks oli ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast"-oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. · William Shakespeare(1564-1616)-renessansi suurvaim, tuntuim näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid kirjanikke ültse. Ta kirjutas: ,,Romeo ja Julia"-armastusromaan, ,,Hamlet"-tragöödia.
tõusta liialt kõrgele. Eneseteostamiseks hakkas ta ära kasutama oma mehelikke võlusid, kuid selline tegutsemismall sai talle saatuslikuks ta hukati giljotiini all. Julien Sorel oli samaaegselt häbitu karjerist ja ühiskonna ohver. Vaesest puusepa perest pärit Julieni karistati kodus oma teadmistehimu tõttu, kuid õppimishimu oli hirmust suurem. Tema teadmistepagasile panid aluse vana sõjaväearst ja küree. Eduka karjääri üheks eelduseks on teadmised ja keeleoskus. Julienil olid mõlemad olemas ta kõneles vabalt ladina keelt ning oli palju lugenud. Esimeseks astmeks Julieni karjääriredelil sai koduõpetaja koht härra de Renal 'i juures. Esialgu ta sai end piisavalt tõestada, kuid soovis paremat teenistus. Selleks hakkas ta oma tööandja kaasat võrgutama. See sai talle suureks proovikiviks, kuid eesmärk pühitses abinõud. Ta ähvardas töölt
uudise teatamine isale on raske. Markii on pettunud, kuna oli lootnud oma tütrele kõrgemast soost meest. Tütre au päästmiseks teeb la Mole Julienist Julien Sorel de la Vernaye. Abiellumisplaanid rikub ära proua de Renali armukadedusest kirjutatud kiri, kus ta paljastab Julieni olemuse ning tema motiivid. Vihane ning pettunud Julien tulistab kodukirikus proua de Renali, kes jääb siiski elama. Julienile määratakse surmanuhtlus. Vanglas külastavad Julieni tema isa, küree, Mathilde ning proua Renal, kes kõik püüavad surmanuhtlust ära hoida. Kui algul oli Julien ainult vallutamise peal väljas, siis vanglas olles taipab mees, mis on talle tõeliselt oluline proua Renali armastus. Mathilde sarnanes Julienile, sest ka tema oli rahutu ning ei tahtnud leppida keskpärase eluga. Proua Renali jaoks oli Julien tõeline armastus. Julien on väga auahne ning ambitsioonikas. Teab, mida soovib saavutada ning teeb kõik, et sinna jõuda
uudise teatamine isale on raske. Markii on pettunud, kuna oli lootnud oma tütrele kõrgemast soost meest. Tütre au päästmiseks teeb la Mole Julienist Julien Sorel de la Vernaye. Abiellumisplaanid rikub ära proua de Renali armukadedusest kirjutatud kiri, kus ta paljastab Julieni olemuse ning tema motiivid. Vihane ning pettunud Julien tulistab kodukirikus proua de Renali, kes jääb siiski elama. Julienile määratakse surmanuhtlus. Vanglas külastavad Julieni tema isa, küree, Mathilde ning proua Renal, kes kõik püüavad surmanuhtlust ära hoida. Kui algul oli Julien ainult vallutamise peal väljas, siis vanglas olles taipab mees, mis on talle tõeliselt oluline proua Renali armastus. Mathilde sarnanes Julienile, sest ka tema oli rahutu ning ei tahtnud leppida keskpärase eluga. Proua Renali jaoks oli Julien tõeline armastus. Julien on väga auahne ning ambitsioonikas. Teab, mida soovib saavutada ning teeb kõik, et sinna jõuda
Jakobiinid- Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid rev. jätku Kokard-metallist sõjaväemütsimärk sõjaväelastel Konstitutsioon- riigi põhikord, võimu funktsioneerimise üldine korraldus ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi riigis sõltumata sellest, kas need on põhiseadusega sätestatud Kontinentaalblokaad-majandusblokaad, mille kohaselt lõpetatakse mingi riigiiga kaubandussuhted, püüe eraldada muust maailmast Küree-külavaimliku nimetus Montanjaarid-Mäe rühmitus, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Rühmitus, mis mood. 1791 a Seadusandlik kogu, rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. Munitsipaliteedid- rahva poolt välja valitud haldusorganid, kes asendasid üle maa tagandatud vanaid ametnikke. Pariisi Kommuun- Pariisi omavalitsus, mis püüdis kaasa rääkida ka üldpoliitiliste küsimuste otsustamisel. Patriotism-isamaa-armastus Prefekt-maakonnaülem
Markii on pettunud, kuna oli lootnud oma tütrele kõrgemast soost meest. Tütre au päästmiseks teeb la Mole Julienist Julien Sorel de la Vernaye. Abiellumisplaanid rikub ära proua de Renali armukadedusest kirjutatud kiri, kus ta paljastab Julieni olemuse ning tema motiivid. Vihane ning pettunud Julien tulistab kodukirikus proua de Renali, kes jääb siiski elama. Julienile määratakse surmanuhtlus. Vanglas külastavad Julieni tema isa, küree, Mathilde ning proua Renal, kes kõik püüavad surmanuhtlust ära hoida. Kui algul oli Julien ainult vallutamise peal väljas, siis vanglas olles taipab mees, mis on talle tõeliselt oluline proua Renali armastus. Mathilde sarnanes Julienile, sest ka tema oli rahutu ning ei tahtnud leppida keskpärase eluga. Proua Renali jaoks oli Julien tõeline armastus. Julien on väga auahne ning ambitsioonikas. Teab, mida soovib saavutada ning teeb kõik, et sinna jõuda.
2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast. c) Kirik jäi ilma paljudest senistest ühiskondlikest funktsioonidest: · Abielusõlmimine (muutus ilmalikuks) · Sündide ja surmade registreerimine d) Suleti enamus kloostreid. e) Vähendati vaimulike arvu, säilis 2 vaimuliku astet küree, kui alamvaimulikud ja piiskop. f) Vaimulikkudele määrati kindel palk, pidid vanduma kindlat truudust võimudele põhjustas vaimulike lõhenemise. Vannet mitte andnud vallandati, paljud neist liitusid konte(r)-revolutsiooniga (revolutsiooni vastastega). 3. Dekristianiseerimine kiriku vastane tegevus ristiusus välja juurimiseks (ajendiks paljude vaimulike revolutsiooniline vastalisus) a) Ülemaaline moraalikultus · Hävitati ususümboleid
vasakule, et hädapäevadel oleks mõningaid lõigata. Athost kutsuti neli korda lõunale ja iga kord viis ta kaasa oma sõbrad koos teenritega. Porthosel oli kuus võimalust ja ta laskis samuti sõpradel neid nautida. Aramisel oli kaheksa juhust. Nagu võisime juba märgata, oli just tema see mees, kes vähese kära juures palju korda saatis. D'Artagnan, kes veel kedagi pealinnas ei tundnud, sai muretseda ainult ühe hommikueine sokolaadi joomisega koduküla küree külalisena ja ühe lõunaeine kaardiväe korneti juures. D'Artagnan viis terve armee endaga kaasa küree juurde, kus hävitati ära kahe kuu toidutagavara, samuti korneti juurde, kes saatis korda ime. «Sööd küll palju, aga ikkagi ei saa korraga süüa rohkem kui ainult ühe kõhutäie,» lausus selle kohta Planchet. D'Artagnan tundis üsna suurt piinlikkust, et ta Athose, Porthose ja Aramise poolt muretsetud pidusöökidele sai ainult poolteist einet sõpradele vastutasuks pakkuda, sest
annaabi.ee 
