Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun;
*1791 võtab Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni ( riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahususe teooria ) *30.September 1791 kuulutas Asutav Kogu välja üldise amnestia ja läks laiali Louis XVI avaldas manifesti revolutsiooni lõppemisest *1.oktoobril 1791 tuli kokku uue põhiseaduse järgi valitud Seadusandik Kogu *tekkisid uued poliitilised rühmitused: zirondiinid à vasakpoolsed montanjaarid à äärmusvasakpoolsed ( rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve ) rojalistid à oma ülesandeks peeti hoida kuningriik 1791.aasta konstitutsiooni raamides *revolutsioonilise Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi ja Austria III Revolutsiooniline vabariik zirodiinide võimu all ( 1792-1793 ) *tõhustamaks valitsuse tegevust konstitutsioonilise monarhia oludes, moodustati märtsis 1792 uus kodanlik valitsus zirondiinidest 20
Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20 juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'i ära ning toodi pariisi tagasi. (varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3 september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks 1 oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, seadusandlik kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: Föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka jakobiinide klubi. 1792 4 aprill- algas prantsusmaa sõda austria ja preisimaa vastu. 10 august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21 september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent 22 september- konvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender 1793 21 jaanuar- LouisXVI hukati 2 juuni- algas jakobiinide diktatuur 24 juuni- võeti vastu uus põhiseadus mida reaalselt kunagi ei rakendatud
Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu). 17. ptk `'Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks.'' Inimõigused (vabadus, omand, julgeolek). Tänapäeval aktuaalsed Vabariigi väljakuulutamine 1. august 1792 öö vastu 10. augustit Valmy lahing rahvuskonvent 749 Prantsusmaa, 34 kolooniatest valitud saadikut Kaotati kuninga võim zironiinid montanjaarid Soo Maximilien Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. hüüdnimed : Äraostmatu ja Voorusemees Põhimõttekindel, aus, valgustusmeelne aadlitiitel Jakobiinide rühmituse juht Kriisiolukord Kulukas sõjapidamine, raha ohjeldamatu juurdetrükkimine tööpuudus konvent 1793. aasta mais oht vabariigile Vilja, jahu, leiva maksimumhind https://www.youtube.com/watch?v=lTTvKwCylFY&feature=youtu.be Jakobiinid ja terror
Kaheks aastaks valitud Kuningas, kes määrab ametisse Sõltumatu, valitud kohtunikud, Seadusandlik Kogu ehk parlament ministrid ja tal oli ka edasilükkava kodaniku õigused määras ,,Inimese veto õigus Seadusandliku Kogu ja kodanike õiguste deklaratsioon" suhtes Poliitiliste klubide kujunemine: Montanjaarid, Zirondiinid Kordeljeerid Monarhistid (Kuninga pooldajad) (Jakobiinid, kuninga vastu) Radikaalsed vasakpoolsed Robespierre, Mõõdukad vasakpoolsed Parempoolsed Danton, Marat Kuninga kukutamine: 10. aug. 1792 puhkes Pariisis ülestõus, rahvas proovis kuningat tappa ja kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla. Parlament eraldab kuninga troonilt koduarest; muudetakse tagasi
14.07.1789 ja algas Bastille vallutamisega 6. Nimeta 5 muudatust, mis viidi ellu 1789. juulisündmuste järel. Agraarseadusandlus, inimese ja kodanikuõiguste deklaratsiooni vastuvõtmine 7. Millised oli Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed? Võimude lahutamise teooria seadusandlik,täidesaatev ja kohutvõim, peavad olema lahutatud. 8.Millised rühmitused kujunesid Rahvuskonvendis? Mille poolest nad üksteisest erinesid? zirodiinid,montanjaarid,jakobiinid. Zirodiinid pooldasid vabariiki, jakobiinid pooldasid diktaktuuri. 9.Kas kuninga hukkamine oli vajalik? Põhjenda. Jah , kuna ta oli türann ja riigireetur. 10. Miks kasvas rahva rahulolematus zirondiinide vastu? Kuidas vastuseis lõppes? Olid teovõimetud, milles juhil ehk diktaktooril on piiramatu võim. 11. Mis on diktatuur ja miks jakobiinid selle kehtestasid? Kas Sinu arvates oli diktatuur vajalik? Põhjenda
rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka juhiks La Fayette ning Mirabeau-kes tema, juba 1793. aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, zirondiinid (165) parempoolsed, Soo Seadused pidid olema kuningast aga (500) sõltumatud, montanjaarid(110) ülimuslikumad ning seadusandlikuks vasakpoolsed edasipidi võimuks Seadusandlik Kogu mille Jakobiinid. valimistel osalesid rikkamad Jakobiinide klubi- (Robespierre kodanikud, kohtuvõim-kohus. jakob juht) Robespierre- Aja jooksul Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese sai Robespierre'ist äärmusliku ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis jakobiinide rühmituse juht. Ta korraldas
· Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast. Töötatakse välja Prantsuse põhiseadus e. konstitutsioon Moodustati Prantsuse rahvuslik sõjavägi Rahvuskonvent Zirondiinid pooldasid vabariiki Montanjaarid ettevõtluse vabadus Miks hukati kuningas? Sest tal olid salasepitsused revolutsiooni vastu Rahva rahulolematus zirondiinide vastu Sest Prantsusmaa sai sõjas lüüa ning raha trükiti juurde. Selle tulemusena tekkis tööpuudus ning kehtestati maksimumhinnad. Tinodiinidest koosnev vahtseis oli muutunud teovõimetuks. Jakobiinide diktatuur Moodustati selleks, et riik kriisist välja tuua Jakobiinide kukutamine Kukutati 27
· 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu. Ei saanud kandideerida asutav kogu. · Parempoolsed- Konstitutsiooniline kuningriik · Vasakpoolsed e. Zirondiinid- vabariik, kodaniku- ja isikuvabadusega. · Montanjaarid- rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. · 1792- zirondiinide valitsus- sõda Austriale( 20. Apr) Kuninga kukutamine, vabariik. · 21. sept 1792- Rahvuskonvent-< kaotati kuningavõim. · 21.jaan. 1793- hukati giljotiiniga Louis XVI · Jakobiinid- vabariiklased, Robesbierre'i pooldajad. · Vilja, jahu ja leiva maksimumhinna seadus, tööpuudus, majandusraskused. Jakobiinide diktatuur · Apr. 1793- Rahvapäästekommitee e. Erakorralise võimu organ
Pidid omama kinnisvara ja maksma makse kolme tööpäeva palga ulatuses. Eraldati kuninga ja riigikassa. Likvideeritakse seisulik kohus ja luuakse avalikud kohtud. Riik jagatakse 83 departemnguks. Kõigile tagatakse inimõigused, võrdsus seaduste ees ja eraomand. Samal ajal keelatakse ametiühingud ja streigid. 1791. a. 1. oktoober tuleb kokku põhiseaduse alusel valitud SEADUSANDLIK KOGU Hakkavad kujunema poliitilised parteid. Seadusandlikus kogus on 745 saadikut. · Montanjaarid ehk ultravasakpoolsed · Zirondiinid ehk vasakpoolsed (136) varakas kodanlus; vabariiklased ja föderalistid; pooldasid revolutsiooni süvendamist · Monarhistid ehk parempoolsed (264) · Sõltumatud ehk soo (435) ilma selge poliitilise programmita Poliitiliste klubide kujunemine Revolutsiooni käigus tekkisid poliitilised klubid ja rahvaesindused. Mõjukaim neist oli jakobiinide klubi, mis käis koos Püha Jakobi kloostris ja sinna kuulusid alguses nii
Välismaale pagenud aadlikud tegid revolutsiooniga võitlemiseks 15 000 mehega armee. Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi Austria. 10. august 1792 Seadusandlik Kogu kõrvaldas kuninga troonilt, kutsus kokku Konvendi. Konvendi esimesel istungil kaotati kuningavõim. Louis Capet ( Louis XVI) anti kohtu alla tema ilmsiks tulnud salasepitsuste tõttu revolutsiooni vastu. Talle määrati surmanuhtlus. Louis XVI hukati 21. jaanuar 1793. Konvendi vasakus tiivas olid montanjaarid, kelle juhiks Robespierre. Tekkisid jakobiinid. Toitlusraskuste olukorras kehtestas Konvent 1793 vilja, jahu ja leiva maksimumhinna. Jakobiinide diktatuur 1792 lõi Konvent erakorralise võimuorgani Rahvapäästekomitee, kus olid jakobiinid. Rahva kaasatõmbamiseks viisid jakobiinid läbi olulisi reforme: Kogukonna ühismaade jagamine vastavalt perekonna suurusele Kõigi feodaalkohustuste kaotamine Maksimumhinnad kõigile toiduainetele ja laiatarbekaupadele
Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea. Seadusandlik Kogu oli valitud juba 1791. aasta suvel ning asus 1. oktoobril kohe tegutsema. Seal moodustusid kolm selget poliitilist gruppi:föjaanid ehk parempoolsed, zirondiinid ehk mõõdukad vasakpoolsed ja Mäe rühmitus ehk montanjaarid, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. 1792. aastal oli teovõimetuks muutunud ka senine monarhistlik valitsus ning nii pidi kuningas kokku kutsuma Prantsusmaa esimese kodanliku. Selle juhiks sai Jean-Marie Roland, kes polnud Seadusandliku Kogu liige (võimude lahususe printsiibist lähtuti sel ajal rangelt), sõjaministriks sai aga kindral Charles François Dumouriez, üks ägedamaid sõjapooldajaid. Samas puhkes ka
kõigi maksustamine ja pääs riigiametitesse, talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis, kirikumaade müümine kõigile soovijatele, kaotati tsunftid, inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon, 1791 a põhiseadus konstit. monarhia e võimude lahusus. Seadusandlik Kogu: 17911792 Muutused parlamendis: parempoolsed monarhistid konst monarhia, vasakpoolsed zirondiinid vabariik, ultravasakpoolsedmontanjaaridvabariik (lihtrahva huvid), jakobiinide klubi montanjaarid ja zirondiinid. Teiste riikide suhtumine: Euroopa monarhid kuulutasid revolutsioonilisele Prle sõja Ingl, Preisimaa, Austriarevolutsioonisõjad+ Prlt põgenenud aadlikud. SK tegevus: ,,Isamaa on hädaohus," ,,Marseljees," Louis XVI ja Marie Antoinette üritasid põgeneda. Rahvuskonvent e I Vabariik: 17921795 22 september 1792 kuulutati Prantsusmaa Rahvuskonvendi poolt vabariigiks. Kuningas tapeti. Vabariigi raskused, mis põhjustasid zirondiinide populaarsuse languse:
46.Ameerika Ühendriikide tekkimine Austria ja Preisi ühismanifest kuningapere kaitseks Jamestown 1606, Hollandlased New York 1613 taheti rahvast hirmutada, kuid paljastus kuninga seotus Rootslased Delaware jõe suudmes koloonia Uus- välisvaenlastega. Rootsi 1638 1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ...
hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus zirondiinid ja montanjaarid olid tugevaimateks jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat, äärmusvasakpoolsed montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri. Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu
Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24
õigused rahulolematus Bastille 14.-18- saj. Bastille vallutamine Neckeri vallandamine ja tagurlikuks peetava valitsuse loomine algatas mitmel pool rahvarahutused. Vangla oli kaotanud selleks ajaks suurema tähtsuse, hoides endas aind 7 vangi. Bastille vallutamist loetakse siis revolutsiooni alguseks. Uus rahvaesindus Rahvuskonvent Zirondiinid soo Montanjaarid e jakobiinid Kesk- ja Kõrgkodanlus väikekondalus Pooldasid Pooldasid revolutsiooni revolutsiooni lõppu jätku Maximilien Robespierre 1758 - 1794 Revolutsiooni tagajärjed Positiivne : Negatiivne :
/ 1848 aasta mai - Preisi Asutav kogu (põhiseaduse loomine) *Frankfurdi parlamendi tegevus / 1848 ülemmaaline esinduskogu -585 saadikut / PÕHIÜLESANDEKS Saksa riigi loomine ja põhiseaduse väljatöötamine / Riigihoidja esimees täitevvõimupea / 1849 UUS KONSTITUTSIOON *Mõisted / Rahvuskaart - Kodanike relvastatud organisatsioon / Pariisi Kommuun Pariisi omavalitsus / Zironiidid Konvendi parempoolne osa, vabariigi pooldajad, Jakobiinide klubisse / Montanjaarid Konvendi vasaku tiiva moodustasid, vabariik, Jakobiinide klubisse / ,,SOO" Konvendi enamus, revolutsiooni enda huvides ära kasutada. / Rahvapäästekomitee 12 liikmest koosnev organ diktatuuri ajal (jakobiinide) / Ühiskondliku Julgeoleku Komitee Jakobiinide diktatuuriajal loodud, võitluseks kontrrevolutsiooniga. / 9 Termidoori riigipööre 1794. 27 juuli Robespierre´i arreteerimine koos lähikonnaga, hiljem hukkamine / Direktoorium täidesaatev võim
Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar Louis XVI hukati. 2. juuni algas Jakobiinide diktatuur. 24
Jakobiinid- Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid rev. jätku Kokard-metallist sõjaväemütsimärk sõjaväelastel Konstitutsioon- riigi põhikord, võimu funktsioneerimise üldine korraldus ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi riigis sõltumata sellest, kas need on põhiseadusega sätestatud Kontinentaalblokaad-majandusblokaad, mille kohaselt lõpetatakse mingi riigiiga kaubandussuhted, püüe eraldada muust maailmast Küree-külavaimliku nimetus Montanjaarid-Mäe rühmitus, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Rühmitus, mis mood. 1791 a Seadusandlik kogu, rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. Munitsipaliteedid- rahva poolt välja valitud haldusorganid, kes asendasid üle maa tagandatud vanaid ametnikke. Pariisi Kommuun- Pariisi omavalitsus, mis püüdis kaasa rääkida ka üldpoliitiliste küsimuste otsustamisel. Patriotism-isamaa-armastus Prefekt-maakonnaülem Rahvapäästekomitee- 12 liikmest koosnev diktatuuri tähtsaim osa
aug 1789-,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon''-inimesed on sünnilt võrdõiguslikud, sõna-,usu- ja trükivabadus kirikumaade võõrandamine aadliseisuse kaotamine asehalduskorra muutus provints->departemang 3.sept 1791-I põhiseadus->konstitusiooniline monarhia 6.zirondiinid-vasakpoolsed, toetajaskonnaks lihtkodanlus ja haritlased montanjaarid-vasakpoolsed, kõige äärmusilkum leer monrahistid-parempoolsed,kuningvõimu pooldajad 7.Kuningvõim kukutati 22.sept 1792. Kehtestati vabariik 8.Generaalstaadid-seisuste esindukogu, kutsuti kokku üle pika aja, et kehtestada maksukoormus ka aadlikele ja vaimulikele. Rahvuskogu-kolmanda seisuse esinduskogu, millega ühines veel osa aadlike ja vaimulike saadikuid Asutav Kogu-rahvuskogu uus nimetus, eesmärgiks koostada põhiseadus ja panna alus uuele riigikorrale
korraldati valimised, mis olid ebaausad, sest hääletama lasti vaid vabariigi pooldajaid. Uut parlamenti nimetati Rahvuskonvendiks . Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid. Lahtisel hääletamisel võeti vast otsus kuninga hukkamiseks 21. jaanuar 1973 Louis XVI hukati. RAHVUSKONVENT jakobiinid e. montanjaarid ,,soo" zironoliinid e. e. vasakpoolsed parempoolsed Revolutsioon peab Pidasid vabariigi jätkuma väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks Alustasid kihutustööd kuninga hukkamiseks 21.01.1793. a Louis XVI
Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Prantsusmaa Seadusandliku Kogu tegevuse ning vabariigi väljakuulutamise ajal Konstitutsiooniline monarhia ja selleaegsed sisevõitlused Seadusandlik Kogu oli valitud juba 1791. aasta suvel ning asus 1. oktoobril kohe tegutsema. Seal moodustusid kolm selget poliitilist gruppi: föjaanid ehk parempoolsed, zirondiinid ehk mõõdukad vasakpoolsed ja Mäe rühmitus ehk montanjaarid, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Lisaks neile olid veel ka sõltumatud saadikud ehk Soo, mis moodustas Kogu liikmetest enamiku. Seega oli igal rühmitusel vajalik enese poole võita just nende, ideoloogiliselt mitte kuigi põhimõttekindlate saadikute toetus. Esialgu oli tugevaim positsioon föjaanidel, kes toetasid senise riigikorralduse säilitamist ning igasuguste muudatuste täielikku lõpetamist. Nende eesotsas seisid vennad Lamethid ja Antoine Barnave. Föjaane toetas ka
poliitikud (mingid uued, vä?). Parempoolsed saadikud pooldasid kuningavõimu säilitamist konstitutsioonilise monarhiana. Vasakpoolsed, kelle seas moodustasid enamuse zirondiinid taotlesid vabariiki, terrorit ja revolutsiooni jätkamist nad ei pooldanud, enamuse tõttu moodustasid nad ka valitsuse. Nende toetajaskonna moodustasid haritlased, rikas kodanlus, kapitalistliku majandussüsteemi pooldajad. Vasakpoolsed olid ka montanjaarid. Valitsus kuulutab ennetavalt sõja Austriale ja teistele Euroopa riikidele, kes temaga liitusid. 10. augustil 1792 algas Pariisis taas ülestõus, vallutati kuningaloss ja kuningas ise vangistati. Kuningast oli saanud kodanik nimega Louis Capet (mingi Bock). Veel samal õhtul kutsus Seadusandlik Kogu kokku uue rahvaesinduse Konvendi. 22. septembril 1792 kuulutatakse välja vabariik. Konvent pidi otsustama kuninga surmanuhtluse küsimuse. Iga saadik pidi isiklikult ja avalikult oma
Le Chapelier' seadusega keelati streigid ja töölisühingud. 1791. võttis Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni. 21. septembril tuli kokku Rahvuskonvent e. Konvent. Kuhu kuulus 749 Prantsusmaa ja 34 kolooniatest valitud saadikut. Esimesel istungil võeti vastu seads, millega kaotati kuningavõim. Konvent'i otsusel (380 poolt, 310 vastu) hukati giljotiinil 21. jaanuaril 1793.a. Louis XVI. Konvendi parempoolsed zirondiinid (ettevõtluse vabadus), vasakul olid montanjaarid. Prantsusmaa vabariik sattus kriisolukorda seoses lüüasaamistega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu. Peapõhjuseks samuti paljude Euroopa riikide sõda revolutsioonilse Prantsusmaa vastu. Kriitilises olukorras leiti,e t valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Moodustati Rahvapäästekomitee (12 liikmest koosnev diktatuuri organ). Juunis 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. a. Jakobiinid loobusid parlamentlikust valitsemisviisist
Seadusandlik võim kuulus kaheks aastaks valitud Seadusandlikule Kogule. Vabariik 21. septembril tuli kokku kolmas revolutsiooniaegne rahvaesindus Rahvuskonvent ehk lihtsalt Konvent. Konvendi esimesel istungil võeti vastu seadus, millega kaotati kuningavõim. Kuningas hukati. Kõike parempoolsema osa moodustasid zirondiinid, kes olid vabariigi veendunud pooldajad ja tahtsid seda kindlustada. Riigi alustoeks pidi saama ettevõtluse vabadus. Konvendi vasaku tiiva moodustasid montanjaarid, kelle tunnustatud juht oli Robespierre. Hiljem nimetati montanjaarid jakobiinideks. Jakobiinide diktatuur Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev Rahvapäästekomitee. Oluline koht diktatuurisüsteemis oli Jakobiinide Klubil, mis etendas partei osa ja millel oli erinevates paikades sadu osakondi. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi Marati tapmisest 13. juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorle. Konvendi dekreediga
millega liitusd ka ülejäänud maad. (kuninga kukutamine ja vabariik) 1792 avaldati manifest preisi ja austria keisri nimel lubadusega pariis hävitada kui kuningale viga tehakse, rahvas võttis sellest tuld seostades kuningat välisvaenlasega.. 10 augustil vallutati tuileries kuningaloss ja kunigas kõrvaldati troonilt. kokku kutsuti kolmas rahva esindus nimetusega konvent. kaotati kunigavõim ja kuningas otsustati hukata. konvendis olid parempoolseteks zirondiinid, vasakpoolseteks montanjaarid. esialgu kuulusid mõlemad Jakobiinide klubisse kuid pärast lõhenemist 1792 jõid klubisse vaid montenjaarid. valdav osa konvendist ei kuulunud siiski kuhugi ja jä erapooletuks. (jakobiinide diktatuur). avastati et zirondiind on valitsemises muutunud kasutuks ning 1793 otsustati luua erakorraline võimuorgan kus eesotsas olid jakobiinid. rahvast kaasa haarates viidi suhteliselt kiiresti läbi erinevaid reforme. võeti vastu ka uus konsitutsioon
1. Dantoni peetakse õigustatult üheks targemaks poliitikuks Suure Prantsuse revolutsiooni päevilt. Ometi jääb tema poliitilist karjääri varjutama üks näotu juhtum. Milline? 2. Keda pead selle näotu juhtumi peasüüdlaseks? Põhjenda. 3. Millist nime hakkas kandma kolmas parlament? Mida see nimi tähendab? 4. Kindlasti kujunes 21. septembril 1792 vabariigi väljakuulutamine uue parlamendi saadikute suursaavutuseks. Mis julgustas neid sellist otsust vastu võtma? 5. Kes olid montanjaarid? Neid kutsuti ka jakobiinideks. Miks? 6. Miks ei tunnetanud zirondiinid juba varakult, et montanjaarid võivad kujutada ohtu? 7. Paljudele Konvendi saadikutele jäi eluks ajaks külge halvustav tiitel régicide. Mida see sõna tähendab ning kuidas see tiitel mõjutas nende saatust hiljem? 8. Philippe d'Orléans hääletas parlamendis kuningale surmanuhtluse mõistmise poolt. Miks see paljusid üllatas? Miks ta seda tegi? Põhjenda. 9. Kas pead Louis XVI oma kodumaa reeturiks
1. Dantoni peetakse õigustatult üheks targemaks poliitikuks Suure Prantsuse revolutsiooni päevilt. Ometi jääb tema poliitilist karjääri varjutama üks näotu juhtum. Milline? 2. Keda pead selle näotu juhtumi peasüüdlaseks? Põhjenda. 3. Millist nime hakkas kandma kolmas parlament? Mida see nimi tähendab? 4. Kindlasti kujunes 21. septembril 1792 vabariigi väljakuulutamine uue parlamendi saadikute suursaavutuseks. Mis julgustas neid sellist otsust vastu võtma? 5. Kes olid montanjaarid? Neid kutsuti ka jakobiinideks. Miks? 6. Miks ei tunnetanud žirondiinid juba varakult, et montanjaarid võivad kujutada ohtu? 7. Paljudele Konvendi saadikutele jäi eluks ajaks külge halvustav tiitel régicide. Mida see sõna tähendab ning kuidas see tiitel mõjutas nende saatust hiljem? 8. Philippe d’Orléans hääletas parlamendis kuningale surmanuhtluse mõistmise poolt. Miks see paljusid üllatas? Miks ta seda tegi? Põhjenda. 9. Kas pead Louis XVI oma kodumaa reeturiks
august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a. valitav ühekojaline Seadusandlik Kogu Täidesaatev kuningas, määras ministrid, veto õigus Sõltumatu kohtuvõim Seadusandlik Kogu parempoolsed ja zirondiinid vasakpoolsed, neist äärmuslikumad montanjaarid (jakobiinid) Kuninga kukutamine Austria ja Preisi ühismanifest kuningapere kaitseks taheti rahvast hirmutada, kuid paljastus kuninga seotus välisvaenlastega. 1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli.
annaabi.ee 
