Prantsuse revolutsioon (1789 -1799 ) lk 70-77 · Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord · Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inispirtatsioon 19.sajandi revolutsionääridele ja 20. Sajandi totalitaarsetele reziimidele · Sündumused. Bastilles^ vallutamine kuningas põgeneb - konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine vabariik kuninga hukkamine brümääri riigipööre Uue maailmapildi kujunemine · Renessanss · Humanism · Valgustus · Maadeavasuste mõjud ja tagajärjed Põhjused: o Vajadus idamaiste vürtside järele o India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid o Uudishimu ja seiklusjanu
Kahjustada sai kogu monarhia maine ja see on üks sündmustest, mis viis Prantsuse revolutsioonini. Sellest ajast peale tekkisid kõikjal kuninganna vastased ühendused. Tänu kaelakeeafäärile saab rahvas teada, kui palju kuningakoda kulutab. Kuninga tagasihoidlikkust teatakse, seega süüdistatakse kulutustes kuningannat. Kutsuti kokku generaalstaadid, ministrina töötas rahva lemmik Necker. Peale tema vallandamist tekkis mäss ja vallutati Bastilles. Kartes revolutsiooni, üritab kuningapere põgeneda. Lõpuks toimub uus ülestõus, kuningapere lahkub Rahvuskogu kaitse alla, neid alandatakse moraalselt ja nüüdsest oli kindel, et mingit kuningavõimu enam polnud. Pere sunniti Temple'isse vangi, kus neid valvati hoolikalt. Louis XVI ja Marie Antoinette said väga lähedasteks. Lõpuks toimus kohtuotsus ja kuningas tapeti. Plaanitakse mitu korda põgenemist, kuid need katsed nurjuvad. Marie mõistetakse hukka ja viiakse vangikongi
Inglise valitsus aga kuulutas kolooniad mässajateks. 4.juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni. See kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 4. Prantsuse Revolutsioon: Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inspiratsioon 19. saj revolutsionääridele ja 20. sajandi totalitaarsetele reziimidele Sündmused: Bastilles´vallutamine (bastille oli monarhia sümbol. Vihatud rahva seas)- >kuningas põgeneb->konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine (monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega)->vabariik (22.sept 1792)->kuninga hukkamine (ühe häälega mõisteti ta surma)-> brümääril toimunud riigipööre (Napoleon hõivas Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadiku vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon)
Kuninganna sai teada ja tekkis kohtuprotsess, mille kuninganna üllatuslikult kaotas. Sellest ajast peale tekkisid kõikjal kuninganna vastased ühendused. · Tänu kaelakeeafäärile saab rahvas teada, kui palju kuningakoda kulutab. Kuninga tagasihoidlikkust teatakse, seega süüdistatakse kulutustes kuningannat. · Kutsuti kokku generaalstaadid, ministrina töötas rahva lemmik Necker. Peale tema vallandamist tekkis mäss ja vallutati Bastilles. · Marie armus noorde rootslasse Alex von Fersenisse, kes oli ta elu armastus · Suur naistekamp tungis Versailles'sse (mõned neist olid maskeeritud mehed). Kuningapere saadeti Truilles' lossi · Kartes revolutsiooni, üritab kuningapere põgeneda, selleks tehakse ülimalt täpne plaan. · Tõld jõudis Varennes'i, kuid rahvas oli juba kahtlustav · Nad tabati ja sunniti Pariisi minema, kuninganna oli vastu.
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Pr. rev-i põhjused. · valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika(valitseva kuningapaari saamatus riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksus selles suhtes; lisaks paljastatio kuninga seotus välisvaenlastega) · sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused · majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust · talurahvas ei olnud rahul oma kohustustega ja feodaalsete privileegidega · seisuste süsteem jättis osa elanikkonnast poliitiliste õigusteta 2. "In. ja kodaniku õiguste deklarats." 3 põhimõtet: · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, omandile, julgeolekule & vastupanule). · Kaitse võimukandjate omavoli vastu, kodanike turva...
Pärast kooli pani isa ta õppima juurat, kuid tõrges poeg jättis kooli pooleni. Töötegemine teda ei huvitanud, sest leidus piisavalt sõpru, kes olid valmis teda üleval pidama. Samas ei olnud ta eluviisidelt väga lõtv. Voltaire ei tarvitanud palju alkoholi, kuid jõi suurtes kogustes kohvi. Ta oli kogu valgustusajastu keskne kuju, seda nii Prantsusmaal kui kogu Euroopas. Tema teoste põhisisuks oli terav ühiskonnakriitika ja satiir. 1717. aastal oli ta 11 kuud Bastilles, sest solvas regent Orleans`i Philippe. Regent püüdis mässulist kirjameest ära osta, millest too keeldus. Bastille`s oli ta veel ka 1726. aastal, 1727 sõitis ta Inglismaale. Inglismaal viibimine oli oluline eluetapp Voltaire kujunemisel valgustajaks. Tagasi Prantsusmaal elas ta aastaid (16. a) oma armukese madam Emilie du Chatelet` juures Cirey lossis. See daam oli väga tarkuselembene. Kahe targa inimese vahel oli ka tülisid ja erimeelsusi.
õigusi. 3)Arvatavasti oleks siis küll nende võimulpüsimist pikandanud,sest siis ei oleks tekkinud terrorit ja nad oleksid saanud edasi püüalda oma eesmärkide poole.Kuna aga otsustati,et revolutsiooni ajal ei ole kuigi mõttekas konstitutsioonilist võimu kehtestama hakata ,siis sündis opositsioon,millega võideldes kahjustus jakobiinide maine ja neil oli keerulisem oma eesmärke täita. Küsimused.1)1789 kogunes prants rahvaesindus ehk generaalstad 2) Bastilles vallutati 14 juuli 1789 3) Jakobiinide diktatuuri ajal ei viidud ellu kuninga hukkamist 4) konintinentaalblokaad oli:d) 5) Õige jakobiinide diktatuuri iseloomustav lause:d) 6) 9 nov 1799 toius Napoleoni riigipööre 7) 1795-1799 Prantsusmaa riigikorraldust nim direktooriumiajaks 8) usurpraatoriks nim Naoleon , kuna: a) 9) 21. jaanuar 1793 hukati c) Louis Capet 10) Itaalia ja Egiptuse süjakäigd algasid, kuna a)c)d)
Koguks). Rahvuskoguga liitus ka suur osa I ning II seisusest (aadlikud ja vaimulikud). Kavatseti väljastada põhiseadus ning loobuti seisuslikest eesõigustest. Pariisis olid ulatuslikud rahvaülestõusud, loodi Rahvuskaart (eesotsas Lafayette). 14. juulil 1789 vallutati Bastille kindlus ja sellega oli ka revolutsioon alguse saanud. Bastille vallutamine oli sümboolselt tähendusrikas võit revolutsionääridele, sest Bastilles hoiti vangis paljusid kuningavõimu vastaselt meelestatuid ning kuningale ebasümpaatseid inimesi. Järgnevalt anti välja "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis sätestas riigi kodanike põhiõigused. Tehti veel viimaseid katseid monarhia kindlustamiseks (kaotati feodaalsüsteem, riigistati kirikumaad jne), kuid opositsioon nõudis jätkuvalt kuninga tagasiastumist. 1791 28. veebruar Pistodade Päev (rojalistide ülestõus)
annaabi.ee 
