Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks.
1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi). Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid:
1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi
· valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku
Bilanss on aruanne, mis näitab ettevõtja varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Kasumiaruanne kajastab ettevõtja tulude ja kulude suurust summaarselt aruandeaasta algusest, tuues välja tegevuse tulemuse. 10. Inventuurid. Kuidas inventuure tehakse ja miks need on RP-s vajalikud. Mida tuleb inventeerida. Mida RP-s inventuuriga kontrollitakse. Kirjelda raha, varude, arvelduste ja maksude inventuuri. Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. 11. Raamatupidamise koostamise alusprintsiibid RPS §16 peab teadma üldpõhimõtteid. · majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste
poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus
Juriidiline kohustus- on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Faktiline kohustus -on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus. Arveldused aruandvate isikutega ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kontodel: (Vara) nõuded aruandvate isikute vastu. (kohustus) võlad aruandvatele isikutele. Toimuvad arveldused(v.a töötasu): töölähetusega seotud kulude hüvitamine, majanduskulude hüvitamine, töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine, tööandja kulude hüvitamine. Erisoodustuse summa maksustatakse tulumaksuga(määr 21/79) ja sotsiaalmaksuga( 33%).Erisoodustus on olemuselt töötaja/saaja tulu, kuid erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuse tegija/tööandja kohustus. Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse hinnaks 256 eurot, ning omatarbe maksustatavaks väärtuseks on 213,33 eurot, sellelt tasumisele kuuluv KM on 42,67
koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
Sulle rahana kätte ostu- ja müügihinna vahe. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. See võlg nõuab tulevikus varast loobumist. Ehk - kui Sa oled selle plekist ämbri ostnud, siis on see 30 krooni Sinu võlg ehk rahaline kohustus, mille Sa näiteks seitsme päeva pärast pead loovutama ämbri müüjale. Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital. Omanikuna teed osakapitali sissemakse 100 000 krooni sinu omakapital, laenad pangast juurde 200 000 krooni võõrkapital. Võõrkapital on laenud ja kohustused. Käsitle siis palun võõrkapitalina nii ämbriostu tasumata arveid kui ka sõpradelt- pankadelt laenatud summasid. Omakapital on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud kõik tema kohustused. VARAD=kohustused+oma-kapital VARAD-KOHUSTUSED=OMA-KAPITAL
Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks konto ,,ostjad" (On ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena) Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad K kulu D kassa,pank,ostjad K KM
Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele.
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 5. Kontod ja kahekordne kirjendamine, selgita nende sisu ja olemust. Konto on informatsioonikogum, mis sisaldab andmeid raamatupidamiskohustuslase (edaspidi tekstis ka majandusüksuse) varade ja kohustuste ning omakapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kõige laialdasemalt on levinud T– kujuline konto formaat. Konto on ka finantsarvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks
Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8) Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus
· Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. · · Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. (RPS § 3) · Varade jagunemine · Ettevõtte varad jagunevad kaheks: · Käibevara · Põhivara · Käibevara. Põhivara · On raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. · · Kõik ülejäänud varad on põhivarad. · ·
majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid vormistatakse trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel Ettevõte kasutab Raamatupidamisseaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1. Varade ja kohustuste inventeerimine Varade ja kohustuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: · kassa inventuur üks kord aastas 20. detsembril või vajadusel; · nõuete ja kohustuste inventuur üks kord aastas 20. detsembril; · varade inventuur (põhivara, varud, bilansivälised varad) üks kord aastas 01. novembril. Inventuurid viib läbi Ettevõte juhatuse liige/juhataja. Aruannete koostamise kord Bilansisaldod 1 kord kuus. Kasumiaruandesaldod 1 kord kuus. Käibedeklaratsioon 1 kord kuus 20-ndaks kuupäevaks. Maksudeklaratsioon 1 kord kuus 10-ndaks kuupäevaks.
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe)
nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud, nt varud ja nõuded ostjate vastu). Varasid mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil (nt. Kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud). Ja varad mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt. Finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõik ülejäänu kajastatakse põhivarana. 4) Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks: Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevad kohustused: kohustused, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt
registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD KOHUSTUSED (VÕLAD) VARA
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 bilansi aktivakirjed vara; 2 bilansi passivakirjed- kohustused; 3 bilansi passivakirjed- omakapital; 4 tulude kontod; 5 kulude kontod [12]. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimestnumbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad RPS- lisas 1 toodudbilansikirjetele ja alaliigendustele [12].
Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita või vajadust ja
· mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist.
järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Residentsuse muutumisest teavitab füüsiline isik maksuhaldurit ning täidab residentsuse määramise vormi R. 14. Nimetage Teile teadaolevaid töösuhte sõlmimise vorme (vähemalt 3) Käsundus, töövõtuleping ja tööleping. 15. Kui põhikohaga töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva, siis mitu kalendripäeva on ½ kohaga töötava töötaja põhipuhkus? Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral (28kalendripäeva). 16. Mida tähendab põhivara? Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. 17.Kuidas leitakse vara lineaarne amortisatsiooninorm aastaks? Too näide.
varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab