(ehitusgeoloogia). Ehitusgeoloogia ülesanded: - uurib ehituse alla jäävate kivimite koostist, omadusi, lasumist ja levikut; - uurib ehituse püstitamisel ja ekspluateerimisel ehitist mõjutada võivaid geoloogilisi protsesse ja nähtusi; - uurib ehitusgeoloogiliste tingimuste regionaalset muutumist. Mis on tektoonika, kas see esineb ka Eestis? Kus esineb ja miks? Mis võib paikneda tektoonilistes pragudes ja välja tulla, kas see on inimestele ohtlik? Tektoonika: - Tektoonika geoloogiline teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket. - Samuti mõistetakse tektoonika all tektoonilisi liikumisi, mis on endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes. Kus Eestis esineb: - Esineb ka Eestis, eriti paelisel pinnasel aga ka savipinnaste ääre aladel, kus savipind
Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik Mets-kuukress Püsik-seljarohi Laanesõnajalg Laiuv sõnajalg Lõhnav madar Mets-jürilill Koldnõges Harilik kopsurohi Harilik naat Samblarinne Kähar salusammal Lame lühikupar Harilik lühikupar Sale lühikupar Harilik lühikupar Tuhm salusammal Puude tüvedel õrn tuhmik ja suur tuhmik Pangaseisandi pragudes ja paeplaatidel kasvab palju haruldasi samblaliike Väike video Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://www.puhkaeestis.ee/et/map/salevere-salumagi (06.03.13) http://www.elfond.ee/vep/idavirumaa.htm (06.03.13) http://www.tabasalulooduspark.ee/
Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikutest. Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt: kas talluse küljest murduvate tükikeste või ainult samblikele omaste tillukeste paljunemiskehakeste abil. Samblikud kasvavad maapinnal, puutüvedel ja -okstel, kivide pinnal ja pragudes ning vanadel kändudel. Meil esinevad samblikud enamasti nõmmemetsades maapinnal. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Kuna samblikud kasvavad väga aeglaselt ja nad võivad elada väga vanaks, on neid kasutatud geoloogiliste objektide vanuse määramiseks. Samblikud eritavad aineid mis ajapikku murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult surevad ja kõdunevad nad ise
Üldse tuleb kullatud ehteid puhastada väga ettevaatlikult piisab piirituses niisutatud pehme lapiga hõõrumisest. Kullatud ehteid hõõru puhastamiseks vahustatud munavalgega, millele võib vajadusel lisada veidi soola.Kullatud ehteid võib puhastada ka seguga, mis koosneb noaotsatäiest booraksist ja 60 milliliitrist veest. Kulla saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Kulla rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite
Kuld on ka paljude maade rahandussüsteemi aluseks. Teda kasutatakse nt.- kuldehted, klaasi tootmiseks, infrapunakiirguse peeglite kattena, optilistes instrumentides, satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest. Kullaga kaeti ääretult suuri jumalate kujusid Vana-Kreekas, Vana-Roomas millest enamus on kahjuks hävinud. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a. Looduses leidub kulda ehedana, nt. Mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldanud kivimites tekkinud kullaliivas. Uute kullaleiukohtade avastamine kutsub sageli esile nn. Kullapalaviku. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna- Aafrika Vabariigis. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus, kulutatud tööstus-ja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja
Tingimus 1) Temperatuuri kõikumisest tingitud Piisaval hulgal sademeid soojuspaisumine ja ning soe kliima (temp. kokkutõmbumine. Kristallide kiirendab reaktsioone, vahelised mikropraod suurenevad, sademete abil tekivad kivim mureneb. lahused) põhjustab osade 2) Kivimi pragudes vesi jäätub, lahustuvate ainete paisub, avaldab rõhku. Kivim eraldumise. Lahustunud mureneb. soolad kanduvad ära. Tulemus Kivimite peenestumine, keemiline Muutub keemiline koostis, koostis säilib. väliskuju esialgu muutub vähe.
· Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks. 7. Miks esineb talvel külmade ja soojade ilmade vaheldumisel asfaldikahjustusi? Soojadel ilmadel hakkab lumi ja jää sulama ning sulanud vesi läheb asfaldipragudesse. Kui nüüd tuleb külm ilm, siis vesi pragudes jäätub ja hakkab selle käigus paisuma. Sellepärast tekivadki asfaldikahjustused. 8. Mis on kondenseerumine? Kuidas tekib udu? Kondenseerumine on aine muutus gaasilisest olekust vedelikuks. Päeval päike soojendab maa soojaks. Õhtul, kui päike loojub läheb õhk külmaks. Soe õhk hakkab maa pealt auruma ja saab kokku külma õhuga. 9. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Miks? Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest, õhu liikumisest, ainest.
Voodilutikas Voodilutikad ei armasta valgust, seetõttu veedavad nad päeva pimedates pragudes või lõhedes peidus. Öösiti aga ründavad magavaid inimesi, imevad nende verd ning naasevad siis oma varjupaikadesse. Voodilutikad viibivad ühiselt varjupaikades, kuid söömas käivad üksinda. Voodilutikas elutseb maismaal. Lutikas toitub püsisoojaste loomade verest. Munast koorumise järel toitub lutikas eranditult värskest verest, ent võib ka mitu nädalat söömata olla, kui tal sobivat ohvrit ei õnnestu leida. Voodilutikas kuulub lutikaliste seltsi
taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid. On muutunud haruldaseks liigiks. o Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline. Hääl on sirisev trillerdus, öise eluviisiga, kaevub liivasesse pinnasesse. Elab külades ja teistes asulates. Talvitub kivimüüride ja vundamentide pragudes, keldrites. Koeb päikesepaistelistes puhtaveelistes küla- ja talutiikides. Ohutegurid: pestitsiidid, väetamine, kuivendamine, võsastumine. Sugukondlased: mudakonlased o Mudakonn – 8 cm, kulles kuni 15 cm. Pupillid on püstised, tagajalal kühvlitaoline köbruke, mille abil kaevub pinnasesse. Häälitsus – vaikne koputus, häälitseb vee all. Öise eluviisiga. Elupaik: liivased alad, väldib kiviseid alasid. Koevad tiikides ja lompides
Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta aladele. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnevad kaarekujulised pinnavormid. Luited tuule toimel kujunenud liivakuhjatis. Jäärakud ehk ovraagid on järsuveerulised, suhteliselt sügavad ja lühikesed uhtorud, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel kergesti ärauhutavate settee või muldadega
kestis rohkem kui 10 aastat. Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame. Tootmine: Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897 1898 Klondikes Alaskal). Alates 1880ndatest on LõunaAafrika olnud maailma tähtsaim kullatootja, umbes 50% kogu maailma kullast on kaevandatud LõunaAafrikast. Aastal 1970 toodeti seal 79 % maailma kullast, mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal 2007 tootmine kahanes
mandrite siseosades.*Kliima sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veereziimi ja mullaprotsesse; taimkattetüüp ja kõduaine hulk; mullaelustik ( kõdundajad, lagundajad). *Biosfäär taimkate-orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus; taimkate kaitseb mulda erosiooni eest, kinnistab pinnast; elustik lagundajad, kõdundajad, kobestajad. *Kliima mõju muldadele- Kliima mõjutab murenemisprotsesse. *Sademete hulk füüsikaline murenemine, kui temp on madal, siis vesi pragudes külmub, mureneb kiiremini. *Temperatuur Kui temp kõikumine on suur, siis on füüsikaline murenemine, kui on stabiilne, siis keemiline.* Mullahorisondid erinevad üksteises viljakuse, värvuse, tiheduse, niiskuse, orgaaniliste ainete sisalduse poolest. Must huumushorisont näitab, et on palju org aineid, kõige viljakam. Hall huumush näitab, et on vähem org aineid. Horisondi sinakashall toon näitab, et on rohkesti savi. Roostetäpid näitavad, et vett on palju, liigniiske
Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika vabariigis Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au)kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Ajalugu Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks,
KULD (AU) Kuld on keemiline element jrjenumbriga 79, mille keemiliseks smboliks on AU. Kullal on ks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kullal on metallilige. Kuld on vrismetall. Normaaltingimustel on ta vrdlemisi pehme ja raske kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm. Kulla sulamistemperatuur on 1 064C. Looduses esineb kuld kamakatena kivis, nt. mineraalkvartsi pragudes (kullasooned) ja vikeste terakeste na kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Puhas kuld on eredat kollast vrvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, likiv ja kige vormitavam ning plastilisem vrismetall. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud thtsaimaks metalliks.
peenendumine ilma reageerimine vee, hapniku, keemilismineraloogilise koostise süsihappegaasiga ning keemiliste muutusteta, mida põhjustavad saasteainetega. temperatuuri kõikumised ja kivimi Porsumise käigus vabanevad vajalikud pragudes oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida Rabenemine on eriti intensiivne seal, kus saavad kasutada taimed ja temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus mikroorganismid. on suur. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas.
Füüsikaline ja keemiline murenemine toimuvad üheaegselt. Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline murenemine Füüsikaline murenemine ehk rabenemine: o kivimite mehaaniline peenendumine o põhjustavad temperatuuri kõikumised (osa kivimeid paisub ja tõmbub kokku rohkem kui teised) o eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur o Kõrbes o Niiskes ja jahedas kliimas kivide pragudes oleva vee jäätumine Keemiline murenemine ehk porsumine: o kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega o Temp kiirendab protsesse ja sajuveest moodustuvad lahused o kõige intensiivsem palavas ja niiskes kliimas o vabanevad mineraalsed toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja mikroorganismid
Leetunud muld- lubjavaesel lähtekivimil (liivasel alal) kuiv või parasniiske muld. Iseloomulik on happeline reaktsioon ning valkjashall leet- e väljauhtehorisont, mille all on punakaspruun liikuvate huumusainete-alumiiniumi-ja rauarikas sisseuhtehorisont. Jaguneb leedemullaks (huumushorisont puudub) ja leetunud mullaks(õhuke huumushorisont) MÕISTED: Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temp kõikumise ja vee külmumise tõttu kivimi pragudes. (temperatuuri jäätumine, vee jäätumine) Keemiline murenemine e porsumine selle käigus muutub kivimi keemiline koostis. Kivimis olevate elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Porsumisel vabanevad toiteelemendid, mida taimed saavad kasutada, eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murend- kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal, nt rahnud, kruus, liiv.
Kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, mis oma ruumala erinevalt muudavad ja nii tekivad aja jooksul kivimisse imepisikesed praod. Aja jooksul need laienevad, kuni kivist mõni kild eraldub. Füüsikaline murenemine toimub eriti kiiresti seal, kus ööpäevased temperatuuri kõikumised on kõrged, näiteks kõrbes. Külmas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole kõrge (tundra), kiirendab murenemist vee külmumine. Kivimi pragudes oleva vee jäätumise tõttu selle ruumala suureneb ning lõhe aina laieneb. Mida väiksemateks tükikesteks kivim mureneb, seda väiksemaks muutub füüsikalise murenemise osakaal ja suureneb porsumise tähtsus. Keemilise murenemise e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas, sest kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi protsesse, sademeid on aga eelduseks lahuse tekkele
Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele. Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Laavakupli kasvu peatumisest hoolimata jäävad mõned ohud. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused võivad olla põhjustatud auru kogunemisest maa-alustes pragudes, mille tulemusel tekib kõrge rõhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Erandiks on oht lennundusele allatuult triivivate tuhapilvede tõttu. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest.
Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele. Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Laavakupli kasvu peatumisest hoolimata jäävad mõned ohud. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused võivad olla põhjustatud auru kogunemisest maa-alustes pragudes, mille tulemusel tekib kõrge rõhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Erandiks on oht lennundusele allatuult triivivate tuhapilvede tõttu. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint
· Asendamatu loodusvara põllumajanduses. 3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks. · Füüsikaline murenemine e. rabenemine - Kivimite mehaaniline peendumine, mida põhjustavad: a) temperatuuri suured kõikumised - ülekaalus kuivas kliimas, kes temp. kõikumise ulatus ja sagedus on suur (kõrb). b) pragudes oleva vee jäätumine - jäätumisrabenemine on suur jahedas kliimas (jääkõrb, tundra, mäestik). Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu, väikseim murend on liiv. · Keemiline murenemine e. porsumine - Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine: hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe
r 1p 2p Jahedas kliimas vesi jäätub ja paisub pragudes. See teeb kivid lõhki. tr Tooge niiide selle kohta, mis abin6usid saab rakendada pildil kujuta- tud probleemi flrahoidmiseks. lp Viimase ülesandega jäin nüüd kahtlema, et ehk on tegu hoopis erosiooniga- mullastiku loodusliku ärakandega
Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator. Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks. Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh
Väikesed rästikud söövad tigusid, putukaid ja teisi väiksemaid selgrootuid, keda aga kätte saavad. Elupaik Rästikud elavad tavaliselt raiesmikel, soodes, rohustes metsades, metsaservades, järvede ja jõgede kallastel ning mõnikord ka niitudel ja männimetsades. Eestis on rästikuid peaaegu kõikjal. Rästikud elavad tavaliselt kogu oma elu ühes ja samas kohas, see tähendab, et nad on väga paiksed loomad. Nad elavad mahajäetud urgudes, igasugustes pragudes ja vanades kändudes. Päeval nad sealt tavaliselt ei lahku ja on väga loiud. Selliseid kohti, kus elab koos palju rästikuid, nimetatakse maokolleteks. Talveuni Septembrist või oktoobrist alates kuni aprillini välja magavad rästikud talveund. Nad talvituvad 0,4-2m sügavusel maa all. Rästikutele meeldib talvitumiseks kasutada näriliste urge ja kivi- või heinahunnikute alust pinnast, temperatuur ei lange alla 2...4 kraadi
19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1] Kuld. Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197. Kuld on kollase tooniga, pehme ja raske metall (tihedusega 19 300 kg/m3). Sulab temperatuuril (1064.18 °C). Kuld on ka hea elektrijuht. [2] Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivasm, mida leidub enamjaolt jõgedes või teistes veekogudes. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Alaskal). [2] Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Kuld on kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. [1]
keemiliste protsesside tagajärjel. Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. Toimub ka leostumine ehk vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne. Porsumist esineb rohkem, kui rabenemist. Tegurid on süsihappegaas, hapnik ja vesi. Soodustab soe ja niiske kliima. Rabenemine – ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Rabenemine võib toimuda, kui näiteks kivimite pragudes külmub vesi või kasvavad soolakristallid. Mida peenemateks osakesteks kivimind murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Kivimi keemiline koostis ei muutu.Tegurid: temperatuuri kõikumine, jää, tuul ja vesi. Soodustab kuiv ja külm kliima. Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndites, kõrgmäestikes. Mulla koostis – Mullad sisaldavad eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa.
Neutraalsed silikoonid - leeliseliste materjalidega (betoon, põrandate ja torustiku isoleerimiseks; koormusttaluvaid jäikasid tellis), tundlike metallidega (teras, vask), klaasimiseks plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jne soojustamiseks Akrüülhermeetikud - ülevärvitavates vuukides, krohvi või tellismüüri pragudes, ukse- ja aknaraamide ning teiste ehitiste Tehnilised isoleermaterjalid - mahutite, boilerite ja muude osade vahelistes ühendusvuukides tehniliste seadmete isoleerimiseks Spetsiaalsilikoonid - kokkupuutel joogiveega või toiduga, Akustilised plaadid - jäigad mineraalvilla plaadi, ühelt poolt peeglitega kokkupuutel/ liimimisel, akvaariumide juures, kõrge kaetud viimistluskihiga; peamiselt kasutatakse ripplagede
7. NIISKUS MATERJALIDES. Ehitusmaterjaldes võib niiskus olla kõigis oma olekutes. Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti muutust negatiivses suunas. Keemiliselt seotud vesi on materjalide struktuuris vältimatu komponent ja seda ei arvestata niiskusena. Selle näiteks on tsemendiga reageeriv vesi betoonis. Niiskuse seisukohast on olulised vesi, veeaur ja jää, mis on materjali tühimikes õhupoorides ning pragudes. Kõik materjalid on mingil määral poorsed. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Stabiilse suhtelise õhuniiskuse juures on materjali poorides lõpuks sama palju niiskust kui õhus. Enamus materjale on hügroskoopsed, st et nad võtavad endasse niiskust ümbritsevast õhust. 8. KÜLMASILD.
Seega linnul on kolm põhilist pesakohatüüpi: mõned linnud pesitsevad puuõõnes või kaljuõõnes, teised järsakutel, enamus pesitsevad teiste lindude nagu vareste või tuvide vanades pesades. Nüüdisajal on lisandunud neljaski pesakohatüüp tehisrajatised. Tuuletallaja kasutab meeleldi ka suuri pesakaste ning nende ülespanek võib soodustada kohaliku asurkonna suurenemist. Harvematel juhtudel, kui teist võimalust ei ole, võib tuuletallaja pesitseda kõrgetes ehitistes, hoonete pragudes või isegi kanarbikupuhmaste keskel. Pesa valides peab tuuletallaja vaatama, et pesa oleks raskesti nähtav, sest ta peab oma väiksuse tõttu igat suuremat röövlindu pelgama. Ronivate röövlitega tuleb lind kergemini toime. On võimalik väita, et enne edukat pesitsemist tuleb tuuletallajapaaril teha läbi üht- teist: ta alustab veebruaris lembemänge, isegi siis, kui ta ei saa pesa juurde asuda veel kahe või enama kuu jooksul. Mängulende saadab kilkamine
võre. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator . Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897- 1898 Klondikes Alaskal). Rakendused Kuld oli üks juba vanadele alkeemikutele tuntud elementidest, tema märgiks oli päikese märk. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted
kes võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks. Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja. Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast, ja selle hajumine muudab vee sogaseks. Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. Kuidas seepiat süüa? Seepia ümar keha sobib hästi täitmiseks. Täidisena kasutatakse riisi või leivalõike, mille hulka on segatud maitserohelist, vürtse, rosinaid, piiniaseemneid ja teisi lisandeid. Haarmeid ja päid kasutatakse kastme valmistamiseks ja hautatakse koos täidetud kehaga. Seepiat võib kasutada samades retseptides mida kasutatakse ka teiste peajalgsete puhul. Eriti väikesed tindikalad,
on eriti intensiivne seal, kus mida kasutavad taimed ja mikroorganismid temperatuuri kõikumise ulatus kõige intensiivsem palavas ja niiskes ja sagedus on suur kliimas Kõrbes Temp kiirendab protsesse ja sajuveest Niiskes ja jahedas kliimas kivide moodustuvad lahused pragudes olev vesi Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.
tugevasti: rohekashallist peaaegu mustani, pole kindlasti mitte helehall, vaid pigem tõmmu varjundiga sellest ka sambliku eestikeelne nimi. Heaks tunnuseks on ümmarguste, enamasti rohekate ja kumerate soraalide olemasolu talluse pinnal, arvukamalt selle keskosas. · Harilik jahusamblik (Phlyctis argena) koorikjas tallus on enamasti krobeline parguline ja võib katta üsna ulatuslikke pindu; talluse pragudes tekivad tallusest heledamad, korrapärase kuju ja mitmesuguse suurusega soraalid, mis võivad omavahel liituda. Tallus iseloomulikult lapiline: tekib erinevat tooni valkjate ja hallide laikude vaheldusrikkas muster, mistõttu harilik jahusamblik on juba eelmalt küllaltki kergesti äratuntav. Änglema raba. Änglema rabast leitud samblikud ja nende kirjeldus: · Harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes) tallus kinnitub substraadile
organismide toimel. Porsumine-Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Rabenemine-Rabenemine ehk füüsikaline murenemine (inglise physical weathering) on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Rabenemine võib toimuda, kui näiteks kivimite pragudes külmub vesi või kasvavad soolakristallid. Murenemiskoorik- on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Lähtekivim-on petroloogias kivim, mille moondumise tagajärjel tekkis vastav moondekivim. Lähtekivim on mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast Aluskivim-Aluskivim ehk D-horisont on tard-, moonde- ja settekivimid, mille peale kujuneb muld ja mida ei muuda mulda kujundavad protsessid
• lained • hoovused • looded (tõus, mõõn) Vesi nii kuhjab kui kulutab. Vesi kuhjab → valdavalt lausrannik Vesi kulutab → järskrannik (pangad) 5. Murenemine.... .... kivimite purunemine, mille käigus võib muutuda kivimite keemiline koostis. 1. Füüsiline murenemine e rabenemine: ◦ põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purenemine ◦ soojenedes kivimi paisub, jahtudes tõmbub kokku, tekivad praod → pragudes vesi→ vee külmudes praod laienevad, ülekaalus kuiva kliimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised (nt kõrbes, mägedes) 2. Keemiline murenemine e porsumine: ◦ põhjuseks vesi, mis takistab kivimi murenemise ja keemilise koostise muutumisest ◦ ülekaalus niiske ja sooja kliimaga aladel (nt ekvatoriaalses vihmametsas) Happevihamadest põhjustatud porsumine hävitab linnades monumetne ja kivihooneid. Jõed pinnamoe kujundajana
valla kiire lume sulamine vôi tugev vihm. Laavakupli kasvu peatumisest hoolimata jäävad môned ohud. Igal ajal ja ette hoiatamata vôivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri pôhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused vôivad olla pôhjustatud auru (tekib kui vihma- vôi lumesulamisevesi puutub kokku veel kuumade kivimitega) kogunemisest maa- alustes pragudes, mille tulemusel tekib kôrge rôhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti vôimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tôenäolised. Erandiks on oht lennundusele allatuult triivivate tuhapilvede tôttu. Juulis 2007 oli uue laavakupli maht 93 miljonit kuupmeetrit. See on natuke rohkem kui 1980-1986 aastate kuppel
murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide- temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Ööpäevased temperatuuri kõikumised on eriti suured kontinentaalses kliimas, näiteks kõrbes. Jahedas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole suur (nt. tundras), tuleb appi vee külmumine. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa
Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus, voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele, kuid ühtlasi ka eritakistus. Vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad, soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Tavalisanditena on esindatud ka lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühenditena, tardlahustena või vabas olekus (kahanemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisandid määravad terase metallurgilise kvaliteedi. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. 5 Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente nagu Cr, Ni, W, V, Mo, jt.
omadustest (happelisusest) ja ajast. -Füüsikaline murenemine e. rabenemine toimub kivimiosakeste e. mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ja öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Erinevate mineraalide kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise, mis pikapeale laienevad, kuni kivist eraldub kild. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki. Füüsikalist murenemist soodustab kuiv ja suurte temperatuurikõikumistega kliima. -Keemilise murenemise e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, aga väliskuju muutub vähe. Korrosioon kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Keemiline murenemine toimub palavas kliimas, sest soojus kiirendab keemilisi
lühemad. · Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja. · Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast, ja selle hajumine muudab vee sogaseks. · Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. · Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. · Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. · Seepia ümar keha sobib hästi täitmiseks. 16 · Täidisena kasutatakse riisi või leivalõike, mille hulka on segatud maitserohelist, vürtse, rosinaid, piiniaseemneid ja teisi lisandeid. · Haarmeid ja päid kasutatakse kastme valmistamiseks ja hautatakse koos täidetud kehaga.
Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Tindikalaks nimetatakse Seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja. Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast, ja selle hajumine muudab vee sogaseks. Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. 9 Koorikloomad Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised.
aktiivselt kasutavad Murenemine Murenemiseks nimetatakse kivimite purunemist ja mineraalide muutumist LIIGID: 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud erineva soojuspaisumise toimel. Kõige intensiivsemalt toimub kuivas kliimas, kus temperatuuride ööpäevane kõikumine on suur. Kõrb. Jahedamas, kuid niiskemas kliimas soodustab murenemist kivimite pragudes oleva vee jäätumine 2. Keemiline murenemine ehk porsumine Muutub kivimite keemiline koostis. Mineraalid lahustuvad vees. Hästilahustuvad Na ja Ca soolad. Esineb soojemas ja niiskemas kliimas. Eestis nim seda karst. 3. Bioloogiline murenemine Algab lihtsamate organismide (samblikud, samblad) kinnitumisega kivimipinnale. Mõjuv biogeeniline ainevahetuse jääkained, juure eritised. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed
rabenemine porsumine Rabenemine on kivimite mehaaniline Porsumine on kivimis olevate elementide peenendumine ilma keemilismineraloogilise reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga koostise muutusteta, mida põhjustavad ning keemiliste saasteainetega. temperatuuri kõikumised ja kivimi pragudes Porsumise käigus vabanevad vajalikud oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida saavad Rabenemine on eriti intensiivne seal, kus kasutada taimed ja mikroorganismid. temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on Keemiline murenemine toimub intensiivselt suur. palavas ja niiskes kliimas.
ülemseltsi staatus Decapodiformes, kust eraldi seltsina on eristatud Sepiida, kuhu kuulub ka perekond seepia. Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida. Tuntuim seepia on harilik seepia (Sepia officinalis). Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. seepia - (tindikala) kuulub peajalgsete sugukonda. Atlandi idaosa ja Vahemere kõige levinum liik on harilik seepia (Sepia officinalis), kes võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks. Seepia ümar keha sobib hästi täitmiseks. Täidisena kasutatakse Riisi või leivalõike, mille hulka on segatud maitserohelist, Vürtsid, Rosinaid, Piiniaseemned ja teisi lisandeid.
mineraalid soojenevad ja paisuvad ning õhtul jahtuvad ja tõmbuvad kokku). Kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise, mis laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivimist eraldub mõni kild. Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline, lõppfaasis aga keemiline murenemine. Kus puudub väga suur ööpäevane temperatuurikõikumine (tundras), tuleb appi vee külmumine. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemise porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa
hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (mädeges) Vesi, niiskus õhusaaste Kõrb, kõrgmäed, tundra Vihmamets, suurlinn Tekib jämedateraline materjal Tekib peeneteraline materjal/ metallpinnad oksüdeeruvad Milline murenemine on ülekaalus ,miks? Kõrgmäestikes- rabenemine, to kõikumine suur, vee külmenemine Kõrbes- rabenemine, to kõikumine on väga suur, väike sademete hulk
Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja. Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast. Hariliku seepia värvus on poolläbipaistvast valgest kuni piimjasvalgeni. Keskmine pikkus on neil 30 cm, kombitsate pikkus 50 cm. Seepia elab kuni 5 - aastaseks ning võib liikuda kuni 40 km/h. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. Seepial on harjumuspärane eluviis: seltsivad, ujuvad parvedena, meelitades ligi arvukalt röövloomi delfiine, haisid ja mitmesuguseid kalu. Seepia pole ohustatud liik. Vahemeres püütakse teda liha pärast. Üheks püügimeetodiks on innaajal emaslooma konksu otsa ajamine, mis meelitab ligi hulgaliselt isasloomi, kelle kalamehed seejärel võrguga välja tõmbavad. Seepia asustab Atlandi ookeani
või tardkivim · Laamtektoonika õpetus mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist · Maalihe pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul 2. PEDOSFÄÄR a) Iseloomusta keemilist ja füüsikalist murenemist, murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - on kivimite mehhaaniline peenendumine mida põhjustab temperatuuri kõikumised ja kivimi pragudes oleva jää külmumine. -on intensiivne seal kus on suured temperatuui kõikumised ja esineb vähe sademeid. Keemiline murenemine ehk porsumine - on kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saasteainutega (happevihmad). - selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained) mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
kuid mineraloogiline ja keemiline koostis kivimis ei muutu. Temperatuuri kõikudes käituvad kivimite koostises olevad mineraalid erinevalt: osa neist paisub ja tõmbub kokku rohkem kui teised ning selle tulemusena tekivad kivimisse mikropraod, mis aja jooksul suuremateks pragudeks laienevad, kuni kivist eraldub kild. Intensiivseim on füüsikaline murenemine kuiva kliimaga aladel. Niiskes jahedas kliimas soodustab murenemist kivimi pragudes oleva vee jäätumine ja paisumine, mis lõhestab kivimi. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Väliskuju muutub esialgu siiski võrdlemisi vähe. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ja piisav kogus sademeid on vajalik selleks, et sajuveest moodustuksid lahused. Keemilise murenemise käigus
mahu sisse. ➢ (I) Pindpinevust reguleeritakse pindaktiivsete ainetega (vähendab) (PAA), mis lahustudes vähendavad lahusti pindpinevust. PAA- detergendid, seep, Na- ja K- fosfaadid. ➢ (II) Pindinaktiivsed ained (PIA) – lahustudes suurendavad pindpinevust. Oluline ka pH, st. kas lahus on happeline, neutraalne või aluseline. 42. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. 43. Vesi, vee füüsikalised ja keemilised omadused. ➢ hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. ➢ kõrge soojusmahtuvus – neelab palju soojust, samas temperatuur palju ei tõuse – temperatuuri stabiliseerimine looduses. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas – jäätumine toimub veekogu pinnalt alates. ➢ Vee keemis-ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S, HTe). 2
annaabi.ee 
