Biosfäär (0)

füüsikaline  murenemine .
Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe,mille korral tuule poolt  kantud  liivaterad kivimeid
kulutavad ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes  paisub  ja sellega kaljut lõhub.
keemiline, sest sademeid on väga palju ja seal on niiske ja soe.
Kuna keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid 
sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil.Karstumine on tüüpiline on tüüpiline keemilise murenemise näide,
mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis
sisalduva kaltsiumkarbonaadiga.
 järsud muutused temperatuuris  purustavad  kivimeid
 kui sajab palju siis, see  lahustab  settekivimeid
x
x
Kui looduses võrrelda  kumb  mureneb kiiremini, kas  graniit  või lubjakivi, siis lubjakivi, kuna veega kokku
puutudes hakkab see lahustuma.
Lähtekivimist näiteks, aga tekib lõpuks  muld  , selle tulemusel, et ta on pindmine  kivim , mis mureneb peenemaks e. 
mullaks .
Linnas võib murenemine toimuda näiteks  randades  vee, jää ja tuule mõjul.  Veevool  viib murenenud materjali 
uude kohta , kus settelasunditest tekivad lõpuks jälle  settekivimid .
vihmametsas toimub suurem murenemine 
kuna vihmametsas on kõige  paksem  
murenemiskoorik. Seal on see tingitud sademete rohkusest, 
niiskusest ja soojusest.
Oksasmetsas sademed ületavad 
auramise
Jahe ja niiske kliima, kus sademed 
ületavad auramise, toimib läbiuhteline veerežiim.
Niiskus ja temp. aasta jooksul vahelduvad ja arenevad, sellistes 
tingimustes välja keerulise ehitusega  mullad .
huumushorisont  leetmuldades kas puudub või on see 
alla 5   Huumuse 
cm
teke toimub happelises
keskkonnas väga aeglaselt.
leedemuld on kollakas-pruun ja kõvem
Väljauhtehorisondis uhutakse huumus
ja raua ühendid välja, nad kogunevad B-horisondis.
x
x
x
x
x
Passiivsed- Lähtekivim, reljeef, aeg
Aktiivsed-kliima , biosfäär, inimene
mineraliseerumine
huumus 
humifitseerumine
biosfäär
Lähtekivim mureneb ning selle sees hakkavad kasvama erinevad samblad.
 Ajapikku tekib lähtekivimite huumuskiht, kus peal saavad erinevad taimed kasvada ning aastatega
huumuskiht pakseneb ning veel rohkem taimi saab kasvada.
B
 õhku on vähem ja vett see teeb loogiliselt mõeldes
mulla tihedamaks.
Õhusisalduse vähenemine on üks põhjus. Vett on samuti vähe.
Liigkarjatamine, metsade hävitamine ja väärad maaharimisviisid võivad erosiooni põhjustada.
Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus. Igal aastal hävineb üle 25 tonni mulda. Vee-erosiooni
puhul võivad tekkida sügavad orud.
Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e. terassideks.
Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega.
Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta  paduvihmade  eest.
Füüsikaline murenemine e. rabenemine
Võib olla palju põhjuseid: temperatuuri kõikumine, liikuv vesi, päikese kiirgus,
mehhaaniline hõõrdumine, tuul jne.
Jahedas kliimas vesi jäätub ja paisub pragudes. See teeb  kivid  lõhki.
Viimase ülesandega jäin nüüd kahtlema, et ehk on tegu hoopis erosiooniga- mullastiku loodusliku ärakandega. Mida põhjustavad, 
sademed, vooluvesi, tuul ja samuti temperatuuri kõikumine nagu ka murenemisel. Väheneb ka muldade orgaanilise aine sisaldus.
Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.Mullamassi ja pinnase ümberpaigutamine kumeratelt  reljeefielementidelt
nõgusatesse. 
Ennetamine: Mulda säästvad põlluharimisviisid, näiteks mittekünnimeetod. Järsematel nõlvadel terrasspõllundus.
Kaitseribad küngaste nõlvadel.Vältida raskete masinatega sõitmist nõlvadel. Vee vooluteede kindlustamine –kaitsevallid.