Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aine agregaatoleku muutumine (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sulamine?
  • Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks?
  • Mis on tahkumine?
  • Mida näitab sulamissoojus?
  • Miks esineb talvel külmade ja soojade ilmade vaheldumisel asfaldikahjustusi?
  • Mis on kondenseerumine?
  • Kuidas tekib udu?
  • Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus?
  • Mida nim aurumiseks?
  • Miks hakkab meil vannist tulles külm?
  • Mida näitab aurumissoojus?
  • Mida nim sublimeerumiseks?
  • Millest sõltub vee keemistemperatuur?

Lõik failist

Füüsika
Aine agregaatoleku muutumine”

1. Mis on sulamine ?
Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse.
2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks?
Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine
sulamistemperatuuriks.
3. Kirjelda aine sulamist.

  • Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus
  • Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent
  • Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks.

4. Mis on tahkumine ?
Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse.
5. Kirjelda aine tahkumist.
  • Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi
  • Vabaneb soojushulk
  • Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks.

6. Mida näitab sulamissoojus ?
Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg
sulamiseks või tahkumiseks.
7. Miks esineb talvel külmade ja soojade ilmade vaheldumisel
asfaldikahjustusi?
Soojadel ilmadel hakkab lumi ja jää sulama ning sulanud vesi läheb
asfaldipragudesse. Kui nüüd tuleb külm ilm, siis vesi pragudes
jäätub ja hakkab selle käigus paisuma . Sellepärast tekivadki
asfaldikahjustused.
8. Mis on kondenseerumine ? Kuidas tekib udu?
Kondenseerumine on aine muutus gaasilisest olekust vedelikuks.
Päeval päike soojendab maa soojaks . Õhtul, kui päike loojub läheb
õhk külmaks. Soe õhk hakkab maa pealt auruma ja saab kokku külma
õhuga.
9. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Miks?
Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest, õhu liikumisest , ainest.
Veest kiiremini aurustub bensiin , piiritus . Aeglasemalt õli ja
elavhõbe.
10. Mida nim. aurumiseks ?
Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nim.
aurumiseks.
11. Kirjelda aurumist.
  • Vedeliku osakesed väljuvad vedelikust.
  • väljuda saavad: 1) pinnakihis või seal lähedal olevad osakesed; 2) osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole; 3) osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem.
  • Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on vaja juurde anda energiat (soojushulk Q)

12. Miks hakkab meil vannist tulles külm?
Kui me vannist välja tuleme hakkab vesi meie kehalt auruma.
Aine agregaatoleku muutumine #1 Aine agregaatoleku muutumine #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 158 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lauraz Õppematerjali autor
Kontrolltöö küsimuste vastused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
ppt

Aine agregaatoleku muutumine(PPT)

Aine agregaatoleku muutumine Koostas: Markus Lauka Põhikool Füüsika 9. klass Aine agregaatolekute muutumine · Sulamine · Tahkumine · Aurumine · Kondenseerumine · Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: · Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus ­ kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks Tahkumisel · Toimub sulamisele vastupidine protsess · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase

Füüsika
thumbnail
1
doc

AINE AGREGAATOLEKU MUUTMINE

AINE AGREGAATOLEKU MUUTMINE . Sulamine/tahkumine: Temp. mille juures aine sulab nimetatakse aine sulamistemperatuuriks. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass. = Q/m ( lambda ) ühik on 1 J / kg. Sulamissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumine/kondenseerumine. Kondenseerumine on õhus oleva nähtamatu auru ühinemine väikesteks nähtavateks piiskadeks. Nähtust kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks , nimetatakse aurumiseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedelikutemperatuurist, ainest, Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule , et muuta see sama

Füüsika
thumbnail
1
docx

Aine agregaatoleku muutmine

Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks.

Füüsika
thumbnail
3
docx

Soojusõpetus

on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist ! Vette õli pannes, valgub õli laiali aga ei kata kogu veepinda, sest õli on ainete segu ja koosneb mitme aine molekulidest ning nende vaheline tõmbejõud hoiab õliosakesi koos. Õli ei jää ka kuhjana ­ aineosakeste ja veemolekulide tõmbumisel ja veele mõjuva raskusjõu tulemusel valgub see laiali, moodustades ühe aineosakese paksuse kihi. Õliosakeste läbimõõdu määras Robert Reyleigh ( 20.saj )

Füüsika
thumbnail
3
doc

Ainete olekud, erisoojus

nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik gaasilist faasi kokku surudes vedelikuks muuta. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei kirjelda üheski olukorras täielikult reaalse gaasi käitumist.

Füüsika
thumbnail
2
rtf

Kehade soojenemine ja jahtumine-KT

Kontrolltöö Kehade soojenemine ja jahtumine 9 klass Kehade soojenemine ja jahtumine Kuidas leida keha temperatuuri muutu? Keha temperatuuri muudu leimiseks tuleb keha(ahju) lõpptemperatuurist lahutada algtemp. Mis sõltub kehale kandunud soojushulgast? Ahju temperatuuri muut sõltub ahjule kandunud soojushulgast, keha massist ja keha ainest. Mida näitab aine erisoojus? Kui suur soojushulk peab kehale kandume, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Aine erisoorjus=soojushulk:kehamass*temperatuuri muut ehk c=Q:m(t2-t1) Sulamine ja tahkumine Miks aine sulamisel kulub energiat? Sest sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus, mis kulutab energiat. Miks aine tahkumisel vabaneb energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastasikuse asendi, seejuures vabaneb soojushulk. Mida näitab sulamissoojus?

Füüsika
thumbnail
4
doc

Faasisiirded

Nt. süsiniku aatomid võivad moodustada kas teemandile või grafiidile vastavad kristallvõred. Ühed ja samad süsiniku aatomid, erineva kujuga kristallvõred. Järelikult on erinevad füüsikalised omadused. Teemant on kõva, sellest valmistatakse puure või nuge. Grafiit on pehme. Mõlemad on tahkised aga erinevate füüsikaliste omadustega. Ahjutahm, mis koosneb ka süsiniku aatomitest on aga amorfne. Faasisiirded 1) Sulamine, mis on aine üleminek tahkest faasist vedelasse. 2) Tahkumine, mis on aine üleminek vedelast faasist tahkesse. 3) Aurumine, mis on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 4) Kondenseerumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist vedelasse. 5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel.

Füüsika
thumbnail
4
docx

Füüsika kt 9.klass soojusliikumine

1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma

Soojusnähtused




Kommentaarid (2)

49303196510 profiilipilt
Kristin Lichtfeldt: enam vähem tõesti, kuid mitte suurepärane
18:32 20-04-2011
ensap profiilipilt
ensap: suht okei !
21:44 17-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun