Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Potsepa tööd". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lõõr, kolde, korstna, ahjud, lõõrid, kamin, kamina, lõõrideellis, ahjude, kütus, poti, koldes, voodri, kolle, soojuselliste, müüritis, korsten, rest, konstruktsioon, korstnadõmme, lõõristikahm, potid, servad, laduda, müüritise, ahjul, kõri, ehitamisel, välissein, servade, harilikuuletõrje, samott, vundamendid, klapp, põlev10.03. Eksamipiletid. P.1.1 Üldnõuded telliskorstna ja moodulkorstna ehitusel. Korstnal peab olema kindel vundament ja alus. Alla tuleks panna hüdroisolatsioon. Kui vundament rajatakse pinnasele, siis tuleb rajada vundament nii ,et külm ei satuks korstna alla. Penoplastiga võib soojustada, et ei peaks kaevama vundamenti 1,2 m. Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele. Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv. Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi. Korstna välispinna temperatuur ei tohi tõusta üle 80 kraadi. Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm.
siseruumides on küttekolded sageli täiesti omaette klass. Seda nii dekoratiivses plaanis, ruumiliselt kui miljöö loojana. Tunnistavad ju paljud kodukokad, et puudega köetud pliidil keedetud või praetud toit on suupärasem ka kõige peenematel tehnikasaavutustel valminust, samuti annab soojust õhkuv ahi toale hoopis teise õhkkonna kui moodsate kütteviisidega saavutatu. Lisaks toimib vana ahi suurepärase ventilatsioonisüsteemina. Kui neid tunnetuslikke külgi on saavutatud ka uute ahjude ja pliitidega, siis seda silmailu ja väärikust, mida vana ahi pakkuda suudab, juba järgi ei tee. Kui just teie olete üks neid õnnelikke, kellel on vana ahi, vana pliit või vana kamin säilinud, ärge haarake kohe kangi järele. 1.1 [H2] Milline tee valida? Alati tasub läbi mõelda kõik võimalused vana korrastada. Ja kõige mõistlikum on ahi korda teha nii, et seda ka kütta saab. Kui keskküte niikuinii ruumis juba olemas on ja
vertikaalvuugi teises seinaosas 9.30. Väljarebitava püramiidi intensiivselt täiendavat olevasse plastiktorusse, et neljast küljest töötava seega hapnikku(õhku). vardal oleks võimalik vabalt ainult kaks, alumine ja Soojusvahetus süsteem liikuda, skeem 9.26, 9.27. ülemine ja seal ka ainult koosnebki korstnast ja horisontaalvuugi osa. põlemiskoldest, korstna 26. Hoonete konstruktiivsed Pingekomponent h võetakse kaudu eemaldatakse elemendid ja sõlmed vastu müüritise põlemise jääkproduktid. Ankrud ja sidemed, arvutuse nihketugevusega fvk. Peale Eemaldamine toob kaasa alused: Ankruid on vaja arvutuslike ankrute alarõhu tekkimise mitmesuguste kasutatakse müüritises palju koldes(tõmbe) koldesse
mittepõlevatest materjalidest peab olema staatiliselt püsiv hoone tarindite varisemise korral avatäited tulemüüriga samast tulepüsivusklassist 11 24. Elamute ja saunade tuleohutusnõuded Korsten kõrgus katuseharjast 800 mm, kui korsten asub harja lähedal, muudel juhtudel vt. normidest kaugus korstna välispinnast puitmaterjalist kandekonstruktsioonideni 100 mm (sarikad, laetalad, vaheseinapostid) puitvooder või põrandalaud võib olla vastu korstnat, kui selle paksus ei ületa 30 mm puidust põrandaliist võib olla vastu korstnat, kui selle kõrgus ei ületa 150 mm põlev soojusisolatsioonimaterjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm
Ehitatakse kui hooned ehitatakse kokku või teineteisele lähemale kui normid tegelikult lubavad. · mittepõlevatest materjalidest · peab olema staatiliselt püsiv hoone tarindite varisemise korral · avatäited tulemüüriga samast tulepüsivusklassis 24. Elamute ja saunade tuleohutusnõuded Korsten · kõrgus katuseharjast 800 mm, kui korsten asub harja lähedal, muudel juhtudel vt. normidest · kaugus korstna välispinnast puitmaterjalist kandekonstruktsioonideni 100 mm (sarikad, laetalad, vaheseinapostid) · puitvooder või põrandalaud võib olla vastu korstnat, kui selle paksus ei ületa 30 mm · puidust põrandaliist võib olla vastu korstnat, kui selle kõrgus ei ületa 150 mm · põlev soojusisolatsioonimaterjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm
kergmaterjal või näiteks kergkruus (keramsiit). Keramsiit on savi-liiva segu põletusel saadud graanulid, mis on üldiselt kinniste pooridega. Materjal on seega vett mitteimav. Plokkide tegemisel tehakse nendesse vertikaalõõned. Sellega saavutatakse ploki suuruseks sama, mis eespool toodu. Õõntega plokke on võimalik täita mitmesuguse täiteainega ja armeerida. 29. Kolded ja korstnad (vasta järgmistele punktidele)- korstna konstruktsioon elumajades Hoone soojendamiseks vajalik tulekolle (pliit, ahi, kamin) ongi põhiline soojuse vahendamise element hoones. Soojus tekkib orgaanilise aine oksüdeerumisel (põlemisel), selle protsessiga kaasneb hoonesse mittevajalike põlemisproduktide tekkimine, mis oleks vaja hoonest eemaldada. Samal ajal vajab põlemine intensiivselt täiendavat hapnikku (õhku). Soojusvahetuse süsteem koosnebki korstnast ja põlemiskoldest, korstna kudu
See teeb renoveerimislahenduste väljatöötamise keerukamaks. Traditsioonilisi maaehitisi ehitatakse ümber, sageli üpris põhjalikult, kahjuks tihtipeale ka oskamatult, kasutades vanadele ehitistele sobimatuid materjale. Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust: oluliselt suurem veekasutus siseruumides; vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt; seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks; hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna
2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad
töörõhu järgi aga: · madalrõhu kuni 1,4 MPa, · keskrõhu 2,4 - 3,9 MPa · kõrgrõhu 9,8 25MPa Töökeskkonna liikumisskeemi järgi küttepindades on: o vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga o mitmekordse sundringlusega o otsevoolu katlad Aurukatelde tüübid Kahe trumliga püstveetorukatlad DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb) 3. Nõuab vundamenti 4. qv on madalad DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse
– vundamendid 0,2 0,01 – välisseinad 0,6 0,04 – vaheseinad 0,6 0,04 – lõõrid 0,6 in-h/tk Mördi valmistamine in-h/kord in-h/m² Segumasinaga – ühe soonega plokid 0,4 0,23
Pinnakujundus samad, mis viimistlustellistel. Klombitud tellistel on üks või kaks pinda klombitud. Nende kabariitmõõdud on 250 x 120 x 65 mm ja valmistatakse nad viimistlustellistest. Klombitud telliseid kasutatakse seinte välis- ja harvem sisepindade katteks. Ahjutellis on kuumakindlam, ta kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65, 250 x 100 x 50, 200 x 100 x 50 mm. Margid on neil madalamad ( 150, 125, 100, 75). Ahjutellist kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemuse ladumiseks. 5 Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Tellised on tavalistest laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4 mm)
kohta. Mõõtühik vastvalt J/kg ja J/m3 Erisoojus: mass-, maht ja molaarerisoojus ühikud vastavalt J/(kg*K), J/(m3*K) ja J/(mol*K). Temperatuur 0°C = 273,15K K = 273,15+°C Rõhk: 1Pa = 1N/m2 = m-1*kg*s-2 Järgnev loeng on koostatud põhiliselt ,,A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008" põhjal. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Kütused Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust. Kütusteks (kütteaineteks) loetakse aineid, mis täidavad järgmisi põhilisi tingimusi: küllaldane varu või taastuvus looduses, hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda.
2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte.............................................................................................7 1.3.1 Keskküte..........................................................................................
Malm on habras metall seetõttu ei saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks, ehitusmaterjalideks üsna vähe. Ta on veel hapram kui valumalm. Erimalmid(ferrosulamid) on mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. Malmi liigid: valumalm, toormalm, erimalm. Kasutusala: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad. 22. Mis on terase tootmise põhimõte? Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer-ja elektersulatuse meetod
Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt. Kaasaegsetes laevades töötavad peamasinad ja abikatlad reeglina samadel vedelkütustel, milleks põhirežiimil on tavaliselt raskekütus ning erirežiimidel diislikütus. Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning katelseadmele omaette kütuse põhivaru- ja kulutanke ning ümberpumpamissüsteeme ei vajata. Kui katel on ette nähtud tööks põhiliselt eelsoojendamist vajaval masuudil või raskekütusel, peab laeval olema võimalus kütta katelt ka eelsoojendamist mittevajava diislikütusega, milleks nähakse ette lisasüsteem oma pumpade, torustike ja filtritega diislikütuse kulupaagist
Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Üle põletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad (VTT,FTT) -peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; -küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks -Ainult sisetöödeks. Kasutuskohad(tellis tähistusega PTT) - Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks -Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis -Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda - Ainult sisetöödeks. *Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad-
Võib olla kas täis- või auktellis. Kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel Vooderdustellis on mõeldud uute ja vanade hoonete vooderdamiseks. Kuuluvad auktelliste hulka. Nurktellis jaguneb kahte alaliiki: lõigatud nirgaga ja ümarnurgaga. Kasutatakse seinte nurkades ja kuuluvad viimistlustelliskivide hulka. Klombitud tellis üks külg ja ots on klombitud. Kasutatakse põhiliselt välisseinte viimistluseks. Ahjutellis kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemise lõõristiku ladumiseks. Korstnatellis võib olla täis- või auktellis. Kasutatakse suurte ümmarguste korstnate ladumiseks. Samott- tellis valmistatakse raskeltsulavast savist, millele on liiva asemel juurde lisatud ja põletatud jahvatatud savi. Kasutatakse küttekollete sisevoodri ladumiseks. Müüritise liigid Müüritisi liigitatakse viimistluse, materjalide, seinakonstruktsioonide ja keerukuse järgi. Viimistluse järgi:
33. Puitvahelae talade toetus ja ankurdamine välisseinaga (tellissein) Talade otsad toetatakse 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse. Otsad antiseptitakse ja ümbritsetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon · Põranda lauad paksusega 28 mm
Laetalade samm 60...90 cm ja maksimaalne sille on 5,5 m. 33. Puitvahelae talade toetus ja ankurdamine välisseinaga (tellissein) Talade otsad toetatakse 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse. Otsad antiseptitakse ja ümbritsetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon Põranda lauad paksusega 28 mm
Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe.Erimalmid(ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne 12. Ehitusterased - tootmine, legeerterased Terase tootmiselon lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsinikusisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer-ja elektersulatuse meetod.Sulateras
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2. Toormalm (valge malm): Ta on heleda murdepinnaga (kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud). Ta on veel hapram. 3. Erimalmid Kasutamine: Valumalmi: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. 9. Ehitusterased tootmine, legeerterased Tootmine: Lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Põhimõte: süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Tootmise meetodid: martään, konverter, bessemer ja elektersulatuse meetod.
isegi mitukümmend minutit, on maja kustutustööde alustamise hetkeks tavaliselt juba üleni leekides. See tähendab aga ainult ühte, vajadust olla ise tasemel ning ennetada võimaliku tuleõnnetust. Tuleohutus kodus Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kuhu tehakse tuli meelega. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju. Kütteseadmed. Kõige ohtlikumateks kütteseadmeteks on need, kus kasutatakse lahtist tuld ahjud, kaminad, pliidid jne. Selleks on nende järelvalveta jätmine, nende lähedal põlevate
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv
Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Eriliigid Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall ega saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe.
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond FIBO ploki kasutamine ehituses referaat Ehituskeemia KCM0014 Sügissemester 2017/18 Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Fibo ploki omadused........................................................................................................................3 Poorsus.........................................................................................................................................3 Külmakindlus...............................................................................................................................3 Veeimavus ja niiskusesisaldus.....................................................................................................3 Ruumala püsivus........................................
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak
väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2, paindetugevus ca 400N/mm2 ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1... 7,3g/cm3. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Juurdepääs luugile peab olema tagatud kohtkindla redeliga. 11 Loeng 4 Suitsutõrje Suitsuluukide kogupindala oleneb tuleohutusklassist. Väikesed suitsulõõrid: Põlevmaterjalidest ehitisosad tuleb paigutada nii, kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80 kraadi C. Üldjuhul piisab sellest, kui need paigutada vähemalt 100mm kaugusele korstna välispinnast. Vahelaest või katusest läbiminekul tuleb lisakaitsena paigutada 100mm paksune kivivill, betoonkrae vms. Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vähemalt 230mm paksuse seinaga müüritud suitsulõõri välispinna vastu. Tuleohutuse nõuete kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks 0,8m katuse pinnast kõrgemale. Metallist suitsukorstna sisekest happekindel 1-4 mm paksune roostevaba teras või 4 mm paksune must teras või malm
rannila lainelise terasplekkkatuse puhul 8 47. NÕUDED LAMEKATUSE SISEMISTE VIHMAVEEKANALISATSIOONITORUDELE Sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega. Sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200m² katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis i tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m. 48. katusele pääsu luugid ja redelid, käigutee korstna juurde. Enam kui 8 m räästa puhul peavad katusele pääsemiseks olema katusel vähemalt 60x60 cm suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katuse puhul piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud harja juures paikneva käiguteega korstnate, antennide ja muude
annaabi.ee 
