Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Postmodernism Filimonov". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
novell, postmodernistlik, jutustaja, filimonov, novellid, postmodernistliku, bussi, postmodernse, novellide, kausi, pseudonüüm, lugude, eeldan, tegelastel, kirjade, novellides, ootamatult, pöörded, stseen, peatus, lauset, omaselt, novellikogu, luulekogu, geomeetria, pealkirjad, roman, lugusid, palad, olustiku, kirjeldamise, anta, aimu, lugedesSüžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras. Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslikus järjekorras. Klassikalise narratiiviskeemi rutiinne kordumine on turvaline aga igav. Igasugused katsed seda struktuuri lõhkuda lähtuvad siiski ala esitatud konventsionaalsest mudelist. Klassikalise (suletud) narratiivi elemendid: sissejuhatus, sõmitus, pinge tõus, kulminatsioon, pööre, lõpp-pinge, lahendus. Suletud narratiiv on eelkõige omane realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Näiteks. Modernistlikus romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus traditsioonilisel kujul puuduvad. Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Ükski kirjanduslik teema ei ole iseenesest hea ega halb.... oluline on see, mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama heaks või
! *Sõnakunstiteos- koosneb sõnadest paberil. Seda saab nautida kui midagi kirjapandut, jälgides autori väljendusoskust --> luule. ! ! *Proosateose puhul ununeb sõnaline külg. Sõnade kaudu sisenetakse teose maailma, et sealt edasi on oluline tegevus, mitte sõnad paberid (Ingl k sõna immersion--> vahendaja kadumine). KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT ! Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. ! ! VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust sündmustikku nähakse. Kirjandusteose JUTUSTAJA on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud MINA-JUTUSTUSENA, on olukord lihtne: mina-tegelane kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. ! -Mõnikord kasutab piiratud vp-ga jutustus SISEMONOLOOGI- tegelase sisekõnet. Sisemonoloogi kujutatakse tavaliselt teadvuse vooluna-> tunnete ja mõtete üleskirjutused. ! TEMA-JUTUSTUS- kolmandas isikus röögitud lugu. Võib edastada vaid ühe
teos kuulub. Antiikkultuurist pärit põhižanrid: 1) lüürika(sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka) Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus, Sisemaailma elamused, Subjektiivne, isiklik, Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus), Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee 2) eepika (proosa). Nii proosa kui värsivorm Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast, Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee, autobiograafia, Klassikaliselt värsivorm, tegelased: kangelased. Kolmandas isikus, pikem narratiiv, Välismaailma kirjeldamine, Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus 1 3) dramaatika (tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka
vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama , kuuldemäng , intermeedium , libreto , stsenaarium , aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare ’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos , romaan, jutustus, novell , muinasjutt , laast (nii proosa- kui värsivormis). Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia . Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed ), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ ( kolmandas isikus ), pikem
elamused, subjektiivne, isiklik. Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium(ühe-vaatuseline koomiline lavateos), libreto (ooperi, opereti kirjanduslik alus), stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur (peatekst, kõrvaltekst): ekspositsioon (sissejuhatus), konflikti areng, kulminatsioon. Eepika (nii proosa- kui värsivorm): eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, essee, autobiograafia. Tegelased: kangelased, kolmandas isikus, pikem narratiiv, välismaailma kirjeldamine. Milline on zanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? uuritakse zanrilisust eraldi ilukirjanduses ja massikirjanduses Milline on zanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus)? Populaarsed zanrid (detektiivromaan, vestern, kriminaalromaan jne). Need on
esitab mitmetähenduslikku suhtlust. Seega saame järeldada, et nagu kujundit saab ka teost mitmel tasemel mõista, ühest teosest on võimalik välja lugeda mitmeid ideid. Samas ei saa välisatada, et mõni idee on teistest eelistatavam. Lüürika ood, sonett, eleegia, hümn, haiku jne väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik sisemine enesevaatlus jne. ,,Mina" avamine. Eepika eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt jne keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Eepikat huvitab objektiivne ,,teise" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika tragöödia, draama, komöödia, stsenaarium jne tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog. Seda kannab konflikt subjektiivse ja objektiivse kokkulangemine või vastuollu sattumine, intriig. Rõhk sõnal ,,meie". Seega keskenduvad ilukirjanduse kolm põhiliiki inimese siseilma,
Konkreetne vastuvõtja (reaalne lugeja) – R.Barthes Temaatiline analüüs: Teema analüüs Teksti kui infoallikas (ajastu, eluolu jm) Tekst kui autoritekst (autobiograafia, omaeluloolisus) Abstraheeritud tegelikkus tekstis (akrooniad, arhetüübid, müütilisus). Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee Motiivistik (nt aia harimise motiiv Mats Traadil) Aeg ja ruum (kronotoop) Jutustaja, jutustamisviisid Tegelassuhted ja –tüübid Poeetika analüüs: Immanentne tasandianalüüs (nii sisu kui ka vormitasandil) – analüüsitakse kõike, võib minna liiga kirjuks. Dominantne tasandianalüüs (integreeritud hierarhia, tekstisiseste ja tekstiväliste seoste kokkupuude) – millegi konkreetsema analüüs (vaadeldakse täpsemalt nt sisu, žanrit või arhetüüpi). Alguse ja lõpu seosed (raamjutustus)
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma
keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) 19. Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. - Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? - Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? - Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? - Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? - Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? 20. Analüüsige aja ja ruumi kirjeldamist Oskar Lutsu "Kevades" ning võrrelge seda näiteks Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega".
kõrval võib rääkida ka tegelase sisekonfliktist, milleni viivad vastuolulised tunded, kired, kalduvused ning kohustused ja moraalsed veendumused. Intriig teose sündmuste kulg tegevuste ja vastutegevuste ahelana Moto teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte, mis selgitab peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. Raamjutustus, -novell, -romaan kompositsioonivõte; üks jutustus sisaldab endas veel teise jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel
on kõigist Algne struktuur > vaatused ja stseenid Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog jäljendavaim ning ka Tegelaste kõne > isiksuste erinevused Konflikt Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, oma esimesed kulminatsioon õpingud teeb jäljendamise abil; EEPIKA: Nii proosa kui värsivorm jäljendused novell, muinasjutt, laast aga Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, valmistavad kõigile Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee, autobiograafia Klassikaliselt värsivorm, tegelased: rõõmu”. kangelased. Kolmandas isikus, pikem narratiiv Antiikkultuurist Välismaailma kirjeldamine Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud pärit
Peet Vallak "Elu nullpunkt" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" Peet Vallaku novelle lugedes liigub aeg linnutiivul. Tema kirjastiil on kergest hoomatav ja kaasaviiv. Kui esimesed novellid "Elu nullpunktis" on sünge varjundiga ning kujutavad pigem tegelaste õnnetut saatust, siis lõpupoole ja eriti Lambavaras Näpsi lorijuttudes saab lugeda lustlikemaid lugusid ning endiselt kirevate tegelaste kentsakaid ja muigama panevaid elu keerdkäike. "Epp Pillarpardi Punjapa potitehases" on samuti kirjutatud võrdlemisi humoorikas võtmes. Ühendavaks lüliks nii süngete ja kohati kõhedate lugude ning lõbusamate juttude vahel on aga Vallaku uskumatult kirevad ning erinevad karakterid
asju). Mati Undi eesmärgi - piiride hajutamise tõese ja ebatõese, ajaloo ja fantaasia, tuleviku ja mineviku ning võltsi ja eheda vahel - tunneme ära juba kuuekümnendate teostes (Elu võimalikkusest kosmoses). Siiski süveneb see tendents aastatega, näiliselt suvaliselt teksti külvatud fragmentide hulk kasvab, kusjuures raske on ära tunda, kas on tegemist sümbolitega või juhuslike mõttevälgatustega ning missuguse järelduse peaks nendest tegema. Postmodernistliku laine harjal sõites püüab ta olla maksimaalselt pluralistlik, fragmentaarne, pakkudes võimalikult palju lahenduskäike ning jättes "otsi lahti". Maire Jaanus täheldab Undi seisukohavõttude tõlgendamise kohta, et "kahtlemata on võimalik esitada mitmesuguseid kitsaid ja seetõttu piiravaid poliitilisi ja ühiskondlikke interpretatsioone, kuid ainult teatud piirini, sest Unt ei anna mingeid lõplikke vastuseid. Ta
3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. 1. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine. 2. Eepika zanrid(eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt,laast) Keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine. 3. Dramaatika zanre(tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) Iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dioloog Kannab konflikt - sisemine ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse
Paljud Contra tekstid on loodud tuntud lauluviiside paroodiatena ja autor on neid nimetanud kaveriteks. Contra luule on sünkretistlik nähtus folkloori ja kirjanduse vahel, piirnedes paiguti ka teatri ja koomiksiga, ning pääseb täiel määral mõjule autori enese suulises esituses. Uurimustööd oli huvitav koostada, sellepärast, et tegemist on väga erilise natuuriga. Esitatud uurimustöödest leian, et Contra on kõige huvitavama ütlemise ja postmodernistliku väljendusega luuletaja. KASUTATUD MATERJAL 25 1. http://www.jcirapla.ee/luulefestival/index.php?categoryid=9&p2_articleid=20 2. http://paber.maaleht.ee/LEHT/1999/12/09/kohtumised.html 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Postmodernism 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Contra 5. http://konnulacontra.blogspot.com/ 6. http://lib.werro.ee/index.php/contra.html 7
suhe Eestisse, neg ümberpööramine. Teos asetub ajaloo alaste vaidluste ja pagulaskriisi taustale. Vaimukad seosed ja järeldused. Kesksed kujundid: perifeeria ja mets. Kokku pandud erinevates kirjutustest ja tekstitüüpidest: teaduslikkus, luule, puhas fantaasia, üks osa fantaasiast tekitatakse vaimukalt. Esseistlik fantaasia. Kese on Eesti otsitakse ja püütakse kujutada Eesti ruumi ja selles ruumis kujunenud eestlast. Jan Kausi romaan ,,Ma olen elus" (2014) näitab mitme põlvkonna hoiakuid, saatust, kujunemist. Tegelasi palju. Vaatepunktid vahelduvad ja selle kaudu hakkab narratiiv arenema. Kirjeldusviis on vaatepunkti vaheldudes erinev: mõnes on maailma kirjeldus realistlikum, mõnede peatükkide puhul on rõhk tunnetel ja sisekõnel (,,ta tundis" või ,,ta mõtles" vormel rõhutab seesmist psühholoogilist intensiivsust). Mingil hetkel ei pruugi aru saada, kes see mõtleb või lugu edasi viib
Esimene raamat ilmus 1999 „Suur sekund“ – noore inimese tekstid, palju naivismi, argielu kirjeldusi jne. 2002 a ilmunud jutukogumik „Unetute ralli“, mida iseloomustab samuti unenäoline element, kuid muutub juba tõsisemaks, absurdi poeetika muutunud mõttestatumaks. Absurdihuumorist tuleb läbi vaadata, et mõista asja aluspõhja. 2010 ilmunud romaan/ jutukatkenditest koosnev „Kirjad tädi Annele“ – puudub läbiv narratiiv, ent erinevad novellid ühendatakse kirjade kaudu, mis lähevad kõik tädi Annele (kirjutab talle oma raskustest romaani kirjutamisel). Jutustamise stiil on mingi irratsionaalse elemendi sisse toomine tavapärasesse. Parim novell nendest on „Tartu surm“, mis on poolbiograafiline lugu Jüri Ehlvestist, ta on selles jutus imetlusväärne eeskuju, kellega suhted on ambivalentsed. Selle looga leiab Vadi hilisemates raamatutes kasutava strateegia: elulugu moondub teksti vältel väljamõeldiseks.
sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19.sajandini peeti vähem oluliseks zanriks, tähtsus suurenes romantismiperioodil. On tugevalt seotud luuletaja kogemuse vahendamisega, sisemaailma elamustega, tunnetega ning sageli ,,minavormis". Üldiselt on väga subjektiivne ning isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Eepika: nii proosa kui värsivorm. Zanrid on nt eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast. Proosazanrid: romaan, novell, laast, esse, autobiograafia. Klassikalises määratluses on värsivormis (nt Homerose eeposed). Tegelased on kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamjaolt on kolmandas isikus, pikem narratiiv. Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele (eepiline jutustav, üllas, rahulik, kiretu). Eepikat huvitab objektiivne - väline
krimka) kujutamisviisi järgi (arenguromaan, psühholoogiline romaan), mahu järgi (lühiromaan, epopöa) ning vormi järgi (värssromaan, kiriromaan) (2) jutustus - novelli ja romaani vahepealne eepika zanr, on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö, see esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. (3) novell (short story vms) - Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt, zanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. 1. epopöa antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Praegusajal mitmeosaline romaanisari. (AHT - T&Õ) 2. novellett novelli pisem õde (või vend :) 3
...... 39 3.4.2. Tegevuskoht ja aeg ............................................................................. 41 3.4.3. Tegelased ............................................................................................ 41 3.5. Kunstmuinasjutud ....................................................................................... 43 3.6. Jutustamistehnika........................................................................................ 46 3.6.1. Jutustaja ja vaatepunkt ........................................................................ 46 3.6.2. Keel ja stiil .......................................................................................... 49 4. HEIKI VILEPI LASTELUULE ......................................................................... 52 4.1. Lasteluulest ................................................................................................. 52 4.2. Luulekogud ,,Tere!" ja ,,Minu laul".............
traditsioonidele ning soovitakse iga hinna eest uut luua. 6. Kirjelda modernistlikku kirjandusteost ja slle valmimist. Teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon- algus, keskpaik ja lõpp. Algus ja lõpp avatud. Lugeja avastab seoseid tagantjärgi. Sündmuste kronoloogia lõhutud. Muutub vaatepunkt- jutustaja pole kõiketeadja ja hinnanguteandja. 7. Mis muutus modernistlikus kirjandusloos lugeja jaoks? Realistliku kirjanduse puhul mõistis lugeja kohe teksti, modernistliku kirjanduse puhul võib see pidevus katkeda ning seoseid saab avastada tagantjärele. Lugeja ei teaadmid mis teda ees ootab, autor ei piiranud end mingite reeglitega. Lugeja hakkas ka ise tekstiga mängima, unustades autori Fragmentaarne tekst (modernistlik proosa)
Intellektuaalne, psühholoogiline ja sotsiaalne romaan annab tõese ülevaate peterburi vaestelinnaosast, inimeste loomusest ning sündmustest. Kahtleine usus j uuemoraali hädavajalikkus oli iseloomulik venemaal aset leiduvatele vaatlustele. Idu sai reaalsest elust, uudistest. Raskolnikov, rasmihhin, Aljona ivanovna, lizaveta, marmeldaov, sonja, luzin, dunja, pulhuria ivanova, svidrigailov, marfa svidrigailov, porfori petrovitsh · A. Tsehhov novellid, näidendid (1860-1904) Oma novellides ja jutustustes kujutas inimlikke nõrkusi, ,,diagnoosis" kurjust ja ,,lahkas" kannatusi. Tuntumad novellid on ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus". Valmis veel ligi 5o novelli. Juttude tegevustik on viidud vene väikelinnadesse ja küladesse, kus teemadeks on hingeüksildus, raisatud õnn. Jutud olid kirja pandud kontsentreeritud täpse ja ilmeka stiiliga. Novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased,
tas ta kooselu Dora Dymantiga. Enamik Kafka eluloost lähtuvaid kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti konflikt isaga ja konflikt naistega olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid. Kui esimestest osad ilmusid juba Kafka eluajal, siis kolm lõpe- tamata romaani «Ameerika», «Protsess» ja «Loss» on ilmunud postuumselt. Olulisemad eesti keeles avaldatud teosed: Franz Kafka «Ameerika. Protsess. Loss» (Tallinn: Eesti Raamat 1987). Franz Kafka «Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood» (Varrak 2002). Mõneti põhjendatud on pidada Kafkat just lühivormide meistriks, ning vastandada tema teravas, kujundlikus, kohati ka absurdses
loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on tegelaste vastuolulisus, inimestevahelised konfliktid, põlvkondadevahelised probleemid, unistuste purunemine, elu käest libisemine, inimese hingeelu uurimine, külaelu ning usuprobleemide lahkamine; ,,Kaks paari ja üksainus",,,Vanad ja noored" ,,,Tähtis päev" ; perioodi lõpul impressionistlikud jooned. teisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine. Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb
Proosateksti olemus: · Proosas puudub rütmi regulaarsus · Proosas domineerib teatud loogiline ja grammatiline kord · Proosat kirjeldatakse stiili eripära kaudu · Proosa kirjanduslik esteetika tekib pikkamisi. Euroopa kirjanduse proosat on mõjutanud ladina keeles kirjutet rooma klassika stiil ja lauseehitus. Selle kõrval oluline stiililine eeskuju Piibel. Proosateose kesksed elemendid: · Vaatepunkt ja jutustaja ( kust ja kuidas sündmustikku kirjeldatakse) · Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased) · Kompositsioon (teose ülesehitus); teema, detail, motiiv, konflikt · Ideestik Proosazanrid: · Eepos (kr. k epos, lugu, laul) · Romaan ja tema alaliigid. Jaotatakse ka kirjanduslike stiilide alusel (romantiline romaan, realistlik romaan, modernistlik ja postmodernistlik romaan) · Novell · Jutustus · Miniatuur · Essee 7
draama(tika) zanre zanre zanre zanre zanre · romaan (novel) · eepos · ood · ood · tragöödia · jutustus · romaan · hümn · hümn · komöödia · novell (short story vms) · novell · eleegia · eleegia · draama (kitsam) · epigramm · värssdraama · epopöa · epopöa · paljude vormitunnuste alusel · monodraama · novellett · novelett kujunenud zanrid: sonett, haiku · lugemisdraama
kangelasliku seiklust, vaid ta kujutab seda nii nagu tegelikult on. Romaani peategelaseks on Billy Pilgrim, kes suudab ajas rännata. Kord on ta sõjas, teine kord jällegi Tralfamadori planeedil, siis jälle Dresdenis sõjavangina või haiglas hulluna. Nii läbib romaan kogu Billy eluloo. Lisaks veel jutustab romaan täpsemalt Dresdeni pommitamisest ning sellest kohutavast vaatepildist, mis avanes Billyle. Jutustaja heidab ette ka inimeste maailmavaatele, kuna inimesed on liiga isekesksed ning ei vaata maailma laiemalt. 2. Iseloomusta romaani vormi. Milliseid postmodernistliku romaani tunnuseid võib leida romaanist? Loetle ja lisa igale tunnusele selgitus. 1)Romaanis on segamini väljamõeldud ja ajalooliselt teadaolevad sündmused. Näiteks: jutustaja räägib Dresdeni pommitamisest ja siis vahe peal teeb ajarännaku Tralfamadore planeedile
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa
Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina" Kolm lõiku Tolstoi kohta KOKKUVÕTE Dostojevski Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik 1
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond.................................................................................................................4 Tegelaskujude analüüs........................................................................................................5-6 Süzee................................................
Suurim tähtsus on kõnel. Enamik palasid lõpeb värssidega (romansi või glossiga), mida laulavad muusikud. Neid mahlakaid rahvalikke tänavapilte ja igapäevaseid elustseene on tavaliselt enamgi hinnatud kui Cervantese "pärisnäidendeid". Cervantese huumor on heasoovlik, ka tema iroonia ei ole kunagi tige. Õige mitmes intermeediumis peegeldub keskmisest madalam elusfäär: kupeldajad, prostituudid, kelmid ja seiklejad; mõned meenutavad Boccaccio novellide atmosfääri. Suhted abielu "sees" ja "väljaspool" moodustavad temaatilise keskme. Tsüklisse "Kaheksa intermeediumi" kuuluvad järgmised: "Lahutuskohtunik", "Leskmehest kupeldaja, nimega Trampago, "Alkaldivalimine Daganzos", "Hoolas vaht" , "Valebiskaialane" , "Imemaal", "Salamanca koobas" ja "Armukade vanamees" . Algupäraseimad ei ole arvatavasti siiski abieluteemalised palad, vaid just need üksikud, kus kujund privaatelu pinnalt väljub. "Imemaali"
annaabi.ee 
