5 päeva menüü Esmaspäev : Eelroog : Lõhe kuumal taldrikul 150g 30 portsjonit Seene püreesupp 150g 30 portsjonit Supp : Seljanka 300g 60 portsjonit Pearoog : Kanakoivad sulatatud juustu , seente , ahjukartuli ja porgandisalatiga 100/70/60/50 150 portsjonit Tatravorm hakkliha ja peediga 100 g 45 portsjonit Magustoit : Mannavaht 100 g 40 portsjonit Apelsinivahvlid moosiga ( 2 tk portsjonis) 50 g / 30 g 40 portsjonit Teisipäev : Eelroog : Kartuli salat 150 g 50 portsjonit Lillkapsa juustu püreesupp 150 g 70 portsjonit Supp : Hernesupp 300 g 55 portsjonit Pearoog : Pasta Bolognese 250 g 80 portsjonit Räimekotletid kodujuustukastmega , ahjukartuliga ja peedisalatiga 300 g 60 portsjonit Magustoit : Rukki pohlavaht 50 g 30 portsjonit Puuviljakompott 100 g 40 portsjonit Kolmapäev : Eelroog :
(joonis 4.2) või toiduaineteringist (joonis 4.3) Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. · I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) · II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. ·
TOITUMIE Toidupüramiid iseloomustab kõige paremini sinu toiduvajadust. Keskmiselt vajavad 11-13 aastased tütarlapsed 2500 kcal energiat päevas 11-13 aastased poisid 2750 kcal 14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal 14-17 aastased poisid 3000 kcal energiat päevas. Toidupüramiidi abil saad ise välja selgitada, kui tervislikud on sinu toitumisharjumused siiamaani olnud ja milline peab olema tegelik tasakaalustatud toit. SUHKUR JA MAIUSTUSED Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas 1 portsjon = 40-70 kcal LIHA- KALA- MUNA Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas 1 portsjon = 70-100 kcal TOIDURASVAD Sinu vajadus on 3-5 portsjonit päevas 1 portsjon = 30-60 kcal KÖÖGIVILJAD Sinu vajadus on 3-5 portsjonit päevas 1 portsjon = 10-40 kcal KARTUL Sinu vajadus on 3-5 portsjonit päevas 1 portsjon = 60-90 kcal PUUVILJAD Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas 1 portsjon = 60-90 kcal PIIMATOOTED Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas 1 portsjon = 70-100 kcal
kehakaalu. o · Sööge rohkelt puu- ja köögivilja; piima ja piimatooteid; kala ja linnuliha. o · Valige väherasvased toiduained. o · Eelistage tervislikke toiduvalmistamise viise. o · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. o · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Toidupüramiid Toidupüramiidi põhi Kehaline aktiivsus ja normaalse kehakaalu säilitamine kuuluvad lahutamatult tervisliku toitumise juurde. I põhikorrus Teraviljasaadused ja kartul 813 portsjonit päevas Nende osakaal peab päevasest menüüst moodustama kõige suurema osa. 813 portsjonist peab moodustama: leib, sepik 47 portsjonit 1 portsjon on 30 g · kartul 23 portsjonit 1 portsjon on 90 g · teised teraviljatooted: puder, makaronid, helbed 23 portsjonit 1 portsjon on 1 dl Eelistama peaks täisterajahust tooteid, sest need sisaldavad hulgaliselt vajalikke kiudaineid II põhikorrus Puuviljad ja marjad 24 portsjonit päevas
endale lubada palju rohkem päevas kaloreid, kui mitteliikuv. 2 Dieet ei ole ainus lahendus. Tallinn:Tallinna Raamatutrükikoda, 2009. Lk 14 2 Dieet ei ole ainus lahendus. Lk 15 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Sellel korrusel on toiduained, mida tuleks päevas kõige rohkem süüa. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana, veerand kartulina ja teine veerand teraviljatoodetena (tatar, riis, makaronid, teraviljapuder). Näide: Ideaalis:8-13 portsjonit päevas Leib:4-7 portsjonit (30-50g / portsjon) Kartul:2-3 portsjonit (80-100g / portsjon) Helbed:2-3 portsjonit (1dl putru, makarone / portsjon, müslit / portsjon) Sai, peenleib: 1 portsjon (1-2 viilu / portsjon) 1 portsjon= 50 kcal 7 Teine korrus: puuvijad, köögiviljad ning marjad Puu-ja köögiviljade ning marjade söömine on väga tähtis, sest sealt saame me erinevaid vitamiine
vajadust valemiga: (3x(soovitus 2-5 aastastele lastele) +1x(soovitus 6-9 aastastele lastele))/4x0,85 Koolitoit peab andma lastele 35% ja koolieine 20% vajalikust päevasest energiavajadusest. Arvestada tuleks ka sellega lapsed saaksid rahulikult ja ilma kiirustamata süüa, seetõttu peaksid söögivahetunnid olema pikemad. 6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid I põhikorrus: leib, sepik 2-3 portsjonit päevas, kartulit ja teraviljatooteid1-2 portsjonit päevas. II põhikorrus: köögivilju ja puuvilju 2 portsjonit päevas. III põhikorrus: piimatooteid, liha, kala ja muna 2-3 portsjonit päevas. IV põhikorrus: lisatavad toidurasvad ja pähklid 2-3 portsjonit päevas. Lisakorrus: suhkur, maiustused 1-2 portsjonit päevas. Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid I põhikorrus: leib, sepik 4-7 portsjonit päevas, kartulit ja teraviljatooteid 2-3 portsjonit päevas.
liituda mõne spordiklubiga või kehalist treeningut pakkuva teenusega nagu pallitrennid näiteks. Igapäevane kõndimine ning ka jalgrattaga sõitmine ei nõua raha ja on igale ühele kättesaadav. Peab ainult olema soov ja tahtmine seda teha ning seda lisada see oma päevakavasse. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Esimesel astmel on teraviljasaadused ja kartul, mida on soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas. Sepikut ja leiba 4-7 portsjonit, kus üks portsion on 30g; kartulit võib tarvida 2-3 portsjonit, üks portsjon kaalub 90g. Teisi teraviljatooteid nagu puder, pastatooted, helbed võib päevas tarvida 2-3 portsjonit, see teeb kokku umbes 2-3 dl'it. See aste on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Värskete köögviljade ja marjade söömine on väga oluline meile kõigile, kuna nendest saame
· Söö liha 34 korda nädalas mõõdukas koguses, jogurti, maitsetaimede, sidrunimahla, veini- jt kast- eelistades lahjat tailiha (kana- ja veiseliha). metega. · Kui toit on rasvasem, serveeri korraga väike ports- · Eemalda lihalt nähtav rasv ja kanalt nahk. jon. Portsjonit võib suurendada puu- ja köögivilja · Valmista liha keedetuna (eemalda puljongil pealt või muude lisandite arvel. rasv), praevardas, fooliumis või teflonpannil küp- · Leivale määrimiseks võib või asendada või ja tai- setatuna. meõli seguga või pehmete margariinidega, mis on
Puljongitassmaht 2540cl, selles serveeritakse puljongit, püreesuppe ja peenemaks tükeldatud toiduainetest suppe. Puljongitassid võivad olla ühe või kahe sangaga. KruusidServeeritakse firmajooke ja piima, mille juurde alustassid ei kuulu. Puljongitass Teetass VAAGNAD Võivad olla ümmargused ja nelinurksed, jalaga või ilma. Neis võib veel serveerida naturaalseid köögivilju, röstituid saiakuubikuid ja toidujääd. Mahtuvus on 16 portsjonit. Väikestes kaussides loputatakse aga sõrmi, kui serveeritakse toite. Serveeritakse jooke, salateid, puuja köögivilju ja kondiitritooteid. Tippkvaliteediga kristallnõusi kasutatakse bankettidel. Valmistatakse eri sorti klaasidest, mis sisaldab plii või baariumoksiidi. Endised mahud Nüüdisaegsed mahud Viinaklaasid 5cl 510 cl Kange veini klaasid 8cl 1219cl
teadusuuringutel. Tegemist riiklike toitumissoovitustega. Suuremateks erinevusteks võrreldes riiklikult kinnitatud toidupüramiidiga on see, et riis ja kartul on püramiidi alusest liikunud hoopis püramiidi tippu ning toidurasvad vastupidi ülemisest otsast allapoole. Rasvade puhul rõhutatakse enim seda, et tuleb vahet teha headel ja halbadel rasvadel. Koguseliselt kõige rohkem soovitab ETA tarbida köögi- ja puuvilju. Köögivilju peaks tarbima kindlasti 5-7 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon on umbes 1 klaasitäis (umbes 220 milliliitrit) lehtvilja või pool klaasitäit mittelehtvilja või värsket köögiviljamahla. Eelistada tuleks rohelisi lehtvilju ja madala glükeemilise koormusega köögivilju. Tärkliselisi ja kõrge glükeemilise koormusega köögivilju tuleks tarbida mõõdukalt. Puuvilju peaks tarbima 3-4 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon on 1 keskmine puuvili või pool klaasitäit tükeldatud
Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (all oleval fotol) või toiduaineringist (vaata lisa1). Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju.
nisu 244 7,8 1,2 48,1 hapendatud kapsas 13 0,8 0 2,3 söödapärm 251 35 1,5 19,5 kalaõli 884 0 95 0 7. Emashõberebane, kehamass 8kg= 480kcal=4,8 asöödaportsjonit 8. 1-le loomale 4,8 portsjonit päevas ja karjale : 1800*4,8= 8640 portsjonit Sööda kogus karjale päevas, kg 72,6 110,6 104,1 100,5 115,2 119,6 622,6 77,9 199,4 10,3 2,0 912,2
kokku: 0,174 V kuumtöötluse arvutamine kuumtöötlus kao% 10=5%keemine+5%püreerimine 1,406 100% x 10% x=1,463*10%/100%= 0,141 1,463-0,146= 1,27 valmis supi kogus VI portsjoni arvu leidmine 125g 1,27/0,125= 10,12 portsjonit 110g 11,50 portsjonit 120g 10,54 portsjonit 100g 12,65 portsjonit LAUGU PÜREESUPP, röstitud metsapähklid Retsepti Retsepti kaal Valmistamise kaal hind 20%-ta kogus
tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet.
Söö regulaarselt Ürita päevarütm sättida selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla. 5. Söö rohkem kala Kala peaks sinu toidulaual olema 2–3 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke Ω-3 rasvhappeid,
11.1959 Mart Laar 17.11.1960 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENGUSUUNAD 2.1. Tootmisharu arengusuunad 2.2. Muutused riigi majanduspoliitikas 4 Seade turule on esindatud peamiselt Ameerika aparaadit, kõige populaarsem seade on ECONO, avatud tarkvara firmade mis said kuldmedali. See on väike - 65h65h40 cm, ja suhteliselt odav - 780 EUR, usaldusväärne ja tõhus: kuni 400 portsjonit tunnis. TORNADO - ka American tootmine - toodab 700 portsjonit tunnis, kuid selle hind on märksa suurem - 1500 EUR. Siiski on ekspertide nõu, osta imporditud seadmeid, sest meie siseriiklikkud ei ole nii head,nad lähevad väga kiiresti mustaks ja see tekkitab trombi,mis viib suhkru põletamisele. American unit - uudsus Venemaal TWIN WIND, kes suudab valmistada kahevärvilise vatti.Täitmisele seade maksumus on suur, kuigi paraku hind ka
fütotoitained Kõige parem on tarbida köögivilju toorena. Selliselt on neis kõige enam toitaineid ning tervislikkust. Kui köögivilju keeta, siis võimalikult vähest aega Kuumtöötlemisel on parim köögiviljade valmistamise viis kerge hautamine, ahjus küpsetamine või pannil kiirelt ja kergelt praadimine. Köögiviljad on suurepärased ja asendamatud kaalu alandava dieedi juures, kuna nad on toitaineterikkad ning madala kalorsusega. Puuvilju on soovitav tarbida iga päev 3-4 portsjonit, kusjuures 1portsjon = 1keskmine puuvili või 1/2 klaasitäit tükeldatud puuvilja, 120g 100%-list värskelt pressitud mahla või 1/4 klaasitäit kuivatatud puuvilja. Regulaarne ja piisav puuviljade tarbimine annab kaitse paljude haiguste vastu.Puuviljad on suurepärased vahepalad kuna sisadavad puuviljasuhkrut fruktoosi, mis imendub väga aeglaselt vereringesse ning organismil läheb kauem aega selle kasutamiseks. Samuti on puuviljad head vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete allikaks.
Et saada rohkem vitamiine ja jogurt, keefir, juust. mineraalaineid. Köögivilja päevane Kui palju vajab inimene toitu? kogus on vähemalt 300g. Puuvilju ja Organismi normaalseks elu- marju on soovitav süüa 2-4 portsjonit tegevuseks ja kasvamiseks vajalikud päevas. 1 portsjon on ½ tassi mahla või toidukogused on erinevad ning sõltu- Taimsel toidul on küll ülekaal, kuid marju, 1 õun või ½ banaani. vad mitmest tegurist, näiteks kasvu-
Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki.
ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Teraviljatoodete grupist on soovitatav süüa 8-13 portsjonit, kusjuures rukkileiba peaks olema pool - 4 portsjonit, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid. Rukkileib on eestlase igapäevatoit. Selles on vajalikud makrotoitained (valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi) ja mikrotoitained (mineraalained ja vitamiinid). Parim on rukki täistera- ja lihtjahust leib, mis sisaldab terakesti ja idude osasid ning milles on rohkesti B-rühma vitamiine, mineraalaineid (fosfor, magneesium, raud, tsink) ja kiudaineid. Kiudained on põhiliselt terakestades. Terade koorimisel eraldatakse
jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima koostises nagu piimasuhkru karamellistumine, piimavalkude struktuurimuutused, vitamiinisisalduse vähenemine. Kõrgpastöriseeritud piima plussiks võib lugeda toote pikka säilivusaega. Muna soovitatav päevane kogus on 0,51 portsjonit ehk 0,51 muna, nädalas 34 portsjonit. 1 muna annab umbes 80 kcal energiat. Munad on kasulikud, sest need sisaldavad valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Organism omastab poolkõva muna paremini kui kõvaks keedetud muna. Tervetel inimestel ei teki muna söömisega probleeme. Südame-veresoonkonnahaigusi põdevad inimesed võiksid piirduda kahe munaga nädalas, sest munakollane on kolesteroolirikas, munavalge söömisel ei ole piirangut. Vutimunad on 45 korda kergemad ning
Lauanõud · Lauanõud võivad olla portselanist, fajansist, klaasist, metallist, puust ja paberist. · Nõud peavad olema hügieenilised, vastupidavad, õige suurusega ja ühes stiilis ning sobima masinpesuks. · Nõud peavad vastama serveerimisviisidele ja neid peab olema mugav käsitleda. Vaagnad · Vaagnad võivad olla erineva kuju ja suurusega. · Ovaalsed vaagnad on eelkõige külmade kalasuupistete serveermiseks. Neile mahub 112 portsjonit. · Ümmargused vaagnad on külmade liha ja köögiviljaroogade serveerimiseks. Nende mahutavus on 612 portsjonit. · Ristkülikukujulised suured vaagnad sobivad ka tikusuupistete jaoks. · Delikatesside serveerimiseks on spetsiaalsed vaagnad. Vaagnad Tõstmisvahendid · Tõstmisvahendiks vaagnatel võivad olla supilusikas ja suur kahvel, salatikaussides ja lisandikaussides supilusikas · Kulbid · Tangid või näpitsad · Labidad · Salatilusikad
Köögikombain Kodutöö Pärnu 2009 Kenwoodi köögikombain KMC 560 Kenwoodi köögikombainil on terasest kest ja mehhanism, maksimaalne võimsus on 1000W. Lisaks sujuv elektrooniline võimsuse reguleerimine, ülespööratav miksripea ning reguleeritav segamistarvikute kõrgus. Masinal on kannmikser, mille maht on 1,5 l. Sellega saab valmistada korraga mitu portsjonit kokteili; harjatud terasest nõu, maht 4,6 l, millel on veel kaasas pritsmekaas. Komplektis on kerasvispel, tainakonks ja K-vispel. Samuti ka köögiviljalõikur, millel on kuus lõikeketast ja hakkmasin, millega saad hakkida liha, kala ning valmistada pasteeti või vorstimassi. Masina kõrgus on 28,5 cm ja kaal 7,7 kg. Juhtme pikkus on 1m. Kannmikseri ja köögiviljalõikuri terad on roostevabast terasest. Seade sobib ka väikeste koguste töötlemiseks, kuna planetaarne segamisliigutus
o Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. o Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised. o Rohkesti kasutatakse Kreekas, Itaalias, Saksamaal,Skandinaaviamaades ja USA-s. Retseptid Tomatikaste tüümianiga: Tomatikastet tüümianiga serveeri soojalt koos lihaga. 2 portsjonit Kogus Koostis- ja maitseained 0.5 tk hakitud sibul 0.5 sl või 1 dl purustatud tomatid 0.25 tl Tüümian 0.5 tl sool 0.13 tl suhkur 1 tl kartulijahu või kastmepaksendaja Sulata pannil või ja pruunista selles sibul. Lisa purustatud tomat, maitsesta tüümiani, soola ja suhkruga. Keeda madalal kuumusel 2-3 minutit ning paksenda kastmepaksendajaga. Serveeri soojalt koos lihaga. Lihapallid ürtide ja tomatiga
Pidusai apelsiniricottamandli täidisega Kui juba pärmitaignapirukate mõte pähe tuleb, siis võiks tainast ikka nii palju teha, et jätkuks nii soolaste kui magusate hõrgutiste valmistamiseks. Mandliricottatäidisega saiakesed viivad keele alla ja ümmarguses koogivormis üksteise kõrvale asetatuna küpsevad need ahjus pilkupüüdvaks pidusaiaks. 0,5 portsjonit pärmitainast Täidis: 250 g ricottat või kohupiima 1 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 1 dl mandlijahu 1 väiksem muna 1 sl apelsinimahla riivitud apelsinikoort Määrimiseks: muna Pärmitaigna valmistamise nippe leiab selle retsepti juurest. Täidise valmistamiseks mikserda omavahel ricotta, suhkrud ja muna, lisa mandlijahu, apelsinimahl ja riivitud apelsinikoor. Rulli tainas suureks ristkülikuks ning kata täidisega. Keera pikemast servast alustades rulli ning lõika 2 cm
niiske ja varjuline. Nad on vägabosavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad Veekonnad koevad mai teasel poolel, 2 kuni 3 nädalat peale talveunest äramist emasloom koeb 2000 kuni 3000 1,5 kuni 2mm läbimõõduga muna. Sigimisperiood venib pikale sest koetakse mitu portsjonit. Munadearenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kraadi. Eestis elutseb lõuna ja edela eestsis üksikutes kohtades ka põhja pool. Saartel puudub täiesti. Esimene fakt veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne emaseid on 68,6% ja isaseid on 31,4% Teine fakt veekonad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusi. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANESC2.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Veekonn
· Selle rühma toiduainetest peaks poole moodustama rukkileib, veerandi kartul ja teise veerandi ülejäänud teraviljatooted · Iga päev peaks sööma 45 viilu rukkileiba, sest selles on vajalike vitamiinide ja mineraalainete hulk oluliselt suurem kui peenleivas · Peenleiba ja saia on soovitatav süüa harva · Samas ei tohi kiudainerikka toiduga liialdada, see võib põhjustada gaaside teket ja kõhuvalu Puu- ja köögiviljad · Päevas peaks sööma vähemalt 5 portsjonit puu ja köögivilju, soovitatavalt 2 puuvilja ja 3 köögiviljaportsjoni · Puu ja köögiviljad on väga olulised vitamiinide ja mineraalainete allikad ning teraviljatoodete kõrval järgmisena parimad kiudainete allikad · Süües päevas vähemalt 5 portsjonit mitmevärvilisi puu ja köögivilju, on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid ning kiudaineid · Ettevaatust! Süües palju magusaid puuvilju (banaane,
· Mõõdukalt võib süüa kõike, mis maitseb · Söö mitmekesiselt TALDRIKUREEGEL · See on hea viis toidukorra kokkupanemiseks. · Soovitatav on jälgida, et taldrikul oleks vähemalt 5 värvi toiduaineid. · Kui jälgid taldrikureeglit, on su toitude osakaal söögikorras õige. TOIDUPÜRAMIID 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS · Ära unusta hommikusööki · Söö regulaarselt · Söö rohkem kiudaineterikast toitu · Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas · Söö rohkem kala · Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid · Söö vähem suhkrut · Söö vähem soola · Joo piisavalt vett · Ära liialda alkoholiga KUIDAS POES TOITU VALIDA · Kaupluses alusta alati puu- ja köögiviljade juurest ning eelista just värskeid vilju. · Järgmiseks vali leib-sai ja muud teraviljatooted. Nende valikul on võtmesõna "täistera". · Vali lühemat aega säiliv toode, sest selles on tõenäoliselt
hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. 6 Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet.
Seepärast rõhutatakse nõustamisel esimese tsükli lõpuni viimist (Mustajoki 2009). Toitumissoovitused Vastavalt toidupüramiidile on soovitatav kõige rohkem süüa päevas . Sellest umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Toidugrupist liha-kala- kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit.
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid........
üldse ilma selleta. Tasside valimisel tuleb veenduda, et tassi põhi sobiks täpselt alustassi nõkku, vastasel juhul hakkavad tassid serveerimisel libisema ja kolisema. Firmajookide ja piima serveerimiseks võib kasutada kruuse, mille juurde alustassid ei kuulu. Soovi korral võib selleks sobitada tee- või puljongitassi juurde kuuluva alustassi. Vaagnad võivad olla erineva kuju ja suurusega. Ovaalsed vaagnad on eelkõige külmade kalasuupuistete serveermiseks. Neile mahub 1-12 portsjonit. Ümmargused vaagnad on külmade liha- ja köögiviljaroogade serveerimiseks. Nende mahutavus on 6-12 portsjonit. Väiksema koguse serveerimiseks kasutatakse suuri taldrikuid. Ristkülikukujulised suured vaagnad sobivad ka tikusuupistete jaoks. Delikatesside serveerimiseks on spetsiaalsed vaagnad. Kuumade roogade serveerimisel tuleb vaagnaid eelnevalt soojendada. Slaatikausid võõivad olla ümmargused ja nelinurksed, jalaga või ilma selleta. Neis
1)Milles seisneb fotoefekt? (väline ja sisemine fotoefekt?) Sisemine fotoefekt esineb pooljuhtides,see tähendab,et valguse mõjul tekib juurde vabu elektrone. Väline fotoefekt seisneb sellest,et valgus lööb metalli pinnalt elektrone välja,neid nim fotoelektronideks. 2)Mis on footon? Ühte valguse portsjonit nimetatakse footoniks. Footoni suurus on määratud tema energiaga E=hf (e-energia f- valguse sagedus h-planci konst.) 3)Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. 1897 aastal avasta Thomson elektronide olemasolu Positiivse laengu sees paiknevad mingit viisi elektronid. Aatomi läbimõõdu suuruspaik on 10 astmel -10m Positiivne laeng on jagunenud ühtaselt kogu ruumala peal. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit (mudeli puudused ka). Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile
Iseseisev töö 1)Rahvuslik mõnus maius Valmistusaeg: kuni 20 min Kogus: 8 portsjonit Sulata või ja iirised suures kausis.Sega juurde kamapallid ja vormi küpsetuspaberisse.Pane jahtunud rullid külmkappi. Kõige parem söömiseks järgmisel päeval. Koostis- ja maitseained: 1pakk võid(175g) 2pakki iiriskomme(150g) 1,5 pakki kamapalle 2)Räimevorm oliivõli, tomati ja küüslauguga ehk rokkivad räimed Koostis: 500 g räimefileesid 200 g kirsstomateid 2 küüslauguküünt oliivõli 1 tl kuivatatud oreganot e punet 1 spl värsket hakitud peterselli soola, pipart
Toidupüramiidi põhimõtted Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toidupüramiidi põhimõtted v Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises
portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. (3) 2.4. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Kolmas korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest tuleks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. (3) 2.5. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida tuleks aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbkaudu 1 teelusikatäis rasvainet. (3)
........100- 125 g puuvili (värske).............................125- 175 g jäätis............................................75- 125 g hapukoor.......................................1/4 dl vahukoor.......................................½ dl hapukoor (kastmele).........................1/4- ½ dl vanillikaste......................................1 dl juust (juustu kandikule)....................75- 100 g KUI PALJU SAAB ÜHEST....?... part......................4-5 portsjonit faasan...................4 portsjonit kana......................4 portsjonit kalkun....................12-15 portsjonit kalkun (mini)............9-11 portsjonit grillkana..................2-3 portsjonit KUI PALJU TEED VÕI KOHVI ..?.. kohvi (keetmiseks) 1 liitri vee kohta......50- 60 g (1 3/4 dl) kohvi (valmis keedetud 1 liiter).............6- 7 tassi kohvi (1 inimesele).............................1- 2 tassi teed 1½ dl vee kohta.........................1 tl teed (1 inimesele)......
Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana, veerand kartulina ning veerand teiste teraviljatoodetena. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga tähtis. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega saab organism kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala- kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest.
Naerist võib toorelt või keedetult lisada salatitesse. Lehed on maitsvad ja neid valmistatakse nagu spinatit. Naeris • Toitumisalased faktid • Naeris • Hulk koguse kohta: • 100 g • Lipiidid 0,1 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 67 mg Kaalium 191 mg • Sahhariidid 6 g Kiudained 1,8 g • Suhkrud 3,8 g Valgud 0,9 g Retseptid • Ühepajatoit lihaga. • Valmistusaeg: 40-60 min • Kogus: 4 portsjonit • Valmistusviis • Lõika liha kuubikuteks, pruunista hautamisnõus koos sibula ja tükeldatud selleriga, lisa vett, nii et liha on kaetud ja hauta. Porgandid ja kaalikad lõika kuubikuteks ja pruunista kergelt rasvas. Poolpehmele lihale lisa porgandid ja kaalikad ning sool ja hauta kaane all. Poolpehmetele aedviljadele lisa kartulikuubikud, hauta, kuni kõik toiduained on pehmed. Retseptid (Ühepaja toit) Tänan kuulamast ja vaatamast! Järgmise korrani
ennem, kui süüa hakkad tegema, või peale seda, kui sa kuskilt tuled. Planeerimisülesanne: Õpik Toiduvalmistamine suurköögis lk 194 Kartulipuder Ülesanne: planeeri töö 20 portsjoni kartulipudru valmistamiseks. Töö algab kell 10.00, toidu väljastamine kliendile algab kell 12.00. Toitu valmistab 1 kokk. Ülesanne: Menüüs on: Lk 186 värskekapsasupp 250g lk 235 leivasupp hapukoorega 200//180/20 Toite on vaja valmistada 20 portsjonit. Korralda töökoht: Arvuta vajaminevad toitude kogused 20-le portsjonile. Vali vajaminevad töövahendid, kasutatavad seadmed. Inventuur: Ülesanne: Kuu lõppedes on vaja teha õppeköögis toidukaupade inventuur- lugeda üle, mõõta ja kaaluda olemasolevad toiduained ja koostada inventeerimisnimestik. Koosta inventeerimisnimestik järgmistest kaupadest: porgand 2kg 350g; toiduõli Olivia 0,9 liitrine pudel 5 pudelit; toiduõli Risso 5,0 liitrises kanistris 3,5 l;
"Siirupid on suhkrulahused. Eelistada tuleks neid, kuhu pole lisatud lõhna- ja värvaineid. Üks selline on näiteks melassisuhkur, mis on väga tume suhkrupeedi toorsiirup ja sobib küpsetistesse ja kompottidesse, aga paar teelusikatäit võib lisada ka marinaadile või lihatoidule," soovitab kulinaariaõpetaja. Kui palju võib suhkrut süüa? Uute Eesti toitumissoovituste järgi on normaalne tarbida suhkrut, maiustusi ja karastusjooke maksimaalselt kaks kuni neli portsjonit päevas. Üks portsjon kujutab endast kas kaks teelusikatäit mett, suhkrut või moosi või 1015 grammi küpsist või kümme grammi sokolaadi. Kes paneb hommikul ja õhtul tee sisse kaks teelusikatäit suhkrut ja sööb kaks-kolm küpsist, ei tohiks sel päeval tegelikult rohkem magusat süüa. Tihti kiputakse unustama, et suhkrut leidub väga paljudes toitudes, näiteks saiakestes, magustoitudes jm roogades.
köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida lisab toidutööstus näiteks karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms või need, mida inimene lisab ise toiduvalmistamisel ja ka näiteks kohvi või tee sisse. Tarbimine Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus, ehk suhkrute ja maiustuste korrusel asetsevate toodete tarbimist. Päevas on soovitav tarbida neid maksimaalselt 2–4 portsjonit (üks portsjon annab ca 40 kcal ehk päevas on soovitav, et neist kokku saadav energia ei ületaks 200 kcal). Üks portsjon on näiteks 2 tl suhkrut, mett või moosi, 10–15 g küpsist, 10g šokolaadi või kompvekke ja 1 dl magusat karastusjooki. Suhkru sisaldus Sahharoos, g/100 g Fruktoos, g/100 g Glükoos, g/100 g Viinamarjad 0,3 7,3 7,6
Ükski liialdus pole tervisele hea. Puu- ja köögiviljad on väga olulised vitamiinide ja mineraalainete allikad ning teraviljatoodete kõrval järgmisena parimateks kiudainete allikateks. Kõige rohkem sisaldavad puu- ja köögiviljad C-vitamiine. Samuti leidub neis ka B-grupi vitamiine ning vitamiini E. Puu- ja juurviljadest saab peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Päevas peaks sööma vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju. Soovitavalt kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Mida erinevad ja värvilisemad need on, seda parem. Väga suur puu- ja köögiviljade tarbimine ei ole samuti kasulik, kuna siis ei jaksa me enam süüa teisi vajalikke toiduaineid ning seetõttu võib kannatada valkude, asendamatute rasvhapete ning osade vitamiinide-mineraalainete küllaldane saamine. Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse eesmärgiga pidurdada
palju, kui kulutatakse. • Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. • Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. • Toiduenergiat mõõdetakse kilodžaulides (kJ), megadžaulides (MJ) või kilokalorites (kcal). 1 kcal= 4,2 kJ ja 1 MJ= 1000 kJ. 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS • 1. Ära unusta hommikusööki. • 2. Söö regulaarselt. • 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu. • 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas. • 5. Söö rohkem kala. • 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid. • 7. Söö vähem suhkrut. • 8. Söö vähem soola. • 9. Joo piisavalt vett. • 10. Ära liialda alkoholiga. TOIDUVALIKU PÕHIMÕTTED • 1. Söö vastavalt vajadusele. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. • 2. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras.
leib, mis sisaldab terakesti ja idude osasid ning milles on rohkesti B-rühma vitamiine, mineraalaineid (fosfor, magneesium, raud, tsink) ja seemnekestad (kliid) koos nende külge jäänud idu- ja toiteosakestega ning ka suure osa vitamiinide ja mineraalainetega. Toidupakenditele on märgitud reeglina ka kiudainete hul. Päevas peaks inimene saaba 25- 35 g kiudaineid, mis on umbes 12,6 g 1000 kcal kohta. Puu- ja köögiviljad Soovitav on päevas süüa vähemalt 2 portsjonit puuvilju ja marju ning 3-5 portsjonid köögivilju. 1 portsjon on umbes 80-100 g. Eriti tuleb rõhutada seda, et köögiviljade osa võib suurendada kuni 9 portsjonini. Piim ja piimatooted, liha, kala ja muna on väärtusliku loomse valgu allikateks. Eelistada tuleks taist liha, väiksema rasvasisaldusega piima ja piimatooteid ning kala. Kala on eriti väärtuslik omega- rasvhapete allikas. Päevas piisab 100-200 g taisest lihast või
ühiskond, linlaste rõõmud, krediidi defitsiit, pakume ripplagesid, minu elu tipphetk, lennuki maandumisrada, eriti rafineeritud korruptsioonitehnika, briketiga köetav keskküttekatel, tühi kabinet, siseriiklikes ettevõtetes, madal taburett, ei teinud midagi liigset, britlaste õhurünnak, apelsini- ja mandariinikastid, kompvek ja martsipan, hoogne fokstrott, magus kirsikompott, sdjuardess, uuel staadionil, kaks portsjonit, kas tahad süüa, maja värvitud fassaadil, kaunilt kujundatud etikett, ei teinud midagi liigset Harjutus 4. Leia tekstist 15 häälikuõigekirjaviga. Mikk polnud homsele koolipäevale mõeldes heas tujus: ta oli pahane ema peale, kes ei tahtnud talle elektronkella osta, ja kiusliku õpetaja peale, kes oli täna päevikusse kahe kirjutanud. Sõber Raitki oli garderoobis Mikku ärritanud: poiss rääkis Lyllile uue anekdoodi ja tüdruk kihistas saladuslikult vastu. Nüüd oli
vähe ruumi, seal on üleliigseid või valesid töövahendeid või roa väljapanekut ei ole eelnevalt läbi mõeldud. Soe roog võib näiteks jahtuda, kui portsjonisse kuuluvad komponendid ei mahu korralikult taldrikule ja uut kompositsiooni mõeldakse alles siis välja, kui komponendid peaksid juba taldrikul olema. Korduv viga on külmade roogade komplekteerimine taldrikutele liiga vara ootama seda hetke, kui neid kliendini võiks toimetada. Portsjonit säilitatakse külmikus, kus see tänu temperatuuri kõikumistele vee aurustumise tõttu kuivab; seda märkab kõige selgemini taldrikule valatud kastmetest. Praktikas tuleks hea töötulemi saavutamiseks tegutseda järgmiselt: • Hoolitse, et kõik eeltööd on lõpuni tehtud: Köögiviljade ja puuviljade puhastamine ja eeltöötlus, blanžeerimine jms Liha, kala jms lõikamine portsjontükkideks
· Koos luudega söödavatest kaladest saab inimene fosforit, magneesiumi ja kaltsiumit. Mikrotoitained · Eriti rikkalikult on neid vitamiine peale rasva ka kalamaksas. · Merekalade maksas ja lihas on märkimisväärses koguses B-rühma, C-, E-, PP-vitamiini. · Mikroelemendid ja vitamiinid, mida kalades on suhteliselt palju on paremini omastatavad kui koduloomade lihast. Kala kasulikkus · Üks või kaks portsjonit kala nädalas vähendab oluliselt isheemia tekkimise ohtu. · Kala söömine vähendab ka riski verepaksenemise tekkeks, mille tõttu võib tekkida infarkt või insult. · On märgatud, et toores kala hoiab vererõhu õigel kõrgusel. · Kalatoit ei soodusta rasvumist, kuna sisaldab vaid 0,64% glükogeeni ja ei sisalda liigselt rasva. · Kaloreid saab kalast 4-5 korda vähem, kui loomade lihast. · Kala sobib väga hästi dieettoiduks. Kala eesti noorte toidulaual
Kõnd ja kepikõnd on head treeninguviisid ülekaalulisele, kuid vahel tuleb lisaks kõnnile harrastada ka teisi liikumisviise, kas või näiteks toolil võimlemist. Ülekaalulisele ei sobi jooks, hüpped ja keha järske liigutusi nõudvad spordialad. Kümme tingimust mida tuleb jälgida kui tahad kaalust alla võtta. 1. Kalorite arvestamine Sa tahad kaalust alla võtta, siis söö rohkem kaloreid kui su baasainevahetus vajab, kuid vähem kui sa vajad kaalu säilitamiseks. 2. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- või juurvilju päevas 3. Kontrolli portsjoni suurust 4. Ära jäta toidukordi vahele! 5. Tarbi värsket toitu 6. Ära ole liiga range! 7. Tee vahet reklaamil ja infol 8. Ära joo magusaid jooke 9. Pea toitumispäevikut 10. Tee trenni KOKKUVÕTE Liikumisharjumused Eestis pole ununenud. Kultuuriministeeriumi spordiosakond teeb kõik selle jaoks, et eestlaste keskmine eluiga pikeneks märgatavalt; rajades mänguväljakuid,
neid võiks tinglikult nimetada tervislikeks Kollases osas asuvaid toite võiks tinglikult nimetada vähemtervislikeks Punases osas täiskasvanutele toite ei ole, kuid selle osa toite ei tohi lapsed üldse tarbida http://www.terviseinfo.ee/web/failid/valgusfooritabel.pdf 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki 2. Söö regulaarselt 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu 4. Söö vähemalt portsjonit puu-ja köögivilju päevas 5. Söö rohkem kala 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks II 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid 7. Söö vähem suhkrut 8. Söö vähem soola 9. Joo piisavalt vett 10. Ära liialda alkoholiga Toitumishäired Anoreksia Buliimia Ortoreksia Binge Anoreksia Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
