Veekonn (0)

Veekonn Eesti keeles veekonn ja ladinakeeles Rana esculenta L. Sugukond on kahepaiksed Pikkus   umbes   9   kuni   11   cm   välimus   nad   on   salatirohelist   või sidrunikollast   värvi,   mustade   laikude   ja   kollase   pikitriibuga   seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske   ja   varjuline.   Nad   on   vägabosavad   ning   vilkad   elukad   ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu   püüab   peamiselt   maismaal.   Suure   osa   toidust   moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad Veekonnad koevad mai teasel poolel, 2 kuni 3 nädalat peale talveunest äramist emasloom  koeb 2000 kuni 3000 1,5 kuni 2mm läbimõõduga muna.   Sigimisperiood   venib   pikale   sest   koetakse   mitu   portsjonit. Munadearenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kraadi.


Eestis elutseb lõuna ja edela eestsis üksikutes kohtades  ka põhja pool. Saartel puudub täiesti. Esimene fakt veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne emaseid on 68,6% ja isaseid on 31,4% Teine fakt veekonad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusi. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANESC2.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Veekonn