Populismi tõus Euroopas Arvamuslugu Tänapäeva Euroopat peetakse üheks demokraatlikumaks liiduks seni, mille tunnuseks on sõnavabadus, õigused ja süstemaatilisus, kuid ka islamiviha, korruptioon ja majanduskriis. Säärases piiramatuses on lubatud võimule ka isikuid, kes nii öelda ''soovivad rahva huve kaitsta'', levitades viha ja agressiooni jättes mulje, et tegemist on ülima tolerantsiga integratsiooni ja kõigi kodanike vastu. Kuidas on võimalik tõsta teadvust probleemist, mis on oma propagandaga tugev ja õigete vaadetega liikumised tsenseerida suutnud? Kui paar päeva tagasi ütles Tšehhi peaministri nõunik Dr. Vladimir špidla oma kõnes, et vabadust on vaja kaitsta ja tõsta häält integratsiooni vastaste poliitikute vastu, oli mõista, et populism on aktuaalne teema, mille vastu võidelda. Olen arvamusel, et ka Venemaa valitsus on mingil määral populistlik,...
pääseda vastavale kirjandusele probleemi uurimiseks. Püütakse läheneda aste astmelt. Esimene teoreetiline uurimine lubab teadlastel visandada uuritava teema kohta diferentseeritult küsimusi a.Mida olemasolev kirjandus koondab termini alla 'populism'? b. Mida kujutab endast parempoolne populism vastavalt loetud raamatutele ? c. Mida võiks kirja panna populistliku retoorika kohta ? d. Mida loetud kirjandus ütleb meile parempoolse populismi ja demokraatia sidemete kohta? Valitud sotsiaal-teadusliku kirjanduse kriitiline üevaatamine populismi kohta viib meid järgmiste vastuste juurde ülalesitatud küsimuste kohta- a. Ei ole olemas populismi kontseptsiooni, millega kõik sotsiaalteadlased ühte meelt oleksid. Näiteks NOHLEN eristab kolme erinevat populismi tähendust 1. Populism kui poliitika mida hinnatakse kas negatiivselt või positiivselt 2
vastupidise arvamusega. See inimeste hulk, mis jääb üle, on enamasti neutraalne mass, kuid vahel panevad poliitikud proovile ka nende tolerantsi.Siinkohal ongi teiseks vaatenurgaks propaganda esitlusviis ning see, millist vastukaja see tekitab. Tihti põhjustab pigem agitatsiooni parameetreid omandav reklaam diskussioone, mis võtted on vastuvõetavad ning mis peaksid olema keelustatud. Ülepingutatud propagandat võib tihti lahterdada populismi leeri. Seega vajavad täpsemat analüüsi ka need valupunktid Eesti poliitmaastikul. 2.1. Suhtumine propagandasse Suhtumine on iga inimese puhul individuaalne. Loomulikult oleneb see inimese algpunktist, kust ta vaatled propagandat ning mis suhtumine on temasse sisendatud varasemalt. Üldist ühtset ja ainuõiget varianti pole, sest niipalju kui on inimesi, on ka arvamusi. Propagandasse suhtumist tuleb vaadelda erinevate inimgruppide taustal
kindlustus, konkurents, aruandlus ja statistika 4.1. Populism (majandus)poliitikas, mõiste • Mõiste: populus/rahvas- poliitikastrateegia, mille keskmes on võimueliidi ja rahva tahte vastandamine; • Taotlus tugineda otsustamisel rahvaküsitlustele ja referendumitele, mis välistab sisulise ekspertiisi • Valimispopulism (lubadused kujundada rahvale meelepärast poliitikat, anda raha, teha reforme või viia ellu suuri muutusi) 4.1. Populismi mõiste täpsustused • Kõik, kes tahavad meeldida rahvale, pole veel populistid, „populistid on vihased, nende valijad pettunud“ (J.W. Müller) • Kriitiline hoiak eliidi suhtes on vajalik, kuid mitte piisav tingimus populismis süüdistamiseks, lisaks peab ilmnema ka pluralismivastasus, mis on ohuks demokraatiale ja vähemuste õigustele, kuid ka iga pluralismi vastane pole populist.
Juba pikemat aega on räägitud ka Euroopa liidu kui institutsiooni kaugusest tavainimesest ja selle toimimise liigsest keerukusest. Nimelt tihtipeale ei saa tavakodanikud aru, kuidas see organisatsioon täpsemalt töötab ning mida seal kauges Brüsselis täpsemalt tehakse. Kõik see on aga viinud rahva võõrandumiseni ning kahtluste tekkimiseni EL-i legitiimsuses riikideülese organisatsioonina. Euroskeptitsismi ja populismi jõuallikateks võib pidada paljusid aspekte. Nende hulgas on kindlasti ka tuline pagulaskriisi teema. Oli see ju üks mootoritest, mis viis Brexitini. Suutmatus leida ühiseid lahendusi on tekitanud palju pingeid. Kahtlemata on antud kriis välja toonud mõrad euroopa ühtsuses. Põgenike ümberpaigutamise plaan ning püüd teha see kohustuslikuks on nii mõnedki riigid nagu Poola, Ungari jt ajanud tagajalgadele ning aidanud
või edendaja). Liikmeskond võib muutuda kiiresti. 2) Erakond taotleb võimule pääsenust, kuid survegrupi eesmärk on võimu survestada, mitte luua poliitikat.Kuidas mõjutab massimeedia valijate käitumist? Tooge välja kaks positiivset ja kaks negatiivset mõju *positiivselt: 1)valimiskampaania käigus inimeste teadlikkus tõuseb ning otsus on adekvaatsem. 2) Inimesed politiseeruvad. Valimisaktiivsus suureneb.*negatiivselt: 1)Valimiskampaania käigus on oht langeda populismi ohvriks. 2) Erakondade vaheline poriga loopimine võib tõugata inimesed eemale ehk valimistahe kaob 3. Põhjendage, millised on oma vaadetelt järgmised parteid (kas vasak- või parempoolne). *Sots. Demokraadid on vasakpoolsed, sest 1) progressiivne maksusüsteem 2)Üksikisiku sots. Tuvalisuse peab tagama riik.*Reformierakond on parempoolne, sest 1)nad taotlevad proportsionaalset maksusüsteemi 2) Võimalus saada haridust ja kvaliteetset arstiabi sõltub inimese ,,rahakoti" paksusest. 4
Selge jagunemine parem-vasak skaalal. · 20. sajandi keskpaigas muutus oluliseks töö massidega (valimisõiguse laienemine) ajalehed, rahvapeod, et värvata uusi liikmeid. Kujunesid massiparteid. Parteide jagunemine vasak- parempoolseteks oli veel äratuntav. · 1970. aastatest hakkasid kujunema nn populistlikud parteid väidetavalt esindavad kogu rahva huve. Eesmärk saada paljude toetus ja võita valimised. Toob kaasa programmide hägustumise ja populismi jagatakse tihti ebareaalseid lubadusi kõigile, kritiseeritakse bürokraatiat, valitsust ja korruptsiooni. · 20. sajandi lõpul on vasak-parempoolsus teineteisele lähenenud. Oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Eesti erakonnad: Vasakparteid: · Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Eestimaa Keskerakond - astmeline tulumaks - eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine - Tasuta hariduse kättesaadavus
küsimuse, et kas me saame nii väiksena hakkama. Probleemi lahendamiseks arvab ta, et ei saa lugeda seda, kui Eestis sünniks rohkem lapsi, sest seda mõju ei oleks kuni 2040ndate alguseni väga tunda. Kuid ainus viis Eesti püsimajäämist ilma massilise sisserändeta kindlustada on töötada kauem, usub ta. President mainib ka, et mõned riigid on valinud ühe lahendusena tööjõu sissetoomise, mis aga toob mõne aja pärast vastureaktsioonina kaasa populismi laine ja mitmeid muidki kõrvalnähtusi. Probleemiks mainib Ilves ära eestlaste madala eluea, oodatavalt 76 eluaastat, mis on küll parem kui teistel ekskommunistlikel riikidel kuid viis aastat madalam kui neis riikides, kellega me end võrdleme. Alla meie keskmist eluiga kisub meeste oodatav eluiga, 71 eluaastat, mis jääb 7 kuni 10 aastat maha Soomest ja Rootsist. President sõnab, et meie esimene ühiskondliku taristu võtmeküsimus on meie enda tervis ning
10)Demokraatia ohud: -harimatu massi võimuletulek -enamuse türannia -riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused 11)3.03.1991 - EV iseseisvus (80%) 28.06.1992 - EV põhiseadus 14.09.2003 - EL küsimus (66%) 12)Demokratiseerumise lained: -I (1826-1922) I maailmasõda -II (1945 - 1956) II maailmasõda - (1974 - 1995) NL ja Jugoslaavia lagunemine 13)Siirdeühiskond: -demokraatia kindlustumine -vabad valimised -reformide aeg -populismi oht -majandusekriis 14)Riik: territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim 15)Demokraatlikud riigid - vabariigid(parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne), konstitutsioonilised monarhiad Mittedemokraatlikud riigid - absoluutne monarhia (monarh on ainuvalitseja, võim on päritav), diktatuurid(ühe isiku valitsemine-võimutulek vägivaldsel või valimiste teel), kollektiivne diktatuur(sõjaväeline, vaimulik, parteiline) 16)Õigussüsteemi hierarhia: 1
Näiteks Reformierakonna plaan langetada tulumaksu 1% võrra aastas, võib näida lihtsale maamehele suurepärase ideena, kuid pikemas plaanis toob see vaid kaasa tulude väiksema laekumise, defitsiidis riigieelarved, inflatsiooni suurenemise ja kärped hariduses, põllumajanduses jne. Praegu on plaanis külmutada tulumaks 24 % peale, siiski reformierakond protesteerib selle vastu, kuna nad ei taha taganeda oma valimislubatustest. Jällegi on ka selles vastuolus populismi. Tihti püüavad erakonnad võita ka rahvusvähemuste toetust. Eestis võiks pidada arvestatavaks rahvusvähemuseks venelasi. Eesti riik on küll suutnud hästi toime tulla probleemidega, mis kerkivad seoses rahvusvähemustega. On püütud soosida nende kultuuri ja identiteeti, mis on iga demokraatliku riigi kohus. Siiski on tekkinud vastuolusid, mille eredamaks näiteks võiks tuua aprilli rahutused, kus üks rahvusvähemus üritas maksma panna oma väärtushinnanguid ja
pöörata. Nende eesmärk pole enam ammu riigi toetamine ja edasiarendamine vaid paistab nagu nad lausa tahaksid rahvast üha rohkem laiali kiskuda. Toon näiteks ühe poleemikat tekitanud Eesti erakonna reklaamikampaania. Kui majanduskriis oli oma esimesed suured raputused kogu maailmas teinud, otsustas too erakond, et kõiges on süüdi üks Euroopa väikese riigi väike erakond. Mida nad selle antireklaamiga saavutada tahtsid? Ma ütleks, et vaid populismi ja selle asemel, et rasketel aegadel kokku hoida ja üksteist aidata, rebisid nad Eesti rahva veelgi enam laiali. Odava ja lollitava reklaamiga on nad praeguseks endale hulgi lisahääli teeninud ja ootavad pikisilmi uusi valimisi. Nad juba teavad, et just nende erakond valitseb järgmisena. Ilmselge on see, et valitakse just neid erakondi, kes rohkem lubavad. Peagi pettub rahvas, nähes, et kõike lubatut ei ole lihtsalt hetkeliste vahenditega võimalik saavutada.
*Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg -Populismi oht -Majanduskriis Riik -Ühiskonna poliitiline korraldus -Tunnused (territoorium, rahvas, suveräänne võim, võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse) Riigikorralduse vormid -Unitaarriik ehk ühte riik (Eesti) -Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Venemaa) Presidentalism -Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia -President nii riigipea kui valitsusjuht -Rahvas valib parlamendi ja presidendi -Valitsuse pikk eluiga -Vastastikuse tegevuse pärssimine Poolpresidentalism
4. Riigivõim kuulub rahvale 5. Mitu ideoloogiat 6. Vaba ajakirjandus 7. Juhikultus puudub 8. Võim on rahvale lähedal 9. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu 10. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Üleminek demokraatiale (siirdeperiood) Arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega Demokraatia kindlustumine vabad valimised reformide aeg populismi oht majanduskriis Demokraatia nõrgad kohad harimatu massi võimuletulek enamuse türannia riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused vabade valimiste tunnused valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine, kodanike nõudmiste vahendamine, rahva usalduse indikaator, kodanike harimine, esindab rahva huve mis mõjutab valijat?
· Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadusi · Sundparteistamine-võimule pääsemiseks tuleb liituda mõne erakonnaga Survegrupp: · Teatud põhimõtete toetajate ühendused · Piiritlemata liikmeskonnaga · Probleemipõhised-tekivad ja hääbuvad vastavalt vajadusele · Eelistatakse otseseid sanktsioone · Tuntuimad on naisliikumised, gei- ja lesbiliikumised jne Ideoloogiad
NL ise rikkus selle asja ära. 1968 a augustis viis väed Tsehhoslovakkiasse. Peatamaks reforme seal. 1)A.GIDDENS- inglane, juhib Londoni poliitika ja majanduse instituuti. Üle 30 raamatu. Tony Blair oli tema tuntud õpilane, enam tsiteeritud teadlane. Giddens sarnane Weberiga. Poliitikateaduse oluline esindaja. Ka väga kriitiline Tänäepäeva maailmas on kadunud selged piirjooned ideoloogiate vahel. Teine populism-üha rohkem tehakse populismi abil poliitikat, mis näitab ühelt poolt moraali allakäiku ja teiselt poolt rahava harimatust. Populismiga kaasneb demagoogia.Üha rohkem poliitikat tehakse populismi abil. Toob välja selle aastatuhande probleemid ühiskonnas 1) turufundalism- kõikidele probleemidele lähendetakse turu reeglite järgi. 2) Uuest sültuvusest räägib-töönarkomaania 3) Tarbimissõltuvus 4) Ühiskonna kärjestumine- kannud on vaheseintega ja ei paista läbi, inimesed elavad
NL ise rikkus selle asja ära. 1968 a augustis viis väed Tšehhoslovakkiasse. Peatamaks reforme seal. 1)A.GIDDENS- inglane, juhib Londoni poliitika ja majanduse instituuti. Üle 30 raamatu. Tony Blair oli tema tuntud õpilane, enam tsiteeritud teadlane. Giddens sarnane Weberiga. Poliitikateaduse oluline esindaja. Ka väga kriitiline Tänäepäeva maailmas on kadunud selged piirjooned ideoloogiate vahel. Teine –populism-üha rohkem tehakse populismi abil poliitikat, mis näitab ühelt poolt moraali allakäiku ja teiselt poolt rahava harimatust. Populismiga kaasneb demagoogia.Üha rohkem poliitikat tehakse populismi abil. Toob välja selle aastatuhande probleemid ühiskonnas 1) turufundalism- kõikidele probleemidele lähendetakse turu reeglite järgi. 2) Uuest sültuvusest räägib-töönarkomaania 3) Tarbimissõltuvus 4) Ühiskonna kärjestumine- kannud on vaheseintega ja ei paista läbi, inimesed elavad
Väide, et „mõned inimesed soovivad aina rohkem ja rohkem raha teenida, et rohkem võimu omada,“ on ehe näide tühjast tähistajast, millega pole intelligentsetes aruteludes eriti midagi teha, sest sealt puudub argumentatsioon ja vajalik enesekriitika. Siin on tegu narratiivse loojutustamisega. Samas nagu kirjutavad Aava ja Salumäe, ei olegi arvamusloo mõte alati objektiivne ja akadeemiline, vaid arvamus peegeldabki inimese emotsioone, mistõttu võib seal leiduda ka populismi. Samas tekstide mõju analüüsimisel ei saa lähtuda ainult tekstist enesest, vaid silmas tuleb pidada ka seda, kuidas just teatud ajahetkel mingi tekst suutis edasi anda oma ajastu inimeste arusaamu, veendumusi, ootusi, eesmärgipüstitusi jne. Kasaku teksti puhul on „kontekst“ just nimelt teema tundlikkus, polariseerunud seisukohad ja see, et ta kirjutab seda tavalisele inimesele, kellele taolised lihtsustavad ja maailma komplekssust kergesti äraseletavad väited meeldivad
Sellega kaasneb ajutine suur ebastabiilsus. See võib toimuda revolutsiooni kaudu: -mille algatavad senise võimu kriitikud -areneb meeleavaldustest kokkupõrgete ning riigipöördeni Või reformi kaudu: -mille algatavad võimulolijad -see on enamasti kavakindel ning rahumeelne protsess Siirdeühiskonnas on inimestel soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. Kasvab populismi populaarsus ning usutakse “kindla käe loosungeid”. Võib kaasa tuua majanduskriise ja elatustaseme langust. Siirdeühiskonna ilmingud avaldusid Eestis 1919-1923. aastatel ning pärast taasiseseisvumist, see avaldus suurenenenud enesetappude ning tapmiste arvus 14. Kes mõtles välja võimude lahususe kaasaegsel kujul, milles see seisneb, miks oli see tema hinnangul vajalik ja kuidas avaldub see tänapäeval Eestis?
Rahvahääletus võib toetada surmanuhtluse taastamist, vähemuste õigusetust, hariduskulude kärpimist. Tuletagem meelde, kuidas kümme aastat tagasi Prantsusmaal osa inimeste eelarvamuslik suhtumine idaeurooplastesse keda sümboliseeris Poola torulukksepp otsustas referendumi tulemuse. Sestap ongi esindusdemokraatia olnud edukas: valitud saadikud peavad võtma vastutuse, peavad julgema hääletada riigi ja rahva huvides ning eirata kohati ülesköetud populismi. Küll aga peame tõsiselt mõtlema sellele, kuidas langetada edaspidi otsuseid nii, et kõigi huviliste arvamused ja mured oleksid mitte ainult ära kuulatud, vaid ka arvesse võetud. See tähendab ka, et otsuseid põhjendatakse. Et võim ei ole ega näi tumma või tuimana; et võim ei vaata valijale ülevalt alla; et võimu esindajad ei lasku tigedusse ja labasusse. Mu daamid ja härrad. Mina ise arvan, et Eestil läheb päris hästi. Ma olen oma riigi üle siiralt uhke. Kui ma
Kahekolmandikuline häälteenamus poolt hääletab vähemalt 2 korda enam kui vastu (68 häält). Riigikogu koosseisu häälteenamus poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust (51) Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis? Põhjenda 2 argumendiga. Arvan, et otsevalimised Eestis poleks õige valik. Esiteks sp, et võimu nimel on inimesed võimelised kõike tegema, populismi oht, See oleks õige riigis , kus on vähemalt 100-aastane demokraatia kogemusega riik, kus inimesed mõistavad, et lastes end ära osta mängivad nad riigi valitsusega ja seeläbi ka enese tulevikuga. Otsevalimistega kaasneks ka valitsuse muutmine, mis muudaks praeguses seisus oleva riigi veel ebastabiilsemaks. Mille poolest presidendi ülesanded presidentaalses ja parlamentaarses süsteemis erinevad?
Pärast Boliivia, Paraguaya ja Urugaya eraldumist järelejäänud maa-ala Argentinaks. Riigi elanikkonda ja kultuuri oli suuresti kujundanud sisserändajad kogu Euroopast, kuid enamik neist pärines Itaaliast ja Hispaaniast, mis andis suurima osa uustulnukatest 1860-1930 aastatel.Umbes 20. sajandi keskpaigani olid Argentina ajaloos domineerinud sisepoliitilise konflikti perioodid föderalistide ja unitariansite vahel ja tsiviil- ning sõjaliste rühmituste vahel.Pärast II maailmasõda, Peroni populismi ajajärgu ja hilisemate valitsuste otsesele ning kaudsele sõjalisele sekkumisele järgnes 1976a. sõjalise hunta võimu haaramine.Demokraatia tuli tagasi aastal 1983 pärast ebaõnnestunud katset Falklandi (Malviini) saari jõuga tagasi saada, ning kestis edasi, hoolimata mitmetest probleemidest, millest kõige heidutavam oli raske majandusliku kriisini 2001-02 viinud vägivaldsed avalikud protestid, miwtõttu järjestikuste astusid tagasi mitmed presidendid.
kogemust), mille üks oluline osa on osalemine maksude maksmises ja arvete tasumises, 16-aastane on veel üsna naiivne, valmisreklaami poolt manipuleeritav (näiteks on ühiskonnaõpetuse ainetunnis sagedasti ilmnenud tõdemus - õpilased kohtuvad ühe erakonna esindajatega, vaimustuvad, siis teiste erakondade esindajatega ning arvamus kohe muutub), lapsele peab jääma lapsepõlv, noorel on võimalus olla aktiivne õpilasesinduse tegevuse kaudu, suurem oht langeda populismi ohvriks, puudulikud teadmised poliitikast (näiteks leidub palju põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajaid, kes ei suuda eristada Riigikogu ja valitsust), põhikooli lõpueksamid näitavad, et meie õpilastel on palju teadmisi, kuid analüüsioskus on tagasihoidlik, läbitud peaksid olema gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse kursused (näiteks selgus gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse riigieksami töödest, et õpilased ei
majanduspoliitikalt vasakpoolseim, ka sotsiaalpoliitikas vasakus äärmuses, rohelised veel vasakumal. Olemasoleva riigikorra aktsepteerimine, kui oli vaja saada ka keskklassi hääli. n Nõukogude kommunismi kadu on avaldanud suurt mõju ainult mõned kommunistlikud parteid jäänud sama ideoloogia juurde, paljud on muutnud nii nime kui ideoloogiat. Näiteks Saksa Vasakpartei on seganud kokku sotsialismi, keskkonnakaitse ja populismi. Agraarparteid e maaerakonnad n 19. sajandi lõpul tekkinud talupoegadest, industrialiseerimise tingimustes. Von Beyme sõnul tekkisid väikeriikides ja seal, kus linnastumine oli madal, põhiliselt Skandinaavias ja Ida-Euroopas. n USA-s ja Austraalias tekkisid teist tüüpi agraarparteid, kes võitlesid põllumajandust ohustavate finantshuvide vastu. Nii majandus- kui sotsiaalpoliitiliselt parempoolsed, hiljem sulandusid teistesse paremparteidesse.
1995. aastal toimus finantsskandaal, mis viis pankrotti 3 suuremat panka - Hulk pangategelasi ja poliitikuid sattus politseijuurdluse alla. Järjest rohkem räägiti korruptsioonist. 1996. aastal parlamendivalimister saavutas Isamaaliit suure võidu üle Sotsiaaldemokraate. 1990. aastate keskpaiku elab üle poole Leedu elanikkonnast vaesuse piirist allpool ning 1/10 on töötud. 2004. aasta valimised demonstreerisid rahva usaldamatust riigi vastu ning on suurenenud vastuvõtlikkus populismi suhtes. 2008. aasta valimised: Seimivalimisi tähistasid Vene ohu tõrjumine, pööre konservatiivsusse, populismi jätkuv levik, vasakpoolsuse krahh ja rahva ulatuslik ükskõiksus. Referendum kukkus läbi väiksema osaluse tõttu. Suurimaks parteiks tõusis blokk Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid. Võidu tõi Venemaa ohu rõhutamine. Parteipoliitiline süsteem ja valimistulemused- Leedu on parlamentaarne riik, kus
60. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat. Vana komöödia (5. 4. saj eKr) Aristophanes ja Kratinos Keskmine komöödia (4. saj) Antiphanes ja Alexis Uus komöödia (4. saj lõpp 3. saj) Menandros ja Philemon 61. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. Vana atika komöödia sisu oli päevakajaline, sõjavastane ja tragöödiat mõnitav. Kritiseeriti ka demagoogiat, populismi ja poliitikuid. Kajastas ka meeste ja naiste vahelise võimu probleeme. Vormi poolest on vanas atika komöödias sõnad ja muusika tihedalt põimunud. Komöödiaid iseloomustab ka 24-liikmeline koor, mis kujutab endast mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi olendeid (konnad, linnud, herilased) või isikustatud nähtusi (pilved). Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks. Koor
63. Mis on kreeka komöödias parabaas? Tõlkes kõrvaleastumine. Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Teosed päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine). Demokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitika. Sõjavastane (Lysistrate, Ahharnlased). Sofistlike targutamiste vastane. Tragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (Euripides Konnades!) Säilinud komöödiad: Lysistrate, Ratsanikud, Pilved, Herilased, Linnud, Rahu, Konnad. 65. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Koor ebaoluline või kadunud (esitab laule vaheaegadel, ei ole seotud faabulaga). Nii poliitilisest kui müüdiainestikust loobumine. Puudub jämekoomika. Lihtsustatud igapäevaelu,
a. marksistlik teooria b. evolutsiooniteooria c. funktsionalistlik teooria d. riigiteooria 3. Millised järgmistest nähtustest iseloomustavad modernset ühiskonda? a. teaduslik mõtteviis b. majandussuhete kommertsialiseerumine c. tarbimine kui identiteediallikas d. kultuuritööstuse teke 4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad postmodernset ühiskonda a. identiteetide paljusus b. poliitika nihkumine rohujuuretasandile c. populismi tõus d. demokraatia levik 5. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised b. Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses c. Revolutsiooni tulemusel saavad võimule küll uued inimesed, kuid nende poliitika ja valitsemisstiil ei pruugi eeln d. Revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele 6. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on: a
(tegevuse areng), eksodos. 65. Mis on kreeka komöödias parabaas? Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 66. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Päevakajalised teosed, pilkasid ühiskonna- ja poliitikanähtusi, aga ka konkreetseid isikuid. Demagoogia, populismi ja sõja kriitika; targutamisvastasus; tragöödiate pilkamine. Ratsanikud, Pilved, Herilased, Linnud, Konnad (komöödia nimetati tihti koori järgi), Rahu, Rikkus, Naised rahvakoosolekul 67. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Koor ebaoluline või kadunud, pole poliitika- ega müüdiainestikku, vaid igapäevaelu, pereelu konfliktid, armastus. Pole jämekoomikat, on lausa tragöödiast mõjutusi (Euripideselt motiive)
} erasektori rolli suurendamine kuritegevuse kontrollis. Vanglapopulatsiooni kasvu põhjused Lappi – Seppälä (2002) järgi võib viimastel aastatel terves maailmas toimuva vangide arvu kasvu seletada järgmiste faktoritega: 1. Kuritegevuse kasv 2. Tehniline seletus: vangla kasutuse kasv 3. Ideoloogiline seletus: muutused karistuse teoorias 4. Poliitiline seletus: muutused poliitilises retoorikas ja „karistusliku populismi” kasv Sotsiaalsed ja struktuursed tegurid 3 mudelit vangla tekkimise seletamiseks 1. Idealistlik – vangla kui karistusviisi progress 2. Organisatsioonilis-funktsionaalne – vangla kui ühiskondlike probleemide funktsionaalne lahendus • vangla kui täiuslik ühiskonnakorra mudel; • “mugavus“: pärast tekkimist elavad organisatsioonid ja asutused oma seaduste järgi. 3. Vangla varjatud funktsioon – süsteem töötab edukalt, kuna tema tegelik
ühistransport). 17 Kodanikud, huvid ja demokraatia Üpris raske on ühe konkreetse ideoloogiaga siduda 2003. aasta valimistega võimule tulnud Res Publicat. Põhijoontes on nende nõudmised parempoolsed, kuid samas esitatakse ka palju loosungeid rahva võimust ja avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega. Seega on Res Publical palju jooni, mis on tunnuslikud populistlikele parteidele. Populismi sugemeid võib näha ka Keskerakonna tegutsemises, mis teeb need kaks erakonda teineteisele üpris sarnasteks, olgugi, et ühe juured on vasakpoolsuses, teisel aga parempoolsuses. 6. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Erakondade kõrval on demokraatliku ühiskonna lahutamatuks osaks suvegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kõik nad täidavad enam-vähem ühesuguseid funktsioone – esindavad avalikku
ei võimalda efektiivselt ümber jaotada. See on rohkem maksusüsteemi teema. Varadest tuleb tulu, ei saa eriti maksustada. Suurem akumuleerunud varade mõju Maksusüsteemil väiksem ümberjaotav roll Mida teha ? Struktuurirevolutisoon majandusharudes - Tehnoloogia - reindustraliseerimine Ressursside efektiivne kasutamine - Tööjõud - Loodusressurss Majanduspoliitilise populismi lõpetamine. Struktuursete reformide läbiviimise uus etapp: - Haridus, tervishoid, halduskorraldus - Innovatsioon ja konkurentsivõime Sotsiaalne tasakaal
3. oligarhia- võimul on rikkamad; rikkamate võim 4. timokraatia- võimul on tugevamad; tugevate võim 5. türannia- Kreeka diktatuud, võim kuulub ebaseaduslikult võimu haaranud diktaatorile 6. demokraatia- rahva võim Platon leidid, et kaks esimest on sobilikud, teistel suured puudused. Oligarhia puudus- raha ei anna mõistust, raha tekitab himu ja ahnust. Timokraatia puudus- kalduvus militarismi, liigne sõjakus. Türannia puuduseks- kasvatab demagoogiat ning populismi (apelleerimist rahva tahtele). Demokraatia puuduseks- et rahvale meeldivad liialused, meeletused, seega see ei sobi. Platon on Antiikaja autoritest/mõtlejatest tegelenud ka Atlantise ehk selle kadunud mandri probleemiga. Atlantis kadus 1 ööpäevaga, plahvatuse järel merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ja riik. Platon paigutas Atlantist on Vahemerre, veel on paigutatud seda Atlandi ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. ARISTOTELES (384-322 eKr), hiliskreeka periood.
· Presidendi- ja täitevvõimu kasvatamine valitsuse ja kongressi arvel · Ei austanud kongressi ega ülemkohtu otsuseid, kuna oli saanud volitused otse rahvalt · ,,Kuningas Andrew" soosis räigelt oma mõtte- ja blokikaaslasi Sisepoliitika: · ,,spoils system": ,,to the victor belongs the spoils" · President paneb föderaalriigi tasemel ametisse oma partei mehed · Riigiametit võib pidada iga üks, oluline poliitiliste vaadete õigsus · Populismi poliitiline taust: meesvalijaskonna märkimisväärne laiendamine · Uutes osariikides on enamasti meeste üldine valimisõigus (alustaja Vermont 1791) ja välja jäid lõuna neegerorjad USA PARTEIDE ARENG 1789-1861 PUUDUV OSA !!!!! · Näiline vastuolu selles, et demokraadid pooldavad orjust (kuna küsimuse üle otsustamine on iga osariigi demokraatlik õigus) · 19 saj. Keskpaiku kujuneb jaotus vabariiklased (orjavabas põhjas) /
Modernismi piiritletakse ajaliselt aastatega 1880 - 1950, kõrgajaks 1910-1925. Maailmasõdadevaheline aeg. Klassikaliseks või kõrg-etapiks loetakse 1920. aastate modernromaane (Joyce, Woolf, Proust, Kafka, Faulkner, Th. Mann). Undi postmodernistlikus avaldus 1) selles, et ta hülgab valgustusajastust tulevad ja modernismile samuti iseloomulikud suured filosoofilised ideaale jutustavad narratiivid 2) esteetilise populismi tõus - st piiride ähmastumine kõrgkultuuri ja massikultuuri vahel. Jaanus Adamson analüüsib ka detektiiviromaani, kui ratsionaalse, avastamisiha maailma ja moraalse läbielamise võrdkuju. Dektektiivkirjanduse kuldaeg langeb kokku ka modernismi kõrgajaga. Ka räägib ta kuidas C.G. Jung pöördus S. Freudist ära, kui too paljus talt tema konseptsioonide järgimist libiidost, kui jumala sõna. Modernistidele oli aga Freudi konseptsioon oluline
KKA) ·Herilased (422) ·Rahu (421) ·Linnud (414) ·Naised tesmofooridel (411) ·Lysistrate (411, ek VKKA) ·Konnad (405) ·Naised rahvakoosolekul (arv. 392) ·Rikkus e Plutos (388, ek katkend KKAs) Teosed päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine: onomasti kmdein e `nimepidi pilkama' kuni Peloponnesose sõja lõpuni 404) Demokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitika Sõjavastane (Lysistrate, Ahharnlased) Sofistlike targutamiste vastane Tragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (Euripides Konnades!) 65. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Kirjutas u 100 komöödiat Teiste autorite kaudu ca 1000 tsitaati Rooma komöödias töötlused (Plautus, eriti Terentius) 19./20. saj vahetusel pikemad papüüruseleiud 6 ko möödiast: Talupoeg,
-k/ü kui vastuseis masside osalemise ja mõju eest (totalitarismi uurija Hanna Arendt, masside uurija Ortega Y Gasset) - teiselt poolt eliididemokraatia vastu (Schumpeter: demokraatia miinimumdefintsioon aitab juhte vahetada) Nendest mõlemast tulenevalt taaselustumine 80ndatel: - NLiidu lagunemise kontekstis (Solidarnosc, Eestis ja mujal rohelised): inimesed (ühiskond) vs riik -Lääne-Euroopas ja Ameerikas: eliidi võimu ja manipuleerimise vastu. Lõuna-Ameerika revolutsioonides: populismi, klientalismi ja kaose vastu -Praegu tendents: vabatahtlik sektor (vrd uudissõna: vabasektor); PPP ehk ülesannete andmine ühendustele (eliidile meeldib) -Jätkuv küsimus: Kuidas hoida ühiskonda pidevalt avatuna? 15. ÜHISKONDLIK MUUTUS - Küsimus sotsiaalse muutuse kohta on ühel või teisel viisil iga sotsioloogilise teooria, isegi iga sotsioloogilise uurimuse koostisosaks * kuidas muutub ühiskond? Kas mingis teatud suunas? * mis on selle muutuse ajendiks?
Euripidese noorem kaasaegne, ainus vana-atika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud. Aristophanese elu kohta ei ole palju teada. Platon kujutab teda oma teoses "Pidusöök" seltskondliku ja lõbusa meelega vestlejana. Ta elas Peloponnesose sõja ajal ning oli sõja äge vastane. Oma komöödiais pilkas ta demagoogiat ja populismi ning kritiseeris poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida. Tema meelisteemasid on ka tragöödiakirjanike (eriti Euripidese) pilkamine. Esimest korda võttis Aristophanes dionüüsiaist osa 427 eKr komöödiaga "Pidusööjad" ("Daitalēs"), millega saavutas teise koha. Tema rohkem kui 40 teosest on täielikult säilinud 11 (kadunud teostest
annaabi.ee 
