Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Presidendi kõne refereering (0)

1 Hindamata
Punktid
Presidendi kõne refereering
President Toomas-Hendrik Ilves räägib enda iseseisvumispäeva kõnes, et eesti rahvas on oma vabadusega nii harjunud , et see näib meile iseenesestmõistetavana, et see võib lausa meile muutuda igavaks. Kuid tema sõnul näitavad viimased kümme päeva meie kunagiste saatusekaaslaste seas Kiievis , kui eksitav ja uinutav see endastmõistetavus võib olla. Ilves lisab ka, et Ukrainlased on meile oluliselt lähemal nii ajas, ruumis kui ka saatuses kui me oleme valmis tunnistama.
Presidendi meelest on kolm kõige olulisemat tingimust Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade inimeste tervis, haridus ja Eesti julgeolek. Majandus, sotsiaalne turvavõrk ja kultuur aga sõltuvad vaid neist alustaladest.
Järgmisena toob Toomas-Hendrik Ilves välja meie väikese rahvaarvu ja tõstatab esile küsimuse, et kas me saame nii väiksena hakkama. Probleemi lahendamiseks arvab ta, et ei saa lugeda seda, kui Eestis sünniks rohkem lapsi, sest seda mõju ei oleks kuni 2040ndate alguseni väga tunda. Kuid ainus viis Eesti püsimajäämist ilma massilise sisserändeta kindlustada on töötada kauem, usub ta. President mainib ka, et mõned riigid on valinud ühe lahendusena tööjõu sissetoomise, mis aga toob mõne aja pärast vastureaktsioonina kaasa populismi laine ja mitmeid muidki kõrvalnähtusi.
Probleemiks mainib Ilves ära eestlaste madala eluea , oodatavalt 76 eluaastat , mis on küll parem kui teistel ekskommunistlikel riikidel kuid viis aastat madalam kui neis riikides, kellega me end võrdleme. Alla meie keskmist eluiga kisub meeste oodatav eluiga, 71 eluaastat, mis jääb 7 kuni 10 aastat maha Soomest ja Rootsist.
President sõnab, et meie esimene ühiskondliku taristu võtmeküsimus on meie enda tervis ning et mõista vastutuse jaotust, tuleb meil pöörata tähelepanu omaenda valikute ja riskikäitumise tagajärgedele. Lisaks mainib ta, et läinud aastal põhjustasid 10 protsenti eesti surmadest alkoholi tekitatud haigused (iga kümnes surm), mille hulka pole arvestatud masendavaid õnnetusi, milles samuti liiga paljud kaotasid alkoholi tõttu oma elu või tervise, vaid need kõik on välditavad surmad , mil pole mingit pistmist tervishoiuga, vaid see on tõsine inimkaotus. Tema aga väidab, et hoida tervist tähendab terveid eluviise, liikumist ja tervlislikku toitumist, kuid sellest on aga raske rääkida, sest Eesti on alkoholi tarbimises inimese kohta Euroopas esikohal.
Järgmisena toob Ilves välja, et üks Eesti võtmeküsimus ja võimalus on olla teistest ees hariduse, elu ja teenuste arvutiseerimisel, mida me oleme tänu oma andekatele inimestele suutnud saavutada. Kuid ta lisab ka, et need saavutused, kuihu teised pole sageli veel jõudnudki, on aga kergelt nopitud viljad ning me oleme lihtsalt ära teinud asju, mida ka teistel on võimalik kiirelt teha. See olevat olnud ühe põlvkonna kestnud Eesti eduloo osa. Ent tema sõnul me seisame uue ajastu äärel, kus informatsioonitehnoloogia maailm hakkab veelgi enam seniseid elusid ja elukäike mõjutama.
Presidendi kõne refereering #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor crizpy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Presidendi kõne analüüs 2014
2
docx

Presidendi kõne analüüs 2014

võtmeküsimus ja võimalus on olla teistest ees hariduse, elu ja teenuste arvutiseerimisel. Tänu meie andekatele inimestele olemegi seda suutnud. Me oleme ära teinud põhilised e-riiki tunnustavad asjad, mis on samuti kergesti teostatavad igas Euroopa riigis ­ e-valimised, digiretsept ja digiallkiri. Ta kutsus üles ka uusi lapsevanemaid õpetama oma lastele selgeks põhiline arvutimaailm. Siia sobib Presidendi avalause ,,Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii". See lause rõhutab, et endiste vahenditega me oma riiki edasi ei vii, vaid tuleb keskenduda kogu tehnika arendusele ­ milles me oleme siiamaani tublid olnud. President võttis sõna ka julgeoleku teemal, kus ta rääkis NATO põhimõtetest ja kuidas üldse selline organisatsioon saab toimida. NATO toimib seni kuni sinna kuuluvad riigid peavad kinni kokkuleppest arendada enda riigikaitset intelligentselt ja ettenähtud tempos.

Eesti keel
Religioon õhtumaises kultuuris
76
docx

Religioon õhtumaises kultuuris

Religioon õhtumaises kultuuris Tänane Euroopa. Kultuurist ja . . . sitast Sitast alustades ● N-ö tagurpidi ajalugu ehk purki-sittumisest tagasi keskaegsete kaunite kunstide kristlike juurte juurde Purki sittumine -> ● Jaan Toomiku 1992.a installatsioon “15.mai-1.juuni 1992” ○ Pmst klaaspurkidest vahemikus mainitud “loodud” ja kokkukogutud ekskrementidega ○ Oluline pigem sõnum -> kunstniku piiratud päevamenüü, reaktsioon kultuuri kahepalgelisele estetismile ○ Polnud väljapaneku ajal skandaalne, kuid kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor (kõik, mis moodsa kunsti puhul tundub häiriv ja arusaamatu ● Esimene oli siiski Piero Manzoni sari “Merda d’Artista”, mida ta siis müüs väitega, et iga purk sisaldab 30g kulda (solgiauto = kullapaak) ○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine ○ Tegelikul

Religioon õhtumaises kultuuris
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

10 džässi, homme reedad kodumaa!” 3 – uue korra kultuuri üks põhiteese muutis selle aga hoopis võimatuks. Nn Hruštšovi sula aegu olukord veidi leevenes ning kohe ilmusid ka Valter Ojakääru “Džässmuusika” (1966) ja Uno Naissoo “Džässilik harmoonia ja orkestratsioon” (1969). Selleks ajaks oli aga lühiajaline sula ka lõppenud ja järgneva ligemale paarikümne aasta jooksul ei tulnud tõsisem džässiajaloo uurimine kõne allagi. Iga aastakümme on toonud juurde palju uut ja huvitavat, paraku on aja katkematus voolus paljugi päästmatult aastate koorma alla mattunud – mida kaugemas minevikus, seda sügava- male. Seda enam peame rõõmustama, et mõned vanema põlvkonna muusikud (Aadu Mutsu, Valter Ojakäär) kõigest hoolimata kogusid ja talletasid džässialast informatsiooni ka sõjaeelse aja kohta. Eriti tuleb rõhutada A. Mutsu aastatepikkust visa tööd vanade muusikute mälestuste

Muusika ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................

Matemaatika
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun