EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald
JÕGEVA MAJANDUSÜHISTU AJALUGU Jõgeva Majandusühistu ühisus loodi 23. novembril 1919.a. Tegelikku äritegevust alustati Jõgeva alevis 1. märtsil 1920.a. Esialgu kaubeldi kõige vajalikumate kaupadega: sool, suhkur, petrool, vankrimääre ja rauakaubad. Aasta lõpuks oli Jõgeva Majandusühisusel liikmeid 537. Tänase Jõgeva Majandusühistu iseloomustus Jõgeva Majandusühistu on Jõgeva maakonna suurim jaekaubandusettevõte. Kauplemispiirkond hõlmab Jõgeva maakonna kesk ja idaosa. Kaubeldakse toidu, tööstus ja ehituskaupadega. Ühistu tegutseb ka vähesel määral toitlustamisega, omades Jõgeva kesklinnas asuvat restorani "Kosmos". Maapiirkondades, kus ühistu kauplust ei oma, teenindatakse kliente kauplusautoga "Tare" Ülevaade · ETK Grupis tegutseb 19 tarbijate ühistut · Ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget · Üle 350 müügi ja teenindusüksuse üle Eesti
Meeskonnatöö Jõgeva NK ja KT Meeskonnatöö või rühmatöö? · Meeskond - Ühised eesmärgid - Koostöö nende saavutamiseks. · Rühmatöö - Koostöö rühmades mingi ülesande lahendamiseks Jõgeva NK ja KT Rühmatööd Kasutatakse Kui on vaja üldisi hinnanguid ja arvamusi teatud küsimuste kohta 1 Kui on vaja kaasata suuremat hulka inimesi (huvigrupist) 2 Koolitusel 3 Kui on vaja kujundada ühiseid arusaamu (tekitada ühismälu) 4 Kui on vaja tekitada vastutust sama asja eest kõigil grupiliikmetel 5 Kui on vaja leida ja lahendada probleeme 6 Jõgeva NK ja KT Meeskonnatöö Kasutatakse
Jõgeva maakond Endla nature reserve It is located on the borderline of Järva, Jõgeva and West-Viru counties. It is mostly known for various marshes, fens, quaking bogs, lakes, canebrakes, wellsprings, rivers, fen forests, fens and mesotrophic mires, marsh forests, meadows, diverse flora and fauna. Jõgeva town The small town of Jõgeva town is located on the eastern side of Middle-Estonia. You won't find large buildings or breathtaking architecture here, but an overwhelming sense of togetherness and plenty of cultural events, the majority of them geared towards younger people. Jõgeva town was born 130 years ago, thanks to the Tapa-Tartu railway: this is where the first train stopped and a village formed around the railway station. Just half a century later, Jõgeva earned its town rights.
A JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11. klass Minni Ansip ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS Uurimustöö Juhendaja: Maire Tuimets Jõgeva 2008 Sisukord ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS.........................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1
Õiekarikas on 6-10 mm sügav ja mesilastele ei ole sügava õiekarika tõttu nektar täielikult kätte saadav (Eesti põhilised korjetaimed, 13.10.2010) Kättesaadavaks koguseks on umbes (6-12 kg/ha. Soodsates tingimustes, hea agrofooni ja küllaldase niiskuse korral aga nektsarivoolus õites tõuseb ja mesilastele kättesaadav osa on suurem. (Riis, Karise, 2015) Punase ristiku sordid Eesti Vabariigi Sordilehel on 2013. Aastal 12 sorti, neist 7 on varajased (,,Atlantis", ,,Harmonie", ,,Jõgeva 433", ,,Maro", ,,Mars", ,,Varte", ,,Vesna"" ja 5 hilist (,,Ilte", ,,Jõgeva 205", ,,Rajah", ,,SW Ares", ,,Vivi") (Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013). Jõgeval on neist aretatud sordid: ,,Jõgeva 433" (diploidne), ,,Jõgeva 205" (diploidne) ja ,,Varte" (tetraploidne) ja ,,Ilte" (tetraploidne) (Tamm, 2007). Tetraploidse punase ristiku sordi aretustöö algas Jõgeva Sordiaretuse Instituudis 1972. aastal (Kotkas, 1990)
TEEMAD · kultuuri produktsiooni, tarbimise ringkäigu ning pop-maailma müütide lahkamine · allumise ja domineerimise vahekord, domineeriva naise positsioon · kriitika tänapäevaste kehaideaalide, naiste objektistamise aadressil · "Kunstnik kui keegi kes toob ühiskonna musta aluspesu avalikkuse ette ning muudab selle galeriiruumi mahtuvateks kunstiteosteks" Hot Art Chatline, 2003 Kunstirühmitused · 2001 -- 2006 Avangard (Sandra Jõgeva, Margus Tamm) · 2003 -- 2006 Pink Punk (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Margus Tamm) · 2006 -- 2007 Pink Punk II (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Aino Ingrid Sepp, Kaarel Sammet) · 2009 Art Container (Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Mai Sööt, Janno Bergmann, Kilian Ochs (Saksamaa) jt.) Leave like a lady, 2006 Fair deal, 2003 -2005 Südame külalisteraamat, 2005 Domina aasta, 2007 (sokolaaditahvlitest koosnev installatsioon)
Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva Asukoha kirjeldus Asub Loode-Eestis , Hiiu Asub Kesk- , Ida-Eestis , Kus? maakonnas Jõgeva maakonnas Koordinaadid? Kõrgusmerepinnast? Laius N 58°55´15´´ Pikkus Laius N 58°44´59´´ Pikkus E 22°03´59´´ E 26°24´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus Vaatlusväljaku kõrgus
........................................................................... 7 Viited allikatele............................................................................................................... 9 Tekst.......................................................................................................................... 9 Joonised..................................................................................................................... 9 Sissejuhatus Tartu-Jõgeva puhkeala asub Jõgeva- ja Tartumaal, väärika Emajõe kallastel ja metsarikkal tublisti liigendatud Kaiu mõhnastikul. Mitmekülgseid metsapuhkuse võimalusi lubavad maastikud Emajõe-Suursoo ja Alam-Pedja looduskaitsealade vahel on Eesti suuruselt teise linna, Tartu, elanikele sobiv võimalus looduses liikumise harrastamiseks ja seeläbi tervise taastamiseks ning saavutatud vormi säilitamiseks. [1] Üldiseloomustus
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine
3 Eesti keskmine brutotunnipalk Tabel 1. Eesti keskmine brutotunnipalk (eurodes) aastatel 2001, 2004, 2007, 2010, 2013 maakondade järgi. 2001 2004 2007 2010 2013 Harju maakond 2,42928 3,18727 4,85089 5,32576 6,42 Hiiu maakond 1,69749 2,2171 3,28378 3,86474 4,97 Ida-Viru maakond 1,67193 2,06754 3,17897 3,97147 4,73 Jõgeva maakond 1,42012 2,05412 3,5145 3,75097 4,33 Järva maakond 1,60354 2,23627 3,75353 3,80594 4,51 Lääne maakond 1,46166 2,14551 3,29528 3,89925 4,93 Lääne-Viru maakond 1,66937 2,11611 3,40521 3,92226 4,93 Põlva maakond 1,43226 1,98318 3,37262 3,7727 4,49 Pärnu maakond 1,7058 2,22732 3,58353 4,24501 4,73
Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 25. oktoober. Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta ajavahemikus 2012 – 201 majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 – 2018 samade haldusü ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2. Korrastada tabel lehel SKP, st moodustada veerud aastate ja haldusüksuste (maakondade) ja Lisada kaks veergu ning leida töölehelt Rahvastik maakondade rahvaarvud igal aastal ja arvutada (sellel aastal ja selles haldusüksuses). Ül 3
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri..
AKT 24. september 2012 nr 2 12/ 6 KINNITAN (allkiri) Jõgeva Tiit Sukk Juhataja 25. 09.2012 Üleandmise-vastuvõtmise akt Lähtudes Kaarel Asi ja Mikk Pusksis vahel 19. september 2012.a sõlmitud lepingust nr 2 -12 /6 üleandja Kaarel Asi annab üle ja vastuvõtja Mikk Pusksis võtab vastu lepingu alusel tehtud töö. Töö vastuvõtmisel loevad pooled lepingus sätestatud töö (-d) nõuetekohaselt
.................................. 7 Riskiobjekt: Põltsamaa jõgi.................................................................................................. 8 Riskianalüüs tabeli kujul.............................................................................................................9 2 Piirkonna iseloomustus Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa jõe ääres. Linna pindala on 5,9 km2 ning rahvaarv on 4272 elanikku seisuga 01.01.2011. Põltsamaal on kaks lasteaeda, ühisgümnaasium, muusikakool ja kunstikool, samuti ka kaks kirikut ning mõis. Linna südames asuvad 13. sajandil püstitatud linnusemüürid, mis on ümbritsetud vallikraavidega. Linna kaunistavad mitmed pargid, roosisaared ja valged sillad. Ohtude arvestuse kaart 1. OÜ Astrovir tankla 2. AS Krooning Põltsamaa tankla 3
rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht Külvisenorm: Puhaskülvis 33 ja segukülvides 6-14 kg/ha Külviaeg: Juuli lõpp Kaasliigid: Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste Saagikus: Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire. Saagivõime ei lange oluliselt ka suvel. Haljasmassisaagilt ületab sorti ,,Jõgeva 47" 3-10, kuivainesaagilt 2-7 ja seemnesaagilt 10%. Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga ,,Jõgeva 47" samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil ,,Jõgeva 47" Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui ,,Jõgeva 47"
.......................................................11 9. Ajakohane ortofoto........................................................................................................12 10. Ajalooline Katastrikaart 1936.....................................................................................13 11. Kasutatud kirjandus.....................................................................................................14 Koha lugu Kursi on küla Jõgeva maakonnas Puurmani vallas, Puurmani alevikust 4 km kaugusel. Külas on asunud Kursi kirikumõis. Kursi küla järgi on nime saanud Tartus tegutsev kunstnike rühmitus Kursi koolkond. Kursi Vald: Kursi vald oli vald Tartumaal aastail 19391949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949 1950. Kursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast Seal asub Kursi Kirik: Kursi Maarja-Eliisabeti kirik asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Kirikus tegutseb EELK Kursi kogudus.
Kaits e väe auas tme d Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Jõgeva NK ja KT Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l - vabariigi president - ohvitseridele
Jaotiste arv tabeli loomisel on 40. Leida tabeli andmetest valemite abil funktsiooni F2 suurim väärtus ja sellele vastav argument (x vä Viimane nr lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes.
Alo Mattiisen sündis 22. aprillil 1961. aastal Jõgevas ja suri 30. mai 1996. aastal Tallinnas. Mattiisen oli Eesti helilooja. Alo oli blond, kõhn, elava loomuga laps. Oma muusikaoskuseid ta arendas juba varasemates eluaastates, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Esimene muusika riist oli tal mänguklaver, millega ta laulis. Lugema ta hakkas ilma kõrvalise abita, kirjutamise õpetas vanaisa. Oma muusika teed aitas tal rajada tema ema, kes suunas oma last Jõgeva Laste Muusikakooli. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Pärast I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminaalid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest. 5.
Lehe muutust aja jooksul Olulisima erinevatel aastakümnetel Vaadeldud väljaannete erinevusi Uudis mis see on ja milline ta peab olema, et teda loetaks? Lühike informatiivne tekst Teave, mida avalikkus peab teadma Uudne Vajalik Lihtne ja arusaadav Uudis keelekujundajana Kergema ja argipäevasema keelega meelitatakse lugejaid Arvatakse, et keerulisemast keelest ei saada aru Neid, kes märkavad vigu ja soovivad neid parandada, on kahjuks vähe Jõgeva maakonna ajalehed Kolhoosnik loodi 1949. aastal koos Jõgeva maakonna tekkimisega. Oluline oli põllumajandus. Punalipp ilmus 15. mail 1962. aastal. Tähtsain sümbol oli punalipp. Vooremaa ilmus esmakordselt 1989. aastal. Nimi pandi Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Kolhoosnik Mindi üle kolhoosikorrale Kokkuvõtvad tabelid Mais pidi parandama loomade elu olu Ülemaailmsed provokatsioonid ja sõjad Oluline oli põllumajandus
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elust Eesti helilooja Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal.
Lainetus: suund, kõrgus Õhurõhk Nähtavus mere poole Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikesepaiste kestus 2.Jõgeva Laius: N 58°44´59´´ Pikkus: E 26°24´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70 m Vaatluste algus: 1922 Jaam automatiseeriti: 2003. a. Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhutemperatuur Maapinnatemperatuur Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast Pinnasetemperatuur: 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Lumikatte paksus vaatlusväljakul
milline on minu pere (kui palju liikmeid, kellena töötavad jne) milline on minu tüüpiline koolipäev (mis kellast mis kellani, mida söön ja joon päeva jooksul, mida teen peale kooli) mis mulle meeldib ja ei meeldi kus ma elan ja milline on minu elukoht (riik, linn, küla) kas elan korteris või majas ja milline on minu tuba - mis seal on, kas see on suur või väike, kas see mulle meeldib jne. ¡Hola! Me llamo Lena. Soy de Jõgeva y tengo 18 años. Hablo estonio, inglés, alemán, chino y español. Estudio en un colegio. Vivo con mi familia en un pequeño pueblo. Mi madre es florista y ella tiene una floristería. Mi padre es camionero. Mi hermana trabaja en un estación de servicio. En los días de escuela me levanto a las seis y nueve. Me peino, me visto y me maquillo por la mañana. Desayuno a las siete. Voy a la escuela en mi coche precioso a las 8, a veces voy en el autobús. Como a la una. Salgo de la
lähtetabel (List range), tingimuspiirkond (Criteria Range), tulemuspiirkond (Copy to). Viimane nr lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik
Naine 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Harju maakond mees 42- ... Tartu maakond Naine 18-21 Rapla maakond Naine 34-37 Harju maakond mees 18-21 Järve maakond Naine 18-21 Järve maakond Naine 22-25 Harju maakond mees 26-29 Lääne-Viru maakond Naine 30-33 Harju maakond mees 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Viljandi maakond mees 42- ... Jõgeva maakond Naine 18-21 Harju maakond Naine 22-25 Saare maakond Naine 26-29 Tallinn mees 30-33 Tartu maakond Naine 34-37 Tallinn Naine 38-41 Viljandi maakond Naine 42- ... Ida-Viru maakond Naine 18-21 Viljandi maakond Naine 22-25 Ida-Viru maakond Naine 26-29 Järve maakond mees 30-33 Tallinn Naine 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Tallinn
Taarikõnnu looduskaitseala Pärnumaa, Raplamaa Luusika looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Paadenurme looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Sirtsi looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa‹ 6 Endla looduskaitseala Ala põhiväärtusteks on märgade elupaikade mitmekesisus, Endla soostik ja allikad. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Endla Looduskaitseala moodustati 1985.a. See, 10 108 hektari suurune ala, hõlmab Endla soostiku hästi säilinud keskosa. 1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald)
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid
teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa“. „Sotsiaalmaa - maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik „ [3]. 5 2. KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS Hinnatav kinnistu asub Jõgeva linnas elamurajoonis (Tartust 51 km, Põltsamaa 30 km, Rakvere 75 km). Läheduses asub ratsabaas (u. 1000 m), kauplus (u. 581 m), keskkool (u. 1,2 km), kesklinna ( u. 700 m), jõgi (u. 100 m) ning rongi –ja bussijaam (u. 508 m) (vt joonis 2) [4]. Kinnistu asub omamaja elamurajoonis ning selle juurde viib asfalteeritud tee. Kinnistul on olemas parkla (u. 3 autokohta, pinnasekattega ala). Vaadeldaval hoonel (vt joonis 1) on kuus tuba ning hoone on 2 korruseline
kaupa, et saada teada, kus tuleks arendada rohkem korvpallialast tegevust. Käesolevas uurimistöös kasutatavad andmed on saadud spordiregistrist ning kohalikelt omavalitsustelt. Analüüsi tulemuste põhjal võib väita, et mitmes maakonnas on vähe korvpalli harrastajaid. Kõige vähem on korvpalli harrastajaid spordiklubides Põlva maakonnas (191) ja kõige rohkem on Harju maakonnas (3575). Spordikoolides puuduvad harrastajad Hiiu-, Jõgeva-, Valga- ja Võrumaal, kuid kõige rohkem on jällegi Harju maakonnas (732). Uurimistulemuste põhjal võib väita, et enim tuleks arendada korvpalli alast tegevust Hiiu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Korvpalliharrastajate arvu vähesuse põhjuseks võib olla treenerite ja harrastajate, väljakute ja sobivate eestvedajate puudus. Seega võib öelda, et Eestis tegeletakse küll palju korvpalliga, aga seda peamiselt suuremate linnadega piirkondades
Jõgeva Põhikool PIRNIPUU Lühiuurimus Henry Hanst 2 a klass Jõgeva 2013 PIRNIPUU: Leht 1. Tiitelleht Leht 2. Sisukord Leht 3. Pirnipuu leht, Pirnipuu õis, Pirnipuu vili, Pirnipuu kasvutingimused Leht 4. Herbaarleht Leht 5. Kasutatud kirjandus Pirnipuu. Lehed on ümmargused või ovaalsed, 3-8 sentimeete- rit. Lehed pealt läikivad ning kasvavad tihedalt. Kuivamisel muutuvad lehed mustaks. Pirnipuu leht.
Loomade hukkamine on olnud kogu aeg väga vastuoluline teema. Loomakaitseseaduse alusel on mõningal puhul hukkamine lubatud: põllumajanduslooma tapmine( ja hädatapmine), abitus seisundis looma hukkamine, looma tapmine religioossetel põhjustel, püütud kala tapmine, kahjurputukate ja -näriliste tapmine jm. Oluline on, et kui looma hukatakse, siis tuleb teha seda viisil, mis põhjustab vähimal määral kannatusi, nii füüsilisi kui ka vaimseid. Jõgeva Gümnaasium, 12.B Riina Tamm Kui loomakaitseseaduse poolt sätestatud ettekirjutusi loomahukkamisel eiratakse, ootab juriidilist isikut rahatrahv kuni 7988 eurot(125000 krooni)(loomakaitseseadus ptk 11 § 666) Eutanaasia on looma hukkamine omaniku algatusel või kaastundest, kui näiteks loomal on kaua aega olnud mõni ravimatu haigus ning tema piinad oleksid elades väga suured. Kuid ka siis on üldreegel teha seda viisil, mis on loomale valutu. Hukkamist viib läbi ainult
JÕGEVA PÕHIKOOL 8.C klass Elise Prjadko, Kadri-Liis Leppik, Gerlina Tuvike KOLM KARU Loovtöö Juhendaja õpetaja Eike Salu Jõgeva 2018 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.AJALUGU...................................................................................................................... 4 2.TÖÖVAHENDID JA MATERJALID...................................................................
Ida-Viru Kohtla-Järve 88 12 138 36 1259 4006 2037 Ida-Viru Lüganuse 88 13 164 35 1246 3862 3889 Ida-Viru Mäetaguse 88 7 66 25 1169 3213 3325 Ida-Viru Narva 88 9 133 30 1049 4152 1825 Ida-Viru Tammiku 88 9 144 30 555 4106 2802 Ida-Viru Tudulinna 88 7 170 45 454 3162 1254 Ida-Viru Ulvi 88 6 23 461 3278 2369 Jõgeva Adavere 87 31 169 285 1749 4656 5167 Jõgeva Jōgeva NS 87 21 129 335 2604 4520 5492 Jõgeva Kaarepere 87 23 80 196 826 4160 3350 Jõgeva Kevade 87 22 87 261 1124 4512 5979 Jõgeva Kungla 87 27 120 278 748 4787 2094 Jõgeva Kuremaa 87 25 180 318 569 4803 4428 Jõgeva Laiuse 87 30 103 327 659 5114 3265
Ortograafia Suur ja väike algustäht Pärisnimetuletised: 1. Väikese algustähega 2. Ilma ülakomata Sagedasemad liited on lik, lane, lus, ism , ist Koidula koidulalik ludiakoidulik Vilde vildelik Hollywood hollywoodilik Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjut...
nõuet rajada Äksi veskist ülesvoolu ajutine pais, mistõttu läheneb Saadjärve nivoo kriitilisele tasemele. Vee-erikasutusluba andis Vooremaa Looduskeskusele voli langetada Saadjärve väljavoolul Mudajõe esimesel kilomeetril paikneva paisu taga vett meetri võrra. Ühtlasi pani aga see looduskeskusele kohustuse ehitada umbes 400 meetrit ülesvoolu ajutine pais, takistamaks Saadjärve alanemist. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi ütles, et Vooremaa Looduskeskus on ilmselgelt omavolitsenud, kuid kas ja kui palju on selle tagajärjel järve kahjustatud, vajab selgitamist. «Ma ei saa rääkida katastroofist, aga ma ei saa ka öelda, et probleemi pole,» oli Liivamägi eile sisulise hinnangu andmisega ettevaatlik. Liivamäe sõnul on limnoloogide arvamusel rajanev Saadjärve optimaalne veetase 52 meetrit ja 35 sentimeetrit merepinnast
kristalsest vaasist punase roosi, mille ta kavatses viia printseslikult käituvale neiule, kes seisis modernse maja kõrval. 12. Isa tuli duši alt ning soovis, et ema paneks šašlõki grillile ning keedaks ka veidikene hirsiputru. 13. Kraadisin ennast garanteerimaks, kas olen ikka terve ja võin minna Eesti Vabariigi aastapäeva ballile. 14. Mikk võttis sõõmu glütseriini ning see ajas ta pamflette kirjutama. 15. Ema lemmik kartulisort on „Jõgeva piklik“, isal aga „Jõgeva kollane“. 16. Toomas-Hendrik Ilves astus enne Pühavaimu kirikusse minemist läbi Hea Tuju kauplusest ning ostis seal õuna „Valge klaar“. 17. Kristjan loeb raamatut „Tõde ja õigus“ ise samal ajal juues kakaod Meie Mark.
11.I klass Margit Maide POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016/2017. ÕPPEAASTAL Uurimistöö Juhendaja: Sirli Vijar Jõgeva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.TEOREETILINE TAUST................................................................................................... 5 2.MATERJAL JA METOODIKA............................................................................................. 6 2.1.Materjal..................................................................................................
Mille pindala on 1050 km2 . Vooremaast umbes viiendik on soostunud. Voorema piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani mille pikkus on 55 km, lääne-ida suunas on selle pikkus 24km. Vooremaad ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13km ja laius 3,5 km. Suurt osa vooremaa pinnast kasutatakse põllumajandusmaana. Geograafiline iseloomustus. Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod Kõrg Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal . Inimtegevus. Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele kasvatatakse
Alo Mattiisen Alo Mattiisen sündis 22.aprillil 1961.aastal. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates - ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. 5.klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kassinurme linnamägi Kodune grupitöö aines ,,Keskkonnakaitse" Koostajad: 000000 Juhendaja: ,,,, Tartu 2012 Kassinurme linnamägi Ala kirjeldus Kassinurme linnamäe kaitseala (Kassinurme linnamägi ehk Kalevipoja säng) asub Jõgevamaal Jõgeva vallas. Täpsemalt Kassinurme küla põhjaosas, endise linnamäe lähedal, sellest loode pool, Kassinurmel, Ellakvere maantee ja Jõgeva-Tartu maantee vahelisel alal. Pütsepa talust u. kaks kilomeetrit lõunapool Tallinn-Tartu raudtee läheduses, Virdojast 1,2 km kagus, raudtee tammist 0,1 km idas asub Raja allikas, läheduses u. 0,1-0,2 km raudtee tammist läänepool on Külm- ja Keevallikas, viimasest 0,6 km lõunapool, soo serval on Mustallikas
härra Q", samuti teleseriaalides ,,Kättemaksukontor". Ta on lavastanud kolm filmi, nende seas ,,Varas" ja ,,Berlin 1945: Musik Unter Bomben", mida näidati ka 2008. Aastal Cannes'i filmifestivali lühifilmide programmis. Ta oli teleseriaalide ,,Tantsud tähtedega" saatejuht, ta on olnud ka saatejuht ,,Eurovisiooni Eesti voorudes". Samuti on Sander olnud kohtunik TV3 saatesarjas ,,Eesti otsib superstaari". KUNST Kunstnik Sandra Jõgeva on kritiseerinud Sanderi amatöörkunsti presenteerimist Eesti ajakirjanduses võrdväärsena professionaalse kunstiga: "Mart Sanderi kui mitte kunstiharidust saanud inimese maale vaadates on kohe aru saada, et tegemist on asjaarmastaja ning diletandiga. /---/ Seda üllatavam on, et Mart Sanderit, tuntud tele- ja meelelahutustegelast intervjueerisid hiljuti ka kui kunstnikku nii Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja Kaarel Kressa kui ajakirja Naised tarvis selle
Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944 õpetati maaparandust ja sookultuuride viljelemist. Toomale on Tallinnast 143 km
Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head
Alo Mattiisen Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Teises klassis läks Alo ema suunamisel Jõgeva Lastemuusikakooli, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles"
STRATEEGILISED DOKUMENDID JA ETTEVÕTETE VISIOONID 1.1 Strateegilisste dokumentide loetelu 1. Jõgeva valla arengukava 2018–2028 2. Eesti Töötukassa ARENGUKAVA 2016-2019 3. Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017 4. Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2007–2013 5. Eesti keele arengukava 2011–2017 6. JÕGEVA TÄISKASVANUTE KESKKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018–2021 7. Säästev Eesti 21 8. EESTI 2030+ 9. EESTI VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA 2030 10. EASi strateegiline tegevuskava 2019–2023 1
3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 2002 0 0 0
Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt kaldalt 4,3 m kaugusel suudmest;pikkus 135 km , valgala 1310 ruutkilomeetrit.Tähtsamad lisajõed:Ilmandu jõgi (13 km,suubub paremalt kaldalt 115,2 km kaugusel suudmest),Nõmme jõgi,Preedi jõgi,Tamsi peakraav (11 km,suubub vasakult kaldalt 78,1 km kaugusel suudmest),Võllinge oja (13 km,suubub paremalt kaldalt 77,8 km kaugusel
taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1. isikud, olendid, hüüdnimed, müütilised olendid (Mari, Murka, Pöial-Liisi, Suur Tõll) 2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3. ajalehed, ajakirjad (ajaleht Eesti Ekspress) 4. sõidukid, taevakehad (laev Regina Baltica, Väike Vanker) 5
annaabi.ee 
