antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Pr ioon Prioonid ehk on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid kahjustavad pea ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel. http://biomedicum.ut.ee/~martv/prionfig.html CreutzfeldtJakobi t õbi Geneetiliselt päritav või nakkuslik aeglaselt edasi arenev kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab spetsiifiline haigust tekitav valk ehk prioon. Haigestutakse sagedamini vanuses 6070 eluaastat, mehed ja naised on võrdselt ohustatud. Sümptomid
Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked,
üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe plaatina (korro- siooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbeda korrosioon Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustud eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag 2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise vase korrosiooniprduktide kihiga. Vase korrosioon Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Tina ja plii korrosioon Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge mahulise kihiga
Kahju inimesele- allergiad, haigused, mürgitused Kasu inimesele- antipiotikum, toit (juust, salaamivorst) Tähtsus looduses- lagundajad 3. PÄRMSEEN Toitumine: suhkrutest Paljunemine: Soodsates tingimustes pungumisega Ebasoodsates tingimustes eostega Kasutamine: Alkohoolsed joogid Taina kergitamiseks Söödapärmi põllumajandus loomadel söödaks Vitamiinpreparaadina 4. Pärm hakkab käärima, eraldub süsihappegaas ja alkohol ja tainas hakkab kerkima ning läheb poorseks 5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine: Puravikud- eostega, mis tekivad torukestes Riisikad- eostega, mis tekivad eoslehekestel 6. Söödavuse järgi Värskelt söödavad seene näit. kukeseen, arusampinjon, kuuseriisikas Kupatatult söödavad näit. männiriisikas, kaseriisikas Mittesöödavad (mittemürgised) näit. sapipuravik, pipartatik, pruunkärbseseen Mürgised näit
aasta Nobeli preemia. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi imetajatel: skreipi (inglise scrapie) lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk "hullu lehma" tõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus - spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel. Prioonhaigused Inimesel on eristatud nelja prioonhaigust: · Kuru · Creutzfeldt-Jakobi tõbi (CJD) - 15% pärilikud ja enamus sporaadilised · Gerstmann-Straussleri tõbi (GSD) - enamus juhtudest leitud perekondlikult pärilikuna (mõnel juhul 4-6 põlvkonda kordusi)
Erinevates laborites on üritatud neid hävitada, aga sellele ei ole ravi leitud, nad on väga vastupidavad. Need haigused on suutnud vastupidada nii kuumutamisel, külmutamisel kui ka erinevatele kiirgustele ning neid ei ole võimalik hävitada. Õnneks on nakatumisviisid siiski leebemad ja nendega ei pruugi meist igaüks kokku puutuda. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid, ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Seega võib arvata, et mõlemad on elus, sest kui nad juba levima hakkavad, siis on see väga ohtlik. Viirused tulevad meile teatud aegadel külge ja priionite vastu ei saa midagi teha, aga siiski nad võivad tulla ja mis tähendab, et me võime vaadata neid kui elus organisme. Võib Astrid Strandberg
kõrgkuumuskeraamika. · Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C · Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks. Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi. Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%.Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid.Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0,1 mm. Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm
Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks. Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi. Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%. Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid. Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0,1 mm. Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm. Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises
välja väiksem tütatrakk. Rakud võivad üksteisest eralduda või jääda külgepidi seotuks, moodustades pikki rakuahelaid. Kui elutingimused pole soodsad moodustab seen eoseid. Milleks pärmseeni kasutatakse? Pärmseente võimet suhkruid kääritada kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel ja taina kergitamisel Pärmitaignasee lisatakse suhkrut, millest seened toituvad. Käärimisel eralduvad süsihappegaas ja alkohol "kergitavad" tainast ja muudavad selle poorseks. Hiljem need ained lemduvad. Veini- ja õlletööstuses kasutatakse pärmseeni, et kääritad amahlas või õlleekstraktis leiduvad suhkrud alkoholiks. Käärimisprotsessi käigus saab suhkru lisamisega reguleerida alkohoolse joogi kangust.
Prioonhaigused kahjustavad närvisüsteemi (selja- ja peaaju), millega kaasneb alati surm. Prioonhaigustel on ühiseid tunnuseid: pea-või seljaaju neuronites kuhjuvad valguladestused, neuronid vakuoliseeruvad ja hukkuvad (ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna), sellega kaasneb astroglioos. Kuna organism peab prioone omasteks valkudeks, siis ei teki haigestunud organismis antikehi. Seega pole seda enne sümptomite avaldumist võimalik diagnoosida, mistõttu ei saa haigusi õigelaegselt ravida
mm, osakesed 0,005...0,14 mm läätsekujulised ehituskeraamika loetakse tolmuks massi ettevalmistamine, Saviaine niisutamisel tema osakesed Tavalise ehituskeraamilise savi hüdratiseeruvad, paisuvad. Protsess töötlemine ja toortoodete poorseks - kaalulise granulomeetriline koostis on eksotermiline. vormimine veeimavusega üle 5% Osiste suurus mm Sisaldus % Savide plastsus toortoodete kuivatamine tihedaks - kaaluline üle 0,25 0,2...19 Attenbergi piirid - rullpiir ja veeimavus alla 5% 0,25...0,05 0,5...18
Külmutatud liha temeperatuur ei tohi olla kõrgem kui -60C. Jahutatud liha temeperatuur on aga 0 kuni +40C. Kui ei võeta tarvitusele vastavaid kaitsemeetmeid, tekib külmutatud liha transportimisel suur loomulik kadu vee aurumise tagajärjel liha pinnalt. Seda loomulikku kadu nimetatakse kaalukaoks. Kaalukadu on kahjulik ka veel see tõttu, et liha kaotab palju oma maitseomadustest ja kaubanduslikust väljanägemisest. Liha värvub tumepruuniks. Kuivanud liha pind muutub poorseks ja liha ise vastuvõtlikuks kõrvalistele lõhnadele. Kaalukao aste sõltub paljudest teguritest: säilitusruumi õhu temperatuurist, õhu niiskusest, ventilatsiooni intensiivsusest ja lihakeha avatud pindalast.(R. Loodla 2003, lk 38) Et vähendada loomulikku kadu peaks trümmi temperatuur olema vahemikus -18 kuni -200C. Temperatuuride kõikumine trümmis soosdustab kaalukadu. Ideaalne trümmi õhu niiskus on selline, et aurude rõhk liha kudedes ei ületaks õhus oleva veeauru rõhku
Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht kaitseb edasise korrosiooni eest. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. 4 Vase korrosioon Vase korrosioonikindlus välistingimustes on väga hea. Tegemist on kolme tüüpi korrosiooniga
vedelikud hakkavad jäätuma. Jahutatud liha temperatuur lihakehas ja kontide juures on 0...+4°C. Kui ei võeta tarvitusele vastavaid kaitsemeetmeid, tekib külmutatud liha transportimisel suur loomulik kadu vee aurumise tagajärjel liha pinnalt. Seda loomulikku kadu nimetatakse kaalukaoks. Kaalukadu on kahjulik ka veel seetõttu, et liha kaotab palju oma maitseomadustest ja kaubanduslikust väljanägemisest. Liha värvub tumepruuniks. Kuivanud liha pind muutub poorseks ja liha ise vastuvõtlikuks kõrvalistele lõhnadele. Kaalukao aste sõltub paljudest teguritest: säilitusruumi õhu temperatuurist, õhu niiskusest, ventilatsiooni intensiivsusest ja lihakeha avatud pindalast. Loomuliku kao vähendamiseks loetakse optimaalseks trümmi temperatuuriks -18...-20°C. Temperatuuril -10°C aurub iga trümmi tuleva soojuse kilokalori kohta 0,3g vett, temperatuuril -18°C aga 0,17g. Kaalukadu soodustab ka temperatuuri kõikumine trümmis.
Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed).
Näiteks: keevisõmbluste puhul on nad rabedad, kuna tegu on kõrgete temperatuuridega ja väga madalatel temperatuuridel, nagu kosmoses, esineb neil külmahaprust. 6 4. TITAANI TOOTMINE Titaani metalli tootmisiseks on vaja läbida neli suuremat sammu. Esiteks tuleb titaani maaki nn. ,,käsna" kujuliseks muuta ehk siis poorseks kujuks. Teiseks tuleb sulatada seda ,,käsna" või ,,käsna" koos mingite lisanditega, et tekiks sulam. Sulatamise käigus peaks tekkima, siis kangi või valandi laadne sulam. Kolmandaks on esialgne toode, ehk siis sellest sulamist võidakse teha kohesele tarbimisele vajalike asju, näiteks: võlve, plaate, lehti, ribasid võid torusid. Neljandaks võib teha sellest sulamist konkreetse objekti kuskile vormi. Titaani ,,käsnasi" toodab kõigest 7 riiki maailmas
lahusesse juhtides või naatriumkarbonaadi lahust süsinikdioksiidiga küllastades. Söögisoodat kasutatakse näiteks leivaküpsetamisel, karastusjookide ja teiste kondiitritoodete valmistamisel või meditsiinis. Söögisoodal ehk naatriumvesinikkarbonaadil on toiduainetes palju erinevaid kasutusvõimalusi. See ühend sobib edukalt näiteks taigna kergituseks, sest tema mõjul suureneb küpsetiste maht, sisu muutub üsna poorseks ja õhuliseks. Söögisoodat kasutatakse üldjuhul teiste happeliste ühenditega, peamiselt sidrunhappega, küpsetuspulbrites. Kuiva pulbrina reaktsioone ei toimu ning süsihappegaasi ei eraldu. Seetõttu ei ohi küpsetuspulber säilitamisel niiskeks muutuda Tavaliselt lisatakse söögisoodat just neile küpsetistele, mille taigna koostises on kas hapu mahl, hapupiim vm happelisi koostisosi. Erinevad toiduhapped (näiteks sidrun-, viin- või piimhape) neutraliseerivadki söögisooda
Sõnapaar “õigesti ehitatud” tähendab siin, et rulapark on ehitatud betoonitööde üldiseid ehitusnorme järgides: 1) Kasutatud on vähemalt C25/30 tüübile vastavat betooni. 2) Betoonikihi paksus on vähemalt 100mm. 3) Betoon on terasega armeeritud. 4) Betoonpinnad on viimistletud terashõõrumisega võimalikult siledaks. Seal hulgas ei tohi betoonpinnad olla lihvitud peale nende kivistumist(betoonpinda ei tohi muuta poorseks). 5) Äsja valatud betoonpindasid niisutatakse veega vähemalt 7 päeva või kaetakse hüdrofoobse lakiga, et toimuks betooni täielik kivistumine. Näitena võib tuua, et USA’s on praegugi veel paljud 70ndatel ja 80ndatel ehitatud betoonpargid kasutusel. Samamoodi võib vaadata aastal 2010 Otepääle ehitatud betoonparki, mis ei ole nelja aastaga oma sõiduomadustelt kehvemaks muutunud. Kaks aastat tagasi
Pottide värvitoon sõltub valmistamiseks kasutatud savi koostisest ning keraamika põletusviisist. Vanimad keraamilised esemed on põletatu arvatavalt lahtistes lõketes, hiljem hakati selleks kasutama ka maasse süvendatud auke, mida võib lugeda ahjude eelkäijaks. Muinasaja keraamika on põletatud madalatel t-del jäädes enamasti alla 700°C. Kuna sellistel temperatuuridel põletatud nõud jäävad enamasti poorseks ning ei ole seetõttu kuigi vettpidavad, on vahel tarbenõude pinda silutud, et muuta teda vähem vedelikku läbilaskvaks. Pottsepakeder võeti kasutusele III aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Ees-Aasias. Esialgne keder oli käega, hiljem aga jalaga ringi aetav. Esimestel potiketradel oli treiketas puust, hilisematel aga põletatud savist või kivist tahutud. Eesti aladele jõudis treiratas alles 11. saj Ida-Eestisse.
Põikvuuk tihendatakse põiki teed. ·Eelrullimisel vedav valts laoturi pool, järskudel tõusudel esivalts eespool, kurvid alustada rullimist siseservast. Manööverdamised tuleb teha vanal või juba jahtunud kattel. ·Liiga kõrge lained valtsi kõrval, põikpraod valtsi taga, kleepumine valtsi külge, tugev vall valtsi ees. Liiga madal - Kui segu on juba liiga jahtunud ei aita vajalikku tihedust saavutada ka paljud rullikäigud, siis jääb kate poorseks ja võib enneaegselt puruneda või liikluse all järeltihenedes ebatasaseks formeeruda. ·Püüda laoturiga hästi tihendada, kõrge segutemperatuur rullimisel, rullida võimalikult järjest. ·Manööverdamisel vibro välja lülitada, eelrullimine ilma vibrota, mitte tihendada liiga suure kiirusega, ülesmäge vibroga allamäge staatiliselt, kui segu temp. alla 100 oC siis vibro väljas.
sidekoes. On kättesaadav ka mõnest taimest. Kliiniliselt on tõestatud, et see kaotab unisuse, kõrgendab reaktsioonikiirust ja vaimset võimekust. (Tervise Arengu Instituut, 2011) 1.5 Energiajookide mõju inimesele General Dentistry avalikustatud uurimustöös leiti, et energiajook on hammastele kõige ohtlikum, kuna nende saavutus erinevate hapete neutraliseerimisel oli kõige halvem. Hambaemail muutus tarbijatel poorseks ja jäi isegi täielikult välja arenemata. Energiajookide ohtlikkus tuleneb nende toimeainetest, kui organism on tõesti kurnatud, siis see jook nagu käsiks tal täisvõimsusel edasi minna. Tänu sellele võib inimesel esineda liigne ärritus, unetus, peapööritus, allergilised reaktsioonid, iiveldustunne ja kõhulahtisus. (Ehala-Aleksejev, 2010) 1.6 Noorte energiajookide tarbimine 2011. aastal avalikuks tehtud uurimus ajakirjas ,,Pediatric", milles räägiti
kõigi erinevate kujunemistingimuste jälgi Sellel astmel kujuneb välja teatud paratamatuse tunnetus. Õpitakse tundma kaotuse sakramenti ja tegude-kohustuste pöördumatuse reaalsust. Elu on keerulisem kui mistahes õpetus elust. Meie kontseptsioonid ja arusaamad on kehtivad vaid teatud piirides. Elu on paradoksaalne nii seisukohtades kui ka kogemuses. Kõik see, mis eelmisel astmel oli määratletud rangete piiridega, muutub nüüd poorseks ja läbilaskvaks. Ollakse sisimas valmis uueks kujunemiseks ja arenguks. Ka siis, kui see toimub läheduse kaudu sellega, mida tuntakse ohustavana oma minale ja senisele maailmavaatele. Kuid ka sellel tunnetuse astmel võivad esineda oma kriisid. Põhiliseks raskuseks on lõhestatuse tunnetamine. Elatakse ja teotsetakse olevas maailmas omades igavikulist visiooni ja ustavust. Tekib sisemine pinge kahe paratamatu tegelikkuse vahel. Tegelikud inimsuhted ja kogetavad
..0,3%, ei halvenda keevitatavust. Si sisaldusel 0,8...1,5% halvendab keevitatavust suur vedelvoolavus ja rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinik: tähtsaim lisand, mis määrab terase tugevuse, plastsuse, karastuvuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste ( C kuni 0,25%) sisaldus ei halvenda keevitatavust. C sisalduse suurenedes halveneb keevitatavus tugevasti, sest termomõjutsoonis moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod ja lisametall muutub poorseks. Keevitusprotsessis eristatakse kolm staadiumit: Füüsilise kontakti teke Keemiliste sidemete teke Difusioon Keevisliide moodustub kahe esimese staadiumi jooksul, viimane määrab vaid liite mehaanilised omadused. Keevitust raskendavaks teguriks on materjalide struktuur, oksiide või mustusega kaetud pinnakonarused. Keevisliited Keevisliiteks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: - põkkliide - nurkliide
Ta peab rullima nii kuumalt kui võimalik ja võimalikult laoturi lähedal. Sealjuures peab ta jälgima, et valtsi külge ja liiga suurt valli valtsi ees. Asfaltkattes on bituumenil ülesanne siduda üksikud kivimiterad kindlalt üksteisega. Vastupidi peab ta kuuma segu tihendamisel toimima nagu luigeaine, mis võimaldab rulli surve all kivimiteri tihedalt kokku pakkida. Kui segu on juba jahtunud ei aita vajalikku tihedust saavutada ka paljud rullikäigud, siis jääb kate poorseks ja võib enneageselt puruneda või liikluse all järeltihenedes ebatasaseks formeeruda. Eriti jäiga asfaltsegu tihendamine Tähtis: · püüda laoturiga hästi tihendada- · kõrge segutempeatuuri rullimisel · rullida võimalikult katkestamatult. Kildmastikasfalt ja poorne asfalt: · esmajärjekorras rullida raske siledavaltsilise rulliga · vibrorulliga rullides teha kõige rohkem 3 käiku vibratisooniga
on raske kõrvaldada.VEDAV VALTS LAOTURI POOL -järskudel tõusudel peab esivalts ees olema. -manööverdamisel ei tohi teha järske nõksatusi peab ootama kui ise seisma jääb 57) liiga kõrgel rullimis temperatuuri näitajad: -lained valtsi kõrval -põik praod valtsi taga -kleepumine valtsi külge vaatamata niisutusele -tugev vall rulli ees liiga madal rullimis temperatuuri näitajad: -kate jääb poorseks -võib enne aegselt puruneda -liikluse all järel tihenedes ebatasaseks formeeruda. 58) Eritijäiga asfaltsegu tihendamine tähtis: -püüda laoturiga hästi tihendada -kõrge segutemp rullimisel -rullida võimalikult katkestamatult 59) erinevused vibrorulliga rullimisel: -manööverdamisel lülitada vibro välja õige aegselt -laoturiga vähese tihendamise korral teha eelrullimine ilma vibratsioonita
energiaallikana. Leivataigna valmistamisel lisatakse sinna tavaliselt väike kogus suhkrut, et käivitada pärmi süsihappegaasi tekitamisprotsess. Küpsetamisel kasutab pärm suhkrut; pärmiensüümid muundavad suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Seetõttu ei pruugi suhkrut alati lõpptootes enam leiduda.Väike kogus suhkrut (või siirupit) paneb pärmi kiiremini ja tõhusamalt käärima. Süsihappegaas paneb taigna kerkima ja muudab leiva poorseks. 8. VÄRVUS Suhkur võib paljudele toiduainetele anda isuäratava värvuse. Selle võib saavutada karamelliseerimisel, Maillardi reaktsiooni abil või ka seeläbi, et suhkur aitab looduslikku värvust säilitada. Maillardi reaktsioon (suhkur reageerib aminohapetega) tõstab esile pruuni värvuse ja meeldiva maitse näiteks leivas, kohvis, kuumutatud magustoitudes ja kookides. Maillardi reaktsioon on ülimalt keeruline keemiline reaktsioon ja selle lõpptulem sisaldab
Pärast keevitamist kuumutatakse detailid ahjus kuni 700c ja jahutatakse seejärel koos ahjuga. Malmi keevitamine Auto detaile valmistatakse hall ja tempermalmist,hall malmist võivad olla valatud kere detailid samuti mootoriplokk,sidurikoda ja käigukasti karter,tempermalmist võivad olla diferentsiaali karb rattarummud ja vedru kandurid,malmi on raske keevitada sest 1.keevitamisel süsinik põleb välja tekitades hulgaliselt gaase mis jahtumisel muudavad õmbluse poorseks seega eba tihedaks ja nõrgaks 2.sulamalmi kiirel jahtumisel malm valgeneb valge malm on aga nii kõva ja rabe et seda ei saa lõikeriistaga töödelda ning rabedus soodustab pragude tekket 3.malmi sulatamisel tekivad tagastamatud mahu muutused ja detaili erinevad osad jahtuvad erineva kiirusega kõik see põhjustab sisepingeid mis malmi vähese plastsuse tõttu tekitavad pragusid 4.sulamalmi suure voolavuse tõttu on raske või isegi võimatu keevitada kald,seina või lae õmblusi 5.malm
energiaallikana. Leivataigna valmistamisel lisatakse sinna tavaliselt väike kogus suhkrut, et käivitada pärmi süsihappegaasi tekitamisprotsess. Küpsetamisel kasutab pärm suhkrut; pärmiensüümid muundavad suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Seetõttu ei pruugi suhkrut alati lõpptootes enam leiduda.Väike kogus suhkrut (või siirupit) paneb pärmi kiiremini ja tõhusamalt käärima. Süsihappegaas paneb taigna kerkima ja muudab leiva poorseks. 8. VÄRVUS Suhkur võib paljudele toiduainetele anda isuäratava värvuse. Selle võib saavutada karamelliseerimisel, Maillardi reaktsiooni abil või ka seeläbi, et suhkur aitab looduslikku värvust säilitada. Maillardi reaktsioon (suhkur reageerib aminohapetega) tõstab esile pruuni värvuse ja meeldiva maitse näiteks leivas, kohvis, kuumutatud magustoitudes ja kookides. Maillardi reaktsioon on ülimalt keeruline keemiline reaktsioon ja selle lõpptulem sisaldab
Savil on omadusi, mis teevad temast väärusliku maavara. Oma kihtvõrelise ehituse tõttu on kõik saviosakesed plaatja kujuga, liituvad üksteise külge alati suurimate pindadega ja käituvad seetõttu mõnigi kord justkui suuremate ühtsete kristallidena, mille sidusust on raske lõhkuda. Sellel põhinebki savide omadus anda märgudes hästi vormitavaid segusid. Savidel on peale vormitavuse veel teinegi tähelepanu väärne omadus: paakuda kuumutamisel tugevaks poorseks massiks. Paakumine on savide omadus sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril osaliselt sulada/klaasistuda ja pärast jahtumist tarduda püsiva konsistentsi ning vormiga massina. Erinevate savimineraalide paakumistemperatuur varieerub suurtes piirides ja jääb vahemikku 450-1400ºC kraadi. Paakumisel hakkab toimuma osaline sulamine savimineraalide kristalliitide servadel ning sisuliselt kleepuvad saviosakesed üksteise külge kinni
Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke.
Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. 2.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. 2.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. 2.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. 2
ehitusest tulenevale esinemisvormile. (9) Struktuur väljendab kivimi siseehituse omadusi, mis on tingitud tema koostisosade kujust, absoluutsest või suhtelisest suurusest ning hulgalistest suhetest. (1) 2.2. Tekstuur Tekstuur võib olla näiteks massiivne, poorne, kihiline või kildaline. Massiivse tekstuuriga kivimis pole osakesed orienteeritud, poorid puuduvad. See on tüüpiline tardkivimitele. Poorseks võib tekstuuri nimetada siis, kui kivimis on silmaga nähtavad tühikud, mis on tekkinud näiteks mõne mineraali lahustumisel või gaaside eraldumisel. Mikroskoopilisel tasandil on poorsed kõik settekivimid, kuid nende kirjeldamisel on informatiivsem jälgida hoopis kihilisust. Kihilisus kujuneb ebaühtlase või tsüklilise settimise käigus. Kildalised tekstuurid iseloomustavad peamiselt moondekivimeid, millele on mõjunud ühesuunaline rõhk. (1)
3. ISETIHENEV BETOON Isetihenev betoon on suhteliselt hiljutine betoonitehnoloogia arendus, mille välja töötamise vajaduse tõstis esile Tokyo Ülikooli professor H.Okamura 1986. aastal. Selle algseks ajendiks oli kvalifitseeritud tööjõu pidev vähenemine Jaapanis. Kvalifitseerimata tööjõud viis aga ehitiste kvaliteedi ja nende eeldatava pikaealisuse langusele. Sagedamini põhjustas seda hoolimatu betoonisegu tihendamine, mille tagajärjel jääb armatuuri kaitsev betoonikiht poorseks või selles leidub tühemikke. Armatuur hakkab õhu juurdepääsu tõttu varakult korrodeeruma, metallist kaitsekiht karboniseerub süsihappegaasi toimel ning kaotab oma kaitsevõime. Betoon hakkab enneaegselt lagunema. Lahendus leidus isetihenevas betoonis. See voolab paika omaraskuse mõjul ja konstruktsiooni kvaliteet ei sõltu enam töölisest, kaob ka vajadus spetsiaalsete tihendusseadmete järele. Isetiheneva betooni prototüübi uuringutega jõuti Tokyo Ülikoolis lõpule 1988
Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. 5.8 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. 5.9 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. 5.10 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke
Töötootlikus on suur ja ehitusele ei ole vaja suurtõstevõimega tõstemasinaid. Plokkidele esitatav põhinõue on see, et plokki peab tõstma ja paigaldama üks tööline. Plokkide valmistamisel on mindud kahte teed - mahumassi vähendamisele plokis ja õõntega plokkide kasutamisele. Väikese mahumassiga plokkides kasutatakse nn mullbetooni või kergtäitega kivisid. Mullbetooni puhul viiakse segumassi gaase tekitavaid aineid, mis paisutavad segumassi poorseks ja viivad sellega mahumassi alla. Tuntumad materjalid on siin põlevkivituhkplokid, silikaltsiit ja siporex. Need materjalid erinevad kasutatud sideaine ja täitematerjali poolest Kergtäitega kivid on tavalisel tsementsideainega, kergtäiteks on kas looduslik kergmaterjal või näiteks kergkruus (keramsiit). Keramsiit on savi-liiva segu põletusel saadud graanulid, mis on üldiselt kinniste pooridega. Materjal on seega vett mitteimav. Plokkide tegemisel tehakse nendesse vertikaalõõned.
Head külmakindlus, korrosioonikindlus, vastupidavus paljudele hapetele ja leelistele, madal soojusjuhtivus. T>600˚ hakkab aktiivselt reageerima keskkonnaga. Kõik lisandid ↑ kõvadust, tugevust. C- sis>0.01% põhjustab Ti haprust (H-rabedust). Sis. maakoores >0,6%, kuulub looduses enamlevinumate me hulka. Ti-maagist saad.kontsentraat, mis töödeldakse Ti-tetrakloriidiks TiCl4. Neutralses keskkonnas T=800…900˚ puhutakse sulaMg läbi gaasilise TiCl-ga. Taandunud Ti-osakese paakuvad poorseks käsnaks, mispeenestatakse, saadud Ti-pulbrist pressitakse elektroodide pressimist legeerivate vaakumahjus. Sul-te saamiseks lis. Ti-pulbrile enne elektroodide pressimist legeerivate el-tide pulbrid. 22. Ti sulamid, liigitus, kasutamine. Puhas Ti a paljud sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad. Kõigis sulameis on legeerivaks el-diks Al, paljudes ka V, Mo, Cr. Str-ri järgi liig: 1) ühefaasilised α-str-ga sulamid: (Al-ga 4-6%), nt
4. ISETIHENEV BETOON Isetihenev betoon on suhteliselt hiljutine betoonitehnoloogia arendus, mille välja töötamise vajaduse tõstis esile Tokyo Ülikooli professor H.Okamura 1986. aastal. Selle algseks ajendiks oli kvalifitseeritud tööjõu pidev vähenemine Jaapanis. Kvalifitseerimata tööjõud viis aga ehitiste kvaliteedi ja nende eeldatava pikaealisuse langusele. Sagedamini põhjustas seda hoolimatu betoonisegu tihendamine, mille tagajärjel jääb armatuuri kaitsev betoonikiht poorseks või selles leidub tühemikke. Armatuur hakkab õhu juurdepääsu tõttu varakult korrodeeruma, metallist kaitsekiht karboniseerub süsihappegaasi toimel ning kaotab oma kaitsevõime. Betoon hakkab enneaegselt lagunema. Lahendus leidus isetihenevas betoonis. See voolab paika omaraskuse mõjul ja konstruktsiooni kvaliteet ei sõltu enam töölisest, kaob ka vajadus spetsiaalsete tihendusseadmete järele. Isetiheneva betooni prototüübi uuringutega jõuti Tokyo Ülikoolis lõpule 1988
tasapinnati. Amorfsete ainete korral on korrapärasus väiksem. Praktikas esineb palju aineid, kus esinevad korraga amorfne ja kristalliline struktuur. Need on ainete segud. Klaas on kristalsete ja amorfsete ainete vahpeal. Tegelik tihedus saadakse, kui mass jagatakse pulbri mahuga, millest on lahutatud pooride maht. Efektiivne tihedus saadakse kui pulbri mass jagatakse pulbri mahuga. Sisemise struktuuri järgi jagatakse poorseks, kihiliseks, kiuliseks ja homogeenseks. Osakesed võivad olla : vaheldumisi positiivsed ja negatiivsed ioonid (soolad), molekulid (org.ained), neutraalsed aatomid (metallid). 16. Tahkete ainete röntgen.: Röntgenfaasianalüüsi kasutatakse ainete eksisteerimis vormi kindlaks tegemisel (eksisteerimise vormid : kristalne, amorfne või nende segu). Iga aine omab ainult talle iseloomulikku d
T õ eliste seente hulgas on k õige tuntumad kübarseened m etsas ja torikud puutüvedel. Peale nende on veel palju mitmesuguseid haigusi p õhjustavaid seeni. Se eni leidub peaaegu k õikjal ja neid võib kohata väga erinevas keskkonnas. Lisaks söödavatele seentele on veel palju teisi kasulikke seeni. Ühed kõige tavalise mad nendest on pär mseened. Pär mse ened val mistavad taigna kerki mise ajal s üsihappegaasi, mis paisutab tainast ja m uudab selle poorseks. Ilma pär mita tuleks leib palju tihke m ja kõve m. Leidub ka seeni, m is juustu val mistamise käigus fer menteerivad pii ma. Paljudel seeneliikidel on taimede ga kujunenud välja kooselusuhted, millest saavad kasu m õle mad pooled. Kõige tavalise m on seente kooslus k õrge mate taimede juurtega. Taim ed varustavad seeni o ma mahla kaudu toiduga; seened o makorda suurendavad juurte füsioloogiliselt aktiivset pinda ja taime v õi m et
Grafiiti kasutatakse pliiatsites, segades seda saviga. Kuna see on väga tulekindel, valmistatakse sellest ka tiigleid ja rakettmootorite düüse. Pulbri ja õli segu on väga hea määrdeaine. Elektrijuhtivuse tõttu valmistatakse sellest elektroode ja liugkontakte. Aatomireaktorites kasutatakse seda neutronite aeglustajana. Kui juhtida puusöest läbi ülekuumutatud veeaur, muutub süsi poorseks (õhuliseks, auguliseks). Söel on hea adsorbotsioonivõime (imendumisvõime), kasutatakse meditsiinis söetablettidena ning filtrites, nimetatakse aktiivsöeks. Süsiniku põlemine Kui hapniku on piisavalt, toimub täielik põlemine. C + O2 -> CO2 Kui hapniku on vähe, toimub mittetäielik põlemine 2C + O2 -> 2CO Iseloomustada CO'd ja CO2'te ja nende mõju elusorganismidele. CO2 on värvitu ja lõhnatu gaas, mis tekib süsiniku ja orgaaniliste ainete täielikul põlemisel. Õhus on seda
keevitusreziim; piiratud - tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; halb - piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Teraste keevitatavus 1. Erinevate metallide keevitus. Harilike konstruktsiooniteraste C-sisaldus (C kuni 0,25%) ei halvenda nende keevitatavust. Suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Süsinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb detail eelkuumutada temp 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse ahjus temp 675..
a, kui õnnestus titaanjodiidi Ti J 4 lagundada vaakumis, volfraamtraadi pinnal. Titaani tootmise tööstusliku protsessi metallotermiliselt lõi 1940.a W. Kroll, tootmine algas USAs 1947.a Titaanimaagist (rutiil Ti O2 , ilmeniit FeTi O2 ) saadakse kontsentraat, mis töödeldakse titaantetrakloriidiks T iC l4 . Neutraalses keskkonnas (Ar, He) temperatuuril 800-900 °C puhutakse sulamagneesium läbi gaasilise titaankloriidiga. Taandunud titaaniosakesed paakuvad poorseks käsnaks, mis peenestatakse ning saadud titaanpulbrist pressitakse elektroodid ja need sulatatakse vaakumahjus, sulamite saamiseks lisatakse titaanpulbrile enne elektroodide pressimist legeerivate elementide pulbrid. Elektroodid sulatatakse kaitsekeskkonnaga elektrikaarahjudes valuplokkideks või valanditeks. Titaan on polümorfne metall sulamistemperatuuriga 1660°C, tihedusega 4,5 Mg/ m 3 , mis
asetsevad korrapäraselt tasapinnati. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamis- ja tahkumistemp., füüsikalised omadused on igas suunas ühesugused; molekulide korrapäratu asetus. Praktikas esineb ka ained, mis on nii kristalsed kui amorfsed. Need on ainete segud (nt. klaas). Tegelik tihedus saadakse, kui mass jagatakse pulbri mahuga, millest on lahutatud pooride maht. Efektiivne tihedus saadakse kui pulbri mass jagatakse pulbri mahuga. Tahked ained jagatakse sisemise struktuuri järgi poorseks, kihiliseks, kiuliseks ja homogeenseks. Osakesed võivad olla: vaheldumisi positiivsed ja negatiivsed ioonid (soolad), molekulid (org. ained), neutraalsed aatomid (metallid). Rõhk tahkele ainele erilist mõju ei avalda. Tahke aine (kristalne) sulab jääva rõhu korral kindlal temp.il, sulamistemperatuuril, mis ühtib aine tahkumistemp.iga. 16. Röntgenfaasianalüüsi kasutatakse ainete eksisteerimisvormi kindlaks tegemisel (kristalne, amorfne, nende segu). Rönt
dünaamiline osa kasutatakse nn mullbetooni MPa. Ploki materjal on (inertsioonijõud). või kergtäitega kivisid. samuti hästi töödeldav Rusikareeglina tuleks Mullbetooni puhul viiakse (saetav, saab lüüa naela dünaamilist koormust segumassi gaase tekitavaid sisse). Õõntega plokkide arvestada, kui aineid, mis paisutavad puhul kasutatakse tavaliselt konstruktsiooni segumassi poorseks ja viivad tavalisi peeneteralisi omavõnkeperiood T > 0,25 sellega mahumassi alla. betoonsegusid. Materjali sek. Arvutustes piisab Tuntumad materjalid on siin tugevus on suur, kuid ka 17 mahumass on suur ~ 2200 tugevust tuleb erilist et vältida vaba õhuringvoolu kg/m3. Plokkide tegemisel tähelepanu osutada müüris, mis vähendab
protsesse toimuvad kütuse kihis ja osa kolderuumis. Restil leiavad aset järgmised protsessid (vt joonis 3.13): · kuivamine algab kohe kütuse sattumisel restile, sest kihi temperatuur hakkab tõusma; · kui kütuse temperatuur jõuab 100 105°C-ni, algab lendaine (eelkõige süsi- vesinike) eraldumine. Kütuseosakeste struktuur muutub selle protsessi tulemusena poorseks; · kütus süttib sõltuvalt kütuse liigist temperatuuril vahemikus 220 300°C okas- puu 220°C juures, lehtpuu kuni 300°C juures ja kuiv turvas 225 280°C juures; · süsiniku põlemine lõpeb temperatuuril 800 900°C ja tuhk langeb restilt alla tuharuumi. Restil asetleidvad protsessid jagunevad kaheks: endotermilisteks e soojust neelavateks (kuivamine ja pürolüüs) ning eksotermilisteks e soojust andvateks (põlemine). Kuna
külmakindel, on tugev vaatamata kergusele, on hea soojus- ja heliisolaator, ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase, ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane, ei meeldi närilistele ega putukatele, omab DIN-sertifikaati. Kergkruusa toodetakse Häädemeestel Pärnumaal. Peale esmast töötlemist põletatakse savi pöördahjus umbes 1150ºC juures. Savi massile lisatakse veel täitematerjali, mis põletamise käigus välja põleb ja tänu sellele muutub materjal kergeks ja poorseks. Põletamisel savi paisub ning tänu ahju pöörlemisele muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on täis väikseid suletud õhupoore ning see teebki temast kerge ja hea soojustusmaterjali. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema u. 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on u. 1150ºC. See on keemiliselt lähedane neutraalsele pH on ligikaudu 8-9. Kergkruusa omadused: = 0,16...0,19 W/m, puiste mahukaal 250-600 kg/m³
annaabi.ee 
