Keraamika referaat (3)

3 HALB

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS
KERAAMIKA
Referaat
Juhendaja : Merle Salu
Koostaja : Riho Rüütel
105 MRA
TALLINN 2011
SISUKOR
SISSEJUHATUS 3
VALMISTAMINE 4
KERAAMIKA LIIGITAMINE 4
Põletustemperatuuride põhjal 4
Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal 5
Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal 5
KERAAMIKA PÕLETAMINE 6
Põletusliigid 6
KERAAMIKA LIIGID 6
KERAAMIKA KATMINE 7
SISSEJUHATUS 3
VALMISTAMINE 4
KERAAMIKA LIIGITAMINE 4
Põletustemperatuuride põhjal 4
Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal 4
Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal 5
KERAAMIKA PÕLETAMINE 5
Põletusliigid 5
KERAAMIKA LIIGID 6
KERAAMIKA KATMINE 6

SISSEJUHATUS

Keraamika (kreeka κεραμικός 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamilised on anorgaanilised mittemetalsed materjalid, mis muunduvad kuumuse mõjul. Kuni 1950-ndate aastateni oli neist tähtsaimad traditsioonilised savid, millest tehti nõusid, telliseid jne. Savist tehtud keraamikatooteid nimetatakse pottsepisteks. Omaette haru moodustab ka metallkeraamika. Sõna keraamika võid olla nii omadussõna, kui ka nimisõna, mis tähistab keraamilist materjali või valmistoodet. Paljud keraamilised materjalid on kõvad, poorsed ja rabedad.

VALMISTAMINE

Keraamika valmistamisviise jagatakse ko.lmeks:

Valamine
Vormimine
Pressimine ehk stantsimine

2. 3. 4. 5.

KERAAMIKA LIIGITAMINE

Põletustemperatuuride põhjal

Madalkuumuskeraamika – temperatuur kuni 1150°C
Kõrgkuumuskeraamika – temperatuur üle 1150°C

Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C)
Madalkuumuse (900–1150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks.
Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi.

Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal

Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%.
Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid.
Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0,1 mm. Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm.

Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal

Ahjukahhel – ahjude ja kaminate välisvooderdus
Ehituskeraamika
Kanalisatsioonitorud
Keemiatööstuse keraamika – keraamilised detailid, mis peavad vastu hapetele jagaasidele ning on hõõrdumis ja survekindlad
Katusekivid
Keraamika kunstiteosema
Sanitaar- meditsiiniline keraamika
Tehniline keraamika
Tellised

KERAAMIKA PÕLETAMINE

Keraamilist massi põletatakse selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Keraamilist massi, mida ei ole põletatud, on ka pärast ärakuivamist võimalik vee lisamisega taas plastiliseks muuta.
Põletust teostatakse ka selleks, et moodustada keraamiliste esemete pinnale glasuur , mis muutub põletuse käigus pulbrist klaasjaks massiks. Selleks teostatakse eelpõletuse läbiteinud ja seejärel glasuuritud toodetele glasuurpõletus.
Võimalik on ka dekoorpõletus, mille puhul kinnistatakse põletuse käigus glasuurileglasuuripealsete värvidega maaling või kaetakse ese teistkordse glasuurikihiga ja teostatakse põletus madalamal temperatuuril, et alusglasuur sulama ei hakkaks .
Mõningatel puhkudel teostatakse ühekordne põletus ja sellisel juhul jääb see põletus ka ainukordseks.

Põletusliigid

Eelpõletus
Glasuurpõletus
Ühekordne põletus
Dekoorpõletus

Elektriahi savipõletuseks

KERAAMIKA LIIGID

Fajanss -
Kivinõu-
Klinker- glasuurimata ning paakunud, ruske või pruunikasmusta värvusega keraamiline toode.
Majoolika
Portselan - keskaegses Hiinas leiutatud materjal, peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks.
Pottsepis- puhtast või liivasegusest punasavist valmistatud poorsed pottsepatooted.
Raku- ehk rakuyaki on Jaapanis 17. sajandil välja kujunenud madalkuumuskeraamikapõletusviis-
Terrakota- põletatud savi või sellest tehtud esemed-
Terra sigillata

Fajanss kohvikomplekt

KERAAMIKA KATMINE

Angoob- niiskele, harva ka õhkkuivale või ettepõletatudsaviesemele kantav vedel keraamiline mass.
Glasuur- keraamilisi tooteid kattev õhuke ning tihe klaasjas kiht.
Glasuurialune maal-glasuurialuste värvidega glasuurimata keraamilistele toodetele tehtud maaling.
Glasuuripealne maal- glasuurpealsete värvidega ehk emailidega teostatud maaling.
Pliiglasuur- glasuur, mille peamiseks sulandajaks on pliioksiid .
Seladon- läbipaistev enamasti õrnroheline või helesinine keraamikaglasuur,
Soodaglasuur- sooda toimel tekkiv läbipaistev kivinõuglasuur.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

riks12 Õppematerjali autor

Referaat keraamika liigitamisest, põletamisest ja nende liikidest, keraamika liigid ja katmine

keraamika fajanss keraamika põletamine keraamika liigitamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Kunsti keraamika ajalugu

Keraamika on tarbekuntiliik,kunakeraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajadusekeraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete: õli,veini jm. hoidmiseks ning savist voolitika ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Narva kultuuri poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.Teisel

Kunst

docx

Ehitusmaterjalide eksam

· Mahumuutuse ühtlus. Oluline, et mahu kasvamine või kahanemine jääks ettenähtud piiridesse. · Enamik sideaineid mahukahanavad · paisuv aluminaattsement ja kips on paisuvad. · Hügroskoopsus. Sideainete kivinemine toimub veega ja õhus oleva veeauruga kokkupuutumisel pika aja vältel sideaine aktiivsus väheneb · Jahvatuspeenus. Oluline sideaine ja vee reageerimise aktiivse reaktsioonipinna tagamise seisukohalt ja segu plastsuse tagamiseks. 6 Keraamika. Tootmine. Kasutusalad Keraamika valmistamine algab savimassi vormimisega. Keraamikas kasutatakse kolme vormimisviisi: valamine, plastiline vormimine ja pressimine ehk stantsimine. Pärast vormimist peab saviesemeid kuivatama, et kõrvaldada põletamisel takistavalt mõjuvat niiskust. Savimassi niiskus oleneb veest, mida lisatakse toormaterjalide pehmendamiseks. Vesi aurab saviesemetel peamisest pinnast, sisemusest tungib vesi järk-järgult pinnale. Kuivatatud saviesemeid

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid