ROKOKOO · Tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgemal kuju · Louis XV valitsusajal (1715-1774). · Sellest ajast on kuulus lause: "Pärast meid tulgu või veeuputus" · Kunsti eesmärgiks: meelelahutus · Seda ajastut iseloomustab muretu ja kerge iseloom . Arhitektuur · Ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailid( nt poolsammaste,pilastrite) kasutamisest. · Kasutati rohkem kergpärasust. · Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides.
Valmistati lubjast ja vulkaanilisest mullast Kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis Tellised nn rooma betoon Kruus ja tellisepuru +lubimört Kaeti ehitisi ka marmoriga Rooma arhitektuuri süsteem Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Sillad Sillad võimalikud tänu kaarekonstruktsioonidele Kasutati ka veejuhtmetel Juhiti vett mägedest
Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Eenduvad ja
purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis
lööv - piklik ruum ehituses, eriti kiriku või templi pikihoone osa mitme paralleelse ida-lääne suunas paikneva ruumiga. valgmik e. klerestoorium - kesklöövi akendega varustatud ülakorrus basilikaalses ehituses piilar - eriti keskaegseis ehitustes esinev harilikult nelinurkne, polügonaalne või (harvem) ümmargune vertikaalne toend, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart vm. Piilarid võivad olla liigendatud pilastrite ja poolsammaste (romaani) või turpadega (gooti). Ei kuulu antiikarhitektuuri. apsiid - poolringikujuline või polügonaalne võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Bütsants mosee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu iseloomulikku torni (minarett). Eristatakse õue- ja kuppelmoseesid.
7. Kirjelda Saksa baroki arhitektuuri ja nimeta hooneid. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.Näha Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus- poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruseline fassaad kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele.Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667), armastas äärmuslikke liialdusi, eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned fassaadil
laialatuslik kasutamine ehituskunstis. Vana-Rooma arhitektuur Romlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja rooma betooni,mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Vana-Rooma arhitektuur Rooma tempel meenutab kreeka templit ,kuid ta asub kõrgemal alusel. Vana-Rooma arhitektuur Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Rooma templi sambad esinevad tihti müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Panteon Kõige kuulsam tempel on Roomas asuv,algselt kõigile jumalaile ehitatud Panteon. Panteon on ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Panteon Panteoni hiiglaslik 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5-meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes kreeka arhitektuuriga torkab peale muu silma ka see, et Roomas olid ehitise üksikosad allutatud tervikule, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel.
Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtnefassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667)
Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik laseb oma reljeefina mõjuvatel lõuenditel ajalool õhkuda läbi keskaegsete telliskivimüüritiste, läbi klassitsistlike pilastrite või poolsammaste majade fassaadidel. Oma maalidel Punga loob need hooned justkui uuesti, sentimeeterhaaval, kiht-kihilt. Kui rääkida maalitehnikast, siis kihilisus ongi Punga maalilaadi eripäraks. Ta võiab spaatliga, tilgutab, laseb kuivada, kraabib mittevajaliku välja, katab uuesti värviga, kordab kõike visalt veel mitmeid kordi kuni soovitud tulemus käes. Sel moel tekkiv ruumilisus loob täiesti uue kvaliteedi, paljude läbikumavate kihtide ja kriibitud jooneliste pindade lummava maalilise terviku
Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas.Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid.
valmistati end ette järsuks temperatuurimuutuseks basseini külmas vees. ·Kuulsad on näiteks keiser Caracalla ehitatud termid Roomas. ·Termid olid hiigelsuured, asusid u 12 hektari suurusel maa-alal. Tituse võidukaar ·Väga levinud olid mälestisehitisi oli triumfikaared. ·Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. ·Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. ·Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. ·Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. ·Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Trajanuse foorum: Basilika Ulpia ·Oma nime on saanud Roome keisri Traianuse järgi, kelle täisnimi oli Marcus Ulpius Traianus. ·Hoone täitis eelkõige kaubanduslikke ja panganduslikke eesmärke. ·Keskne saal, mis übritsetud kahe rea sammastega.
Sajandi kunstis Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles' parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenutele ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuridetailide (nt poolsammaste, pilastrite, karniiside) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn
Barokk (itaalia k. barocco ,,eriskummaline", ,,veider") Rokokoo (prantsuse k. rocaille ,,orvand") [merekarbi poolmikku meenutav motiiv] 1. Mis oli iseloomulik barokk arhitektuurile? Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3. Kes oli see Itaalia skulptor ja arhitekt, kelle tööd on Peetri kiriku esine kolonnaad ja ,,Püha Teresa ekstaaz"? Lorenzo Bernini 4
Third level Fourth level Belvedere'i loss Viinis Fifth level Santa Susanna kirik Rooma Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud Click to edit Master text styles kahekorruselist fassaadi kroonib Second level kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust Third level Fourth level
jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale. Barokkarhitektuur levis enamasti maades kus oli tugev katoliku kirik: Hispaania,Portugal,Itaalia,Flandria. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid
soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Arhidektuur: Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus
liigutusi, žeste, taevasse tõstetud pilke. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. 1 Santa Suzanna kirik Roomas Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. 2 Lorenzo Bernini Ta elas aastatel (1598-1680). Ta elas peamiselt Napolis ja Roomas. Ta oli 17. sajandi barokiajastu üks silmapaistvaim Itaalia skulptor ja arhitekt
kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai
Sama stiili nim. Prantsusmaal, Suurbritannias ja USAs art nouveau (uus kunst), Suurbritannias ka modern style. 35. Karkass võrestik, tugiraamistik, mingi eseme (traat) toestik. 36. Klassik üldtunnustatud kirjanik/kunstnik/muusik püsiva väärtusega teoste looja. 37. Kollaaz eri stiilide ja väljendusvahendite põiming, kujutatavas kunstis mitmesuguste materjalide pinnale toomine ( värvide kõrval) 38. Kolossaalorder kahe korruse kõrguste sammaste v. poolsammaste rida hoone fassaadil. 39. Kontseptualism (suund keskaegses skolartilises filosoofias, mille järgi üldmõisted ei eksisteeri omaette, lahus üksikesemeist ega ole ainult tühjad sõnad, vaid eksisteerivad mõistuses üldiste mõistetena, mis haaravad asjade üldist olemust) / ehk ideekunst, kunstniku idee on tähtsam kui teostus. 40. Land art maakunst, 1960. lõpus tekkinud kunstivool, mis on loobunud
usulise sisuga kujutavale kunstile. Siin kasutatud mõiste "pärisbarokk" võib tunduda kummaline, siiani seda kasutatud pole, ometi leiab lehekülje autor selle igati asjakohase oleva. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667)
ühe- või mitmelööviline. lööv - piklik ruum ehituses, eriti kiriku või templi pikihoone osa mitme paralleelse ida-lääne suunas paikneva ruumiga. valgmik e. klerestoorium - kesklöövi akendega varustatud ülakorrus basilikaalses ehituses piilar - eriti keskaegseis ehitustes esinev harilikult nelinurkne, polügonaalne või (harvem) ümmargune vertikaalne toend, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart vm. Piilarid võivad olla liigendatud pilastrite ja poolsammaste (romaani) või turpadega (gooti). Ei kuulu antiikarhitektuuri. pilaster - seinapinda liigendav ja toetav minimaalselt eenduv lame seinapiilar baasi ja kapiteeliga, mis klassitsistlikus arhitektuuris harilikult esindab ühte sambaorderit. Pilastrid võivad asetseda ka nelinurkse piilari igal küljel. liseen - verikaalne sile dekoratiivne müüririba, mis vähesel määral eendub müüripinnast, puudub baas ja kapiteel.
Itaalia meistrite kaudu jõudsid mõjud samuti seni eraldi olnud Venemaale, mille valitseja Peeter I 17. sajandi algul suure uuendamisliikumise algatas, nö. akna Euroopasse raius. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealtkirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi
soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Voluut- spiraalne ehituselement . See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus
Ameerikas, kus seda hispaania koloniaalstiiliks nimetatakse. Itaalia meistrite kaudu jõudsid mõjud samuti seni eraldi olnud Venemaale, mille valitseja Peeter I 17. sajandi algul suure uuendamisliikumise algatas, nö. akna Euroopasse raius. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi
mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. Tänu lubimördi kasutamisele said roomlased ehitada kaari, võlve ning kupleid, mistõttu erinesid Rooma ehitised kreeklaste rajatistest. Kreeklastelt võeti üle sammaste ja poolsammaste kasutamine. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid roomlased ka teede rajamises (n Via Appia, ld k Appiuse tee; tähtsaim Roomast kuni Lõuna-Itaaliani kulgev maantee) ning sildade ehitamises. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 7 4
katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. Tänu lubimördi kasutamisele said roomlased ehitada kaari, võlve ning kupleid, mistõttu erinesid Rooma ehitised kreeklaste rajatistest. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 12 Kreeklastelt võeti üle sammaste ja poolsammaste kasutamine. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid roomlased ka teede rajamises (n Via Appia, ld k Appiuse tee; tähtsaim Roomast kuni Lõuna-Itaaliani kulgev maantee) ning sildade ehitamises. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 13 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale
h) teatrid- kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. Tänu lubimördi kasutamisele said roomlased ehitada kaari, võlve ning kupleid, mistõttu erinesid Rooma ehitised kreeklaste rajatistest. Vana-Rooma ANTIIKAEG 12 Kreeklastelt võeti üle sammaste ja poolsammaste kasutamine. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid roomlased ka teede rajamises (n Via Appia, ld k Appiuse tee; tähtsaim Roomast kuni Lõuna-Itaaliani kulgev maantee) ning sildade ehitamises. Vana-Rooma ANTIIKAEG 13 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma
Rooma suurim amfiteater Colosseum mahutas 50tuhat pealtvaatajat. h) teatrid- kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. Tänu lubimördi kasutamisele said roomlased ehitada kaari, võlve ning kupleid, mistõttu erinesid Rooma ehitised kreeklaste rajatistest. Kreeklastelt võeti üle sammaste ja poolsammaste kasutamine. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid roomlased ka teede rajamises (n Via Appia, ld k Appiuse tee; tähtsaim Roomast kuni Lõuna-Itaaliani kulgev maantee) ning sildade ehitamises. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati
· Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitseb kord, selgus ja mõõdukus, aga ka meeleline värskus. Tema looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni. Kunst 18. saj. Louis XIV ja Louis XV riigi rahadest elava õukonna, kelle selle aja tunnuslauseks ,,Pärast meid tulgu või veeuputus", elu sisuks oli meelelahutus. Rokokoostiilis sisekujundus- loobutakse poolsammaste, pilastrite ja karniiside kasutamisest- tundusid liiga raskepärased. Sageli kasutati nüüd merikarbi poolmikku meenutavat motiivi- nn. orvand (7. pilt) (ka barokis kasutatud, kuid siis sümmeetri- line ja raskepärasem)- selle prantsuskeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Antoine Watteau maalides meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste kujutamine. Ta seob nad ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks
kallimaid materjale. Kuulsad on näiteks keiser Caracalla ehitatud termid Roomas. Termid olid hiigelsuured, asusid u 12 hektari suurusel maa-alal. Mida tehti pärast saunaskäiku? Kas mehed ja naised võisid koos kümblemas käia? Väga levinud olid mälestisehitisi oli triumfikaared. Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Roomlastel õnnestus hästi ka suurte väljakute kujundamine. Neid nimetati foorumiteks. Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. Hommikust peale tungles seal rahvahulk. Jõukad ärimehed tulid sinna oma asju ajama, seal
Võlvimisvormidest lihtsaim on sislindervõlv, vabam ja iseseisvam on ristvõlv tekib siis kui ruutja ruumi kohale asetatakse kaks teineteisest täisnurkselt läbi tungivat silindervõlvi osa. Võlvide lõikumise kohal tekivad servjooned, mis jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kogu raskus kandub ristvõlvi puhul selle nelja nurga kohale. Ümmargusi ruume kaeti kupliga. Kreeka sambaehituse rakendamine sambal puht dekoratiivne tähtsus. Sambad võisid esineda ka poolsammaste või koguni pilastritena, konstruktiivne tähtsus oli vaid võlvil ja kaarel. Samba laadidest eelistatuim korintose order oma rikkalikkuse ja toreduse poolest. Samas stiile segati omavoliliseslt, ühes ehitises võisid olla rakendatud nii joonia, dooria kui ka korintose stiil. Püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljati stiilipuhtus ja konstruktiivne loogika. Võnksiirde motiiv eenduva samba peale asetati osa talastikust, mis samuti eendus müüri pinnast
Kandev mõte oli ehtroomalik- Rooma vallutused on jumala tahe. Titus Liviuse teoste alusel kujunes roomlaste ettekujutus ajaloost. 28.Peatükk. Rooma kunst 1.Mis võlub rooma arhitektuuris kõige rohkem? Põhjendada oma arvamust. Mind võlub amfiteater Colosseum. Ta on maailma suurim, ning on säilinud tänapäevani. Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna mahtus inimesi 56 000, oli 4-korruseline, poolsammaste kapiteelidel on kasutatud eri stiile- dooria, joonia ja korintose kapiteelid. 2.Kuidas austasid roomlased kunstis oma suuri vaejuhte? Tol ajal loodi palju mälestusmärke ehk monumente väejuhtide jaoks. Nt keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. 3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut? Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid.
Kandev mõte oli ehtroomalik- Rooma vallutused on jumala tahe. Titus Liviuse teoste alusel kujunes roomlaste ettekujutus ajaloost. 28.Peatükk. Rooma kunst 1.Mis võlub rooma arhitektuuris kõige rohkem? Põhjendada oma arvamust. Mind võlub amfiteater Colosseum. Ta on maailma suurim, ning on säilinud tänapäevani. Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna mahtus inimesi 56 000, oli 4-korruseline, poolsammaste kapiteelidel on kasutatud eri stiile- dooria, joonia ja korintose kapiteelid. 2.Kuidas austasid roomlased kunstis oma suuri vaejuhte? Tol ajal loodi palju mälestusmärke ehk monumente väejuhtide jaoks. Nt keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. 3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut? Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid.
Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Ehituskunst Kirikud Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Lossid ja pargid
nalja. On loomulik, et ka 18.saj. kunstis pidid toimuma teatud muudatused. Ülalkirjeldatud seltskonda ei köitnud enam jõuline ja dünaamiline kunst see oleks mõjunud ärritavalt ja segavalt. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Arhitektuuris väljendusid uued taotlused selles, et ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide (nt poolsammaste,pilastrite,karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist v stukist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja lehed.Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille pr keelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nim rokokoo
Ruume paigutati anfilaadsüsteemis, mis andis võimaluse läbi maja näha avarat ruumide perspektiivi; Koridorsüsteemis paigutati kahele poole hoonet pikuti läbivat koridori ühesuurused ruumid üksteisega vastakuti. Taolist ruumide paigutust harrastati ühiskondlikes hoonetes. Seinte kujunduses säilis varaklassitsismis jaotus paneelidega, ornamentaalne raamistus kadus järkjärgult ning seinu hakati liigendama seinapinnast pisut ettepoole ulatuvate nelinurkse läbilõikega poolsammaste ja pilastritega Poolsambad ja sambad olid olulised ka ruumi jaotamisel. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Hakati valmistama ja kasutama kunstmarmorit interjööri kujundamise juures. Tekstiili kasutamine oli varaklassitsistlikus ruumis pigem tagasihoidlik kui rikkalik. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku,. mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse,
asetatakse kaks teineteisest täisnurkselt läbi tungivat silindervõlvi osa. Võlvide lõikumise kohal tekivad servjooned, mis jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kogu raskus kandub ristvõlvi puhul selle nelja nurga kohale. Ümmargusi ruume kaeti kupliga; ka poolkupliga. Silindervõlviga kaeti nelinurkseid ruume. Sambad: Kreeka sambaehituse rakendamine – sambal puht dekoratiivne tähtsus. Sambad võisid esineda ka poolsammaste või koguni pilastritena, konstruktiivne tähtsus oli vaid võlvil ja kaarel. Samba laadidest eelistatuim korintose order oma rikkalikkuse ja toreduse poolest. Samas stiile segati omavoliliselt, ühes ehitises võisid olla rakendatud nii joonia, dooria kui ka korintose stiil. Püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljati stiilipuhtus ja konstruktiivne loogika. Kreeka ehitiste range süsteem muudeti pehmemaks
keskel asub ava, suur OCULUS (silm, kupli kõrgeimas punktis asuv ava, mille kaudu hoonesse pääses õhk ja valgus), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog. Mõju on vapustav. Arvatakse, et Panteon võib kaaluda üle 5000 tonni. Väga levinud olid mälestisehitisi oli triumfikaared. Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas,
Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mida hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Nimelt sagenesid lüüasaamised sõdades ja riigikassa oli pankroti äärel. Isegi vananev Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Versailles' luksusest tüdinuile ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide (nt poolsammaste, karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille prantsuskeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo
tõustes sellega reljeefselt esile. Kaheks jaotatud fassaadi ülemine osa on alumisest tunduvalt kitsam, seda raamivad peened voluudid. Kahekordne kolmnurkviil ja arvukad nissidesse asetatud skulptuurid täiendavad maalilist üldmuljet. Maderna kui maalilis-dünaamilise baroki esindaja anne tuleb aga eriti ilmsiks Püha Peetri kiriku lõpetamisel. Ta muutis tsentraalehitise suurejoonelise eeskojaga pikihooneks, mille fassaadi moodustas seinast eenduvate poolsammaste ja raske atikaga peaaegu kolme korruse kõrgune hiigelkolonnaad. Atika kohale paigutatud kujud rõhutasid vertikaalsust. Madernale kuulus ka interjööri teostamise põhiidee, kus saab ilmsiks barokk-kirikute siseruumidele omane liikuvus, kus seinad ei seisa enam rahulike tugipindadena, vaid kaarduvad ja eenduvad nõnda, et kõik tundub olevat pidevas muutumises. Kui Maderna ehitas lõpuni Püha Peetri kiriku hoone, siis kõrgbaroki üks väljapaistvamaid meistreid G. L
annaabi.ee 
