Nõukogude Eesti (0)

Nõukogude Eesti
Kõige pealt rääkisin kommunistlikust Eestist emaga. Ta alustas jutustamist oma 4-5 klassi aegsest elust koolis. Kõigil lastel oli kohustuslik koolivorm, kus tüdrukutel oli ruuduline seelik, sinine vest , tumesinine särk ja poistel olid tumesinised püksid, sinine särk ja vest. Selline vorm kehtis igalpool Eestis. Loomulikult pidi igaüks kandma punast pioneerirätikut. Rätiku sõlme pidi une pealt oskama ja mu ema pesi seda kolm korda nädalas pesuseebiga. Vanaema õpetas kuidas seda perfektselt läbi marli triikida. Lapsed astusid kõigepealt oktoobrilapseks, siis pioneeriks ja siis kommnooreks. Nende kõigi vandeid pidi peast oskama. Kohustluslikud olid ÜKT- ühiskondlikud kasulikud tunnid . Neid pidi saama 4 veerandit ja igas veerandis 36 tundi. ÜKT sai teha näiteks vana paberit viies, lasteaedades abiks käies, õpetajaid aidates või näiteks kooli aknaid pestes. Tunnid toimusid ka laupäeval.
Igas klassis oli pilt Leeninist. Leenini sõnad olid „Õppida! Õppida! Õppida!“. Õpetajate toas oli suur nõukogude Eesti lipp ja tihti käisid koolides kontrollid riietuse , käitumise ja õppetöö tarbeks. Kiusamist esines koolis vähe ning suitsetamine ja alkoholl oli kõva kontrolli all.
Poodides müüdi ainult ühte sorti piima ja ainult keedu- ja lastevorsti. Definsiit olid kõik piima- ja vorstitooted . Eriti sai ja viinerid . Ema mäletab kuidas ta vanaema andis talle alati 6 rubla , et minna iga kolmapäev poe ette järjekorda ennem kui kaubaauto tuleb. Ema seisis alati ennem 2-3 tundi järjekorras, et paremat kaupa saada. Suvel tehti kõik toidud enamasti ise põllusaadustest ja loomadest. Eriline jäätis oli kollase glasuuriga koolijäätis, mis maksis 26 kopikat. Poodides olid kõik riided ühesugused. Näiteks müüdi ainult kahte värvi mantleid – hall ja must.Väga erilised olid Tartu tossud krõpsudega.
Ema käis ka Sohfoosis kuuski rohimas ja TPL’is nt sigalate seinu pesemas, sorteeris kartuleid ja puhastas idudest ja kõplas peete. Kuuaja eest sai ema 36 rubla, mis oli tema jaoks väga suur rahasumma.
Telekas näidati ainult Etv’d ja kesktelevisiooni. Tänu atennile sai näha ka Soome televisiooni kus näidati vägevaid filme nagu „Dallas“, „Ridari Äss“ ja „ Emmanuelle“
Jõule ema peres ei peetud, ainult nääre ja ema oli väga õnnelik kui ta ema smuugeldas neile kuskilt väga definsiit piletid Linnahalli nääripeole. 9. Mai pühadel oli kõigil koolilastel kohustus osaleda paraadis. Naistepäeval seisid kõik mehed lillejärjekorras ja koju toodi alati punaseid nelke ja vastikut kreemtorti. Roose polnud kuskilt väga saada.
Ema käis esimest korda 10 aastaseltl Kopli kinos Nukitsameest vaatamas. Maal aga näidati 2 korda nädalas kino ja enamasti India filme.
Järgmisena rääkisin isaga kelle elu erines vägagi mu ema omast kuna ema elas Tallinnas, aga isa aga maal, Lääne-Virumaal.
Suvel pidid lapsed 2 nädalat iga päev 4 ÜKT tundi tegema. Nt korjama ravimtaimi. Kui mu ema käis TPL’is siis mu isa ei pidanud seal käima, kuna ta isa oli mehaanik ja läbi selle sai mu isa põllule kive ja kände korjama. Isa oli sellel ajal umbes 10 ning kui töötajad panid tina, pidi isa traktoriga nende eest põldudel sõitma. Siit näeme juba tänapäeva ja selle aja töö norme. Palk oli isal isegi parem kui ta emal, 80-90 rubla kuus, aga töö see eest oli karmim ka.
Pühade ajal käis isa pere kirikus, kuigi ei tohtinud, aga ikka käidi. Kõik olenes perest , kellele oli suur ajupesu mõjunud ja kellele polnud. Eesti lippu hoiti kappi otsas.
Koolis olid pioneerid , tähekesed ja malevakoosolekud, kus marsiti koos trummi ja lipukandjaga. Seda võis lugada ka kui väikseks sõjaväeks. Huvitav fakt on veel see, et koolis pidid kõigil alati kaasas olema marlimaskid juhuks kui tuumasõda tuleb ei saa läbi marli radioaktiivsed õhku hingata , kuigi tegelt see ei aidanud midagi. Õpetati ka gaasimaske kasutama ja pommi korral reageerimist. Keskoolis toimus mu isal ka sõjaline õpetus, kus kõik olid vene keeles ja seal õpetati sõjalist taktikat tankide ja maaväe rünnakute korral, relvade kokkupanemist ja kasutamist, vene keelseid sõjalisi termineid ja füüsilised tunnid olid väga karmid. Mu isa õpetaja moosis teda ka, et ta läheks Leningraadi sõjakooli.
Isa rääkis, et tema isa õde oli Kaubamajas kingaosakonnas ja läbi tema sai ta endale Tartu tossud, millega algul käis ta ainult kodus toas. Poodides olid kaupadel üle Eesti kindlad hinnad. Auto ostmisega olid alati suured jamad. Inimene pidi ennem kõvasti töötama ja siis sai alles autoostuloa. Vallas jagati kindel arv neid, osa läks loomulikult ka kõrvale, aga kui sa loa said, siis auto maksis 6 tuhat rubla ja kui sellega mustale turule läksid, maksis see 12 tuhat rubla. Oli viis sorti autosid – Žiguli, Moskviš, Saparoosets, Volga ja Vilis. Volgaga sõitsid ainult kolhoosi esimehed ja tähtsad ninad . Keegi bensiini tegelt ei ostnud. Varastati riigi arvelt nagu samuti ehitusmaterjale.
Isa pere tegi kodus ka ise viina . Isa klassivenna isa oli meremees , kes sai Läänes käia ja sealt igasuguseid definsiit asju tuua nagu Tutui-Fruti ja välismaa kilekotid, mis olid nii uhked , et nendega käidi koolis ja kõik imestasid. Saaremaale pääsesid ainult eriloaga ja reisida sai ainult Nõukogude liidus. Isa rääkis kuidas ta kodukandi lähedale Toolsele ei saanud keegi, kuna seal oli suur traataed ees ja kardeti, et inimesed põgenevad. Rannas käides riisuti alati oma jäljed liivalt kuna piirivalve käis koertega pidevalt kontrollimas.
Inimesed elasid pideva hirmu all. Idee oli sama nagu Põhja Koreas praegu, ainult et leebem versioon . Inimestega tehti korralik ajupesu ja nad uskusidki, et maailm muutub järjest ilusamaks ja et Läänes on kõik halvem . Loodan, et taasiseseisvunud Eesti ajal sündinud noored mõistavad kui heas kohas ja ajal nad elavad.