Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põlva Selver – Edu Konsum kaubandusettevõtete võrdlus.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
selver, selveri, pood, käru, konsum, parkla, soodus, konsumieklaam, super, silt, lille, igapäevase, kaupluste, supermarket, hüpermarket, selveris, keskuses, puhtusiiulite, klient, letis, poed, jaekaubandus, ketti, autoga, bussijaam, piisavus, minnes, muusika, viidad, kaubad, toodetele, kassa, tualett, taara, ketiks, grupil, bauhof, viita, juuksur176 liikmega. 3. aprillil 1941 toimunud Kooperatsiooni Kongressil nimetati ETK ümber ETKVL-iks (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit) ja selle struktuur viidi vastavusse ENSV seadustega. ETKVL-i loomine oli poliitiline samm, samas säilitas see ETK varad. 19. detsembril 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress, kus taastati nimetus ETK ja uue põhikirja aluseks võeti 1938. aastal vastuvõetud põhikiri. 23. aprillil 1992 võeti vastu ETK uus põhikiri. Esimene Konsum avas uksed 1992. aastal Tallinnas Narva maanteel. 1993. aastal avati esimesed Edu kauplused Raplas ja Keilas. Oktoobris 1994 avati Tallinnas Tihniku Maksimarket ja 1996. aasta augustis esimene A-kauplus Pärnu majandusühistus. Esimene A ja O kauplus avati 1998. aasta oktoobris Haapsalus. ETK Grupi liikmesühistutele kuulub ca 450 kauplust üle Eesti. ETK-le kuuluvad Maksimarketi, Konsumi, EDU, A, A ja O, E-Ehituskeskuse, Säästu, Hüva ja Säästukaardi kaubamärgid.
Iseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, teenindavad kiiresti ja asjatundlikult, pakuvad kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid. Selveri kauplused asuvad liikluse sõlmpunktides ja
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas
Kalinkin Praktika toimus F. G. Adoffi 11, Rakvere. Praktika kestis 200 akadeemilist tundi . Praktika eesmärgiks oli kinnitada ja rakendada koolis õpitud oskusi ja teadmisi.Ülesanneteks oli arenada praktilisi kutse-ja erialasi oskusi ning kujundada välja õiged kutse-ja erialased hoiakud ja väärtused.Pratikal puutusin kokku mitmete töödega:letiteenindamine,kassapidamine ja kubaväljapanek. Kristi Tamm 1 SELVERI ISELOOMUSTUS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus.
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja I kursus Koostaja :Kädi Loorits PÕLVA SELVER PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja kaupluses : Olga Asadova Grupijuhendaja : Anneli Kütt Väike-Maarja 2012 Sissejuhatus Sooritasin oma praktika Põlva Selveris . Praktika aeg oli 21.05.12-15.06.12 . Minu eesmärk praktikale minnes oli saada praktilisi kogemusi kaupluses tehtavatest töödest ja et ma tuleksin endale antud ülesannetega hästi toime . Erilisi ootusi praktikale minnes ma endale ei seadnud .
Tallinna Tööstushariduskeskus. Selver As Ettevõtte analüüs Laura Oiluk 206 RMÜ 16.03.10 Tallinn 2010 Üldinfo Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002
Tartu kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus AS SELVER Praktikaaruanne Juhendaja: Vaike Vetka Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Kaupluse iseloomustus................................................................................... 4 Kaupluse töö korraldamine.............................................................................6 Eneseanalüüs.........................................
...........................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa Selveri struktuur...................................................................................4 1.5 Kaupluse sortiment................................................................................................5 2 Kaupluse töö korraldamine.....................
..................5 1.1. Jaekaupluste tüübid..................................................................................................6 1.2. Jaekaubanduskeskkond ...........................................................................................7 1.3. Jaekaubanduse rahvusvahelistumine....................................................................10 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond......................................................................12 2. Selver Latvia SIA ettevõtlusekeskkond........................................................................17 2.1. Mikrokeskkond.......................................................................................................17 2.1.1. Hankijad............................................................................................................18 2.1.2. Konkurendid.....................................................................................................19 2
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Signe Vois KIVILINNA KONSUM Praktika aruanne Juhendaja Diana Eller Tartu 2013 SISSEJUHATUS Praktika eesmärk oli tundma õppida erinevate toidukauba gruppide nimetusi, oli tutvuda üldse müügitööga ning valida selline ettevõtte, kus käib palju müügiesindajaid. Valisin praktika kohaks Kivilinna Konsumi. Tööülesandeid oli väga palju näiteks pidin
Samas peame aga tõdema, et just väljapanekud aitavad kaupa müüa ja kategooriaid juhtida. Meie rühmatöö eesmärgiks oli analüüsida ning võrrelda ja kirjeldada kolme erineva kaupluse põhjal lemmikloomatoidu kategooria alamkategooriat koeratoit. Vaatluse käigus külastasime kolme kauplust. Võrdluse jaoks vaatlesime koeratoidu väljapanekuid Viljandi Konsumis, Säästumarketis ning Meie kaupluses. VALITUD KATEGOORIA ASUKOHA KIRJELDUS MÜÜGIKOHAS Vaadeldav Turu Konsum on supermarket, mis asub Viljandi kesklinnas Turu tänav 16, kohe turuplatsi ääres. Konsumid on supermarketi-tüüpi kauplused, mis asuvad suuremates keskustes ja pakuvad kliendile laiemat kaubavalikut. Kaupluses on üldpinda kokku umbes 880 m2, sellest 728 m2 müügipinda. Turu Konsum on avatud E- L 8-20, P 9-17. Juurdepääs kauplusele on hea ja mugav. Läheduses asub linnaliini bussipeatus ning kaupluse ees on kliendile kasutada avar parkla.
keeles kliendist aru. Seda peavad tudengid poe kõige suuremaks puudujäägiks. Lisaks oli suur erinevus ka väite 17 puhul, milles hinnati puu-ja juurviljade värskust. Ootused 13 oli kõigil kõrged, kuid tegelikus ostus vaid 3,3, millest tulenevalt on lõhe -3,7. Paljud juur-ja puuviljad olid külastuse käigus mädanenud või vanaks läinud. Värskeid vilju oli raske leida. Kuigi Maxima olles suur ja pidevalt külastatav pood peaks just puu-ja juurvilju värskeid sisse tooma ja suutma ka ära müüja. Operatiivsust hindasid väited 10, 12, 14, 15 ja 22. Väite 10 puhul oli lõhe -4,3. Selle punktiga hindasid kliendid müüjate kompetentsust kaupade ja hindade osas ning nagu selgus ka ostlemisülesannetest, siis Maxima müüjad enamasti poe kaupu ei tunne. Kuid tudengid arvavad, et paljuski mängib rolli ka eesti keelest mitte arusamine.Samuti oli
näoga. Maiustusi panime ka välja, kui ei mahtunud nt. kummikommid ära, siis ,,peitsime" need all olevasse karpi, mis oli riiulil üllatusmunade taga. Praktikal ülejäänud nädalatel tegekesin kauba sorteerimisega, alkoholivaba jookide kui ka alkoholi sisaldusega jookide paigutamisega riiulitesse, külmikutesse kui ka saali peale laiali. Olin nii kulinaaria letis kui ka kala-vorsti letis kliente teenendamas. Kassas ma palju olla ei saanud, kuna see oli suur pood ja järjekorrad olid koguaeg. Aga sain kõrval olla ja vaadata ning proovida. Aitasin klientidel teatud toodet otsida, soovitasin ka tooteid omalt poolt. Pesime ka alkoholiriiuleid ja olime alkoholi paigutamisega abis, kui ka puhastasime tolmust alkoholi pudeleid, eriti veini pudeleid. 1. Kaupluse üldine iseloomustus 1.1. Praktikaettevõtte ja personali lühiiseloomustus Kopli Kohvik
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI ÕPPERESTORAN JA TARTU KAUBAMAJA AS Praktikaaruanne Juhendaja: Vetka Vaike Grupp: MY08 Tartu 2009 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli õpperestoran Teise kursuse esimese praktika läbisin
läbipaistvad. Turundus eesmärgiks on pakkuda kõiki teenuseid ühest kohast, ehk klient ei pea muretsema enam, kas keegi saab õigeks ajaks projektid valmis ja kas need on nii kvaliteetsed, et oleks vastuvõetavad. Meie projekteerime, valmistame, turundame ja analüüsime. Tooge välja tegurid, mis takistavad suhete tekkimist ostjate ja müüjate vahel konkreetses ettevõttes. · Liiga kõrge hind · Kliendi jaoks ebameeldiv müügikoht ja parkla olemasolu · Ebameeldiv klienditeenindus · Soovitava kauba raske leitavus · Vähene reklaam Järgnevalt on toodud rida ettevõtte tegevusi. Otsustage, millised neist on rohkem ja millised vähem seotud ettevõtte turundustegevustega? 1) Võetakse kasutusele uus tehnoloogia, mille tulemusena toote omahind alaneb oluliselt.- Oluliselt seotud. 2) Raamatupidaja sisestab arveid.- Vähem seotud. 3) Raamatupidaja helistab kliendile maksmata arve pärast
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond nimi TOIDUKAUPLUSE PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja nimi Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................2 2.1Kaupade väljapanek kaupluse erinevates osakondades................................................4 2.2Kauba vastuvõtt............................................................................................................5 2.3Töötamine kassas..................................................................................
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
täpselt samamoodi üllatab Rakvere tarbijat igal aastal uute toodetega” (ärileht.ee, 2003) Rakvere logo on näha kõikidel rakvere toodete pakenditel, kleebistel, panderollidel. Viilutatud toodete tagaküljele hakkab ta silma pressituna (formeeritud kile). Rakvere kasutab Coop Eesti Keskühistu ketikauplusi, et tarbijaile pakkuda müügiks värsket jahutatud, hakk- ja marinaadi liha. Varasemalt toimus müük ka suuremates Selverites, kuid 30. augustil 2015 lõpetati koostöö. Selveri poolt sõlmiti leping Saaremaa Lihatööstusega, kes võttis lihaletid üle. Hetkel toimub müük. suuremates Coop Eesti Keskühistu Maksimarketite ja Konsumite selvelettides. (Eerme, 2015) 12 2.1 Kaubamärk Rakvere saavutused ja tunnustamine Eesti Grilliliidu aastaauhinnad 2015. Foto: (http://hoogne.weebly.com/, 2015) 2015. aastal sai auhinna Eesti Grilli Galal 2015 „Aasta šašlõkk“, toode Rakvere
5% et saaksin sooritada endale vajalikud ostud. Ei külasta kunagi odavtoidupoode. 1 4.2% Muu 2 8.3% Kokku vastuseid 24 Muud vastused: külastan mõlemat kauplust; jah külastan, sest pood on ümber nurga 1.3. Ostu- ja toitumisharjumuste muutused Uuringus küsisin, kas on hakatud teadlikult tarbima odavama hinnaga tooteid/teenuseid. Võrdselt 5 vastust said variandid, kus otsiti teadlikult odavamat hinda igal juhul ja kus otsiti soodsamat hinda vaid teatud teenuste/toodete puhul. 8 inimest ei otsi teadlikult soodushinda, kuid kui on valida mitme samalaadse toote/teenuse vahel, siis võetakse ikka odavam. 3 inimest on alati
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
keskkonnas. -Tähelepanu mahu piiratus - ühele stiimulile keskendumise aeg on piiratud. Töödelda ei saa suurt hulka infot korraga. Reklaami valmistaja kontrolli all on nn stimuli faktorid/välised tähelepanu regulaatorid: -Suurus. Mida suurem on stiimul, seda tõenäolisemalt tõmbab see tähelepanu. -Paiknemine. Impulssostukaubad on paigutatud kassa juurde. Trükimeedias on eelispositsioonid vasak ülemine nurk ja pigem parempoolne kui vasakpoolne lehekülg. Soodus on reklaami paiknemine silmade kõrgusel. -Kontrast. Oluline erinevus kahe stimuli vahel. Esimesena püütakse haarata tumedat. Tajukonflikt tõmbab tähelepanu. -Isolatsioon. Piisavalt vaba pinda. -NN gestaltfaktorid - kuidas stiimuleid organiseeritakse tervikuks. Rõhuasetus figuurile. Läheduse ja esiletuleku mulje. Figuuriks võetakse tuttavam. Toode võib muutuda fooniks, kui osaleb kuulsus. - Lihtsus - Suletus. Puuduvatest elementidest kujutletakse tervik. - Uudsus ja erinevus. -Värv
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Kas nõudlus on sesoonne või ei? Kuidas planeerida kõrghooaja välist aega? (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) Peamised vead 1. Lootes võimalikult suurt käivet, eeldatakse, et toode sobib kõigile. Kahjuks ei too selline lähenemine edu, sest piirkonna rahvaarv ei ole automaatselt potentsiaalsete klientide arv. 2. Ei osata hinnata piirkonna muutunud maksevõimet. Nt koostatakse äriplaan külas asuvale toidupoele põhjendusega, et seal tegutses kunagi pood. Tänaseks on aga suur hulk inimesi külast minema kolinud, lisaks poele on suletud postkontor, algkool ja endine kolhoosi söökla. Tegelikult oleks pidanud juba ettevõtluskeskkonna analüüs selle idee edasiarendamise lõpetama, kuid tegelik analüüs on jäänud tegemata. Soovitused Riskide maandamise eesmärgil tasub tooteid varieerida nii, et nad oleksid atraktiivsed erinevate sihtturgude jaoks. Millele veel mõelda?
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
annaabi.ee 
