Seemnealgme sisemine osa on nutsell ehk tuumik. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda. Sel juhul muutub...
Gametofüüt.) *autonoomne- *pseudogaamne apogameetsus *apospooria- lootekott moodustub somaatilistest nutselli või integumendi rakust. Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel. Lootekott moodustub ikkagi, rakud pole haploidsedei vaja viljastamist.(Ainult taimedel.Sporofüüütembrüo areneb sporofüütiliste rakkude baasil.)*haploidsed- *diploidsed apospooriad *adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid...
Seemnealgmed jäid emaka sisse. Mikrosporofüllid (ehk muundunud leht, millel moodustuvad mikrosporangiumid, tolmukapea) muutusid lehekujulisteks, mikrosporangiumide (koht, kus moodustuvad mikrospoorid ja seejärel tolmuterad) arv kahanes neljale ja nad kasvasid paarikaupa kokku. Nii tekkis neljapesaline tolmukas. Noore seemnealgme ehituses ei ole paljas- ja katteseemnetaimedel olulisi erinevusi. Ta sisaldab ainult üht megasporangiumi, mida nim nutselliks . Nutsell kaitseb eriline kate integument. Integumendi tekkimine on seemnetaimede tähtis iseärasus, mis eristab neid kõrgematest eostaimedest. (Botaanika, lk 266) 15. ÕISTAIMEDE KAHELIVILJASTUMINE. * Kaheliviljastumine pole parem kui ühekordne viljastumine. See on ainult mälestus evolutsiooniteest. (enda konspektist) * Kahekordne: üks spermium liitub munarakuga, teine teistuumaga. See on kahe suguraku isas- ja emasgameedi ühinemine...
Mikrosporofüll on munajas, õhuke ja lame, kahe mikrosporangiumiga alapoolel. Mikrosporangiumis tekivad tolmuterad isasgametofüüt! Tolmuteral on õhupõied. Emaskäbi: Tekivad noorte võsude tippudes. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused seemnealgetaga ülapoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik. Koosneb teljest ja sellele kinnituvaist kattesoomustest. Viimaste kaenaldes seemnesoomustel asetsevad seemned. Mõnedel okaspuu liikide käbidel puuduvad kattesoomused. Seemne tekkimine.- Taime seemned arenevad seemnealgmes asuvast enamasti tolmuteraga viljastatud munarakust ja teatud perioodi arenevad emastaimes, enne kui ühendus viimasega katkeb...
Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:...
Gametofüüt.) *autonoomne- *pseudogaamne apogameetsus *apospooria- lootekott moodustub somaatilistest nutselli või integumendi rakust. Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel. Lootekott moodustub ikkagi, rakud pole haploidsedei vaja viljastamist.(Ainult taimedel.Sporofüüütembrüo areneb sporofüütiliste rakkude baasil.)*haploidsed- *diploidsed apospooriad *adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid...
Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d. Tüübid: • Lihtviljad – moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel. Jaguneb: Avaviljad (seemned pudenevad) ja sulgviljad (seeme variseb koos viljakestaga). NT: Kukkur, Kaun, Kõder, Kupar,Karp. • Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike, Tõru, Seemnis, Teris. 9) Endosperm, perisperm, nutsell Endosperm võib olla seemne toitekoeks (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel). Perisperm võib olla seemne toitekoeks (tekib nutsellist). Nutsell ehk tuumik. Osaleb seemnekesta moodustumisel. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda 10) Seemne ehitus ja tüübid • Eriline taime elujärk • Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline • Toitainete varu – perispermina, endospermina, idulehtedes Ehitus: - Idupung - Iduvars...
Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...