– rüüsviljad. Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d. Tüübid: • Lihtviljad – moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel. Jaguneb: Avaviljad (seemned pudenevad) ja sulgviljad (seeme variseb koos viljakestaga). NT: Kukkur, Kaun, Kõder, Kupar,Karp. • Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike, Tõru, Seemnis, Teris. 9) Endosperm, perisperm, nutsell Endosperm võib olla seemne toitekoeks (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel). Perisperm võib olla seemne toitekoeks (tekib nutsellist). Nutsell ehk tuumik. Osaleb seemnekesta moodustumisel. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda 10) Seemne ehitus ja tüübid • Eriline taime elujärk • Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline • Toitainete varu – perispermina, endospermina, idulehtedes Ehitus: - Idupung - Iduvars
Viljastamisel tungib tolmutoru seemnealgmesse reeglina just siit. Seemnealgme sisemine osa on nutsell ehk tuumik. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda. Sel juhul muutub
paiknevad spiraalselt. Mikrosporofüll on munajas, õhuke ja lame, kahe mikrosporangiumiga alapoolel. Mikrosporangiumis tekivad tolmuterad isasgametofüüt! Tolmuteral on õhupõied. Emaskäbi: Tekivad noorte võsude tippudes. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused seemnealgetaga ülapoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik. Koosneb teljest ja sellele kinnituvaist kattesoomustest. Viimaste kaenaldes seemnesoomustel asetsevad seemned. Mõnedel okaspuu liikide käbidel puuduvad kattesoomused. Seemne tekkimine.- Taime seemned arenevad seemnealgmes asuvast enamasti tolmuteraga viljastatud munarakust ja teatud perioodi arenevad emastaimes, enne kui ühendus viimasega katkeb
Õhupõied soodustavad nende edasikandumist tuulega. Isasgametofüüdi edasine areng toimub emaskäbides seemnealgme sees. Emaskäbid tekivad noorte võsude tippudes. Nad on suuremad ja keerulisema ehitusega. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused kahe seemnealgmega ülepoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Esialgu koosneb nutsell ühesugustest diploidsetest rakkudest. Seejärel eristub tema keskosas üks suurem, arhespoorirakk. See jaguneb meioosi teel, moodustades neli megaspoori. Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). 25
(Ainult taimedel.Gametofüüt.) *autonoomne- *pseudogaamne apogameetsus *apospooria- lootekott moodustub somaatilistest nutselli või integumendi rakust. Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel. Lootekott moodustub ikkagi, rakud pole haploidsedei vaja viljastamist.(Ainult taimedel.Sporofüüütembrüo areneb sporofüütiliste rakkude baasil.)*haploidsed- *diploidsed apospooriad *adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid
(Ainult taimedel.Gametofüüt.) *autonoomne- *pseudogaamne apogameetsus *apospooria- lootekott moodustub somaatilistest nutselli või integumendi rakust. Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel. Lootekott moodustub ikkagi, rakud pole haploidsedei vaja viljastamist.(Ainult taimedel.Sporofüüütembrüo areneb sporofüütiliste rakkude baasil.)*haploidsed- *diploidsed apospooriad *adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid
Õhupõied soodustavad nende edasikandumist tuulega. Isasgametofüüdi edasine areng toimub emaskäbides seemnealgme sees. Emaskäbid tekivad noorte võsude tippudes. Nad on suuremad ja keerulisema ehitusega. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused kahe seemnealgmega ülepoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Esialgu koosneb nutsell ühesugustest diploidsetest rakkudest. Seejärel eristub tema keskosas üks suurem, arhespoorirakk. See jaguneb meioosi teel, moodustades neli megaspoori. Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). Endospermi kahest välimisest mikropüüliapoolest rakkust moodustub kaks arhegooni, mis on rohkem taandarenenud kui sõnajalgtaimedel.
välja. Õhupõied soodustavad nende edasikandumist tuulega. Isasgametofüüdi edasine areng toimub emaskäbides seemnealgme sees. Emaskäbid tekivad noorte võsude tippudes. Nad on suuremad ja keerulisema ehitusega. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused kahe seemnealgmega ülepoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Esialgu koosneb nutsell ühesugustest diploidsetest rakkudest. Seejärel eristub tema keskosas üks suurem, arhespoorirakk. See jaguneb meioosi teel, moodustades neli megaspoori. Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). Endospermi kahest välimisest mikropüüliapoolest rakkust
kannab seemnealgmeid, viljaleht). Seemnealgmed jäid emaka sisse. Mikrosporofüllid (ehk muundunud leht, millel moodustuvad mikrosporangiumid, tolmukapea) muutusid lehekujulisteks, mikrosporangiumide (koht, kus moodustuvad mikrospoorid ja seejärel tolmuterad) arv kahanes neljale ja nad kasvasid paarikaupa kokku. Nii tekkis neljapesaline tolmukas. Noore seemnealgme ehituses ei ole paljas- ja katteseemnetaimedel olulisi erinevusi. Ta sisaldab ainult üht megasporangiumi, mida nim nutselliks. Nutsell kaitseb eriline kate integument. Integumendi tekkimine on seemnetaimede tähtis iseärasus, mis eristab neid kõrgematest eostaimedest. (Botaanika, lk 266) 15. ÕISTAIMEDE KAHELIVILJASTUMINE. * Kaheliviljastumine pole parem kui ühekordne viljastumine. See on ainult mälestus evolutsiooniteest. (enda konspektist) * Kahekordne: üks spermium liitub munarakuga, teine teistuumaga. See on kahe suguraku isas- ja emasgameedi ühinemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
