uurimist. Pikaleveninud hooaja tõttu koristasid kombainid 600...700, mõned veelgi rohkem hektarit. Et põldudel kasvas viimaste aastate suurim teraviljasaak, saadi statistikaameti esialgsete andmete keskmiseks saagikuseks vaid 2441 kg hektarilt. Väikeses saagikuses pole süüdi ei kombainid ega kombainijuhid vaid see, et ekstreemsete olukordade jaoks napib kombaine ja põllumehel raha uute ostmiseks. Tulemuseks on pikaleveninud koristushooaeg, väike hektarisaak, halb tera kvaliteet, suured masinakulud. Võiks siin üle korrata sedagi, et pärast teravilja optimaalset koristusaega, mis on suhteliselt lühike, 10...12 päeva, suureneb terakadu teraviljade keskmisena 0,4...1,0% päevas. Kui kombain suudab koristada 700...800 ha optimaalsel ajal, on see kiiduväärt. Kombainide tootlikkus, kütuse- ja hooldekulu Keskmisena koristasid kombainid tunnis 2,2 ha ja 8,3 t vilja. Päeva tootlused olid keskmisena 18,0 ha ja 69 tonni teri
Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helminosporium solani)..................................................10 2.6 Kartuli – süvikkärn (Spongospora subterranea)................................
18. Mullaharimismasinate pii ja ketta mulla töötlemine, 2. Mullaparameetrite mõõtmine seotuna täpse asukohaga 10. Põimmasinad. erinevused. Põimmasinad, mis sooritavad ühe töökäiguga mitu Ketas ja pii (käpp) tööseadisena töötlevad mulda erineval 3. Taimestiku seisundi kasvuaegne hindamine käigu pealt operatsiooni. Põimmasinad võimaldavad oluliselt paremini ära viisil ja sügavusel. kasutada nüüdisaegse traktori veojõudu ja agrotehniliselt Ketas- töötleb mulda intensiivselt pinnakihis. Samal ajal 4. Põlluoperatsioonide teostamine varem ettevalmistatud tööks sobivaimat aega
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse
seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30..
Kui mullas on õhku küllalt, siis on tegemist osüdatsiooni ehk hapendumisega. Orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel tekivad mitmesugused orgaanilised happed. Hapnikusisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20% - kui hapnikusisaldus langeb mullaõhus 9-12%, hakkab see negatiivselt mõjutama juurte kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures - juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev (tundlikumad on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina; vähem reageerib mulla õhupuudusele tatar) Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks CO2 kontsentratsioon mullas on keskmiselt 0.2 0.3% (0.5%). Kõige tundlikumad on idanevad seemned. Nende idanemine seiskub kui CO2 sisaldus mullaõhus tõuseb 1%-ni. Kõrgem CO2 kontsentratsioon surmab paljudel juhtudel taimede aktiivsed juured. Heintaimed on mulla suuremate
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale
Teema on aktuaalne kuna tänapäeva ühiskonnas kasutatakse järjest vähem värskeid tooraineid ning rohkem eeltöödelduid. Poolfabrikaatide valmistamisel lisatud lisaained kartulitele ei põhjusta muutusi ainult kartulite omadustele vaid ka negatiivset mõju tarbijate tervisele. Töö eesmärgiks on teadvustada inimestele sulfideeritud kartulite säilimisomaduste muutumist ja nende tarbimisel seotud ohtudele. Hüpotees: õigel määral E223 (naatriummetabisulfit) kasutamisel ei rikne kartul õhuhapniku, valguse ja muude mõjurite toimel ega mõjuta negatiivselt maitseomadusi. Töö on üles ehitatud andes infot kartulite eeltöötluse vajalikkusest, kartuli koostisest ja säilumist mõjutavatest teguritest, E223 kasutusalast ning praktilisest katsest, kus võrreldakse kartuli organoleptiliste omaduste muutumist E223 toimel. Valisin teema, sest tunnen huvi eesti põhitoiduaine kartuli käsitlusest inimeste toidulaual. Ka
Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku. O2 on vaja ka mikrobioloogilisteks protsessideks. O2 puuduse korral tekivad redoksprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid ja mulda tekivad mürgised ühendid. Liigniiskus ja kõrge temp aitavad sellele protsessile kaasa. Mõju taimele: -O2 puudusel pidurdub juurte kasv -O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda -O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad,
tera kõhtmisel poolel Idujuuri idanemisel Mitu üks Soojusnõue Väike suur Tali ja suvivormide Mõlemad Aint suvivormid esinemine Algarend Kiire aeglane niiskusnõue Suurem väiksem Päevapikkusele reag. Pikapäevataimed lühpäevataimed 10. Pehme ja kõvanisu Pehme nisu- tera ümaram väiksem . jahune tera,. Kõva nisu- kitsam piklikum, läikiv tera 11. Nisu terise anatoomiline ehitus Vt konsp. pilte Vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemnekestaga ja viljakestaga · Vilja nimetus on botaaniliselt teris tavaliselt nimetatakse terist teraks 12. Kahe ja kuuerealine oder 6 realine Igal peateljelüli astmel 3 normaalselt arenenud pähikut 3 realine Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus 13. Kultuuride külviviisid 1
..7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda nad tihedas mullas ületada mulla mehaanilist vastupanu. · Juured funktsioneerivad vaid hästiõhustatud mullas, õhu vähesuse korral kasvavad juured aeglaselt, halveneb toitainete omastamine.
omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis- koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmeke aleuroonkih endosperm idu st t tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26 rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10 toorkiud 38 1,2-1,4 6 kuni 7 0,2-0,3 2
Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis-koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmek aleuroonki endosper idu est ht m tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga
Kultiveerida 6-8cm sühavusele. Orgaanilised väetised pikendavad kasvuiga. Sobivad väetised mis on madala lämmastikusisaldusega. Kahjurid on lehetäi, hernekärsakas, laikpõletik ja šokolaadilaiksus. Kartul – Kuulub maavitsaliste sugukonda ja perekonda. Mitmeaastane rohtne taim. Elutsükkel toimub idanemisest mugulate moodustamiseni. Varred on kolme- või neljakandilised ning enamasti püstised. Koosneb: õiest, vili, lehed, külgmine vars, peavars, stoolonid, emamugul, juured, mugul. Õis koosneb viiest tupplehest, kroonlehest, tolmukast ja emakast. Kartulimugul on muundunud vars, moodustudes mullasisese varre külgharu ehk stolooni tipu jämenemisel toitainete kogunemise tulemusel. Kartul on tundlik põua suhtes. Sellel ajal vajab ta kindlasti niisutust. Kartul kasutab ka vett väga effektiivselt. Ennem mahapanekut peam muld olema hästi haritud ja kobe. Eemaldada ennem mahapanekut kivid. Vältima peab mulla tihenemist. Mugulate mahapaneku ideaalne aeg on
Tugirõnga sisekeermele on kruvitud lii-kumatu koonuse 2 purustusplaate ühendav reguleerimisrõngas 1 I . Liikuv purustus-koonus 3 kinnitub võllile 6 oma alusega allapoole ning pöörleb liikumatus koonu-ses. Võlli alumine ots paigaldub ekstsent-rikkannus 8, mis pöörleb vastavas taldmi- kus, ning kannu ajab ringi ajamivõlli koo-nushammasratas. Purustuskoonusele mõ-juv telgkoormus edastatakse purusti kerele tugitaldrikuga 12. Purusti peal on täitekolu ning võllile 6 kinnitub ketas, mis paiskab kivid laiali purustuskambri kogu ümber-mõõdule. Lööktoimepurustid Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga 2 jäigalt ühendatud vasaralt, põr-keplaat 3 ja purustusrestidelt 4. Üherootorilise vasarpurusti (joon ) rootori 14 ketastele on ekstsentriksõrmedel liikuvalt
- kiudaineid, - vitamiine ega - mineraalaineid. Koosneb süsivesikutest, teelusikatäis suhkrut sisaldab 9 kcal. Suhkrut ja suhkrurikkaid toite kutsutakse ,,tühjade kaloritega" toitudeks. Suhkur seob vett, seetõttu tuntakse pärast magusa söömist janu. 28. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tsiilis ja Peruus. Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli pika kasvuajaga, varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades dekoratiiv- ja ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul Tsiilist Chiloe saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse Euroopa riikidesse. Kartuli ulatuslikum kasvatamine hoogustus Euroopas 18
26. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kartulit peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tiilis ja Peruus. Palju metsikuid kartulivorme, mida Tsiilis söödi juba 13 000 aastat tagasi, esineb ka Mehhikos ja Kesk-Ameerikas (ei saa lugeda kultuurkartuli esivanemateks). Kartuli kultuuristamine ulatub üle 7000 aasta tagusesse aega (Boliivias ja Peruus Titicaca järve piirkonnas). Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli: - pika kasvuajaga, - varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades: - dekoratiiv- ja - ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul 17. sajandi algul Tiilist Chiloe saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse Euroopa riikidesse.
Toitainete kehval ,liig niiskel ja külmal mullal tärkavad kultuurtaimed aeglaselt. Umbrohud võivad siin ette jõuda. Umbrohi võib kergelt alla suruda lina (rapsi). Kui juba alguses on kultuurtaimedel soodsad kasvutingimused, siis suudavad nad umbrohtusid varjata ja alla suruda. Selleks et ei oleks umbrohtudel ruumi, kasvatatakse eri liiki taimi koos. Saadakse tihedam taimik ja kasutatakse paremini mulla toitaineid. Mis on segavili ja segatis? Segavili on siis kui kasvatatakse tera saamise eesmärgil koos mitut erinevat vilja. Segatis on haljasmassi segamise asemel. Alustaimi ja pealistaimi, ristikuid ja kõrrelisi heintaimi. Mida aeglasema algarenguga on kultuurtaimed, seda vähem suudavad nad võistelda umbrohtudega. Umbrohi kasutab rohkesti mulla niiskust. Saagid kannatavad veenappuse all kevadel. Taimede vee tarvitus on küllalt suur. Ühe kg kuivaine moodustamiseks kulub vett teraviljadel 300-400 kg vett, heintaimedel 600 700 kg
edasi liigub. Suundpuurimine enamasti kaheetapiline protsess. Esimeses etapis on pilootpuurimine, puurpea ja puurvarraste abil lähtepunktist kuni lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru. Mikrotunnel tööpõhimõte: 3 m pikkuses kestas on hüdromootoriga ringiaetav frees, mis purustab pinnase ja selles leiduvad kivid, segab massi tema taga olevas tühemikus veega pulbiks ja see pumbatakse töötsoonist välja konteineritesse, kus toimub vee eemaldamine pinnasest. Kasutatud vesi pumbatakse tagasi puuripea juurde. Samaaegselt puurimisega surutakse kuni 70 tonnise jõuga puuri kesta pinnases edasi. Jõudlus keskmiselt 1 m tunnis, soodsates tingimustes ka 3 m tunnis. Pärast vastava torupikkuse
Porgand on väga levinud köögivili. Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada. Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel 7-10 cm. Kohe peale tärkamist väetatakse ammooni
N PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE NIISUTAMINE 1. Niisutuse tähtsus, areng ja perspektiivid toidu-. sooda- ja tehniliste kultuuride saakide suurendamisel ja stabiliseerimisel maailmas, Euroopas ja Eestis. Niisutamise ülesanne on hoida kastmsega mullaveevarud optimaalsed, sellest sõltub kastmisreziim. Kui mulla tegevkihi veevaru väheneb alampiirile, tuleb mulda kasta. Kasta tuleb väliveemahutavuseni (kastes üle väliveemahutavuse, siis vesi ei jää niikuinii mulda püsima). Taimed hangivad peaaegu kogu vee mullast. Niisutamiseks nimetatakse tehislikult vee mulda viimist. Niisutamise peamine ülesanne on mulla veevarude täiendamine. Niisutust rakendatakse väetamiseks, reovee puhastamiseks, sooldunud muldade läbipesemiseks ning põllumajanduskultuuride kaitseks liigse kuumuse ja öökülmade kahjuliku mõju eest. Niisutus parandab taimede kasvutingimusi ja vähendab saagi sõltuvust ilmastikust. Maakera kuiva kliimaga piirkondades (Aasias) asu
Mg puudus lehtede serv esmalt kollane, muutub tumepruuniks. Lehetipp paindub ülespoole. Mg puudus esineb happelistel muldadel, mis on Al, Fe ja Mn rikkad. Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi antakse rohkem, kui mulla pH on >8, siis on Mg puudus sage. Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 24) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3
..........................................5 3.1.2.Oder....................................................................................................................................6 3.1.3. Rukis.................................................................................................................................7 3.1.4.Kaer....................................................................................................................................7 3.2. Kartul........................................................................................................................................8 3.3. Rukkilill...............................................................................................................................8 3.4. Kesalill .....................................................................................................................................................9 4.LOOMAD PÕLDUDEL..................
.0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius,
Väändevõnkeid põhjustab mootori väntvõlli pöörlemise ebaühtlus ja jõuülekandevõllide järsk pöörlemissageduse kõikumine autoveojõu või liikumistakistuse muutumise korral. Väändevõnkesummuti on tavaliselt paigaldatud auto siduriketta ja rummu vahele. Võnkesummutusvedrud 3 asetsevad siduriketta rummu 2 pesades. Joonis 21:Väändevõnkesummuti töötamine. A. Väändevõnkesummuti normaalasend. B. Tööasend. 1. veetav ketas 2. veetava ketta rumm 3.vedru. Mehaanilisse siduri võimendisse kuulub servovedru 1 (Joonis 22). See on ühelt poolt, ühenduses liikumatu kanduriga ja teiselt poolt siduripedaali hoovaga 2. Siduripedaali hoob 2 pöördub sõrmel. Tema haru on ühenduses servovedru 1 liikuva poolega. Joonis 22:Servovedru töö. A. geomeetriline telg. 1.servovedru.
Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülek
Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad. Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised ehk hermafrodiitsed õied nt maasikas, kartul. Kui õies on kas ainult tolmukad või ainult emakad, siis need on lahksugulised õied nt kurk, sarapuu. Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse ühekojalisteks nt kurk, tamm, sarapuu. Lahksugulisi taimi, millel emas- ja isasõied on eritaimedel, nimetatakse kahekojalisteks nt murakas, astelpaju. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakaile. Eristatakse ise- ja risttolmelejaid. Kui emakasuudmele satub õietolm samast õiest, siis on
Vedavaid rattaid käitab tavaliselt masina peajõumasin, enamasti sisepõlemismootor. Jõuülekanne koosneb mitmeastmelisest käigukastist, jaotuskastist ja mitmest reduktorist. Masina liikumiskiirust on võimali muuta 2-3lt kuni 40-50km/h. Lisaseadmed(nt kobesti) suurendavad tootlikkust kergete pinnaste puhul ning mitmekesistavad tööoperatsioone. Kolmnurkne keeviskonstruktsiooniga veoraam 5 koosneb kahest pikitalast. Ringkaare järgi painutatud hõlmal on kaks vahetatavat tera, mis võimaldavad pinnast lõigata hõlma mitmesugustel põikkalletel. Terade löökservad on pealesulatatud kõvasulamsit. Kinnitus pöörderingi külge tagab veel ka hõlma väljalükkamise hüdrosilindriga vasakule või paremale. Esirattaid on võimalik kallutatada keskasendist mõlemale poole kuni 20 kraadi. Teehöövlit juhitakse esisillaga. Tagasild koosneb peaülekandest ja balanssiiridest kummalgi küljel. Põhielemendid on mootor 1; kabiin, pearaam 11, tööraam 10, hõlm, hõlma
rahuldatud taimede vajadused toiteelementide järele kogu taime kasvuperioodiks. Vastavalt väetiste andmise ajale võib külvieelset väetamist jagada sügiseseks, kevadiseks ja suviseks ehk kesaväetamiseks. Andmiseviisilt jaotatakse iga-aastaseks ja perioodiliseks. Perioodiliselt ehk mitme aasta tagant antakse lubi- ja orgaanilisi väetisi. Ka fosforväetisi võib anda külvikorra juhtkultuuridele (allakülviga teraviljad, taliviljad, kartul jt rühvelkultuurid) 2...3 kordse normiga mitmeks aastaks ette. Ei soovitata seda teha aga köögiviljade ja lillekultuuride väetamisel. Kaaliumväetisi saab kasutada perioodiliselt ainult tingimisi, so raskema lõimisega muldadel ja taliteraviljade ning rühvelkultuuride väetamisel tuleb suurendatud K-väetiste normidest (so perioodilisest väetamisest) aga loobuda. Taimetoiteelementide omastamise optimaalne sügavus on 8...15cm.
Kaldtugede pikkuse muutmisega erisuunas muutub ka kaldenurk. Pöördhõlmaga buldooser, ehitus, osad, detailid. • Universaalraam • Hõlm • Tõukur • Parem- ja vasakpoolne poolraam • Hüldosilindri ühendamise kõrv • sfääriline pea • Ühendus sõrmed • Toend tõukuriga ühendamiseks • Raami kõrv • Tugi • Sfääriline pesa • Sirm • Parem-, keskmine- ja vasakpoolne tera • Kulumisplaat • Ristmikud • Kaldtoe toru • Tala Tööohutusnõuded buldooseriga ehitamisel • Kaevise kaevandamine ja kattekihtide eemaldamine võib toimuda juhikinnitatud või kooskõlastatud ee passi või tehnoloogilise kaardi (edaspidi ee pass) järgi • Ee passis sõltuvalt kasutatavatest seadmetest tuleb näidata: 1) astangu kõrgus, nõlva nurgad, tööastangu ja vajadusel ohubermi laius
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
