kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. 1992 a. oli Argentiinas 51 mln veist, 34,5 mln lammast, 3,5 mln siga ja 3 mln hobust. Import: Põllukultuure ega loomaliha pole vaja importida. Imporditakse vaid kütust, gaasi ja mõningast toitu. Eksport: Ligi 80% on põllumajandussaadused: liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein, ja kebratsoekstrakt. Loomalihasaaduste eksport on väga võimas. Peamised ekspordipartnerid: Venemaa, USA, Saksamaa, Brasiilia, Itaalia, Holland. Põllumajanduses on hõivatud 14% tööealistest inimestest. Põllumajandus moodustab 9% riigi SKT-st. Asub Lõuna- Ameerikas Kliimavööde: lähistekvatoriaalne, troopiline ja pisike jupp on ka ekvatoriaalne Lühike vegetatsiooni periood Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on seal ühed maailma viljakaimad. Peamiselt on seal punamullad. Toodangust 60%
Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Brasília pindala on 472 km 2 ja elanikke on seal aasta 2005 seisuga 199 000. Selle linna koordinaadid on 15°47 N ja 47°55 E. Rahvaarv 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus 22 in./km². Rahvaarvult on Brasiilia maailmas viiendal kohal. Brasiilias on 26 osariiki ja 1 liiduringkond. Need on: Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik. Brasiilias on kaks suuremat linna: Sao Paulo, kus elab umbes 25 miljonit inimest ja Rio de Janeiro, kus elab umbes 10 miljonit inimest. Joonis 1. Brasiilia vapp. Joonis 2. Brasiilia lipp. Joonis 3. Brasiilia pealinna lipp
Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandril. Seal on ta suurim riik, sest tema pindala hõlmab poolt Lõuna- Ameerikat. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Suurematest linnadest tasub veel nimetada Recifed, Salvadori, Rio de Janeriot, Sao Paulot ja Belemit. Brasiilias on 26 osariiki :Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik 1.2 Üldandmed Pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 197,122,067 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 2,051,14 Keel : Portugali Rahaühik: riaal (BRL)
Brasiilia impordib: Naftat, seadmeid, keemiaseadusi, toiduained ja sütt Brasiilia ekspordib: Kohvi, kakaod, sojat, puuviljamahlu, rauamaaki ja jalatseid Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta on 2 116.7 kWh Põllumajandus Brasiilia on varustatud suurte põllumajanduslike ressurssidega. Brasiilias on kaks erinevat põllumajanduspiirkonda. Esimeses neist, mis hõlmab lõunapoolse riigi osa, on lähisekvatoriaalne kliima ja suurem sademetehulk, paremad mullad, kõrgemalt arenenud tehnoloogia ja selle suurem kasutamine, adekvaatne infrastruktuur ja kogenenumad põllutöölised. Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. See toodab enamiku Brasiilia teraviljadest ja õliseemnetest ja eksporditavatest saadustest. Teises piirkonnas, mis asub põuaga kirderegioonis ja Amazonase nõos, on
Põhja regiooni kuuluvad osariigid on Amazonas, Pará, Acre, Rondônia, Roraima, Amapá ja Tocantins. Kirde regioon (portugali k. Região Nordeste do Brasil ) 1,558,196 km2 18 % riigi pindalast. [6] Piirkonda kuuluvad Maranhão, Piauí, Ceará, Rio Grande do Norte, Paraíba, Pernambuco, Bahia, Alagoas ja Sergipe osariigid. Kesk-Lääne Regioon (portugali k. Região Centro-Oeste do Brasil ) 1,612,007,2 km2, 22% kogu riigi pindalast.[6] Osariigid on Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás, liiduringkond ning pealinna Brasília. Kagu regioon (portugali k. Região Sudeste do Brasil) 924,511,3 km2, 11% kogu riigi pindalast. [6] Majanduslikult kõige aktiivsem piirkond. Osariigid on Rio de Janeiro, São Paulo, Minas Gerais ja Espírito Santo. Lõuna regioon (portugali k. Região Sul do Brasil) 576,409,6 km2, 7% kogu riigi pindalast.[6] Kõige väiksem piirkond Paraná, Santa Catarina ja Rio Grande do Sul osariikidega. Asustus Brasiilias elab 202,656,788 inimest
aastal, et kasutada ära püügieeliseid. Rio Grande do Sul'i ranniku tuunikala suurte koguste avastus on huvitanud välismaiseid kalandusfirmasid nagu Jaapani ja USA ning nad on saavutanud õiguse püüda kala Brasiilia vetes, stabiliseerida varusid ja osutada abi. Iga-aastane kalapüük on nii tagasihoidlik, et seal on traditsiooniliselt olnud skandaalne kartus Püha Nädala ajal, mis on ainuke aeg kui brasiillased söövad palju kala. 2000.aastal kalatoodete eksport hinnati 239.1$ miljoni väärtuses. PÕLLUMAJANDUS Brasiiliasse ei ole kasulik teha põllumaad, sest rannikuäärsetel aladel on reljeef väga mägine ning ebatasane ja sisemaal on enamus maad täis Amazonase madalikku. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatavat maad ainult 7%. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% karjamaadeks ja 10% põllumaaks. Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad
vahemereline kuud ja enam. rikkalikult niiske 8-11 kuud Kuni 8000 Ühtlaselt jaotund Viljakad Troopiline 1-3 saaki aastas 11 000 Kunstlik niisutus Vähe viljakad Lähis Aastaringi soe 8000 + Sad. ebaühtlaselt Keskm. Viljakus ekvatoria. Ekvatoriaalne Niiske aastaringi 8000 + Väga niiske Viljatud mullad Põllumajanduse eeldused Looduslikud eeldused: Kliima: vegetatsiooniperiood (päevades/kuudes), soojushulk (mõõdetakse aktiivsete temperatuuride summaga), niiskusolud Muld (oleneb kliimast, millised mullatekkeprotsessid on ülekaalus): mulla viljakus Reljeef (oleneb mulla soojus-ja niiskusreziimist ja millist tehnikat saab kasutada) Majanduslikud eeldused: Kapital Tööjõud Kohalikule või välisturule; värskelt tarbimisele või töötlemiseks
põllumajanduslik maa, millest omakorda 77% kasutatakse heina- ja karjamaadena ning kõigest 11% kogu riigi pindalast, mis on umbes 31 000 000 ha, on kasutusel põllumaana. Üle 100 miljoni hektari Argentinast hõlmavad enda alla Andid. Juuresolev diagramm tutvustab maakasutust täpsemalt. Pinnamood erineb riigi eriosades. Läänes asuvad Andid, mis takistavad põllumajandust. Lõunas asuvad Patagoonia tasandikud ja platood. Riigi keskosa ja idaosa on palju tasasemad. 8.2. Kliima ja mullad Loodes asuvates Andides jääb kuu keskmine temperatuur suvel alla +15 kraadi, talvel alla +5 kraadi. Sademeid on peamiselt septembrist maini, kõige rohkem on detsembri ja jaanuari kuus, umbes 80 mm kuu kohta. Argentina kirdeosas valitseb lähistroopiline kliima ning asuvad rohtlad. Seal on eriti viljakad rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Olenevalt regioonist, leidub ka rohtlate mustmuldi, seega tegeldakse seal eriti palju põllumajandusega. Suveperioodil
õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet, • MULLAD (viljakus, lõimis oskused, hind, traditsioonid) – maailma viljakaimad on • VALITSUSE POLIITIKA rohtlate mustmullad ja (toetused, kindlustus, lehtmetsade pruunmullad) tollipoliitika) • RELJEEF (tasane, mägine, • TURG (ostujõud, nõudlus, nõlva kalle. Põldude kaugus, suurus) suurus, tehnika kasutamine) PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS VARUSTADA ELANIKKONDA TOIDUGA VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST
Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseisvus saavutati 1850a. Mitmeparteiline demograafia Kohustuslik sõjaväe teenistus Majanduse tugevad küljed: Tugev ja mitmekülgne põllumajandus (peamiselt veiseliha, nisu, puuvili ja vein) Suur energiavaru ja oskustööjõud Majandusreformid, rahakursi stabiliseerimine ja inflatsiooni vähendamine ahvatleb välisinvestoreid Majanduse nõrgad küljed: Hüperinflatsioon tekitab ikka veel kahtlusi madala inflatsiooni jätkumises.Kohapealne ebalus rahakursi püsimises põhjustas 1995.a. 8 mrd dollari suuruse kapitali äravoolu. Erastamise edusammud on põhjustanud rekordilise tööpuuduse (19%)
Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid..........................................................................................................................7 Importpartnerid......................................................................................
Hankiv tööstus annab vaid 0,1% Riigi kogutoodangust. Elektrienergiast annavad soojuselektrijaamad 52%, tuumajaamad 38% ja hüdroenergiajaamad 8%. Kogu kasutatav tuumakütus imporditakse. Töötleva tööstuse peamised harud on must metallurgia, nafta töötlemine, masinaehitus, keemia- ja elektroonikatööstus. Jaapan ehitab umbes poole maailma laevadest ja tuntud on ka autotööstus. Haritavat maad 12% riigi pindalast, ülekaalus väikemajandid. Peamine toidukultuur on riis, vähem ka nisu, oder, mais, kartulit, bataati, kaunvilju, jamssi ja tarot. On võimalik saada 2-3 saaki aastas. Samuti viljeletakse sojat, suhkrupeeti, teepõõsast, tubakat ja mooruspuud. Loomakasvanduse arengut takistab vähene söödabaas. Kalapüügilt on maailmas 4. kohal (2002.a. 4,5 miljonit tonni), Püügimahust kuuendik selgrootute püügil. Töötuse määr 2009.a. 5,1%. SKT-st põllumajandus 1,7%, tööstus 25,8%, teenindus 72,5%. Norra
Külmemad tingimused 9° C kuni 11° C-ni asuvad 2000 ja 3000 meetri vahel. Karjamaad ja alalised lumevaljad aastase keskmise 8° C-ga katavad 3000 meetrist kõrgemat ala. Aastane keskmine sademete hulk madalikes ja tasandikel on 430 mm, Kariibi mere läänerannikul ja Orinoco delta juures on 1000mm. Sademed mägedes on erinevad. Varju jäävad orud saavad vähe vihma, aga nõlval, mis jääb kirde tuule meelevalda, sajab palju vihma, Carcases sajab 750 mm. c) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) 4 Kireva maastiku tõttu on Venezuela mullastik väga varieeruv. Maracaiba järve ja sealt põhja poole jäävad kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Soodes on soomullad. Orinoco jõe ümbruses on peamiselt alluviaalmullad ehk lammimullad. Kõige rohkem on vihmametsa puna-kollaseid ferralliitmulde ja vihmametsa ning savanni punaseid ferralliitmulde. Kõigeviljakamad mullad asuvad Valencia järvepiirkonnas, mis jääb Caracasest läände ja
Karnivooridest ehk loomtoidulistest loomadest ehk ,,teistest tarbijatest" esineb vihmametsade aladel tiigreid, jaaguare, anakondasid jpt. [3] Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. Olgugi, et vööndis valitsevad head kasvutingimused piisavalt sademeid (üle 2000 mm/a) ja aastaringselt soojust on vihmametsades kujunenud ferralliitmullad ning mullad sisaldavad vähe huumust. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad. Peamised taimeliigid on: viigipuud, palmid, banaanipuud, kakaopuud, puissõnajalad, nõelköis, kannatuslill ning erinevad sõnajalaliigid. [2] Vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad vihmametsad on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia
kasutamiseks, tagamaks alade niisutatuse. (Irrigation 2015) Vegetatsiooniperiood on aastaringsest kõrgest keskmisest temperatuurist tulenevalt väga pikk – 12 kuud. Enamikke põllukultuure saab aastas korjata mitu (2-3) saaki. Riigis on enamasti üsna väheviljakad punaka tooniga ferraliitmullad, mis on suure sademete hulga ja kiire aineringe tõttu toitainevaesed. Suuremate jõgede Mekongi ja Chao Praya ümbruses on savikad mullad, mis on toitainerikkamad. Põllumajandus moodustab riigi SKP-st 12,1% ning selles sektoris töötab 38,2% elanikkonnast. See näitab, et kuigi suhteliselt suur osa rahvastikust töötab primaarsektoris, moodustab põllumajandusest saadud tulu SKP-st suhteliselt väikese osa – tulusamad on teised majandusharud. Siiski on Tais linnastumisprotsent kõigest 34,1% (Thailand Urbanization 2015), suurem osa elanikkonnast elab maal ning on otseses sõltuvuses põllumajanduse tootlikkusest
· Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks. MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik,
· Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks. MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik,
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
hektarit / inimene BC. ulenevalt Hiina staatust kui arenguriiki tõsist puudust viljelusmaad, põllumajanduspiirangute Hiina on alati olnud väga töömahukas. Päevade arv kasvuperioodil ulatub 365 kaguosa ainult 160 (sarnane Kamloops, BC) on Kirde otsa riigis. Alates Shanghai ala (240-260 kasvuperioodil päeva), et Lõuna- Hiinas, pikkus kasvuperioodil pakub võimalusi kahekordse saagivõime ja isegi kolmekordistub koristuskuupäevadest. Riis ja Talinisu on topelt kärbitud on 260 - 280 kasvab päev piirkonna keskset ala Ida-Hiinas, samal ajal kui riis on kahekordistunud kärbitud riigi lõunaosas. Ligikaudu 75% Hiina haritava maa kasutatakse toidu kultuurid. Rice on Hiina kõige tähtsam põllukultuur, kasvavad umbes 25% haritava maa pindala. Nisu on teine enim levinud teraviljapiirituse põllukultuuri, mida kasvatatakse suurema osa, vaid eelkõige Põhja-Hiina Ainult, et Wei ja lodu jõe orud
Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. Saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit. LOODUSLIKUD TINGIMUSED PINNAMOOD Indoneesia saarestiku põhilisemad reljeefivormid on vulkaanid, sest see asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas. Riigi territooriumil on vähemalt 150 aktiivset vulkaani. Vulkaanilise aktiivsuse ajal mahalangeva tuha tõttu mõnedel saartel (nt Jaava ja Bali) väga viljakad mullad, mis on aidanud ära toita tihedalt asustatud saartel elavaid inimesi. Saartel vahelduvad lavamaad ja jõesetetest moodustunud tasandikud keskmise kõrgusega mäeahelikega. KLIIMA Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias troopiline ja ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 2326 °C ning mägedes kõrgemal kui 1500 m 1517 °C. Indoneesias on 2 aastaaega: kuiv(märts kuni
aktiivsus. 3. Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena 4. Veereziim sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine, huumuse kogunemine 5
kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; ......................................................................................................................... 54 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; .............................................................................................................................................
.......................................................................9 7.Riigi põllumajanduse iseloomustus .....................................................................................10 7.1 Looduslikud eeldused.....................................................................................................10 7.2 Majanduslikud eeldused.................................................................................................10 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport...................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport.............
Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata
põhjapoolkeral. Kasvatatakse teravilja (nisu, rukis, oder, kaer), kartulit, köögivilja, söödajuurvilja. Loomakasvatajad peavad talveks lautu ehitama ja sööta varuma. 4) Lähistroopiline kliimavööde temperatuur ja sademete hulk aasta jooksul muutub suures ulatuses. Põllumaad on palju, kuid selle kvaliteet on sõltuv sademete hulgast. Nendel aladel tegeletakse segapõllundusega. Seal kasvatatakse oliivipuid, tsitrusi, viinamarju, puuvillapõõsad, riis, teepõõsas ja ka parasvöötme kultuure(nisu, mais, tubakas). 5) Troopikavööde Põllundusega tegeletakse üksnes oaasides. Kasvatatakse datlipalme, kohvipuud ja suhkruroogu. Tegeletakse ka rändkarjakasvatusega. 6) Lähisekvatoriaalne vööde Õhutemperatuur läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane. Sademerikas periood vaheldub põuaga. Suurema osa kliimavöötmest hõlmab svannivöönd, kus kasvatatakse hirssi, maapähklit, niisutatavatel aladel puuvilla ja hirssi.
....................................................................................165-168 Kergetööstus...................................................................................................................169 Teenundus.......................................................................................................................170 Transport.........................................................................................................................171 Import ja eksport..........................................................................................................172-174 Turism..........................................................................................................................175-193 Kokkuvõte......................................................................................................................194 Lisad..................................................................................................................
1. Troopiline Troopilises vöötmes on jaanuari (suve) keskmine õhutemperatuur rannikul 16-24°C, rannikust eemale liikudes (mäestikus) 8-16° C ja juuli (talve) keskmine õhutemperatuur 8- 16° C. Aktiivsete temperatuuride summa on kuni 11 000° C. Aastane sademete hulk jääb alla 100 mm. See on kõrbeala, kus põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Vegetatsiooniperiood on aastaringne. Mullad on väheviljakad. (Joonis 7, 8 ja 9) 2. Lähistroopiline Lähistroopilises vöötmes on jaanuari keskmine õhutemperatuur eri piirkondades erinev jäädes vahemikku 8-24° C. Juuli keskmine õhutemperatuur on 0-16° C. Aktiivsete 14 temperatuuride summa on 4000-8000° C. Aastane sademete hulk on piirkonniti väga kõikuv: 100-3000 mm. (Joonis 7, 8 ja 9) Mullad on viljakad. Selles vöötmes on võimalik
kõrgmäestikukliima.Lähistroopiline kliima on läänes kuni 650 m kõrguseni, sellest ülalpool läänes ja ka madalamatel kõrgustel idas ja riigi keskosas on niiske ja keskmiselt soe ilmastik. Alates 2100 m kõrguselt algab mäestikukliima ning alates 3600 m kõrguselt on aastaringne lumi ja jää. Gruusias on levinud metsapruunmullad ja leetpruunmullad, paakunud must- ja hallmullad ning alluviaalmullad. Kõik need mullad on viljakad, loodustingmused on põllumajanduse arenguks soodsad. Kliima on suhteliselt soe, augustis võib tõusta temperatuur 40°C-ni. Musta mere ääres on talve keskmine temperatuur 5°C ja suve keskmine 22°C, selles piirkonnas kasvavad ka mõned palmiliigid, sademeid on seal 1000-2000 mm aastas, Batumi sadamas isegi 2500 mm aastas. Ida-Gruusia suve keskmine temperatuur on 20-24°C ja talve keskmine on 2- 4°C. Sademeid on vähem kui lääneosas, 500-800 mm aastas
· Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. · Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m. Murenemise valdava iseloomu järgi eristatakse: · füüsikalist murenemist e rabenemist, · keemilist murenemist e porsumist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide keemilis-mineraloogilise koostise reageerimine vee,
Kõikjal on toimunud areng, Aafrikas siiski mitte nii sirgjooneline. Viimasel ajal on areng aeglustunud. Kõige kiiremini on arenenud Ida-Aasia, 2010. aasta näitaja on 0,24 ühiku võrra kõrgem kui 1980. aasta näitaja. Mujal on areng jäänud 0,1 ühiku kanti. Ida-Aasia hakkab OECD-le järgi jõudma, Must Aafrika aga jääb veelgi rohkem maha. Kaubandus Koguväärtus mln USD Inimese kohta USD Eksport 1 299 922 4 206 Import 2 164 833 7 005 Kaubandusbilanss -864 911 -2 799 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 3: USA kaubandusbilanss Negatiivne kaubandusbilanss, nagu USA'l (Tabel 3), tähendab, et sisse veetakse rohkem kaupa kui välja. See viitab sellele, et riik ei suuda ise ennast ära elatada ning nö.
...............................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad.............................................................................................................................................6 1.4 Loodusvarad...................................................................................................................................6 1.5 Taimestik........................................................................................................................................6 1.6 Loomastik..............................................
....................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................20 8.Tööstuse areng........................................................................................21 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
