Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Argentiina ja Brasiilia põllumajandus (0)

1 Hindamata
Punktid
Triin-Eliis Süld
Tiina Adamson
VHK 2012
Kliimavööde: lähistroopiline,
põhjas troopikavööde
Loodusvööndid: pampa, mis
läänes ja lõunas läheb üle
poolkõrbeks, põhjas savanniks ja
sooks.
Mullad on ühed
maailma
viljakaimad.
Pampades on
põllukultuuride
jaoks väga hea
kliima.
Vaid lõunas,
Patagonias vajab
pinnas kunstlikku
niisutust.
Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja
viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja,
suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas.
Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist.
Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja
ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba.
Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas,
suhkruroog, tubakas ja mate (Paraguai tee)
Köögiviljad ja troopilised puuviljad: banaan, ananass,
mango.
Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele
kui põllukultuuridele.
Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja
veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas.
1992 a. oli Argentiinas 51 mln veist, 34,5 mln lammast,
3,5 mln siga ja 3 mln hobust.
Import:
Põllukultuure ega loomaliha pole vaja importida.
Imporditakse vaid kütust, gaasi ja mõningast toitu.
Eksport:
Ligi 80% on põllumajandussaadused: liha, konservid, vill,
toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein, ja
kebratsoekstrakt. Loomalihasaaduste eksport on väga
võimas. Peamised ekspordipartnerid: Venemaa, USA,
Saksamaa, Brasiilia, Itaalia, Holland.
Põllumajanduses on hõivatud 14% tööealistest inimestest.
Põllumajandus moodustab 9% riigi SKT-st.
Asub Lõuna-
Ameerikas
Kliimavööde:
lähistekvatoriaalne,
troopiline ja pisike
jupp on ka
ekvatoriaalne
Lühike vegetatsiooni
periood
Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega.
Mullad on seal ühed maailma viljakaimad.
Peamiselt on seal punamullad.
Toodangust 60%
moodustavad
erinevad
põllukultuurid.
Kasvatatakse maisi,
riisi, sojaube, nisu,
suhkrurooga, kohvi,
kakaod, puuvilju,
tubaka taimi,
pähkleid.
Toodangust 40% moodustab karjakasvatus.
Kesk-Brasiilia koosneb põhiliselt ainult rohumaadest, mis
sobivad karjakasvatamiseks.
Kasvatatakse kõige enam veiseid.
Veisekari on koondunud Mato Grosso, Mato Grosso do
Sul, Goiás ja Minas Gerais piirkonda, kus asub üle
46%Brasiilia kariloomadest, seega rohkem, kui 87
miljonit isendit.
Eksport: suhkruroog, kohv, kakao, soja, puuviljamahl
(Nt:apelsini), tubakas, troopilised puuviljad, pähklid,
rauamaak, jalatsid.
Põllumajandustoodete ja toiduainete eksport
moodustavad umbes 35% riigi ekspordist
Import: nafta, süsi, toiduained
Põllumajandus on hästi hajutatud ja riik on toidu suhtes
ise majandav.
Põllumajandus moodustab 8% riigi SKTst , andes tööd
25% tõõjõust enam, kui 6 miljonis
põllumajandusettevõttes.
Triin-Eliis Süld ja Tiina Adamson
Vasakule Paremale
Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #1 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #2 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #3 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #4 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #5 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #6 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #7 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #8 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #9 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #10 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #11 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #12 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #13 Argentiina ja Brasiilia põllumajandus #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tinnu14 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Argentiina põllumajandus
3
doc

Argentiina põllumajandus.

Ameerika tööstustoodanugust. Välisvõlg ulatus 1981 a. 34 mrd $-ni, otsesed väliskapitalimahutused moodustasid 4 mrd. $, sellest üle 2/5 oli USA investeeringuid. Väliskapitali kontrollib rohkem kui kolmandiku tööstust ja 50 suuremat panka, talle kuulub ka umbes 30. mln. Ha. Maad. b.)Tööjõu hõivatus põllumajanduses. Tööealiste osatähtsus üleüldiselt on 226784 inimest. Sellest u 14% on hõvatud põllumajandus, see teeb u 31750 inimest. Põllumajandusega on hõivatud suurem osa rahvastikust. c.) Põllumajandusliku tootmise vormid. Enamasti toodetakse Taime-ja loomakasvatus tooteid. d.)Valitsuse põllumajanduspoliitika. Argentiina valitusus mõjutab põllumajaduspoliitikat negatiivselt. Valitus võtab vastu seadusi, mis toob põllumajandusele kahju. Valitusus tõstab järjekindlalt ekspordi hinda(eriti sojaubadel), mis muudab ekspordi müümist raskemaks ja see omakorda mõjutab riigi sisemajndust

Geograafia
Põllumajandus Brasiilias
7
doc

Põllumajandus Brasiilias

Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna-Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur ­ 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes

Geograafia
Argentiina referaat
11
doc

Argentiina referaat

Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses. Sisemaal on rahvastik suhteliselt hõre. 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Rahvaarv on alates 1950

Geograafia
Argentiina vabariik
6
doc

Argentiina vabariik

kohta on 8570$, kirjaoskus on 10% , autode arv 1000 in. kohta on 250500. Argentina elatustase on kõrge. Argentinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata. Järvi on Argentinas vähe. Argentina on föderatiivne vabariik, mis saavutas iseseisvuse 1816 aasta 9. juulil. Tööealiste osatähtsus riigis on 226784 inimest ja rahvastiku tüüp on vananev. Iive on 0.98% Keskmine eluiga 75.91 aastat. Majandus Argentina on LadinaAmeerika arenenuima majandusega maid, annab üle viiendkiku Ladina Ameerkia tööstustoodangust. Argentina on spetsialiseerunud põllumajandus saaduste ja toiduainete tootmisele tööstulsikult arenenud riikide tarbeks. Et Argentina majandus on suures sõltuvuses välisturust, mõjutab teda märgatavalt maailmamajanduse olukord. 1981 aastal oli 12% tööhõivelisest rahvastikust tööta ja välisvõlg ulatus 34 mrd. $ni. Väliskapital kontrollib

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun