kitsenemine mõõdetavate ja testitavate õpitulemuste arvel, õpilaste emotsionaalne kaugenemine koolist jmt. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik. Erinevused tekivad juba 57 aasta vanustele lastele alushariduse andmisel, mis ei ole paljudele (eriti maalastele) kättesaadav. Nii kaotame väärtuslikku inimvara. Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest lähikümnendil u 40% võrra ja viimaste aastakümnete linnastumisest muutuvad paljud, eriti maakoolid alakriitiliseks, lisandub hariduse keskmise taseme languse ja ebaühtluse edasise kasvu oht. Eesti hariduse olukord rahvusvahelises võrdluses on vastuoluline. Ühelt poolt oleme hulga haridusnäitajatega maailma riikide esirinnas. PISA (Rahvusvaheline haridusuuring) 2006 järgi olid Eesti õpilased loodusteadustes maailmas 5
vastastikku toimuvast muutujast: Isiku tinglik väärtus- so potensiaalse panuse hetkeväärtus, mida ta pakuks, kui jääks organisatsiooni tööle x aastaks. Ühendab tootlikkuse, üleviidavuse (paindlikkus) ja edutatavuse; Tõenäosus, et ta organisatsiooni tööle jääb- Tingliku väärtuse tulemus korrutatakse tõenäosusega. 29. Vara hindamise meetodid ja nende olemus. Kulupõhine- vaatleb tavaliselt soetamis- või asendusmaksumust. Sellel on mitmeid variante: 1) Inimvara soetamisega seotud kulud- värbamine, valik, töölevõtmine, koolitus. Sellega on palju probleeme. 2) Töötaja kogutöötasu- palk, soodustused, tööandja makstavad maksud sh sotsiaalmaks. Tulemuspreemiad siia liita ei tuleks need ei mõõda isiku põhiväärtust. Ainult siis, kui põhipalk ja muutuv tasu on töötaja oodatav sissetulek. Turupõhine- vabaturul makstav hind. Igal töötajal on ettekujutus oma
.................................................................... 12 4.Elamuehitus............................................................................................................................15 5.Tööhõive................................................................................................................................ 16 6.Majandus................................................................................................................................17 7.Inimvara................................................................................................................................. 18 8.Geograafiline asend................................................................................................................20 9.Olukord ja suundumused....................................................................................................... 23 10.Vajadused........................................................................................
kokurentsivõimeline haridus.. Mitmete haridusnäitajate poolest on Eesti juba praegu maailma tublimate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa. Haridusstrateegia projektis mõistetakse hariduse tähendust avaralt: haridus on igaühe õnneliku elu eelduseks ning kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule ning arendab meie ühist inimvara. Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab haridusekspertide hinnangul Eesti haridust järgmisel kümnendil viis suurt väljakutset: liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega, uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Just neile kavandatav haridusstrateegia keskendubki, pakkudes teid Eesti hariduse
16. Kuidas toimub inimressursside näidikute määramine ja aruandlus Kulud- tegevuskulude kohta Aeg- tegevusele kuluv Kogus- käsitlevate arv Eksimistase- „esimesel katsel hakkama saamine %“ Reageerimine- rahulolu tasandid 17. Kuidas aitab tasakaalus tulemuskaart hinnata inimressursse? Rahaline Kliendid Sisemised protsessid Õppimine ja kasv 18. Kuidas arvutatakse inimväärtust Inimvara väärtus= tööjõukulu x individuaalne varakordaja / 1000 - Individuaalne varakordaja on kaalutud keskmine, mis hõlmab võimekust; potentsiaali; panus. Vt. loengus tehtud ülesannet 19. Milline on seos inimkapitali lisandväärtuse loomise ja asendatavuse vahe Motiveerida- madal lisandväärtus/ raske asendada. Töötajad, kes valdavad spetsiifilist infot organisatsiooni ja selle süsteemide kohta Säilitada- kõrge lisandväärtus/ raske asendada
VÄÄRTUSED • Väärtused on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. • Erinevalt sotsiaalsetest normidest, mis reguleerivad käitumist teatud kindlates olukordades, on väärtused kindlate olukordade ülesed. • Väärtuste näol on leitud telg, mille ümber kultuuris iseloomulikud uskumused, sümbolid, normid ja käitumisviisid koonduvad ning mille alusel on võimalik erinevaid kultuure omavahel võrrelda. ÜHISKOND JA VÄÄRTUSED • Ühiskondlikud väärtused kujundavad ühiskonna keskseid tõekspidamisi ja eesmärke. • Kuigi paljud väärtused on ühiskonna toimimise seisukohalt olulised, kaitsevad nad tihti ka kehtivat võimu ja laiemalt ühiskondlikku status quo-d, takistades nii oluliste muudatuste tegemist. Kehtivate väärtuste juurde jäämine võib tuleneda pigem pragmatismist ja mugavusest, ...
Vajalik on andmebaas ja selle ohjesüsteem, mis võimaldavad andmeid ja infot nõutaval kujul säilitada ja hallata. 2. Informatsiooniline kirjaoskus on palju rohkem kui lihtsalt arvuti kasutamine ( klaviatuur, hiir, veeb) oskus. Informatsiooniline kirjaoskus on oskus erinevaid organisatsiooni toimimise elemente integreerida ettevõtte eduka toimimise ja tulemuste nimel. 3. Riistvara ( hardware), tarkvara ( software) ja inimvara ( persware). Riistvara peamine ülesanne on andmete sisendi ( input) ja andmete väljundiga ( output) seonduv. Tarkvara ülesanne on andmete töötlemine ( processing) ja inimese ülesanne on tagasiside ( feadback) ehk järelduste tegemine. 4. Ettevõttel tuleb pidevalt koondada mittevajalikud töökohad ning vallandada töötajad, kelle oskused uute töökohtadega kokku ei sobi. 5. Ettevõtte juhi ülesanne on infosüsteemi kolmnurga kõik elemendid
Jätkusuutlik haridussüsteem Eesti on väike riik, kes soovib jõuda maailma parimate hulka nii elukvaliteedi kui majandusliku võimekuse poolest. Ainus võimalus selleks on parimal viisil vääristada kogu meie inimvara. Teha saab seda vaid läbi kvaliteetse ja kättesaadava hariduse. Mitmete haridusnäitajate poolest on Eesti juba täna maailma tublimate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa, kus kogu Eesti ühiskond on tark ja tegus. Mitmete Eesti ees seisvate probleemide lahendus sõltub täna otseselt just hariduses toimuvatest arengutest.
tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Detailne riskianalüüs Määratakse: vara väärtus; iga ohu materialiseerumise tõenäosus; iga ohu toime varale, st ohu materialiseerumisel tekkiva kahju väärtus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Varade liigitus Andmevara Riistvara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid ..... Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 5 Ohud Ohud 80% 20% Stiihilised ohud Ründed
Missugustes piirkonadades on inimestel võimalus käia kohalikus koolis ja missugustes piirkondades need hüved puuduvad ning kuidas need on peale kriisi muutunud. Viimases osas uurin erinevate piirkondade leibkondade toimetulekut ja paiknemist, kuidas on muutunud inimeste elu pärast majanduskriisi. 2. Tööpuudus Aastal 2000-2007 kasvas majandus väga kiiresti, keskmiselt 8-9% aastas, mis on arenenud riikides üks suurimaid.(Eesti inimvara raport, 2010) Majandustõusu ajal tööpuudus langes iga aastaga ja tööturul oli suur tööhõive puudus, paljudes ettevõtetes tekkis rohkelt vabu töökohti, hakati tegelema tööjõu puuduse leevendamisega.(Eesti Pank, 2008) Osa töötute inimeste alla kuulusid inimesed, kes ei soovinudki töötada ( heitunud inimesed) ja õpilased. Töötud, kes ei olnud ise tööst huvitatud, koondusid linnapiirkonada. 2007 aastal hakkas
eneseteostuse võimaluste ja ühiskondlike hüvede jätkumist põlvkonnast teise. Sotsiaalne kapital (selle kahandajad, kasvatajad) – inimestevahelisel usaldusel ning jagatud väärtustel põhinev koostöövõime ühiste eesmärkide saavutamise nimel. – soov ja/või vajadus kokku kuuluda ja koos tegutseda. Kahandajateks on näiteks heitunud, lootusetud inimesed. Kasvatajateks inimesed uute ideedega, lootustandvad olukorrad. Inimvara - on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. See tähendab ühiskonnas elavate ja töötavate inimeste (tootmis)potentsiaali. Esindusdemokraatia - on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – ehk siis valimistega. Kõik tänapäeva läänemaailma riigid on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks Suurbritannia on parlamentaarne monarhia ja Eesti on parlamentaarne vabariik
· Lähtuda võib mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Määratakse: · Vara väärtus. · iga ohu materialiseerumise tõenäosus. · iga ohu toime varale, st ohu materialiseerumisel tekkiva kahju väärtust. Varade Liigitus · Andmevara · Riistvara ja tarvikud · Sidesüsteemide vara · Bürooseadmed ja tarvikud · Tarkvara · Inimvara · Haldusvara · Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: · soetusmaksumuse · taastemaksumuse · koolituse maksumuse · teenuste katkemise leppetrahvid · konfidentsiaalsuskao leppetrahvid · ... Ohud 6 Keskkonnaohud. · äike · kahjutuli · liigvesi · lubamatu temperatuur ja niiskus · tolm ja saastumine · elektromagnetiline kiirgus
veebruar 2014, TLÜ definitsioonidest Personalijuhtimine (Human Resource Management) on inimressursi rakendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides (Mondy, 1999) Personalijuhtimine (HRM) on strateegiline ja järjepidev lähenemine organisatsiooni kõige väärtuslikuma vara inimeste, kes annavad oma individuaalse ja kollektiivse panuse organisatsiooni eesmärkide saavutamisesse juhtimisele (Armstrong, 2006) Ressurss või personal või... inimvara (peopleware) täiendus tark- ja riistvarale (software ja hardware); teatud tüüpi varandus, mida tuleb võimalikult tootlikkult rakendada inimressurss (human resource) üks organisatsiooni tegevuseks vajalikest ressurssidest (inimesed, tehnoloogia, aeg, raha) inimkapital (human capital) vastand füüsilisele kapitalile personal (personnel) viitab personalijuhtimise (personnel management) administratiivsele iseloomule
Elukestvaõpe, tööturu muutustele kohanemine Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid. Eestis tuleb otsustada, millist ühiskonna arengut haridus peaks toetama. Kas soovime näha ühiskonnasisest sotsiaalset mobiilsust või suuname oma poliitikaga õpi- ja töörännet Eestist välja? Kas peetakse vajalikuks, et eri põlvkondadel oleks võimalus panustada ühiskonna arengusse ja et Eesti inimvara leiaks optimaalse rakenduse? Kui riik seda soovib, siis millised võimalused ta selleks loob? Võimupositsioonilt on võimalik süsteeme küll hallata ja valitseda, ent mitte juhtida ja arendada. Hariduspoliitika kontseptsioon on suure üldistusastmega ja pikale ajavahemikule (20–30 aastat) suunatud dokument, mis annab aluse lühemaajaliste hariduspoliitiliste kokkulepete saavutamiseks ühiskonnas ja riigis
Reurbanisatsiooni etapp keskuslinnade taaselustamine, mistõttu sealne rahvaarv kasvab. Eeldab tavapäraselt avaliku sektori jõupingutusi keskuslinnade elukeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks. LINNADE HIERARHIA HIIDLINN ehk MEGAPOLIS LINNASTU ehk AGLOMERATSIOON LINN Eesti asustussüsteem (TÜ pendelrände uuring 2010) Eesti linnaregioonid (Jauhiainen, 2001) Ääremaastuvad ja selle riskis vallad (Eesti inimvara raport, 2010) Igapäevane mobiilsus (TÜ pendel- rände uuring, 2010) Ligikaudu 380 tuh inimest liigub igapäevaselt omavalitsuste vahel tööle Järeldusi uuringutest · Eesti asustusmuster on üldjoontes püsiv, · Jätkub demograafiline ja sotsiaalne polariseerumine ühelt poolt Tallinna ja teiste suuremate linnade ning teiselt poolt maakonnakeskuste, väikelinnade ja maa- asulate vahel · Valdav osa rahvastikust elab linnaregioonides, ca 5-10%
d) Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Sotsiaaldemokraadid ei karda otsida rasketele küsimustele sisulisi vastuseid, isegi kui tee nendeni on keerukas ja vaevanõudev. Kui tahame jõukaks saada, siis ei tohi me konkurentsieelisena jääda ülistama vaesust ja Eesti inimeste odavat tööd. Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti uue tulemise võtmeküsimusena inimvara arendamist. Võime olla naabritest väiksemad, võime olla mõnestki vaesemad, kuid me ei ole rumalamad ega vähem võimekad. Sotsiaaldemokraatlik riik toetab nii lapse sündi kui kasvamist ja õppimist. Mitte üksnes kõrg-, vaid ka alus-, põhi-, kutse- ja gümnaasiumiharidus ning huvitegevus peavad olema kõigile noortele kättesaadavad. Eesti ei ole nii rikas, et võiksime ainsagi lapse potentsiaalil lasta raisku minna. Eestis on olemas nii vaimne kui materiaalne
VARAD, OHUD, NÕRKUSED. Riskianalüüsi käigus spetsifitseeritakse kõik turvamudeli põhikomponendid (varad, ohud, nõrkused, ohtude toimed, olemasolevad turvameetmed) vaatlusaluse süsteemi kohta; Lähtutakse mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Varade liigitus Andmevara Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohud Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid
VARAD, OHUD, NÕRKUSED. Riskianalüüsi käigus spetsifitseeritakse kõik turvamudeli põhikomponendid (varad, ohud, nõrkused, ohtude toimed, olemasolevad turvameetmed) vaatlusaluse süsteemi kohta; Lähtutakse mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Varade liigitus Andmevara Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohudp Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid
10 komplekteerimine (acquisition) töö jadaväljaannetega (serials processing) kataloogimine (cataloguing) avalik elektronkataloog (OPAC = Online Public Access Catalogue) laenutamine (circulation). Tarkvara: kasutajaliides keskkond, mille kaudu kasutaja suhtleb süsteemiga,võib olla tekstipõhine, graafiline, veebipõhine. Inimvara: infosüsteemi projekteerijad ja loojad, infosüsteemi haldajad, infosüsteemi lõppkasutajad. Raamatukogu infosüsteemi valikukriteeriumid. IRSi valik on toiming, mis tuleb sooritada raamatukogu juhtkonnal või teistel selleks volitatud isikutel, kui mingitest kaalutlustest lähtuvalt on raamatukogutöös otsustatud rakendada arvuteid või olemasolevat automatiseeritud süsteemi oluliselt uuendada, ning seejuures on otsustatud kasutada spetsiaalselt
aitama tõsta selle heaolu. Organisatsiooni näol on olemas keskkond, mis tagab inimesele majandusliku, sotsiaalse ja psühholoogilise kindlustatuse. Organisatsioon tahaks kasutada ainult osa inimesest, kuid tal tuleb tegelda inimese kui tervikuga. 2 Joonis 2. Inimese taotluste põhisuundumused (Üksvärav, 2004) Need ei ole kõik inimese huvid organisatsioonis, kuid mainitud kuuluvad olulisemate hulka. Joonis 3. Organisatsiooni inimvara olemus ja koosseis (Üksvärav, 2004) (vt. ka mõiste "Intellektuaalne kapital") Kui pikk on olnud organisatsiooni eluiga, missugune on olnud tema käekäik, missuguseid arengutsükleid on ta seejuures läbinud ja missuguses eluea astmes ta parajasti asub - see iseloomustab organisatsiooni ja aitab seletada temaga toimuvat. Organisatsiooni käekäiku aitab kõige paremini iseloomustada tema arengutsükkel, s.o ilmingute, toimingute ning menetluste korduv ring ja arengutase antud ajahetkel.
annaabi.ee 
