Suurim keskkonnaprobleem (0)

Suurim keskkonnaprobleem
Mina arvan, et suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on vähene järeltuliate arv. Paljud noored ei viitsi endale võtta nii suurt vastutust, mis kaasneb lastega. Uuringute tulemustel on lapsed ka vaesuse põhjuseks. Viimastel aastatel pole lastega leibkondade vaesus – hoolimata üldisest sissetulekute kasvust – vähenenud, vaid pigem suurenenud. Isegi kahe töötava vanemaga kolme- ja enamalapselistest peredest on peaaegu kolmandik vaesed ja riskivabu peresid vaid napilt üle poole. Nelja- ja enamalapselistest on juba 65% vaesed. «Eesti inimarengu aruanne 2002» ütleb otse välja: vaesuse põhjus on lapsed. Mõned ühe lapse vanemad soovivad veel juurde lapsi, aga pole kindlust, kas suudetakse kõigile lastele pakkuda väärikat lapsepõlve ja head haridust? Eestlase pragmaatilisust arvestades on selliseid peresid tõenäoliselt väga palju. Arvan, et maailmas väheneb laste sünniarv sellepärats, et inimesed saavad liiga vähe palka. Keegi ei jõua ära elatada kolme või enam last. Paljudel tekibki kartus, et nad ei suuda pakkuda oma lastele normaalset lapsepõlve, et nad jäävad ka enda ära elatamisega hätta. See, et järelkasvu jääb aina vähemaks näitab ka fakt, et see aasta sündis juulis Eestis 110 last – 553 poissi ja 547 tüdrukut, mis on 50 vähem kui mullu juulis.
Aga kas Eesti rahvas on kadumise lävel?
Sel­le üle arut­le­vad po­li­to­loog Rein Taa­ge­pe­ra, soo­sot­sio­loog He­len Biin ja pe­re­kon­na­sot­sio­loog Kai­ri Ka­sea­ru.
TAAGEPERA : On veel viis aas­tat ae­ga, et as­ja tõsi­selt aru­ta­da. Kõigi riik­li­ke ot­sus­te juu­res peaks sees ole­ma ka de­mog­raa­fi­li­se mõju hin­nang ning et­ni­lis­te su­he­te mõju hin­nang. Tih­ti te­hak­se ru­ma­lu­si tead­ma­tu­sest. Le­vi­ma peab hoiak, et me ole­me väl­ja­su­re­mi­se teel, ja ku­rat võtaks, me ei ta­ha väl­ja sur­ra. On ta­va­li­ne, et pi­gis­ta­tak­se sil­mad kin­ni või võetak­se se­da pa­ra­ta­ma­tu­se­na. De­mog­raa­fiaküsi­must ei to­hi võtta hä­bi ja ahas­tu­se­ga. Va­ja on sünget op­ti­mis­mi, et prae­gu ole­me va­lel teel ja suu­da­me en­ nast sea­da õige­le tee­le.
HELEN BIIN: On omaks võetud, et ii­ve on lii­ga ma­dal ja ole­me väl­ja­su­re­mi­so­hus. Aga kõik suh­tu­vad nii, et see ei ole mi­nu prob­leem.
KAIRI KASEARU: Prae­gu veel ei ole and­meid va­ne­mahüvi­ti­se ja teis­te po­lii­ti­lis­te meet­me­te mõju koh­ta. Kuid va­ra­sem uu­ring vii­tab sel­le­le, et sündi­mus kas­vas pi­gem kõrge­ma ha­ri­du­se ja sis­se­tu­le­ku­ga nais­te hul­gas. Sa­mu­ti võib loo­ta, et on nai­si, kes on se­ni sünni­ta­mist eda­si lüka­nud, aga ot­sus­ta­vad lä­hiaas­ta­tel lap­se saa­da.
Mina loodan, et kui majanduskriis mööda hakkab minema tuleb inimestel jälle julgus teha lapsi, et nad saavad laste kasvatamisega hakkama. Ja ma ei usu, et Eesti rahvastik hakkb välja surema mitmekümne aasta pärast. Ootame inimestelt optimismi ja elurõõmu laste jaoks.
Eva Hein
Laagri Kool