Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Poliitika ja valitsemise alused õpiku Heywood 16-nda ja 19-nda peatüki kokkuvõte eesti keeles.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konstitutsiooni, populaarse, vastutav, dimensioon, esiteks, formaalne, raamistik, assamblee, keeruka, ratsionaalse, prints, niccolo, machiavelli, pealiskiht, formuleerida, täidesaatvad, harjunud, juhtivuse, niiöelda, keerulisemad, jälgides, presidendid, hirmus, lihtsama, seletuse, vahetatud, paelus, institutsionaalne, mitteformaalne, massimeediaPoliitika ülemäärast heitlikkust peaks vältima ametnikkond, kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö. Täidesaatva võimu tipptasandil on seega esindatud nii erakondade huvid kui ka ametnikkonna huvid. Selline süsteem kehtib ka Eestis. Kuidas valitsus moodustatakse? Peaminister valib riigipea, arvestades põhiseadust, poliitilisi traditsioone ja poliitiliste jõudude vahekorda Kaheparteilises parlamentaarses riigis: Suurbritannia Riigipeal vaid formaalne ülesanne kinnitada kahekordse valiku tulemus. Riigipea nimetab peaministrikandidaadiks valimised võitnud erakonna liidri. Seejärel pannakse valitsusjuhi kandidatuur hääletusele parlamendis. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis: Itaalia, Hispaania, Portugal Riigipeal suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib peaminister.
Parlamentaarses demokraatias, kus tuleb kõigepealt leida parlamendile vastuvõetav peaminister, on valitsuse kokkupanek keerulisem kui USA-tüüpi presidentaalses süsteemis. Samuti tuleb arvestada parlamendi koosseisuga. Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne, kusjuures tal tuleb arvestada mitmete piiravate teguritega, nagu riigi põhiseadus, poliitiliste jõudude vahekord ning poliitilised traditsioonid. Kaheparteilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale vaid formaalne ülesanne kinnitada kahekordse valiku tulemus. Algul, juba valimiskampaania käigus, valib oma peaministrikandidaadi erakond, seejärel annavad ühele või teisele parteile oma hääle kodanikud. Parlamentarismi tava kohaselt nimetab riigipea peaministrikandidaadiks valimised võitnud erakonna liidri. Seejärel pannakse valitsusjuhi kandidatuur hääletusele parlamendis. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis, kus ühelgi parlamendis esindatud erakonnal
1) uurida olemasolevaid tõendeid 2) püstitada hüpotees 3) paika panna kuidas mingit kontseptsiooni mõista ja kuidas mõõta 4) koguda vajalik andmestik 5) analüüsida tulemusi 6) otsustada, kas saab tuletada kaugeleulatuvaid järeldusi 7) pakkuda välja esialgne järeldus 2 3 POLIITIKA"TEADUS"? Kriitika poliitika kui teaduse kohta: 1. Paradigma vähesus Paradigma on raamistik, mis annab teaduslikule uurimisvaldkonnale orientatsiooni ja suuna. Paradigmaatiline teadusel on 4 elementi: a) Kontseptsioon (concept) annab vastuse mis küsimustele. b) Teooria on süstemaatiliselt seotud üldistuste kogum, mis annab selgitusi ja ennustusi erinevate mõistete seotuse kohta. Vastab miks ja kuidas küsimustele. c) Tõlgendamise reeglid, millele tuginedes saab väita kas ennustamine ja selgitamine teooriale tuginedes on õige.
uurimisvaldkonnana. Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine salastatud. 7. Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid. Mõisted(legitiimsus, legaalsus) Mudelid (mikroteooriad) (nt Duvergeri seadus, Taagepera valitsuse kestvuse valem) Makroteooriad: tegelikkuse süsteemne ja laialdane seletus tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism, elitism) Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist.
puhas ratsionaalne majanduslik omakasu - väärtused, tõekspidamised, ajaloopärand pole tähtsad, sest kõik otsused rajanevad kasu ja panustamise kaalumisel. Nad tegid keerulised matemaatilised mudelid, mille abil seletasid inimeste käitumist ja poliitika kujunemist -> mis seletab inimeste sotsiaalset käitumist? Kuidas kujunevad käitumise tingimused? Institutsiooniteooria - selle teooria kohaselt mõjutavad inimeste huve ja käitumist institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid. Institutsioonid mõjutavad poliitilise päevakorra kujunemist, teabe kättesaadavsut ja loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati
müütede muster. Seob inimeste poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud. Suur vs väike võimu distants, ind vs kollektivism, maskuliinsus vs feminiinsus, ebamäärasus vs kindlustunne, lüi vs pikaajaline orientatsioon, positiivne hoiak. Kesksed komponendis: poliitikateadmised ja –uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid. Avalik arvamus: mõjutab poliitikat läbi valimiste, arutelude, jälgimiste. Avaliksfäär: meedia, toimivad inimesed kodanikena, avalik ja mitte formaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi ligipääs Geert Hofsted: väärtusskaala kesksed analüüsid: lühi-ja pikaajaline orent. Individualism, kollektivism. Demokraatlik polkultuur: sallivus, seotus- ja vastutustunne, pluralism Kodaniku kultuur: G.Alamond/S. Verba- käsitlus, mis hõlmab käitumuslikke aspekte. Eri riikide kodanike käitumismustrid jagati osalevaks, alluvaks ja võõrandlikuks.
Valitsemine ja avalik haldus kirju parlamendiga Itaaliale, Hispaaniale ja Portugalile on selline viis väga iseloomulik. Analoogiline olukord on olnud ka Eesti valitsuse komplekteerimisel – ei 1999. ega 2003. aastal nimetanud president peaministrikandidaadiks valimistel enim hääli kogunud erakonna (Keskerakonna) kandidaati, vaid lähtus hoopis erakondade koostöösuutlikkusest. Üldiselt on riigipea roll peaministri ametisse nimetamisel parlamentaarses riigis formaalne, sisulise otsustamise õiguse on ta loovutanud poliitilistele parteidele. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib värske peaminister. Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemiskorraldus erinevad ka selles osas. USA-s, Prantsusmaal ja Venemaal tulevad vaid vähesed ministrid (kui üldse) parlamendist, parlamentaarses süsteemis on aga olukord vastupidine. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis,
tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; -täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Vabariigi Valitsuse funktsioonid võib jaotada kaheks: poliitilise riigijuhtimise ning administreerimise funktsioonideks. Poliitilise riigijuhtimise funktsioon Põhiseaduses kasutatud väljend „täidesaatmine“ viitab otseselt seaduste täitmisele. Poliitilise riigijuhtimise funktsioon väljendub esiteks poliitika elluviimises (§87 p 4). Elluviimisega saab poliitikat oluliselt mõjutada. Teiseks on Vabariigi Valitsuse ülesandeks poliitika kujundamine. Põhiseaduse sõnastuse kohaselt ei ole Vabariigi Valitsusel pealtnäha sellist funktsiooni. Siiski on kogu maailmas poliitika alternatiivide analüüsi ning väljatöötamise ülesanne traditsiooniliselt täidesaatval võimul. Põhiseaduses väljendub poliitika väljatöötamise funktsioon vähemalt kahel moel:
Peatükk 2 Valitsus, süsteemis ja valitsusvõim (reziim) ,,See valitsus on parim, mis ei valitse üldse." Henry David Thereau ,,Kodaniku sõnakuulmatus" (1849) Erinevate valitsusvormide sorteerimine on olnud üks poliitilise analüüsi põhi muresid läbi aegade. Seda protsessi on võimalik vaadelda läbi aegade 4 sajandisse enne meie aja arvamist, kui Aristoteles tegi esimese kirja pandud katse kirjeldada poliitilist valitsusvõimu (edaspidi kirjutatud kui ,,reziim") kasutades terminit nagu ,,demokraatia", ,,oligarhia" ja ,,türann" mida kasutatakse siiamaani. Alates kaheksateistkümnendast sajandist olid valitsused sorteeritud kui monarhia või vabariik, või kui autokraatlikud või konstitutsioonilised reziimid. Kahekümnendal sajandil need suunad teravnesid veelgi. ,,Kolme maailma" poliitilise süsteemi sorteerimine, mis oli eriti moes Külma Sõja ajal, lõi maailma poliitikast pildi, kui domineeritud kaklustest demokraatia ja totalitarismi vahel. Samas
3) Euroopa Parlamendi ja MN koostöö – transport, arenguabi, tööohutus, regionaalareng, sotsiaalpoliitika (otsuseprojekt läbib kummaski kogus 2 lugemist) 4) Kaasotsustusmenetlus-nõutav nii Euroopa Parlamendi kui MN toetus Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates poliitikavaldkondades, alustades inimõigustega ning lõpetades transpordi ja kaubandusega Lissaboni lepingu põhimõtted. Lepinguga antakse Euroopa Liidule õiguslik raamistik ja vajalikud vahendid selleks, et võtta vastu tulevased väljakutsed ning täita kodanike nõudmised. 1. Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa, kus on suurem roll nii Euroopa Parlamendil kui ka liikmesriikide parlamentidel, kus kodanikel on rohkem võimalusi teha oma hääl kuuldavaks ning kus Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud. 2. Tõhusam Euroopa lihtsustatud töömeetodite ja hääletuseeskirjade ning toimivate ja ajakohaste
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kin
kandidaate ümber ei reastata) 41. Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine EV Riigikogu valimissüsteemi I-II vooru häältelugemismetoodika põhjal (praktiline ülesanne). 42. Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine jagajate meetodil (praktiline ülesanne). 43. Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid. Võistlevad seletused: Sotsioloogiline mudel Enesemäärangu e. sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria Liitmudelid: ideoloogia, juhus, valimisolukord, valitsuse tegevus, künnise kalkuleerimine Valijatüübid: Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim Passiivsed (20) osavõtt juhuslik 44
Ühiskonna elukorraldus peab tagama üksikisiku vabaduse. Optimistlik usk inimese enesetäiustamisse ja progresiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud. Esimest korda seadusandluses 1688 aastal Inglismaal. Eraomanduse ja turumajanduse suhete arendamine ja riigi reguleeriva osa vähendamine. Peab oluliseks kodanikuõiguste- ja vabaduste kaitsmist ning pöörab suurt tähelepanu parlamentarismi probleemidele( valitsuse vastutus parlamendi ees, konstitutsiooni ja õiguskorra küsimused, kiriku lahutamine riigist ja ilmalik haridussüsteem) religioon on inimeste eraasi. Võimu detsentraliseerimine ja kohaliku omavalitsuse tugevdamine, selleks et võim ei võõranduks inimestest. Vabakaubanduse põhimõte( tollide ja mahuliste väärtuseliste piirangute kõrvaldamine). Sotsialistlik ideoloogia Ühiskonna peaks rajama omandi ühiskasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonnaliikmete vahel
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk re
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku võimu esindajaks kahekoh
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel enamik läheb kaasa
(vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku teooria väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku. Eestis pole teooria politoloogide hulgas populaarne. Teooria alusidee on seega tegelikult lihtne: selle lähtekohaks on katse ette näha üksikindiviidi käitumist erinevates olukordades.
1. unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemiseorganid ning ühtne seadusandlus. Sellised on enamik tänapäeva riike. 2. liitriik ehk föderatiivne riik on ühisorganid, aga lisaks on osariikidel omad organid ning osariigid on väljaspool föderatsiooni pädevust suveräänsed. Vabariik : 1. föderatsioon tekib riigiõigusliku akt, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel ning on oma riigipea ja keskorganid 2. konföderatsioon luuakse rahvusvahelise lepinguga ja puudub ühtne riigipea, ühisküsimused otsustab konvent; ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustanud riigid Mõlemal juhul jagatakse territoorium haldusüksusteks. Rahvas On riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon)
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika
.. , n. 8. Mille poolest erinev Eestis riigikogu valimistel kasutatav kohtade jagamise süsteem klassikalisest d'Hondti meetodist? a.) Eestis on jagajatest täisarvudel astendajad 9. Millistest valimiskäitumise teooriast lähtub väide: "Pensionärid valivad reegline Keskerakonda"? -Sotsioloogilisest teooriast. 10. Millisest valimiskäitumise teooriast lähtub väide: "Tudengid hääletasid selle erakonna poolt, mis pakkus üliõpilastele vajaduspõhiseid sotsiaalgarantiisid"? e.) ratsionaalse valiku teooriast. 11. Poliitika kujundamise astmed on algatamine, elluviimine, hindamine. 12. Millist poliitika kujundamise protsessi osa hõlmab Eastoni mudeli must kast? -Otsustamist ja sõnastamist. RIIGID JA KODANIKUD 1. MIlliste tunnuste alusel defineeritakse riiki õiguslikus käsitluses? -Rahvas, maa-ala ja kõikide Montevideo konventsiooni tunnuste kaudu. 2. Mida tähendab mõiste "suveräänsus"? -Ülimat otsustusõigust riigi territooriumi. 3
ise kui alternatiivne kabinet. (Wilson, 1992, lk. 334-335) On arusaadav, et USA president pole oma vastutusrikkas ametis üksi, vaid teda ümbritsevad mitmed nõuandjad, kes moodustavad kollektiivselt presidendi insitutsiooni. Sinna hulka loetakse nii eelpool nimetatud kabineti liikmed, Valge Maja ja presidendi kantselei töötajad ning ka asepresident. (Gitelson jt, 1996, lk. 245) Sageli peetakse asepresidendi ametit pigem sisutühjaks tööks ning ka Konstitutsiooni järgi on tal vaid üks ametlik ülesanne - olla eesistujaks Senatis ning häälte võrdse jagunemise korral anda otsustav hääl. Samas on asepresidendi roll kogu võimusüsteemis üsna omapärane, kuna ta on ühteaegu nii eesistuja Senatis, kuid kuulub samal ajal ka täidesaatvasse võimuharru, seistes justkui võimude lahususe piiril (D. V. Edwards, 1998, p. 466). Senati igapäevases töös pole asepresidendil siiski eriliselt suurt tähtsust ning tema võim senaatorite hulgas
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonn
Rahvuskogu 1937 juulis heaks kolmanda põhiseaduse, mis hakkas kehtima 1.jaanuaril 1938. Vaatamata sellele, et ajavahemikul 1940- 1991 oli Eesti Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, kehtis 1938 põhiseadus riikliku iseseisvuse järjepidevusest tingituna formaalselt edasi. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist (20.august 1991) moodustati Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks sai uue demokraatlikest põhimõtetest lähtuva põhiseaduse väljatöötamine. Assamblee töötas välja viis põhiseaduseelnõud, mille hulgast valiti välja Jüri Adamsi poolt koostatud eelnõu. See kiideti 1992 juunis toimunud rahvahääletusel heaks ning neljas põhiseadus hakkas kehtima 3.juulil 1992. 3.4. Võimude lahusus ja tasakaalustatus: Võimude lahususe põhimõtte formuleeris esimesena oma klassikalisel
Pätsi poolt kokku kutsutud Rahvuskogu 1937 juulis heaks kolmanda põhiseaduse, mis hakkas kehtima 1.jaanuaril 1938. Vaatamata sellele, et ajavahemikul 1940-1991 oli Eesti Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, kehtis 1938 põhiseadus riikliku iseseisvuse järjepidevusest tingituna formaalselt edasi. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist (20.august 1991) moodustati Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks sai uue demokraatlikest põhimõtetest lähtuva põhiseaduse väljatöötamine. Assamblee töötas välja viis põhiseaduseelnõud, mille hulgast valiti välja Jüri Adamsi poolt koostatud eelnõu. See kiideti 1992 juunis toimunud rahvahääletusel heaks ning neljas põhiseadus hakkas kehtima 3.juulil 1992. 3.4. Võimude lahusus ja tasakaalustatus:
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt n Poliitiline kul
See muudab otsused rohkem poliitiliseks ja annab neile suurema kaalu. Nt. Suurbritannia, kus hääletamine on rangelt salajane. 2) Kollegiaalne valitsus tekib riikides, kus koalitsiooni moodustavad väga erinevad parteid. Peaministri ülesanne on see "kooslus" omavahel "kokku mängima" panna. Ministrite isiklik vastutus suur. Erinevatel parteidel kindlad ministri kohad. Kui antud minister ei saa asjaga hakkama asendab teda parteikaaslane. Suhteliselt konfliktne, arutelu on formaalne, hääletamine toimub nagu Parlamendis, seega vajalik saavutada ühe osa valitsuse poolehoid. 3) Hierarhilised kabinetid (nt USA valitsus) Avalik juhtimine President määrab kabinetiliikmed, kabinet on kui presidendi abistav jõud, kuna president võtab ainuisikuliselt vastu otsuseid. Moodustatud sise- ja välisringi ministeeriumid, millega president ise
on selleks sünnipärane õigus. Piiratud monarhiad: Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel töötav parlament. Valitsus vastutab oma töös päriliku monarhi ees. Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja
Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee 1.7 Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE
Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja ® Leppedemokraatia Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas.Arenenud riikides on tavaks üksmeel teatud põhiväärtuste osas, nn. väärtuskonsensus. Vrdl. Eesti ühiskondliku kokkuleppe idee ® Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi- ja fassaadidemokraatia? Demokraatlik valitsemine n Formaalne ja substantsiaalne demokraatiakäsitlus n Formaalses ehk kitsas käsitluses on olulised ennekõike protseduurireeglid, nt valimised, ja isikuvabadused n Substantsiaalses ehk laiemas käsitluses on lisaks formaalsetele küsimustele oluline sisuline osalusvõimalus õiguste, kaasatuse, harituse ning sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste mõttes n Liberaaldemokraatlik ja vabariiklik lähenemine
Poliitilises mõttes- kas vastus teatud sotsiaalsete gruppide survele ja nõudmistele või valitsuse enda initsiatiiv mingi probleemi lahendamiseks. Võimalik eristada poliitilisis programme: kohustuslikud- kuidas teostada, see on määratud poliitiliselt, paindlikud- poliitiliselt on määratletud ainult üldised suunised, on jäetud ruumi organisatsioonilistele variatsioonidele (nt turvalisuse tagamine politsei poolt), lubavad- seadusandlik raamistik võimaldab poliitikat ellu viia, kuid ei sunni seda tegema (nt kohalike maksude kehtestamine KOV poolt), keelavad- tegevused, mida ei tohi läbi viia või tohib teha ainult teatud tingimustel. Siiski on võimalik ära tuua peamised poliitikat rakendavad institutsioonid: ametid (Maksuamet, politseiamet, pensioniamet, sideamet), inspektisoonid (tervisekaitseinsp.), keskvalitsuse tugistruktuurid (haigekassa, riigikoolid). Elluviimise probleemid:
päeval peale avaldamist 27. Riigivastutuse mõiste ja kahju hüvitamise alused Riigivastutus vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõiglusest, kui riik haldusmenetluse käigus rikub kodaniku õigusi, siis ta peab selles eest vastutama, riik pole võimu positsioonil kodaniku suhtes. Hüvitamise alused: · Riigi kahju hüvitamise eesmärk on taastada olukord enne kahju tekitamist (ei ole alati rahaline hüvitamine). · Isik, kes haldusülesannet täidab ei ole vastutav, vaid riigiorgan on... · Arvestatakse ainult otsest kahju (juhuslike asjaolude tõttu tekkinud kahju eest riik ei vastuta) · Alati hüvitatakse kahju kõige odavamal viisil Võib nõuda haldusakti vältimist, sooritamist, kehtetuks tunnistamist, toimingu lõpetamist. Teema 5. Haldussund 28. Haldussunni kohaldamise alused. Väärteomenetlus. · Haldussund karitusõigus isiku õiguste kitsendamine (ntks vabaduse ja
Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid ning ka Eesti. Võimu kontrollimine on vajalik selleks, et: · Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. · Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. · Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks parlamendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus, teiseks rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Kontrollorganite moodustamisel ja nende pädevuse määratlemisel peetakse demokraatlikul
b. Eestis puuduvad jagajatest täisarvudel astendajad c. Eestis on valimisringkonnad, mida d'Hondti meetod ei luba d. Eestis valitakse nimekirja, d'Hondti meetodi järgi tuleb valida kandidaati e. Eestis võivad äriühingud erakondade valimiskampaaniat rahastada 9. Millisest valimiskäitumise teooriast lähtub väide "Pensionärid valivad reeglina Keskerakonda"? a. sotsioloogilisest teooriast b. sotsialiseerumisteooriast c. teemaseade teooriast d. manipulatsiooniteooriast e. ratsionaalse valiku teooriast 10. Millisest valimiskäitumise teooriast lähtub väide "Tudengid hääletasid selle erakonna poolt, mis pakk a. sotsioloogilisest teooriast b. poliitökonoomia teooriast c. teemaseade teooriast d. manipulatsiooniteooriast e. ratsionaalse valiku teooriast 11. Poliitika kujundamise astmed on: a. algatamine, b. otsustamine, c. elluviimine, d. hindamine, e. järelevalve. 12. Millist poliitika kujundamise protsessi osa hõlmab Eastoni mudeli must kast? a. otsustamist b
annaabi.ee 
