kihiviisiline Harimissügavus 5...7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda
Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks.
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab
Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab
metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad
tulemusena tõuseb ka taimede vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Hästi arenenud taimed suudavad ka paremini konkureerida umbrohtudega. Hoolikas mullaharimine on efektiivseks kahjustajate tõrjemeetodiks. Minimeeritud harimisviisid nagu otsekülv kõrde, kuigi nad vähendavad töökulusid, soodustavad samuti kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik sõmeraline hea struktuuriga huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada sobiva külvikorra, orgaaniliste väetiste andmise ja õige harimisega. Põhilised võtted: 1. Viljavaheldus - peab jälgima, et samale põllule järgmine aasta ei külvata selliseid kultuure, mis sinna ei sobi · Rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu
3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus. 4. Spetsiifilise toorme osakaal suureneb 5. Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine 2. Taimede arvukus, jagunemine ja rühmitamise alused Maakeral kasvab umbes 250 000 taimeliiki. Inimene kasutab neist umbes 12 000 liiki, kasutatakse: · inimtoiduks · tehniliseks otstarbeks · sööt,väetis · dekoratiivtaimedeks Taimede jaotamine kultuurtaimedeks ja metsiku floora esindajateks on tinglik, 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk) 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Valgus
Koorimise järel tärganud umbrohud hävitatakse 2...3 nädala pärast järgneva sügiskünniga. Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrje tugineb nende väljakurnamise printsiibile. Et see oleks võimalikult täiuslik, ei või umbrohtudel lasta koguda varuaineid mullas olevatesse organitesse. Järelikult peaks põldu koorima kohe pärast vilja alt vabanemist, et umbrohtudel võtta assimilatsiooni võimalus. Kui mullatemperatuur on veel suhteliselt kõrge ja muld niiske, moodustuvad vegetatiivselt paljunevatel umbrohtudel mullas olevate organite puhkavatest pungadest uued lehed. Nende moodustamiseks on taim kulutanud oma varuaineid, seega ennast teataval määral kurnanud, mis ongi koorimise siht. Kui nüüd taastekkinud assimilatsiooniorganid jälle hävitatakse, ei anta vegetatiivselt paljunevatele umbrohtudele mahti kosumiseks, see tähendab varuainete taaskogumiseks. Kui muld on vajaliku niiskusega, tärkavad augustis kooritud põllul
Sõnnik üksi kulutab lagunemisel liigselt mulla hapnikku. Näiteks kanakaka eeliseks on suur lämmastiku ja kaaliumi sisaldus ning vähene kulu. Sügisel anda ei ole hea kuna sisaldab rohkesti lämmastiku, mis paneb taime kasvama. Mullareaktsioon peab vastama taimede kasvunõuetele! http://www.nokitse.ee/kasvatamine-v%C3%A4etamine/taimede-v%C3%A4etamine Kvaliteetse saagi annab kasvatamine optimaalsetes tingimustes. Külvist peab õigesti ette valmistama. Muld peab olema haritud sügavalt kobedaks, peensõmeraliseks ja umbrohupuhtaks. Külvis olgu haigusvaba, hea idanevusega ning puhas. Soovitav oleks kasutada puhitud seemneid. Eemaldada tuleks suuremad kivid. Külviaeg ja külvisügavus peavad olema õiged. Seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vajavad taimed kindlaid temperatuure ja niiskust. Seega optimaalne külviaeg sõltub eelkõige regiooni klimaatilistest ja mullastiku iseärasustest. Eestis loetakse parimateks
Terved haigusvaba mugulaid. Ei ole kasulik kasvatada kartul tomati kõrval ja ka mitu aastat ühel kohal. 2015 Eesti Maaülikool Agrotehnilised Suur vastupanuvõimet haigustele - Berlichingen , Detskoselskiy sortid. Viljavaheldus. Liblikõielise kasutamisega kartulikasvatuses tuleb aga olla ettevaatlik, sest liblikõielised on head peremeesorganismid haigusele.Raske muld ei ole soovitatav. Füüsikalis-mehaaniline Haigusest naktatud taimed hoolikalt välja kiskuda ja hävitada. Bioloogilised Enne istutamist mugulate söövitamine bakteripreparaati ( 2 l / t vooluhulk 30 l / m) fitosporin - m ( 0,4-0,5 kg / t ) , Bactofit ( 3-5 kg / t ) . Keemiline Maxim 025 FS Toimeaine: 25 g/l fludioksoniil Kontaktse toimega fungitsiid Maxim on ette nähtud seemnematerjali külvieelseks märgpuhtimiseks. Maxim 200 l + vesi 2,0-5,0 l = 2,2-5,2 l/t.
Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees on takistatud 5. Ebaso
Mullad Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel. Turvasmullad sobivad peamiselt kaera kavatamiseks. Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega ( liivad ja saviliivad ) , keskmise lõimisega mullad (kerged ja keskmised liivsavid), raske lõimisega mullad ( rasked liivsavid ja savid ). Põllu valik Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud Kaer- madalama viljakusega muld, sobib ka happelisema reaktsiooniga Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7 Oder- keskmise viljakusega muld, mulla pH 7 Külvieelne mullaharimine teraviljapõllul Eesmärk: mullaveevaru optimeerimine, väetiste muldaviimine, umbrohtude hävitamine, seemnetele sobiva külvialuse loomine Väetamine Mõjutab nii saagi suurust kui ka selle kvaliteeti. Aluseks planeeritava saagiga põllult eemaldatav toiteelementide kogus, mille katteallikad võivad olla järgmised:
Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja
haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad. Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis. Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest, need on lubjakivi, dolomiit, mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja liivakivi ( lõuna Eesti) sisaldavad räni. Devoniajastu Kesk- Eesti savi (deluur) sisaldab Al, Fe, räni ja kaaliumi. Mulla keemiline koostis oleneb kihtidest. 3) Mullatekke elementaarprotsessid Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi :
Ei üle ega ümber ei saa aga tõsiasjast, et võilill on umbrohi. Ta võib paljuneda nii seemnetega kui ka juuretükikeste abil. Nii on võililledest väga raske lahti saada. Kokkuvõte Paljusid umbrohtusid kasutatakse ravimtaimedena ja loomasöötadena. Ühesuguseid umbrohte ja ka erinevaid umbrohte võib kasvada ühes kohas palju. Osad umbrohud on ka kõrge toiteväärtusega ja 9 nendest tehaksegi loomadele sööta nagu näiteks lutsern ja ristik hein. Ka mesilased korjavad umbrohtude õitelt õietolmu mida kasutavad mee valmistamiseks. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Umbrohi 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Vesihein http://et.wikipedia.org/wiki/Kõrvenõges http://et.wikipedia.org/wiki/Rukkilill http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html
Sügiskünni puhul tuleks künniviil keerata võimalikult suure nurga all ümber, et õhu ja mulla kokkupuude oleks maksimaalne, mis aitab kaasa tüü ja põhu lagunemisele. Künnisügavus võiks olla teraviljade puhul maksimaalne. Sügiseste põllutöödega peaks olema valmis saanud oktoobri lõpuks, mida hiljem künda, seda paremini toimib umbrohu tõrje ning põhulagunemine. Teraviljade külviaeg on võimalikult varajasel kevadel, töödega võib alustada kohe, kui muld traktorit kannab ning muld ei kleepu mullaharimisriistade külge, märjale mullale tehtud kahju võib olla ära pikaajaline. Kevadtööd algavad künniga, mis kobestab kogu põllupinna sügavuti ning peab põllu valmis külvieelseteks töödeks. Külvieelne mullaharimine, on oluline, sest see kobestab mulla, tagades hea veevarustuse ja loob sobiliku seemnealuse, samuti viib see väetise mulda ning tõrjub umbrohte. Põllul tehtavate tööde valik oleneb mullastikust ning külvatavast kultuurist
1.1.Põllu mõiste Põld on haritav maa, kus kasvatatakse peamiselt lühiealisi (1-2- 2 aastasi) kultuurtaimi. Põld on lage, puudeta ala. Esimesed põllud tekkisid Eestis teise aastatuhande algul eKr. Peagi muutus põlluharimine eestlaste peamiseks elatusalaks. Asustus ja põlluharimine koondus kohtadesse, kus oli viljakas muld. Kasvatati peamiselt otra, hiljem ka talirukist. Esialgu olid põllud väikesed ja liigenstatud, põldudel kasvatai erinevaid kultuure vaheldumisi. Põllutöömasinate kasutuselevõtuga tekkis vajadus suuremate põllupindade järele. Väikesed põllud ühendati, põllusiilude vahelt kaotati üksikud puud, metsatukad. Tekkisid suured üheviljapõllud. Selle tulemusel suurenes kahjurite arv ning nende tõrjeks hakati kasutama kemikaale.
Põllumajanduse mõju keskkonnale Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine • Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. • Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. • Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. • Looduslik taimkate säilib vaid majan
Rohumaataimi kasut Erineva otstarbega 2) Alusheinad- Taimede kõrgus on 0,6-0,8 meetrit. Lehemass on alumises kolmandikus. Alus- murudes, puhkemaastikutel turismitaludes. Kchvematel. piiratud kasutussobivusega muldadel, annavad heinade taimikul domineerivad lehed. rohumaad suurema saagi ja aastali tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on N: valge ristik, karjamaa raihein, aas- nurmikas rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas 10) Looduslike ja kultuurrohumaade majanduslik iseloomustus, rohukarjamaade tüübid ja nende tiheda |uurestikuga väetisameid neelav taimkate. Tihe rohumaa taimik takistab kallakulistel aladel erinevused, rohumaakülvikorra põhimõte
kodutalu õuel. On keskmisest tugevama tuulega suvepäev, naabertalu traktorist pritsib kõrvalasuvat põldu. Tuul kannab pritsmed otse taluõuele. Põhjus: hea taimekaitsetava ja taimekaitseseaduse normide eiramine. Mida teha? ( Tegelik olukord tõi kaasa absurdini ulatuva pahanduse koduomaniku ja Põllumajandusameti ametnike vahel, mille käigus anti inimesele mõista, et pestitsiidid ei olegi tervisele kahjulikud vaid on looduses vajalikud lämmastikumürgituse vältimiseks. ( ( Ametniku ülesanne oli fikseerida juhtumi asjaolud ning määrata seaduserikkujale asjakohane karistus, tagades kõrvaliste isikute põhiõigused. Kindlasti ei ole asjakohane ametnike käitumine, kui põllumajandustootja väärteomenetluse käigus kohale kutsutud tunnistajale
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
põhiline tee uute liikide tekkeks. Parapatriline (külgnev) liigitekke viis, mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel. Sümpatriline (olemasoleva liigi paiknemise sisene) liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita. 5. BM areng Maal, varajane elu areng, muutused Maa atmosfääris, hulkraksete teke, Ediacara ja Kambriumi elustik, Kambriumi plahvatus ja selle põhjused. 4-3,5 miljardit aastat tagasi- elu teke Maal. 2 miljardit aastat tagasi vanimad bakterite kivistised Kanadast. 1,9 miljardit aastat tagasi vanim makroskoopiline eukarüoodi (päristuumne) kivistus. Muutused Maa atmosfääri koosseisus: Maal elasid bakterid ja nende sarnased organismid. Puudus vaba hapnik. 2 miljardit aastat tagasi hakkas atmosfääri kogunema vaba hapnik, mida tekitasid merelised ainuraksed. ,,Suur
tugevat häiritust. 22. Liikide mitmekesisust selgitavad hüpoteesid. 1. Stabiilsuse/aja hüpotees – pikad stabiilsuse perioodid, mil püsib keskkond võimaldas kujuneda suurel mitmekesisusel. Populatsioonid olid stabiilsed ja fluktuatsioonidest tingitud väljasuremiskiirus oli madal. 2. Struktuurihüpotees – taimekoosuste liigirikkusega kaasneb ka teiste taksonite liigirikkus. 3. Produktiivsusestabiilsuse hüpotees – eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse. Saadaolev energia jaotub indiviidide vahel võrdselt ja liigid on positiivselt korreleeritud primaarpoduktsiooniga. Probleem on selles, et see ei kehti alati, kuna mõned maailma produktiivsemad ökosüsteemid on liigivaesed (jõedeltad)
See kätkeb endas suurt hulka looma- ja taimeliike, nende elupaiku ning geene. Kõik see on ühenduses füüsilise keskkonnaga, moodustades ökosüsteeme, mis toetavad elusorganisme, kelle hulka kuulume ka meie. Me ei suuda jääda ellu ilma looduseta ja ometi peame seda liiga sageli iseenesestmõistetavaks. Suure osa inimtegevuse jaoks on bioloogiline mitmekesisus eluliselt tähtis. Toiduainete tootmine on suuresti võimalik üksnes tänu looduse pakutavatele hüvedele, nagu viljakas muld ja vesi ning taimi ja puid tolmendavad mesilased. Taimed puhastavad õhku, eraldades hapnikku ja sidudes ohtlikke saasteaineid. Meie riidekapid on täis looduslikku kiudu, nagu puuvill, vill ja siid. Looduslikest süsteemidest saame puitu ja muid materjale hoonete ehitamiseks ning mööbli valmistamiseks. Mitmed ravimid, nagu aspiriin, pärinevad loodusest. Looduslikud süsteemid, nagu vihmametsad ja korallrifid peidavad endas veel avastamata elupäästvaid aineid, mille väärtus võib olla
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt
sademeterohket ilma. Loomise ja piimküpsuse ajal on kõige soodsam jahe ja päikesepaisteline ilm, kuid öökülmade suhtes on oder sel ajal tundlik. Küpsemise ajal on optimaalne temperatuur 23...24 °C. Niiskuse suhtes on oder suhteliselt vähenõudlik. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 350...450. Idanemiseks vajab oder vähem vett kui teised teraviljad. Mida viljakam on muld ja parem agrotehnika, seda ökonoomsemalt ta vett kasutab. Kuigi oder vajab niiskuse olemasolu kogu kasvuperioodi on kõige kriitilisem aeg kõrsumisest loomiseni (30...40% kogu veetarbest). Muldadest sobivad odrale paremini viljakamad neutraalse reaktsiooniga liivsavimullad. Odra juurestik on vähemarenenud kui kaeral ning ta vajab kiire kasvu ja suhteliselt väikese juurestiku tõttu rohkesti toitaineid. Eriti tundlik on oder toitainete puuduse suhtes kasvu alguses. Kaer
Kaheidulehelised · valdavalt sammasjuurestik · Sulg- või sõraroodumine · lehelaba serv harva terve · õie osade arv 5 või 4 · õiekate: sageli tupeks ja krooniks jagunenud · puud, põõsad, rohttaimed Õistaimed jaotatakse õite ja viljade ehituse järgi: Kaheidulehelised: · ristõielised enamasti rohttaimed nt põldsinep, hiirekõrv, kapsas · liblikõielised rohtsed taimed, mõned põõsad. nt. Hernesuba, ristik, lutsern · roosõielised rohttaimed ja põõsad. nt. Maasikas, vaarikas, õunapuu, toomingas · maavitsalised rohttaimed. Nt kartul, tomat, tubakas. (palju mürgiseid taimi) · Korvõielised rohttaimed. Nt võilill, aster, rukkilill Üheidulehelised: · liilialised rohttaimed. Nt maikelluke, tulp, liilia · kõrrelised timut, kerahein, nurmikas, aruhein Üheidulehelised
universaalinidkaatorit, saadud värvust võrreldakse ette antud skaalaga. Keemise välja selgitamiseks kasutati 10 %-list HCl, mida pritsiti süstlaga sügavkaeve seinale, mullikeste tekkimisest võib järeldada, et mullas esinevad karbonaadid. Täiendavalt tehti kindlaks ka mulla tihedusaste, juurestatus ja pooride suurus. Tihedusastme leidmiseks kasutati kühvlit, millega katsuti, mitme sentimeetri sügavuselt on tunda, et muld on muutunud tihkemaks. Seejärel võeti nii sügavkaeve igast geneetilisest horisondist ja huumushorisondist kui ka poolkaevetest iga 5 cm kihist mullaproovid isetehtud paberümbrikutesse, millele märgiti peale vajalik informatsioon, et hiljem oleks võimalik muldi tuvastada ja valmistada neist 4 liimmonoliidid. Mullaproovide transportimiseks kasutati autot. Muldi kuivatati paar nädalat
2. Otsene (interferents)/kaudne(ekspluatatsioon). Kaudne esineb enamasti taimede puhul. 3. Tarbimiskonkurents/ruumikonkurents. Tarbimiskonkurents on olukord, kus organism on võimeline hankima ressursse ruumi eri kohtades; tarbib seal, kus ressurssi on. Ruumikonkurents esineb enamasti taimede puhul, aga ka loomadel konkurents kudemis-, pesitsus- ja talvitumiskohtade pärast. 4. Taimedel maapealne/maa-alune ehk võsu/juurkonkurents ehk valgus/toitainetekonkurents. Mida rikkalikum on muld, seda suurem on taimede võsukonkurents. 5. Difuusne konkurents- kõikide konkurentsitüüpide kogumõju kogusumma. Konkurentsi komponendid: konkurente mõju ja konkurente vastus. Eristatakse liiki, mille mõju uuritakse (naaberliik) ja liiki, millele mõju uuritakse (fokaalliik). Konkurentsi komponendid: mõju ja vastus (vt. küsimus 6). 4. Konkurentsi uurimise meetodid. Konkurentsi intensiivsus Konkurentsi uurimine labori- ja välikatsetes:
Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha- rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas mõistes on taimekasvatus teadus, mis hõlmab põllukultuure. Taimekasvatus käsitleb õppedistsipliinina nende kult-de rahvamajanduslikku tähtsust,
Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha-rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas mõistes on taimekasvatus teadus, mis hõlmab põllukultuure. Taimekasvatus käsitleb õppedistsipliinina nende kult-de rahvamajanduslikku tähtsust, produktiivsust, geogr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
