cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik centrum keskus plica kurd collum kael processus (proc.) jätke corpus keha protuberantia mügar cortex koor crista hari radix juur curvatura kõverik ramus haru recessus sopis discus ketas
eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde KAEL COLLUM vaba alajäse: päriskael COLLUM reis FEMUR kuklatagune NUCHA säär CRUS jalg PES KERE TRUNCUS kand TARSUS
abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak)
Süda, veenid, arterid, spinaalnärvid, lümfisüsteem, aju ! 1. Süda, areng, ehitus, loote vereringe ! 1) milline vahesein moodustab arengus fossa ovales’e põhja, milline limbus fossa ovalis’e fossa ovalis’e põhja moodustab septum primum, limbus fossa ovalis’e moodustab septum secundum’i alumine serv 2) mis moodustavad erutustekke ja juhtesüsteemi 1. nodus sinuatrialis 2. nodus atrioventricularis 3. fasciculus atrioventricularis (truncus —> crus dextrum et sinistrum) 3) mitme kihiline on vatsakeste muskulatuur, milline neist on eraldi kummalgi vatsakesel 3-kihiline: 1. pindmine e. longitudinaalkiht 2. keskne e. tsirkulaarkiht - eraldi kummalgi vatsakesel 3. süva- e. longitudinaalkiht 4) mida ühendab lootel omavahel ductus venosus v. umbilicalis’t v. cava inferior’iga 5) kus paikneb nodus sinuatrialis? sulcus terminalis’es subepikardiaalselt (v. cava sup. suubumiskoha ja parema kõrva vahel) 6) kus on kodade vaheseina kõige õhem koht (selle
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm
tuhar CLUNIS allkõht hypogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavööde cranii vaba ülajäse: lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis õlavars BRACHIUM vertebralis küünarvars ANTEBRACHIUM käsi MANUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum ranne CARPUS pleurae kämmal METACARPUS Südamepaunaõõs cavum pericardii sõrmed DIGITI MANUS kõhuõõs cavum abdominis käe selg DORSUM MANUS vaagnaõõs cavum pelvis käe pihk PALMA MANUS luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis
Aga naistele meeldib just niisuke, nagu minu oma. Siiski, võib olla, kui ma naistest kord ära tüdinen -- sest kõigest saab viimaks villand -- jah, võib olla siis saan selle hullu tükiga toime, et tõmban oma habeme maha ja lähen vana Mauruse juurde, sest see kool meeldib mulle. Tubli kool, küll näete, minge aga sinna. Sinna tulevad kõigi maade ja rahvaste logardid kokku, tõsi jutt! ja vana Maurus teeb kõigist mehed. Kui tarvis, annab kere peale, sest vana urvaplaastri vastu ei saa ükski rohi. Oli minu vennal poeg -- poiss kui jõmmikas, aga viimane vemmal. Pani linna kooli -- aasta pärast visati välja! Pani teise kooli -- poole aasta pärast välja! Tahtis panna kolmandasse -- ei võetud enam vastu. Tuleb va vennas minu juurde, kurdab ja ütleb: mis nüüd? ,,Vii see oinasarv vana Mauruse juurde," ütlesin mina, ,,ja kui tema tast midagi ei tee, siis ei tee tast enam ükski midagi, pane sõnnikut tõstma
4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad: 1) Õlavars - BRACHIUM 2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM 3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR 2) Säär - CRUS 3) Jalg - PES Jalg jaguneb: 1) Kand - TARSUS 2) Pöid - METATARSUS 3) Varbad - PEDIS 4) Jala tald - PLANTA PEDIS 5) Jala selg - DORSUM PEDIS Kõht kolmeks piirkonnaks:
17 IV KONTROLLTÖÖ 68) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Niude-nimmelihas reieluu väikepöörel reie anteversioon ja 1) Suur-nimmelihas 1) kõik nimmelülid välisrotatsioon; fikseeritult 2) Niudelihas 2) niudeluuauk kallutab kere ette Väike tuharalihas niudeluu tagapind reie anteversioon ja Keskne-tuharalihas niudeluutiiva tagapind siserotatsioon; reieluu suurpöörel retroversioon Pirnlihas ristluu vaagenmiselt pinnalt Kolmepeane pööraja reie välisrotatsioon,
aponeuroosiks Funkts: sirutab väikest sõrme, sirutab kätt KÜÜNARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule Funkts: sirutab rannet, sirutab kätt 60) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? IV KONTROLLTÖÖ EESMINE RÜHM NIUDE-NIMMELIHAS Algab: 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena: Funkts: fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. SUUR-NIMMELIHAS Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt NIUDELIHAS Algab: niudeluuaugult Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile TAGUMINE RÜHM VÄIKE TUHARALIHAS Algab niudeluu tagapinnalt Kinnitub reieluu suurele pöörlile
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior
paneb vere liikuma, klapid kindustavad selle liikumise kindlas suunas (südame poole) o lisaks soodustavad negatiivne rõhk südames ning rindkeres. o Lihaspump – lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. Närvisüsteem 1.Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1) Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS i. Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju
aponeuroosiks Funkts: sirutab väikest sõrme, sirutab kätt KÜÜNARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule Funkts: sirutab rannet, sirutab kätt 60) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? IV KONTROLLTÖÖ EESMINE RÜHM NIUDE-NIMMELIHAS Algab: 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena: Funkts: fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. SUUR-NIMMELIHAS Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt NIUDELIHAS Algab: niudeluuaugult Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile TAGUMINE RÜHM VÄIKE TUHARALIHAS Algab niudeluu tagapinnalt Kinnitub reieluu suurele pöörlile
Selgroo piirkonnas esinevaid valusid nimetavad inimesed tavaliselt ikka radikuliidiks. Tegelikult iseloomustab nimmeradikuliiti lülisamba nimme- ja ristluu piirkonnast alajäsemesse, kuni labajalga kiirguv valu. Peale nimmeradikuliidi on veel üsna mitmeid haigusi, mille üks sümptome on valud lülisamba või jäsemete piirkonnas. Lülisamba allosa nimme- ja ristluu piirkonna valusid diagnoositakse lumbalgiana. Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast Lumbus = nimme ja kreekakeelsest sõnast algos = valu. Lumbalgial e. nimmevaludel ei ole ühest põhjust, nad pärinevad selgroo mitmesuguste struktuuride häirest. Termin radikuliit tuleneb ladinakeelsest sõnast radix=juur ja kreeka pärituoluga järelliitest, - itis, mis väljendab põletikulist haigestumist, ning võeti kasutusele siis, kui haiguse põhjuseks peeti närvijuurepõletikku. Tegelikult pole aga radikuliidi puhul tegemist põletikuga, vaid selgroo struktuuride, kõige
kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen
kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen
ANTERIOR- EESMINE MANUS- KÄSI SINISTER- VASAK DISTALIS- KAUGMINE PROFUNDUS- SÜVA 13 MEDIALIS- KESKMINE 2. KIRJUTAGE LADINAKEELNE VASTE TRÜKITÄHTEDEGA Nimme- LUMBUS Reis- FEMUR Õlavars- BRACHIUM Kukal- OCCIPUT Kuklatagune- NUCHA Käsi- MANUS Pea- CAPUT Külgmine- LATERAL 3. Tasapind, mis jagab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks on- MEDIAANTASAND (KESKPIDINE) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nim.- MEDIAALNE (KESKMINE) Lad. keeles- MEDIALIS Kerest kaugemal asuvat osa nim.- DISTAALNE (KAUGMINE) Lad. keeles- DISTALIS 4. NIMETAGE, KUIDAS JAOTATAKSE ALAJÄSE (EESTI KUI LAD.KEELES)- ALAJÄSE- MEMBRUM INFERIUS jaguneb: VAAGNAVÖÖDE
Eristatakse: 1) rinnalülide piirkond 2) nimmepiirkond 3) turi rinnalülide ogajätketest moodustunud selja kõrgeim osa, jääb rinnalülide piirkonda. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Rinna kraniaalne piir kulgeb abaluu eest ning kaudaalse moodustab ka väliselt nähtav roidekaar. Eristatakse: 1) abaluupiirkond e. piht asub kraniaalselt 2) rinnakupiirkond esijäsemete vahel 3) roidepiirkond rinnakorvi külgseinad Kõht on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb: 1) kraniaalne kõhupiirkond - piiristavad diafragma kinnituskoht ja viimast roiet riivav segmentaaltasand. Kraniaalne kõhupiirkond jaguneb roietealuseks piirkonnaks ja rinnalehepiirkonnaks. 2) keskkõhupiirkond - paikneb viimast roiet ja puusanukki riivates segmentaaltasandite vahel
· Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline täiend paikneb harilikult nimisõna järel, selle ette asetatakse ta vaid rõhutamise korral: · tunica mucosa, morbus nauticus, morbus gravis, atrium dextrum, bolus alba, sanguis venosus, hepatitis infectiosa, lagoena viridis, morbus sacer, dentista bonus, infectio contacta, corpus vitreum, os temporale, manus sinistra, dies natalis. Sugu I II III IV V Nom. Gen. Sugu -a -ae f f m, n m, f, m, n f n -um -i n -on -i n -en -inis n -u -us n -us -i m -us -us m
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
- kõrvalest; f. - tõmbab kõrvalesta üles. Veel selles rühmas: m. auricularis anterior ja m. auricularis posterior. e) Koljulae lihased: M. occipitofrontalis: koosneb kahest kõhust : venter occipitalis o. - kuklaluu tagapind, ja venter frontalis i. - kulmude nahk. Kahe kõhu vahel pealael on lai kilekõõlus - galea aponeurotica (selle moodustamisest võtavad osa ka pea külgedel asuvate lihaste kõõlused!) f. - peanaha liigutamine ette-taha. Kere lihased. 1. Selja lihased. A. Selja autohtoonsed lihased. I. Mediaalne trakt. Mm. interspinales (cervicis, thoracis, lumborum) - naaberlülide ogajätkete vahel Ülemistest interspinaallihastest on arenenud nn. kuklaroseti lihased - m. rectus capitis minor et major ja m. obliquus capitis inferior (+ obliquus capitis superior lateraalsest traktist!), mis paiknevad atlas`e, axis`e ja os occipitale vahel ja mõjuvad kuklaliigestele! M
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas paiknevad kromatiin
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks).
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior
Pidi toimuma seksuaalrevolutsioon, mis USAs 60ndatel toimus. Reichi peetakse ühe teraapia või voolu rajajaks, mida nimetatakse kehale suunatud psühholoogia rajajaks. Keha mõjutamise kaudu saadakse väga häid tulemusi psüühilises mõttes. Reich nimetab blokeeringuelemente keha soomusrüüks või raudrüüks. Tekivad eri lihaspiirkondadesse lihaspinged. Sellega löövad välja kehalised valud. · näo ülaosa (silmad, kulmud, laup) · näo alaosa (suu, lõug) · kael, kurk, õlgade ülaosa · rindmiku osa · diafragma · kõhupiirkond · vaagnapiirkond
indoeuroopa ja indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000 2343 arva, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, indoiraani laenud 1000 a e.m.a) tüve sarv, varss, vasar, viha balti laenud balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust 94156 hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, e.m.a) mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat germaani laenud germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest 269397 ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, e.m.a kuni XIII sajni m.a.j) põld, raha, raud, rikas
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
· 2-silbilised I-vältelised e-lõpulised · nna-liitelised · Paljud nimed VORMISTIKUST · Ains part: t-lõpuline · Ains illat: -sse · Mitmus: -de, i-mitmus puudub · Mitm part: -sid Alltüüp KÕNE · Kõne, kõnet, kõnesse, kõnede, kõnesid, kõnedesse · 2-silbilised I-vältelised nominatiivis e-lõpulised sõnad (ale, aje, hame, hüve, ime, jume, kabe, kere, kile, klade, koge, lohe, lõhe, male, mure, nire, nõre, pahe, pale, rahe, sõne, tare, vahe, vale, vile, võre) · Nimed, nende seas pere- ja vere-lõpulised (Kaarepere, Kose, Kostivere, Laekvere, Lõve, Mähe, Pudivere jne) · Kerre, perre, tarre, Pandiverre, Tõraverre, Väägverre Alltüüp LAULJANNA · Lauljanna, lauljannat, lauljannasse, lauljannade, lauljannasid, lauljannadesse
Teil olid ju probleemid ka vererõhuga. Proovige ikka rahulikult toimetada. Ma aitan Teil püsti tõusta. Paul: Aitäh, hea laps. Aitäh. Kiira: Istuge ratastooli! Ma sõidutan Teid dusiruumi. Nii saame kiiremini. Dusiruum. Vee solin ja muud spetsiifilised helid. Kiira: Nii. Nüüd olete küll kojuminekuks puhas. Juuksed on pestud, silmad on ka puhtad, hambaproteesid lausa läigivad! Paul: Ma pole ennast juba ammu nii puhtana tundnud. (Uurib end peeglist) Kael on puhas ja kõrvad on puhtad. Isegi põsed punetavad! Kiira: Kas habeme ajamisega saate ise hakkama? Paul: Ma proovin, aga kui ei saa hakkama, siis palun sul lõua ja põsed puhtaks ajada. Proovib ziletiga habet ajada ja see tuleb päris hästi välja. Kiira: Korras! Polnudki minu abi tarvis! Saite ise suurepäraselt hakkama. Paul: Arvasin küll, et ega ma selle pesemisega ise toime ei tule, aga eksisin. Kaela ja
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�